2-20-1641/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1641

Tsiviilasi

XX

hagi

Altimo

OÜ

vastu

võla

nõudes.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Altimo OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Altimo OÜ (registrikood 14100952), seaduslik

esindaja MK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1641

osas, millega määrati kindlaks XX menetluskulude rahaline suurus 1600 eurot

ületavas osas ning mõisteti Altimo OÜ-lt XX kasuks koos viivisega välja. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta XX menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus 1600 eurot ületavas osas rahuldamata ja koos viivisega Altimo OÜ-lt välja

mõistmata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada Altimo OÜ määruskaebus osaliselt.

3. Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

3.2. Määrata XX menetluskulude suuruseks 1600 eurot.

3.3. Välja mõista Altimo OÜ-lt XX kasuks menetluskulud 1600 eurot.

3.4. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud XX (hageja) hagi Altimo OÜ (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 2000,86 eurot, perioodi 22. detsembrist 2019 kuni 29. jaanuarini 2020 eest

sissenõutavaks muutunud viivise 17,07 eurot, kohtueelsete õigusabikulude 180 eurot ja

edasiulatuva viivise põhivõlgnevusest väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas

28. oktoobri 2020. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu otsus

jõustus 1. detsembril 2020.

2. Hageja esitas 2. oktoobril 2020 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt enda kasuks

välja mõista lepingulise esindaja kulud ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 250 eurot. Samuti

palus hageja välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 138 eurot (koos

käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 13,5 tunni ulatuses, sh: 30. jaanuari 2020. a

hagiavalduse koostamine 3,5 tundi; 11. märtsi 2020. a vastuse koostamine 5,5 tundi; 24. juuli

2020. a vastuse kohtunõudele koostamine 3,5 tundi; 2. oktoobri 2020. a menetluskulude

nimekirja koostamine 0,35 tundi; 2. oktoobri 2020. a lõplike seisukohtade koostamine 0,65

tundi.

3. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 19. jaanuari 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks

osaliselt,

määras

kindlaks

hageja

menetluskulud ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1975 eurot ja

viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras.

Vastuseks kostja vastuväidetele märkis maakohus, et toimikust on võimalik jälgida milliseid

toiminguid on hageja esindaja teinud ja kohtupraktika kohaselt on menetluskulude nimekirja

koostamine hüvitatav kulu. Samuti hindab kohus kostja vastuse analüüsi, asjaolude

täpsustamist kliendiga ja vastulause koostamist vastulause koostamiseks kuluva ajana koos.

Maakohus, tutvudes toimiku materjalidega, leidis, et hageja esindaja toimingud ja neile kulunud

aeg on üldjoontes põhjendatud ja vajalik. Maakohus pidas hageja 24. juuli 2020. a vastuse

kohtunõudele koostamise ajakulu 3,5 tunni asemel põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi, sest

vastuse sisuline maht on ligikaudu 2,5 lk ja seal korratakse varasemalt menetluses esitatud

seisukohti. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 138 eurot (koos

käibemaksuga) on kooskõlas turu keskmise tasuga ja kohtupraktikas mõistlikuks peetava

õigusabi tunnitasu määraga. Eeltoodut arvestades järeldas maakohus, et hageja vajalikud ja

põhjendatud lepingulise esindaja kulud on kokku 1725 eurot (= 12,5 tundi x 138 eurot).

Õigusabikuludele lisandub riigilõiv 250 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

mõisteti kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud suuremas ulatuses kui 800 eurot, ning teha

uus lahend, millega määrata hageja õigusabikulude suuruseks 800 eurot (koos käibemaksuga).

Määruskaebuse kohaselt tuleb eristada advokaadist ja mitteadvokaadist esindajate tunnitasu

suurust. Praegune asi ei ole keskmisest keerulisem. Hageja mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu määraks saab pidada 100 eurot (koos käibemaksuga).

Hagiavalduse koostamisele ja 2. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud

aega vastavalt 3,5 tundi ja 1 tund võib pidada mõistlikuks. Samas on 11. märtsi 2020. a vastuse

koostamise ajakulu 5,5 tundi ebamõistlik. Nimetatud menetlusdokument on mahult väiksem

kui hagiavaldus, mistõttu on mõistlik ajakulu mitte rohkem kui 3,5 tundi. Kuivõrd kohtunõudele

3 (5)

vastuse koostamise näol on sisuliselt tegemist puuduste kõrvaldamisega, sest dokumendis

esitatu oleks pidanud sisalduma juba hagiavalduses, siis on tegemist põhjendamatu ajakuluga.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja ajakulu 8 tundi

tunnihinnaga 100 eurot (koos käibemaksuga).

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hageja menetluskulud 1600 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue

määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja

menetluskulud koos viivisega kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 1600 eurot ületavas osas.

Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel.

9. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja ei teinud maakohtu määrusele

etteheiteid hageja tasutud riigilõivu temalt välja mõistmise osas ega osas, milles maakohus

pidas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele 3,5 tunni

ulatuses, 2. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,35 tunni ulatuses

ja 2. oktoobri 2020. a lõplike seisukohtade koostamise ajakulu 0,65 tunni ulatuses. Seda

arvestades ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määrust nimetatud toimingute osas.

10. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud

kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle

esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti

saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).

11. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus hageja

lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1.

Kolleegium nõustub sellega osaliselt. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu

ning asja keerukust on maakohtu hinnang ajakulu osas põhjendatud. Samas hageja lepingulise

esindaja tunnitasu 138 eurot (koos käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

12. Vastuseks määruskaebuses õigusabitoimingute ajakulu põhjendatuse osas esitatud

väidetele märgib kolleegium järgmist.

12.1. Määruskaebuse väite kohaselt tuleks 11. märtsi 2020. a vastuse koostamise ajakulu

vähendada 5,5 tunnilt 3,5 tunnini, sest nimetatud menetlusdokument on mahult väiksem kui

hagiavaldus. Kolleegium selgitab, et tsiviilkohtumenetluses ei ole normi, mis sätestab, et

dokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud aja kindlaksmääramine sõltub ainult

menetlusdokumendi mahust. Põhjendatud kulu suurus sõltub siiski ka dokumendi sisust ja

selles väljendatud argumentide kvaliteedist.

4 (5)

Kolleegium leiab, et kõnealust hageja menetlusdokumenti hinnates ei saa hageja lepingulise

esindaja ajakulu pidada ülepaisutatuks. Arvestada tuleb, et vastuse koostamine eeldab nii kostja

vastusega hagile ja sellele lisatud tõenditega tutvumist, kliendiga läbi arutamist, seisukohtade

kujundamist ning nende mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ja kirjalikku

formuleerimist. Samuti ei korranud hageja vastuses juba hagiavalduses esitatud seisukohti, vaid

esitas vastuväited kostja seisukohtadele ja tõenditele ning oma väiteid kinnitavad tõendid.

Seega ei anna kolleegiumi hinnangul määruskaebuse väide alust selles osas maakohtu määruse

muutmiseks.

12.2. Kostja ei pea põhjendatuks ka 24. juuli 2020. a vastuse kohtunõudele koostamise ajakulu,

kuivõrd kostja väitel on sisuliselt tegemist puuduste kõrvaldamisega, sest dokumendis esitatu

oleks pidanud sisalduma juba hagiavalduses. Kolleegium kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus

peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete

suhtes ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, aga ka juhtima

poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada

selle kohta arvamust (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3).

Maakohus täitis 29. juuni 2020. a määrusega TsMS § 392 lg-st 1 tulenevat kohustust, selgitades

vaidlusele kohalduvat õigust ja sellest tulenevat tõendamiskoormist. Kolleegium selgitab, et

hagejal tuleks hoiduda hagiavalduse laialivalguvusest ja asja lahendamisele kohaldatava õiguse

üle tuleb lõppastmes otsustada kohtul. Kohtul tuleb eelmenetluses vaidlusalune õigussuhe

kvalifitseerida ja määratleda, millised asjaolud on hagi lahendamisel olulised. Seetõttu vastavalt

kohtu selgitustele täpsustuste esitamine ning arvamuse avaldamine kohtu osutatud

õigusnormide kohta on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik toiming menetlusosalise

õiguste kaitsmisel. Samuti on maakohus hinnanud hageja esindaja poolt kohtunõudele vastuse

koostamisele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vastavalt sellele vähendanud ajakulu

1 tunni võrra. Kolleegiumi hinnangul ei ole 2,5 tundi ülemäärane aeg kõnealuse toimingu

teostamiseks.

13. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 138

eurot (koos käibemaksuga) on ebamõistlik, märgib kolleegium järgmist.

13.1. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

13.2. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 138 eurot (koos

käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus jättis

tähelepanuta, et hagejale ei osutanud õigusabi advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide

osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire

kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu

määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (Riigikohtu 28. novembri 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348/38, p 16).

Vaidlus ei olnud sedavõrd keeruline ega mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat

tunnitasu. Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh esitatud

menetlusdokumente ja nende sisu, peab kolleegium hageja lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium võtab siinjuures ka arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei

ole.

5 (5)

14. Õigusabikulud

tuleb

välja

mõista

koos

käibemaksuga,

sest

hageja

ei

ole

käibemaksukohustuslane. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ületanud

diskretsioonipiire, kui pidas hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

12,5 tundi, siis on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku koos

käibemaksuga 1350 eurot (=12,5 tundi x 108 eurot). Sellele lisandub hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 250 eurot. Hageja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määrab

ringkonnakohus 1600 eurot (= 1350 + 250).

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)