4-21-16/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-21-16

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 4-21-16 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20. jaanuari 2021. a määrus, millega jäeti Matis Raidi kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 14. detsembri 2020. a otsuse peale läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Matis Raid (ik 37211130299; elukoht XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 20. jaanuari 2021. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Matis Raid esitas Harju Maakohtule 4. jaanuaril 2021 kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14. detsembri 2020 otsusele väärteoasjas nr 2302,20,019925, millega karistati M. Raidi LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 euroga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks (LS § 224 lg 3 p 1).

4-21-16

2. Harju Maakohus jättis 5. jaanuari 2021 määrusega M. Raidi kaebuse käiguta ja andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et kaebus ei vasta VTMS § 115 nõuetele, sest sellele ei olnud lisatud kohtuvälise menetleja otsuse koopiat, kaebuses ei olnud märgitud otsuse teinud menetleja nimetust ja aadressi ning kaebus oli allkirjastamata. Kohus saatis määruse selle tegemise päeval kaebuse esitaja e-posti aadressile ja tegi kättesaadavaks avaliku e-toimiku vahendusel.

M. Raid kinnitas 6. jaanuaril 2021 määruse kättesaamist e-posti teel.

3.

11. jaanuaril 2021 edastas Harju Maakohtule e-kirjaga M. Raidi väärteoasja dokumendid MN. Kirjale olid manusena lisatud kohtuvälise menetleja 14. detsembri 2020 otsus ja kaebusena pealkirjastatud dokument, millele oli märgitud allkirjastaks M. Raid. Dokument oli siiski allkirjastamata.

4. Harju Maakohus jättis 20. jaanuari 2021 määrusega M. Raidi kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi vaatamata. Maakohus märkis, et M. Nikker on maakohtule edastanud dokumendid, mille seas on ka

M. Raidi kaebus, mis on jätkuvalt allkirjastamata. Kuna puudused olid endiselt kõrvaldamata, jättis maakohus kaebuse VTMS § 118 lg 2 p-i 3 alusel läbi vaatamata.

5.

M. Raid esitas Harju Maakohtu 20. jaanuari 2021 määrusele määruskaebuse. Ta selgitab, et maakohus jättis tema kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebuselt oli puudu tema allkiri. Kontrollinud maakohtule saadetud dokumente, veendus ta, et oli e-kirjale tõesti lisanud allkirjastamata kaebuse. Ta palub selle näpuvea pärast vabandust, edastab dokumendid uuesti ja palub kohtul tema kaebus menetlusse võtta. Määruskaebusena saadetud e-kiri on allkirjastatud ning sellele on lisatud allkirjastatud määruskaebus ja väärteomenetluse otsus.

6. Määruskaebuse läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma teisele kohtumenetluse poolele võimaluse seisukohtade esitamiseks. Seetõttu edastas Tallinna Ringkonnakohus

M. Raidi määruskaebuse kohtuvälisele menetlejale seisukoha esitamiseks. Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka esitas kohtule kohtuvälise menetleja seisukoha, milles palus jätta M. Raidi kaebus läbi vaatamata. Menetleja oli seisukohal, et maakohus on järginud väärteomenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ja lähtunud kohtupraktikast ning jätnud M. Raidi kaebuse õigustatult läbi vaatamata.

4-21-16

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Maakohtu määruse tühistamiseks oleks alust siis, kui maakohtu määrus oleks põhjendamatu või õigusvastane. Põhjendamatu oleks määrus siis, kui tegelikult oli allkirjastatud kaebus tähtaegselt maakohtule esitatud või kui oli mõjuv põhjus, miks seda ei saanud kohtu antud tähtajaks esitada. Õigusvastane oleks maakohtu määrus juhul, kui seaduse järgi poleks kohus tohtinud allkirjastamata kaebust läbi vaatamata jätta. Kumbki tingimustest ei ole täidetud.

9. VTMS § 115 lg 4 näeb ette, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus peab olema allkirjastatud. See on vajalik, sest kohtumenetluses peab olema kontrollitav, et kaebuse on esitanud tõesti selle esitajana märgitud isik. Seega oli kohtul õigus nõuda, et kohtule esitataks allkirjastatud kaebus. VTMS § 118 lg 1 näeb ette, et nõuetele mittevastava kaebuse jätab kohus käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi näeb seadus ette, et kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata (VTMS § 118 lg 2 p 3). See tähendab, et maakohtul oli õigus nõuda allkirjastatud kaebuse esitamist. Samuti tähendab see, et kui kohtu antud tähtajaks kohtule allkirjastatud kaebust ei esitatud, oli kohtul õigus jätta kaebus läbi vaatamata.

10.

M. Raid ei vaidle vastu sellele, et ta puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul allkirjastatud kaebust ei esitanud. Ta selgitab aga, et edastas kogemata allkirjata kaebuse allkirjastatud kaebuse asemel. Ringkonnakohus möönab, et see väide on usutav, kuna määruskaebusele on lisatud kaebus menetleja otsuse peale, mis on allkirjastatud 11. jaanuaril 2021 kell 13.44, maakohtule edastati kaebuse dokumendid MN e-posti aadressilt 11. jaanuaril 2021 kell 13.49 (tl. 5, 15). See ei anna paraku alust maakohtu määruse tühistamiseks ja maakohtu kohustamiseks kaebust läbi vaatama. Nagu eespool öeldud, oleks maakohtu määruse tühistamiseks alust, kui kaebuse esitajal oli mõjuv põhjus, miks ta ei saanud neid puudusi, millele kohus oli tähelepanu juhtinud, õigeaegselt kõrvaldada. Mõjuvate põhjuste all mõeldakse inimesest endast mittesõltuvaid takistusi, mille tõttu ta ei saanud puudusi tähtaegselt kõrvaldada (selline takistus on nt selline raske haigestumine, mille tõttu ei olnud inimene võimeline puuduste kõrvaldamisega tegelema). Ekslikult vale faili saatmine ei kujuta endast sellist mõjuvat põhjust. See, millise faili ta esitab, on isiku kontrolli all ning kuna allkirja puudumine kaebusel oli puudus, millele kohus oli eelnevalt tähelepanu juhtinud, pidi kaebuse esitaja olema hoolikas ja kontrollima, et see puudus saab kõrvaldatud. Kui M. Raid esitas uuesti allkirjastamata kaebuse, ei olnud kohtul enam alust anda vea parandamiseks uut võimalust. Seda, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jääb kaebus läbi vaatamata, oli maakohus selgitanud ka käiguta jätmise määruses (resolutsiooni p 2).

4-21-16

11. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtu määrus, millega kohus jättis M. Raidi kaebuse läbi vaatamata, õigusvastane ega põhjendamatu. Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, § 194 lg-st 3 ja § 196 lg-st 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20. jaanuari 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt