3-20-852/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-852

Haldusasi

X

kaebus

tuvastada

Tallinna

Linnavolikogu

11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna

üldplaneeringu peatüki 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja

peatüki 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning

üldplaneeringu

maakasutusplaani

juhtfunktsiooni

„Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tühisus

osas, milles XXXXXX tn XX kinnistu on määratletud

puhkeotstarbelise

ja

avaliku

kasutusega

ja/või

rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana või

alternatiivse

nõudena

tuvastada,

et

Tallinna

üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja

peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning

üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist

„Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene

XXXXXX

tn

XX

kinnistu

määratletus

puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega

rohevõrgustiku tuumala.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X, dokumentide vastuvõtja Andres

Shapura

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Eva

Vanamb ja Timo Päit

Kolmas isik 1: X

Kolmas isik 2: X

Kolmas isik 3: X

Kolmas isik 4: X

Kolmas isik 5: X

Kolmas isik 6: X

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. märtsil 2021.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on Tallinnas Nõmmel asuva XXXXXX tn XX kinnistu (katastritunnus

XXXXX:XXX:XXXX, sihtotstarve: 100% maatulundusmaa) 24376/93282 mõttelise osa

omanik. XXXXXX tn XX kinnistu maakasutuse juhtivfunktsiooniks on Tallinna

Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu (ÜP) kohaselt

metsad, pargid, looduslikud haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks

kasutamiseks.

2. Tallinna Halduskohtu menetluses oli X kaebus järgmistes nõuetes: 1) tuvastada Tallinna

Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu peatüki 4.2

„Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2

„Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni

„Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tühisus osas, milles XXXXXX tn XX kinnistu on

määratletud puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku

tuumalana või alternatiivse nõudena tuvastada, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2

„Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2

„Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist

„Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene XXXXXX tn XX kinnistu määratletus

puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala; 2) tühistada

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.03.2020 kiri nr 3-2/189-7 ja Tallinna Linnavalitsuse

27.04.2020 korraldus nr 535-k ning kohustada Tallinna linna kaebaja 13.02.2020 taotluse uueks

läbivaatamiseks osas, milles see jäeti rahuldamata.

2. 17.12.2020 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse, määras

menetlustähtajad täiendavate avalduste esitamiseks (12.01.2021 ja 19.01.2021) ning tegi

teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (18.02.2020).

3. 09.01.2021 saabus kohtule kaebuse esitaja taotlus, milles kaebaja teatas, et loobub Tallinna

Linnavalitsuse 27.04.2020 korralduse nr 535-k vaidlustamisest.

Ühtlasi esitas kaebaja kohtule taotluse kaebuse nõude muutmiseks ning haldusasja liitmiseks.

4. 26.01.2021 määrusega otsustas kohus: 1) võtta vastu kaebuse esitaja kaebusest loobumine

nõudes tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.03.2020 kiri nr 3-2/189-7 ja

Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2020 korraldus nr 535-k ning kohustada Tallinna linna

kaebaja 13.02.2020 taotluse uueks läbivaatamiseks osas, milles see jäeti rahuldamata.

Lõpetada selles osas kaebuse menetlus. 2) Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus kaebuse

nõude muutmiseks. Jätkata kaebuse menetlust nõudes tuvastada Tallinna Linnavolikogu

11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu peatüki 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride

kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ tühisus osas, milles XXXXXX tn XX kinnistu on määratletud

puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana või

alternatiivse nõudena tuvastada, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride

kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ ei tulene XXXXXX tn XX kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja

avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala. 3) Jätta rahuldamata kaebaja taotlus

liita käesolev haldusasi haldusasjaga nr 3-21-60. 4) Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tühistada

Tallinna Halduskohtu 17.12.2020 määrus.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendab kaebust alljärgnevalt.

5.1. Kaebaja märgib kõigepealt, et Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3

kehtestati

Tallinna

üldplaneering,

mille

maakasutusplaani

(allalaetav

https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-uldplaneering) kohaselt määrati XXXXXX tn XX

kinnistu juhtfunktsiooniks „metsad, pargid, looduslikud haljasalad“.

Samas riigi maardlate valitsejaga Tallinna üldplaneeringut ei kooskõlastatud, mistõttu Tallinna

üldplaneering Tallinn-Saku liivamaardlat (registrikaart 109), Harku turbamaardlat (registrikaart

507) ja Pääsküla turbamaardlat (registrikaart 231) ei käsitle.

Maa-ameti 20.02.2020 kirja nr 2-5/20/2644-2 (vt tl 210 ja selle pöördel) kohaselt Tallinna

üldplaneeringut ei kooskõlastatud PES § 17 lg 2 punkti 3 alusel Pääsküla turbamaardla

valitsejaga.

Kaebajale teadaolevalt ei ole kohalik omavalitsus Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel

Pääsküla turbamaardla valitsejat ega XXXXXX tn XX kinnistu omanikke teavitanud

maaüksusele kitsenduste (puhkeotstarbelise ja avaliku kasutuse) seadmisest kuigi tulenevalt

PES § 30 lõikest 1 oli kitsenduste seadmisel vastavasisuline kohustus kohalikul omavalitsusel.

5.2. Kaebaja selgitab, et on nullilähedane tõenäosus, et Tallinna Linnavalitsus, tuginedes oma

27.04.2020 korralduses nr 535-k väitele, et XXXXXX tn XX kinnistu on Tallinna

Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2

„Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja maakasutusplaanist „Metsad, pargid ja looduslikud

haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbeline ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks,

asub muutma XXXXXX tn XX kinnistu sihtotstarvet ja maamaksu andmeid, mistõttu on

XXXXXX tn XX kinnistu sihtotstarve muutmise ja maamaksu seisukohast oluline

tuvastada

kas

XXXXXX

tn

XX

kinnistule

on

üldplaneeringuga

määratud

puhkeotstarbeline ja avalik kasutus või mitte, kuna sellest sõltub maakasutamine ning

maamaks.

5.3. Juhul kui Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001.a määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna

üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1

„Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu

maakasutusplaanist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tuleneb XXXXXX tn XX

kinnistu puhkeotstarbeline ja avalik kasutus, on üldplaneering vastavas osas kaebaja

hinnangul tühine kuna:

1) Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioon „metsad, pargid, looduslikud

haljasalad“ ei olnud kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 punkti 5 kohaseks maakasutus- ja

ehitustingimuseks ega PES § 8 lg 4 punkti 9 kohaseks puhkeala määranguks vaid PES § 8 lg 4

punktist 6 tulenevalt üldplaneeringu eesmärgiks territooriumi funktsionaalsel tsoneerimisel,

mis määras territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni, milleks oli/on XXXXXX tn

XX kinnistu osas metsad kuna kinnistu kõlvikuliseks koosseisuks oli/on metsamaa ja kinnistu

oli/on kaetud puistuga.

2) Eeltoodud seisukohta kinnitavad Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 kohtuotsuse

haldusasja nr 3-17-2721 punkt 17 kui ka 19.06.2018 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-835

punktid 11-14, kus on tuvastatud et Tallinna üldplaneeringuga ei ole maakasutamis- ja

ehitustingimusi määratud ning maakasutuse juhtfunktsioon ei ole samastatav maakasutamis- ja

ehitustingimustega.

3) XXXXXX tn XX kinnistul asuvat puistut ei ole arvatud Nõmme linnaosa kaitstavate parkide

nimistusse, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19.07.2007 määrusega nr 190.

4) Samuti ei olnud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna

üldplaneeringus võimalik sätestada rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmist

põhjusel, et üldplaneeringu vastavasisuline eesmärk sätestati alles 01.01.2003 jõustunud PlanS

§ 8 lg 3 punktis 7 ehk enam kui 2 aastat hiljem kui kehtestati Tallinna üldplaneering ning

ilmselgelt puudus kohalikul omavalitsusel oraakellik ettenägemus rohevõrgustiku tuumala

mõiste sätestamiseks Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel.

5) Juhul kui XXXXXX tn XX kinnistul asunud puistul oleks olnud kohaliku omavalitsuse jaoks

puhkeotstarbeline väärtus siis oleks kohalik omavalitsus pidanud taotlema XXXXXX tn XX

maaüksuse munitsipaalomandisse tulenevalt MaaRS § 28 lg 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana,

mitte tagastama omandireformi õigustatud subjektidele maatulundusmaana.

6) Samuti on asjas oluliseks faktiks asjaolu, et XXXXXX tn XX kinnistu ei kuulu Pääsküla

raba kaitsealasse (Pääsküla raba võeti kaitse alla Tallinna Linnavolikogu 03.10.2013 määrusega

nr

55,

kaitseala

piir

allalaetav

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4111/0201/3068/1110126740.attachment.pdf#).

7) Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et tulenevalt MaaPS § 14 lg 1 punktidest 1 ja 2 lasub

kohalikul omavalitsusel kohustus tagada XXXXXX tn XX kinnistul asuva maavara (turvas)

kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale kuna Pääsküla turbamaardla on kantud

riigi maardlate registrisse 04.12.1997.

8) Puuduvad usaldusväärsed st. dokumenteeritud andmed, et kohalik omavalitsus juhindus

Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel ja kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 punktist 6

Tallinna üldplaneeringu juhtfunktsiooni määratlemisel metsad, pargid, looduslikud haljasalad,

metsade puhkeotstarbelise, avaliku ja säästliku majandamise ja ökoloogilise tasakaalu

eeldustest ja eesmärkidest, mida kinnitab kasvõi fakt, et Tallinna üldplaneeringus sätestatud

juhtfunktsioonist on korduvalt loobutud ja maakasutuse juhtfunktsiooni on muudetud vähemalt

6 korral Nõmme linnaosas (vt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2000 otsusega nr 176, Tallinna

Linnavolikogu 18.10.2001 otsusega nr 318, Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27,

Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 otsusega nr 263, Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002

otsusega nr 417, Tallinna Linnavolikogu 23.08.2007.a otsusega nr 206).

9)

Lisaks

eeltoodule

on

Tallinna

planeeringute

registri

andmetel

(allalaetav

https://tpr.tallinn.ee/) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses täna veel XXXXX tn Xa;

XXXXX tn XX; XXXXXX tn XX ja XXXXXX tn XX detailplaneeringud, mis käsitlevad

samuti kinnistuid, millel kasvava metsamaa osas on planeeritud elamumaa sihtotstarbe

kehtestamine. Eeltoodud info omab käesoleva taotluse lahendamisel tähendust niipalju, et kõigi

eelpool nimetatud kehtestatud detailplaneeringute ja menetletavate detailplaneeringute puhul

on toimunud/toimumas metsaraie teostamine elamuarenduse eesmärgil.

10) Asjas on oluline fakt, et Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud

Nõmme linnaosas XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringus

(DP004410) (kättesaadav: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP004410) ja Tallinna

Linnavalitsuse

31.08.2005

korraldusega

nr

1597-k

kehtestatud

Pääsküla

prügila

detailplaneeringuga

(DP020290) (kättesaadav: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP020290) kehtestati

XXXXXX tn XX kinnistule suletud Pääsküla prügila kehandist, keskkonnaministri 29.04.2004

määrusega nr 38 kehtestatud Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuete § 9 lõikest 2,

300 meetri laiune sanitaarkaitsetsoon, mistõttu rääkida XXXXXX tn XX kinnistu

puhkeotstarbelisest ja avalikust kasutusest on kohatu.

11) Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal puudusid planeerimis- ja ehitusseaduses

tänapäevased mõisted „roheala“ ja „rohevõrgustik“, mistõttu ei saanud kohalik omavalitsus

Tallinna üldplaneeringuga seada ka roheala ega rohevõrgustiku toimimise tagamiseks

tingimusi. Seega ei saanud Tallinna üldplaneeringule kohalduda alles 01.01.2003 jõustunud

PlanS § 8 lg 3 punktis 7 sätestatud rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete rakendamine

ega ka 01.07.2015 jõustunud PlanS § 75 lg 1 punktis 10 sätestatud kohustus rohevõrgustiku

toimimist tagavate tingimuste määramiseks.

12) Asjas on oluline fakt, et mõistet „roheala” pole defineeritud ei looduskaitseseaduses ega

metsaseaduses ega ka kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses, küll aga alles 01.07.2015

jõustunud PlanS § 6 punktis 6, mille kohaselt on roheala loodusliku või inimtekkelise päritoluga

taimkattega ala. Seega oli kuni 30.06.2015 tegemist määratlemata õigusmõistega.

13) Kuna kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses puudus roheala mõiste ning puudus

rohealadele kaitse- ja kasutustingimuste seadmise kohustus, mis on sätestatud alles 01.07.2015

jõustunud PlanS § 75 lg 1 punktis 14; kui puhke- ja virgestusalade kitsenduste määramise

kohustus, mis on sätestatud alles 01.07.2015 jõustunud PlanS § 75 lg 1 punktis 20; puudub

XXXXXXX tn XX, XXXXXX tn XX ja XXXXXXX pst XX, XXa ja XX kinnistutel

puhkeotstarbeline ja avalik kasutus. Juhul kui Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001.a määrusega

nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringust ei tulene XXXXXX tn XX kinnistu

puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ning Tallinna Linnavalitsus tugineb vastupidisele

seisukohale, rikub see kaebaja õiguspärast ootust avalduse kiireks ja õigeks lahendamiseks ehk

õigust efektiivsele haldusmenetlusele ning seab ilmselgelt põhjendamatu piirangu kaebaja

omandi piiranguteta vabalt valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele kui põhjendamatu

piirangu kaebaja PS §-ga 19 sätestatud vabale eneseteostusele kui PS §-ga 31 tagatud

ettevõtlusvabadusele.

5.4. Kaebaja märgib täiendavalt, et on oma kaebuses põhistanud Tallinna üldplaneeringu

tühisust asjaoludega, et:

1) Tallinna üldplaneeringu peatükk 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükk 8.1

„Arengusuunad“ ja peatükk 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu

maakasutusplaani juhtfunktsioon „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ on määratud ja

kehtestatud vastuolus PES § 17 lg 2 punktiga 3 kuna Nugise tn 19 kinnistu asub Pääsküla

turbamaardla alal, mis on kantud riigi maardlate registrisse 04.12.1997, mistõttu on

üldplaneering kehtestatud vastavas osas pädevuseta, mistõttu on üldplaneering HMS § 63 lg 2

punktidest 3 ja 5 tulenevalt tühine;

2) Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1

„Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu

maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei selgu üheselt

XXXXXX tn XX kinnistu maakasutuse juhtotstarve, mistõttu ei selgu üldplaneeringust, kuidas

võib kinnistud kasutada ehk ei selgu kaebaja õigused ja kohustused, mistõttu on üldplaneering

HMS § 63 lg 2 punkti 5 kohaselt tühine;

3) Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1

„Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu

maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tulenevad

kohustused on vastukäivad kuna Tallinna Linnavalitsus leiab, et XXXXXX tn XX kinnistu on

puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega aga XXXXXXX pst XX, millest on XXXXXX tn XX

kinnistu on moodustatud Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud

XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringu alusel, ei olnud

puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega kuna DP004410 alusel moodustati 18 elamukrunti,

mistõttu on üldplaneering HMS § 63 lg 2 punkti 5 kohaselt tühine.

5.5. Kaebaja sooviks on üheselt ja selgelt fikseerida, et Tallinna üldplaneeringu peatükk 4.2

„Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükk 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükk 8.2

„Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioon

„Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ on tühine XXXXXX tn XX kinnistu osas, milles

XXXXXX tn XX kinnistule on määratud puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ja/või rohealana

ja/või rohevõrgustiku tuumalana.

Alternatiiv taotluse eesmärgiks on üheselt ja selgelt fikseerida, et Tallinna üldplaneeringu

peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja

peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani

juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene XXXXXX tn XX

kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku

tuumala.

Kaebuse eesmärgiks on, et ükski osapool ega kolmas isik ei saaks enam tugineda tühisele

üldplaneeringu osale või üldplaneeringust XXXXXX tn XX kinnistu maakasutusele piirangute

tulenemine, st et kohtuotsusega tehtaks õiguslikult siduvalt kindlaks juriidiline fakt (s.o

haldusakti puudumine) XXXXXX tn XX kinnistu puhkeotstarbelise ja avaliku kasutuse

puudumise kohta ning et XXXXXX tn XX kinnistu ei ole roheala ega rohevõrgustiku tuumala.

Seetõttu taotleb kaebaja tühisuse tuvastamise fikseerimist kohtuotsuse resolutsioonis, mitte aga

kohtu põhjendustes (HMS § 60 lg 2). Kaebuse rahuldamine aitab kaasa teiste kaebaja nõuete

rahuldamisele ning sellel on preventiivne eesmärk kaebaja õiguste teostamisel.

5.6. Asjaolu, et XXXXXX tn XX kinnistul on puhkeotstarbeline ja avalik kasutus, esitati alles

20.03.2020 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.03.2020 kirjas nr 3-2/189-7 ning Tallinna

Linnavalitsuse 27.04.2020 korralduses nr 535-k.

Kuni nimetatud kuupäevani s.o. 20.3.2020 ei olnud kaebajat teavitatud XXXXXXX tn XX

kinnistu puhkeotstarbelisest ja avalikust kasutusest. Haldusakt, mis viitab XXXXXX tn XX

kinnistu kasutamise piirangutele on vaidlustatud tähtaegselt. Eeltoodust lähtudes ei ole kohtul

võimalik jõuda järeldusele, et kaebaja on kaebuse esitamisega viivitanud ca 20 aastat.

XXXXXXX tn XX kinnistu piirangute s.o. puhkeotstarbelise ja avaliku kasutuse puudumist

kuni 20.03.2020 kinnitavad: 1) Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud

Nõmme linnaosas XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneering (DP004410)

(kättesaadav:

https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP004410),

millega

jagati

omandireformi käigus tagastatud XXXXXXX pst XX kinnistu (I kd, tl 36 ja selle pöördel) 19

elamumaa krundiks ja 2 transpordimaa krundiks ning moodustati XXXXXX tn XX

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu. XXXXXX tn XX aadress on määratud Tallinna

Linnavalitsuse 21.08.2002 korraldusega nr 2152-k (I kd, tl 66 ja selle pöördel);

2) XXXXXX tn XX kinnistu sihtotstarve, mis on 100 % maatulundusmaa mitte aga sotsiaalmaa

üldmaa kategoorias vastavalt MaaKatS § 18¹ lg 12 p 2;

3) Keskkonnaameti 04.03.2019 otsustused, millega lubati XXXXXX tn XX kinnistu eraldistel

1, 2 ja 3 teostada häilraie (I kd, tl 35-38p).

Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks kohtulahendi põhjendustes asjaolu, et

kuni 20.03.2020 ei olnud kohalik omavalitsus teavitanud kaebajat XXXXXX tn XX kinnistu

puhkeotstarbelisest ja avalikust kasutusest.

Tallinna

üldplaneeringu

maakasutusplaani

juhtfunktsiooniks

on

tänaseni

Tallinna

Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Nõmme linnaosas XXXXXXX pst ja

XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringuga haaratud maa-ala osas „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ kuigi maa-alal asub uus elamurajoon.

Tallinna üldplaneering on igal juhul tühine Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27

kehtestatud Nõmme linnaosas XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala

detailplaneeringuga haaratud maa-ala osas, ning tühisus on ilmselge, mistõttu puudub kohtul

seaduslik alus jätta kaebus rahuldamata.

5.7. Vastustaja viitab, et kinnistul on lubatud mõistlik metsamajandamine aga ei tõenda oma

väiteid mitte kui ühegi tõendiga.

Kaebaja leiab, et vastustaja ei suuda mõista, et XXXXXX tn XX kinnistul oleva

metsamajandamine vastustaja (mitte kaebaja) poolt soovitud eesmärgil, ei taga püsikulude

katmist metsatehnika rendile ja töömeeste palkamiseks, rääkimata siis tasumisele kuuluvast

maamaksust ja tulumaksust. Ehk vastustaja sooviks on välistada kinnistul igasugune mõistlik

majandustegevus ilma XXXXXX tn XX kinnistu kaasomanikele kompensatsiooni maksmata.

Kaebaja taotleb kohtult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.06.2015 kirja nr 5-4/1471-2

tagastamist vastustajale kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga ning juhu,l kui kohus on

tõendi vastu võtnud, siis palub kaebaja jätta tõend arvestamata kuna esitatud tõend ei tõenda

vastustaja väiteid.

5.8. Kaebaja toob välja, et vastustaja viitab, et Tallinna üldplaneering on PES § 17 lg 2 punkti

3 kohaselt kooskõlastatud. Vastustaja on oma väidete tõendamiseks esitanud Maa-ameti

20.02.2020 kirja nr 2-5/20/2644-2, mis kahjuks ei tõenda vastustaja väidet ning lisaks on

ilmselgelt tegemist mitte asjakohase tõendiga kuna XXXXXXX pst XX (täna osaliselt

XXXXXX tn XX) oli 24.08.2000 kinnistatud ehk tegemist oli eramaaga mitte reformimata

riigimaaga ning seetõttu ei ole Maa-ameti kooskõlastuse olemasolu või selle puudumine

käesolevas asjas tähtsust omav asjaolu, mistõttu taotleb kaebaja Maa-ameti 20.02.2020 kirja nr

2-5/20/2644-2 tagastamist vastustajale kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga ning juhul kui

kohus on tõendi vastu võtnud siis jätta tõendiga arvestamata kuna esitatud tõend ei tõenda

vastustaja väiteid.

Teiseks on vastustaja esitanud Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistuse

28.03.2000 kirja nr 130, mis kahjuks ei tõenda vastustaja väidet, et Keskkonnaministeerium

maardlate valitsejana on kooskõlastanud Tallinna üldplaneeringu. Vastustaja manipuleerib

järjekordselt jättes esitamata algatuskirja, millest oleks võimalik teha järeldusi, milles seisneb

Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistuse kooskõlastus.

Kaebaja väidab, et maapõueseaduse redaktsioon, mis kehtis Tallinna üldplaneeringu kehtimise

ajal, ei võimaldanud Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistusel kooskõlastada

Tallinna üldplaneeringu lahendusi maardlate ja allmaaehitiste osas kuna teenistusel oli pädevus

anda kooskõlastus ainult loodusobjektide või kaitse alla võetavate objektide osas, mistõttu

taotleb kaebaja kohtult Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistuse 28.03.2000 kirja

nr 130 tagastamist vastustajale kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga ning juhul, kui kohus

on tõendi vastu võtnud, palub jätta tõendiga arvestamata kuna esitatud tõend ei tõenda

vastustaja väiteid.

5.9. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna üldplaneeringuga ei ole XXXXXX tn XX kinnistu

puistut PES § 8 lõikest 4 tulenevalt määratud rohevõrgustiku tuumala osana kuna

rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete rakendamise kohustus tekkis alles 01.01.2003

jõustunud PlanS § 8 lg 3 punktiga 7 ehk ca 1 aasta peale Tallinna üldplaneeringu kehtestamist

ning et Tallinna üldplaneeringuga on määratud XXXXXX tn XX kinnistu maakasutuse

juhtfunktsioon metsad, mida kinnitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.05.2020 kiri nr 1-

11/35-2, mistõttu puudub XXXXXX tn XX kinnistul puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ning

et Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 kohtuotsuse nr 3-18-835 punkti 14 2. lause kohaselt ei

ole Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsioon maakasutus- ega ehitustingimuseks

ning et PES § 8 lg 4 punktist 5 oli Tallinna üldplaneeringu eesmärk, see on XXXXXX tn XX

maa-ala üldiste maakasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine, on täitmata, mida kinnitavad

Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 kohtumääruse 3-20-852 punkt 14; 25.02.2019

kohtuotsuse nr 3-17-2721 punkt 17; 19.06.2018 kohtuotsuse nr 3-18-835 punkt 12.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega järgmistel põhjendustel.

6.1. Esiteks palub vastustaja kohtul kontrollida Andres Shapura esindusõigust ning välja

selgitada isiku roll kohtumenetluses.

6.2. Tühisuse tuvastamise ja alternatiivne tuvastamise nõue

6.2.1. Haldusakt on HMS § 63 lg 1 tähenduses tühine ehk kehtetu algusest peale, kui haldusakt

on sedavõrd tõsiste vigadega, et pole üldse võimalik jaatada selle kehtivust (s.o õiguslikku

jõudu ja täitmiseks kohustuslikkust) isegi juhul, kui haldusakti kehtivuse formaalsed eeldused

on iseenesest täidetud. Erinevalt haldusakti kehtetuks tunnistamisest või tühistamisest ei ole

haldusakti tühisuse tuvastamisel võimalik rääkida haldusakti kehtivuse lõppemisest, sest see

pole kunagi kehtima hakanudki.

6.2.2. Kuivõrd haldusakti tühisus on erandlik haldusakti õigusvastasuse tagajärg, siis kaasneb

tühisus vaid seaduses otseselt ja ammendavalt sätestatud juhtudel. Õiguskindluse huvides ei too

haldusakti tühisust kaasa kaugeltki mitte igasugused haldusaktis sisalduvad vead, vaid tühisuse

saavad tingida üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis. Üldised haldusakti tühisuse

alused on loetletud HMS § 63 lõikes 2 ning tegemist on sellist laadi vormiliste, menetluslike

või sisuliste puudustega, mille puhul on haldusakti õigusvastasus eelduslikult kõige selgemini

äratuntav, mille puhul on haldusakti täitmine täiesti võimatu või mille puhul haldusakt ei ole

üldse kontrollitav (V. Saaremets. Haldusakti tühisus. Õiguskeel 4/2017, lk 2). Riigikohus on

leidnud 07.03.2003 määruse nr 3-3-1-21-03 punktis 13, et haldusakt saab olla ainult siis tühine,

kui haldusaktis esinevad puudused, mis toovad seaduse järgi kaasa selle tühisuse, on ilmselged.

Mida pikem aeg on möödunud haldusakti teatavakstegemisest, seda enam on põhjust kahelda

haldusakti puudulikkuse ilmselguses ja seda rohkem väärib kaitset õiguskindlus. (V. Saaremets.

Haldusakti tühisus. Õiguskeel 4/2017, lk 5)

6.2.3.

Tallinna

üldplaneering

on

kehtestatud

11.01.2001

ning

üldplaneeringu

teatavakstegemisest on möödas rohkem kui 19 aastat. Üldplaneeringu menetlemise ajal

kehtinud PES § 30 lg 1 nägi ette, et kui üldplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist

maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus sellest kinnisasja omanikule

tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. XXXXXX tn XX (endise

aadressiga XXXXXXX pst XX) kinnistu kui õigusvastaselt võõrandatud maa on tagastatud

tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 1999 korraldusest 7159-k ning kinnistatud 2000.

aastal sihtotstarbega 100% maatulundusmaa. Kõigis enne Tallinna üldplaneeringut koostatud

lähtedokumentides on XXXXXX tn XX kinnistu ala näidatud metsana ning mingit ehitusõigust

kinnistu alale pole kunagi määratud. Seega Tallinna üldplaneeringuga kinnistu senist

maakasutust või krundi ehitusõigust ei kitsendatud ning PES § 30 lg 1 kohaldamisele ei

kuulunud.

6.2.4. Käesoleval juhul on üldplaneeringu kehtestamise ja kaebaja kohtusse pöördumise vahel

rohkem kui 19 aastat, mistõttu ei saa Riigikohtu tõlgenduse kohaselt olla haldusakti tühisus

ilmselge.

6.2.5. HMS § 63 lõikes 2 on välja toodud ammendav loetelu, millede esinemisel on võimalik

öelda, et haldusakt on tühine. Nagu ka kohtud on korduvalt määrustes välja toonud, siis

puuduvad kaebuses argumendid, mis näitaksid mõnda HMS § 63 lõikes 2 reguleeritud alust.

17.05.2020 määruskaebuses on kaebaja välja toonud alustena HMS § 63 lg 2 punktid 3 ja 5.

Kaebaja on seisukohal, et haldusakti ei ole andud pädev haldusorgan, kuna XXXXXX tn XX

kinnistu asub Pääsküla turbamaardla alal, mis on kantud riigi maardlate registrisse 04.12.1997,

mistõttu on üldplaneering kehtestatud vastavas osas pädevuseta.

6.2.6. PES § 24 lg 2 kohaselt kehtestab üldplaneeringu kohaliku omavalitsus. Tallinna

üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega (Kätte saadav lingil

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=78647&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp

). Seega on haldusakti andud pädev haldusorgan ning kaebaja seisukoht, et pädevuse piiri ületab

vastuolu PES § 17 lg 2 punktiga 3, on väär. Nagu ka ringkonnakohus leidis oma 29.05.2020

määruses, kaebaja osutatud PES § 17 lg 2 p 3 puudutab üldplaneeringu kooskõlastamist

vastavate ametiasutustega, mitte kehtestamise pädevust.

6.2.7. PES § 17 lg 2 punkt 3 kohaselt kooskõlastatakse üldplaneering enne avalikku

väljapanekut riigi vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse

all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende

kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või

altkaevandatud maa-ala. Lisaks toob vastustaja välja, et Maa-amet on märkinud (I kd, tl 210),

et Tallinna üldplaneeringu menetlemise ajal kehtinud seaduse kohaselt tuli üldplaneering

kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga, kui kohaliku omavalitsusüksuse piires asub riigi

omandisse kuuluv maavaravaru. Keskkonnaministeeriumiga on tehtud üldplaneeringu

menetlemisel

koostööd

ning

Keskkonnaministeeriumi

Harjumaa

keskkonnateenistus

kooskõlastas Tallinna üldplaneeringu 28. märtsi 2000 kirjaga nr 130 (l kd, tl 211). Seejuures on

Harju Maavanem andnud PES § 22 kohaselt heakskiidu Tallinna üldplaneeringule.

6.2.8. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud üldplaneeringu osad on HMS § 63 lg 2 punkti 5

kohaselt tühised, kuna neist ei selgu XXXXXX tn XX kinnistu maakasutuse juhtotstarve,

mistõttu ei selgu haldusaktist ka kaebaja õigused ja kohustused ning haldusakti osa tühisuse

põhjustab asjaolu, et XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringu alusel

moodustati 18 elamukrunti.

Vastustaja toob välja, et ringkonnakohus märkis oma 29.05.2020 määruses, et üldplaneeringu

ülesandeks ei ole PES § 8 lg 4 kohaselt mitte määratleda isiku õigusi ja kohustusi, vaid panna

paika ruumilise arengu põhisuunad.

6.2.9. Vastustaja selgitab, et juba PES § 9 lg 6 nägi ette, et detailplaneeringuga võib teha

ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Sama põhimõte kehtib ka kehtiva

planeerimisseaduse kontekstis. Detailplaneering võib muuta üldplaneeringut põhjendatud

vajadusel. XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamisel 2002.

aastal on jõutud järeldusele, et üldplaneeringu muutmine oli põhjendatud. Lisaks on Tallinna

üldplaneeringut muudetud rohkemategi detailplaneeringutega kui kaebaja on välja toonud.

Samas ei saa teised üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud tekitada õiguskindlust, et kui

isik soovib üldplaneeringus kehtestatud juhtotstarbest teist sihtotstarvet endale kuuluva kinnistu

osas, siis tal on selleks ka õigus. Isikul on õigus esitada muutmise ettepanek, kuid otsuse teeb

kohalik omavalitsus seaduse piires ja kaalutlusõiguse teel. XXXXXX tn XX kinnistu osas on

esitatud Tallinna linnale detailplaneeringu algatamise taotlus ala hoonestamiseks elamutega.

Taotluse osas on koostatud detailplaneeringu algatamata jätmise korralduse eelnõu ja edastatud

see arvamuse avaldamiseks ning vastuväidete esitamiseks kaebajale (I kd, tl 213-218).

Kaebajale on korduvalt põhjendatud, mis kaalutlustel ei saa kinnistut hoonestada või mis

põhjustel ei saa kinnistu sihtotstarvet muuta vastavalt kaebaja soovile.

6.2.10. Tallinna üldplaneeringuga on XXXXXX tn XX kinnistule määratud maakasutuse

juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Lähtudes Tallinna üldplaneeringu ptk-

st 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja üldplaneeringu maakasutusplaanist on

juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised

alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Ptk 8.1 kirjeldab täpsemalt puhkeotstarbeliste

rohealade arengusuundi – linna maastikud ja haljasalad tuleb liita haljasühendustega kogu linna

hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning

eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada

ka bioloogilist mitmekesisust. Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise

võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest

ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet

linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust

ja

ökoloogilist

stabiilsust,

tugevdades

ökosüsteemide

vastupidavust

inimtegevuse

negatiivsetele mõjudele, võimaldades samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse.

6.2.11. Vastustaja selgitab, et kuigi juhtotstarbega „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“

määratud alad on mõeldud üldjuhul avalikuks kasutuseks, saab eraomandis kinnistuid avalikult

kasutada juhul, kui omanik sellega nõustub. See tähendab, et linn ei määra üldplaneeringuga

eraomandis olevat kinnisasja avalikuks kasutamiseks. Eramaal sh eraomandis metsamaal

viibimise igaüheõiguse üldised reeglid on paika pandud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses.

Samuti ei määra üldplaneering eratänavaid avalikku kasutusse. XXXXXX tn XX on metsaga

kaetud 100% maatulundusmaa, kus omanikel (sisuliselt erametsaomanikud) on võimalik tulu

teenida säästliku metsa majandamise kaudu, mida õigusaktid ka võimaldavad.

6.2.12. Asjaolu, et Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel ei olnud määratletud mõisteid nagu

roheala, rohevõrgustik või rohevõrgustiku tuumala, ei oma haldusakti tühisuse tuvastamisel

mingit rolli. Seda enam, et kaebuses välja toodud mõisteid pole Tallinna üldplaneeringu

tekstilises osas kasutatudki.

6.2.13. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul on täidetud ka MaaPS § 14 lõikest 1 tulenev

kohustus tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ning selle juurdepääs. Maapõue

seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus hõlmab endas kõiki toiminguid ja ehitisi, mille

tegemine või rajamine mõjutab maavara kaevandamisväärsust ja sellele juurdepääsu (nt elamu

ja tehnovõrgu ehitamine). Tegevust, milleks pole nimetatud luba, teatist vms vaja, võib üldjuhul

pidada vähest mõju omavaks ja ajutiseks. Üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve

„metsad, pargid, looduslikud haljasalad“ määramine maardla alal ei ole kuidagi maapõue

seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus, kuna maavara säilib kaevandamisväärsena ning

maavarale juurdepääsu ei halvendata.

6.2.14. Vastustaja nõustub kaebaja väitega, et XXXXXX tn XX kinnistu ei ole arvatud

kaitstavate parkide nimistusse ega kuulu Pääsküla raba kaitsealasse. Kuid kinnistul asuv puistu

on looduslikult orgaaniline osa suuremast Pääsküla raba tervikkeskkonnast. Pääsküla raba

keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik huvi. Pääsküla raba näol on

tegemist linnakeskkonnas hästi säilinud tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku

tuumikalaga, mille kahjustamist ja pindala vähendamist tuleb vältida ning kuhu pole linnaruumi

ja keskkonna seisukohalt kuidagi mõistlik hoonestust lubada. Antud maa-ala paikneb

rabaäärses liigniiskes madalsoos ning võimalik ehitustegevus mõjutaks ilmselgelt negatiivselt

ka Pääsküla raba laiemalt. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu

ja säästva arengu põhimõtetele. Tulenevalt eeltoodust ei ole piirkonnas lubatud lageraie

teostamine, mida kaebaja on samuti soovinud teha. Kaebajale on varasemaltki selgitatud, et

kinnistul asuvas metsas on peetud sobilikuks hooldus- ja valik- või turberaietega majandamist,

mille käigus tuleb (ja saab) tagada metsa säilimine. Metsa on võimalik tulunduslikel

eesmärkidel majandada ka ilma lageraieid teostamata kasutades linnametsadele sobivamaid

teisi raieliike. Negatiivsed mõjud metsa puhkeotstarbelisele ja ka ökoloogilisele väärtusele

peavad olema võimalikult minimaalsed. Isegi kui looduskeskkond ei ole riiklikul või kohalikul

tasandil kaitstud, ei tähenda see, et seda võiks kahjustada või hävitada. Kaitse puudumine ei

tähenda, et looduskeskkonnal puudub põhjendus eksisteerimiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju

tekitamast.

6.2.15. Vastustaja selgitab, et looduslik keskkond ei pea ilmtingimata olema avalikus

puhkeotstarbelises kasutuses, ka linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist

tähtsust, st on looduskooslusena elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese

loodud tehiskeskkonnale. Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure

kaaluga avalik ehk üldine huvi ning seda on ka kohalik kogukond aastaid väljendanud. Oluline

on suunata Nõmme linnaosa arengut selliselt, et seal säiliks ka edaspidi metsalinna miljöö.

Metsad, pargid, haljasalad ja Pääsküla raba on väga tähtis osa linnaosa väärtustest, mida tuleb

üldistes huvides maksimaalselt säilitada.

6.2.16. Nagu ka ülal välja toodud, siis haldusakti tühisus on erandlik haldusakti õigusvastasuse

tagajärg, ning tühisus kaasneb vaid seaduses otseselt ja ammendavalt sätestatud juhtudel.

Õiguskindluse huvides ei too haldusakti tühisust kaasa kaugeltki mitte igasugused haldusaktis

sisalduvad vead võib kahtlused, vaid tühisuse saavad tingida üksnes olulised ja ilmselged

puudused haldusaktis.

6.2.17. Käesoleval juhul ei esine kaebusega esitatud nõude osas Tallinna üldplaneeringu kui

haldusakti puhul ühtegi tühisuse alust. Tulenevalt üldplaneeringu olemusest ja eesmärgist ei

olegi sellise haldusakti ülesandeks määratleda konkreetseid õiguseid ja kohustusi isikutele, vaid

tegemist on haldusaktiga, millega pannakse paika ruumilise arengu põhisuunad. Seetõttu ei saa

käesoleval juhul tugineda HMS § 63 lg 2 p-le 5 selliselt, nagu haldusaktist ei selguks õiguseid

ja kohustusi või kohustused oleks vastukäivad või neid ei oleks mõnel põhjusel võimalik täita.

Nii PES § 24 lg-st 2 kui ka KOKS § 24 lg 1 p-st 31 tulenevalt on haldusakti andnud pädev

haldusorgan ehk kohaliku omavalitsuse volikogu. Samuti ei esine ühtegi teist haldusakti

tühisuse alust.

6.2.18. Asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud välja tuua ega põhistada ühtegi tühisuse aluse

esinemist, on märk sellest, et täidetud ei ole tühisuse alusena ilmselgus. Riigikohus on leidnud

07.03.2003 määruses nr 3-3-1-21-03 (p 13), et haldusakt saab olla ainult siis tühine, kui

haldusaktis esinevad puudused, mis toovad seaduse järgi kaasa selle tühisuse, on ilmselged.

Seejuures on haldusakti kehtima hakkamise ja käesooleva kaebuse esitamise vahel rohkem kui

19 aastat. Õiguskirjanduses on leitud, et mida pikem aeg on möödunud haldusakti

teatavakstegemisest, seda enam on põhjust kahelda haldusakti puudulikkuse ilmselguses ja seda

rohkem väärib kaitset õiguskindlus.

6.2.19. Tulenevalt tuleb jätta kaebusega esitatud tühisuse tuvastamise ja alternatiivne

tuvastamise nõue rahuldamata, kuivõrd haldusakti tühisuse alused ei ole täidetud ning Nugise

tn 19 kinnistu osas kehtib säästva arengu põhimõttest tulenevalt Tallinna üldplaneeringu kohane

juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“.

6.3. Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

KOLMANDATE ISIKUTE I-VI SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kolmandad isikud I-VI paluvad kaebuse rahuldada.

7.1. Kuna kaebajale kuulub kõige suurem osa XXXXXX tn XX kinnistu kaasomandist, on

kaasomanikud volitanud kogu asjaajamise X ning seetõttu on kaebuse esitanud X sisuliselt

kõigi kaasomanike huvides.

Ekslik on arvata, et kuna XXXXXX tn XX kinnistu on kaetud puistuga, saab kohalik

omavalitsus kinnisomandile seada kitsendusi ühepoolselt kuna see oleks vastuolus MS § 23¹,

mille kohaselt võib linn planeeringuga metsa majandamisele piiranguid seada üksnes

kokkuleppel maaomanikega. Kokkulepped XXXXXX tn XX kinnistu omanikega puuduvad.

7.2. Antud küsimuses peab kohtulahend olema üheselt arusaadav, et tulevikus oleks võimalik

kaebuse rahuldamisel täita jõustunud kohtulahendit ning ei tuleks algatada uut kohtumenetlust

asjaolude selgitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Taotluste lahendamine

8. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

8.1. Vastustaja on palunud selgitada välja Andres Shapura roll käesolevas kohtumenetluses

märkides ühtlasi, et nimetatud isik ei saa olla volitatud esindajaks.

HKMS § 74 lg 5 sätestab, et kohus võib menetlusosalist määrusega kohustada määrama

menetlusdokumente vastu võtma volitatud isiku ka muul juhul, kui võib eeldada

põhjendamatuid raskusi dokumentide kättetoimetamisel.

Kohus selgitab vastustajale, et A. Shapura on volitatud käesolevas asjas üksnes kaebaja

dokumente vastu võtma. Dokumentide vastuvõtja võib kaebaja ka ise määrata olenemata

sellest, kas kohus on selleks isikut kohustanud või mitte. Käesoleval juhul on kaebaja seda

võimalust kasutanud.

A. Shapura ei ole kaebaja volitatud esindaja HKMS § 32 mõttes. Kaebaja on kõik

menetlusdokumendid ise digitaalselt allkirjastanud ning läbi A. Shapura need kohtule

edastanud.

8.2. Kaebaja on palunud jätta kohtul vastu võtmata või arvestamata järgmised vastustaja poolt

kohtule esitatud tõendid: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.06.2015 kiri nr 5-4/1471-2,

Maa-ameti

20.02.2020

kiri

nr

2-5/20/2644-2

ja

Keskkonnaministeeriumi

Harju

Keskkonnateenistuse 28.03.2000 kiri nr 130.

Kohus selgitab kaebajale, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul

võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs (HKMS § 59 lg 1). Seejuures

kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või

mitte (HKMS § 61 lg 1).

Kõik vastustaja poolt esitatud kirjad on kohtule esitatud vastuseks kaebaja kaebuses toodud

konkreetsetele seisukohtadele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vastustaja poolt esitatud

tõendeid tuleb hinnata asja sisulisel lahendamisel ning tõendite mitte arvestamiseks või

tagastamiseks puuduvad käesoleval juhul HKMS § 62 lg 2 ja lg 3 sätestatud alused. Ka kaebaja

ei ole vastavaid aluseid välja toonud ega põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

kaebaja vastava taotluse rahuldamata.

Kohtuotsus

9. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma

otsust alljärgnevaga.

10. Esmalt märgib kohus, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56

lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema

kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja

õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).

HMS § 63 lg 1 sätestab, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest

ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime

panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad

või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

HMS § 63 lg 3 kohaselt toob haldusakti osa tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise

osata ei oleks haldusakti antud.

11. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et Tallinna üldplaneeringu tühisuses pole kahtlust ning

käesoleval juhul esinevad HMS § 63 lg 2 p-des 3 ja 5 sätestatud tühisuse alused.

11.1. Kohus selgitab esmalt, et kuivõrd haldusakti tühisus on erandlik haldusakti õigusvastasuse

tagajärg, siis kaasneb tühisus vaid seaduses otseselt ja ammendavalt sätestatud juhtudel.

Õiguskindluse huvides ei too haldusakti tühisust kaasa mitte igasugused haldusaktis sisalduvad

vead, vaid tühisuse saavad tingida üksnes olulised ja ilmselged seaduses nimetatud puudused

haldusaktis.

Üldised haldusakti tühisuse alused on loetletud HMS § 63 lõikes 2 ning tegemist on sellist laadi

vormiliste, menetluslike või sisuliste puudustega, mille puhul on haldusakti õigusvastasus

eelduslikult kõige selgemini äratuntav, mille puhul on haldusakti täitmine täiesti võimatu või

mille puhul haldusakt ei ole üldse kontrollitav. (V. Saaremets. Haldusakti tühisus. Õiguskeel

4/2017, lk 2).

Kohus märgib, et vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu 07.03.2003 määrusele nr 3-3-1-21-

03 (p 13), kus on märgitud, et: „Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis

esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse

tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused

ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei

ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata

tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või

tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan

või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb

õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise

kaebusega. Seega tuleneb haldusakti tühisus otseselt seadusest ja pädev organ või kohus võib

tühisuse tuvastada. Tühisuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid.“

Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et mida pikem aeg on möödunud haldusakti

teatavakstegemisest, seda enam on põhjust kahelda haldusakti puudulikkuse ilmselguses ja seda

rohkem väärib kaitset õiguskindlus. (V. Saaremets. Haldusakti tühisus. Õiguskeel 4/2017, lk 5)

11.2. Kohus märgib, et esiteks ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et Tallinna

üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3.

HKMS § 158 lg 2 teine lause sätestab, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus

haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. 11.01.2001 kehtis planeerimis- ja

ehitusseadus (vastu võetud 14.06.1995) (PES). PES § 24 lg 2 sätestas, et üldplaneeringu või

detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus. Seega on Tallinna üldplaneeringu kehtestanud

selleks pädev haldusorgan (PES § 24 lg 2).

Kohus märgib, et kaebaja osutatud PES § 17 lg 2 p 3 puudutab üldplaneeringu kooskõlastamist

vastavate ametiasutustega, mitte üldplaneeringu kehtestamise pädevust. Võimalikud

rikkumised Tallinna üldplaneeringu menetluses selle kooskõlastamisel, mille sisu osas ei pea

kohus arvestades kaebuse nõuet (tuvastada Tallinna üldplaneeringu tühisus) seisukohta võtma,

oleksid võinud olla asjakohased vastava tühistamiskaebuse esitamisel. Kuigi HKMS § 41 lg 4

näeb ette võimaluse, et halduskohus võib haldusakti tühistada ka tühisuse tuvastamise kaebuse

alusel, saab kohus seda teha üksnes juhul, kui kaebus vastab tühistamiskaebusele esitatud

nõuetele. Käesoleval juhul on tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg igal juhul möödunud ning

juba üksnes sellest tulenevalt ei vasta kaebus tühistamiskaebuse nõuetele, millest tulenevalt

kohus ei saa vastavat nõuet ka eraldi lahendada. Tühisuse tuvastamise nõude menetlemisel ei

oma kaebaja poolt välja toodud võimalikud puudused üldplaneeringu kooskõlastamisel tähtsust

ega saa kaasa tuua Tallinna üldplaneeringu tühisust.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused Tallinna üldplaneeringu tühisuse tuvastamiseks HMS §

63 lg 2 p 3 alusel.

11.3. Teiseks leiab kaebaja, et Tallinna üldplaneeringust ei selgu kinnistu maakasutuse

juhtotstarve, mistõttu ei selgu üldplaneeringust, kuidas võiks XXXXXX tn XX kinnistut

kasutada. Ühtlasi ei selgu kaebaja väitel üldplaneeringust tema õigused ja kohustused (HMS §

63 lg 2 p 5). Peatükkidest 4.2, 8.1 ja 8.2. tulenevad kohustused on kaebaja arvates ka

vastukäivad. XXXXXX tn XX on puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega, kuid XXXXXXX

pst XX kinnistul moodustati 18 elamukrunti Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr

27, millega moodustati ka XXXXXX tn XX kinnistu. Lisaks on üldplaneeringut korduvalt

muudetud.

Kohus on seisukohal et Tallinna üldplaneeringu ülesandeks ei ole seadusest tulenevalt täpselt

määratleda isiku õigusi ja kohustusi, vaid panna paika ruumilise arengu põhisuunad (PES § 8

lg 4). Üldplaneering on aluseks täpsematele maakasutustingimustele, mis tiheasutusalal

määratakse detailplaneeringuga. Ka kaebuses osutatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendid

kinnitavad seisukohta, et Tallinna üldplaneeringus ei määratleta maakasutus- ja

ehitustingimusi. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja väide, et üldplaneeringust ei selgu õigused ja

kohustused või et need on vastukäivad, antud juhul asjakohane ega too kaasa Tallinna

üldplaneeringu tühisust.

Vaidlust ei ole selles, et Tallinna üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt jääb kinnistu

XXXXXX tn XX rohelisega märgitud alale – metsad, pargid ja looduslikud haljasalad –

puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, alale võib ehitada üksikuid

väiksemaid

spordi-

või

puhkeehitisi

(vt

https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000150#tab35 ).

XXXXXX tänav XX kinnistu maa sihtotstarbeks on kinnistusraamatu kohaselt

maatulundusmaa ning kinnistul asub mets. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on tegemist

metsamaaga. Seega jäävad kaebaja väited sellest, et üldplaneeringust ei selgu õigused ja

kohustused või et need on vastukäivad, arusaamatuks.

Kohus selgitab kaebajale, et asjaolu, et Tallinna üldplaneeringut on korduvalt läbi

detailplaneeringute muudetud, ei tähenda seda, et üldplaneeringus oleks sätestatud vastukäivad

või ebaselged õigused ja kohustused. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on

seaduses sätestatud üks võimalusi, mis oli olemas nii PES kehtivuse ajal kui ka on käesoleval

ajal (vt PES § 9 lg 6 ja § 24 lg 4 ja PlanS § 142). Arvestades, et Tallinna üldplaneering on

kehtinud juba pea 20 aastat, siis on ka mõistetav, et teatud osas on tekkinud vajadus

üldplaneeringut läbi detailplaneeringute muuta. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud

vastustajale üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse ning hetkel on

vastustaja selle menetlemisest keelduv otsus vaidlustatud halduskohtus (haldusasi nr 3-21-60).

Kohtumenetluses kontrollib halduskohus, kas vastustaja on keeldunud üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamisest õiguspäraselt.

Teiseks kordab kohus, et üldplaneering määrab ära üksnes planeeringuga hõlmatud alade

peamise maakasutuse ehk kehtiva planeerimisseaduse mõistes juhtfunktsiooni. Varem kehtinud

PES määratles samas mõistes aga ruumilise arengu põhisuuna, mis ei välista vähesel määral

samal maa-alal teiste maakasutusfunktsioonide esinemist. XXXXXX tn XX kinnistu ruumilise

arengu põhisuunana on ette nähtud, et see säilib metsamaana. Seega on Tallinna üldplaneering

selles osas selge ega pane kaebajale mingeid vastukäivaid õigusi ega kohustusi.

Mis puudutab seda, et rohelise tingmärgiga on märgitud üheskoos metsad, pargid ja looduslikud

haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, siis ei tähenda

see seda, et kaebaja kinnistu on määratud Tallinna üldplaneeringuga avalikku kasutusse nagu

leiab ekslikult kaebaja.

Metsamaa osas on kinnistu avalik kasutamine reguleeritud käesoleval ajal keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse (KeÜS) § 32. Varasemalt reguleeris seda asjaõigusseadus. Seega vastavaid

nõudeid järgides on võimalik kõigil kaebaja metsamaad kasutada sh puhkamiseks seni kuni

kaebaja ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste

viibimist maatükil.

11.4. Vastuseks kaebuses esitatud seisukohtadele (käesoleva kohtuotsuse p 5.3. ja selle

alapunktid 1-13) märgib kohus, et vastavad väited ei ole asjakohased tühisuse tuvastamise

nõude esitamisel, kuivõrd ei seondu ühegi HMS § 63 lg 2 sätestatud haldusakti tühisuse alusega.

Vastavad seisukohad oleksid võinud olla asjakohased (vähemalt osaliselt) kaebaja poolt

esialgselt vaidlustatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.03.2020 kirjale nr 3-2/189-7 ja

Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2020 korraldusele nr 535-k tühistamisnõude esitamisel (millises

osas on kaebaja kaebusest loobunud) või ka Tallinna üldplaneeringu tühistamisnõude

esitamisel, kuid sellise nõude esitamise kaebetähtaeg on ilmselgelt möödunud ja käesoleval

juhul sellist nõuet kohtu menetluses ei ole, millest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks neil ka

pikemalt peatuda.

11.5. Viimaseks märgib kohus, et haldusakti tühisuse tuvastamine eeldab, et HMS § 63 lg-s 2

sätestatud puudused on ilmselged (Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13).

Olukorras, kus Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal ning kaebaja pöördus kohtusse

tühisuse tuvastamise nõudega aastal 2020, ei saa väita, et tegemist oleks haldusakti ilmselgete

puudustega. Lisaks kinnitab ilmselgete puudumist ka juba eelnevates punktides kohtu poolt

tuvastatu. Kohus leiab, et Tallinna üldplaneeringul (sh selle peatükkidel 4.2. ja 8.1. ja 8.2.)

puuduvad sellised ilmselged HMS § 63 lg 2 sätestatud puudused, mis võiks kaasa tuua Tallinna

üldplaneeringu tühisuse (sealjuures XXXXXX tn XX kinnistu osas).

12. Alternatiivse nõudena on kaebaja kohtule esitanud nõude tuvastada, et Tallinna

üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1

„Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu

maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene Nugise

tn 19 kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku

tuumala.

Kaebaja toob seejuures välja, et alternatiivse taotluse eesmärgiks on, et kohtuotsusega tehtaks

õiguslikult siduvalt kindlaks juriidiline fakt (s.o haldusakti puudumine) XXXXXX tn XX

kinnistu puhkeotstarbelise ja avaliku kasutuse puudumise kohta ning et XXXXXX tn XX

kinnistu ei ole roheala ega rohevõrgustiku tuumala ning, et keegi ei saaks seda edaspidi väita

ega tugineda, mistahes otsuste tegemisel.

12.1. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui

õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus

ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kohus leiab esiteks, et kaebajal puudub vastava alternatiivse tuvastamisnõude esitamiseks

kaebeõigus, sest kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta ning vastavas osas tuleb jätta kaebaja

kaebus juba üksnes sel põhjusel rahuldamata.

Esiteks leiab kohus siinkohal, et kaebajal oli olemas tõhusam õiguskaitsevahend – esitada

õigeaegselt tühistamiskaebus Tallinna üldplaneeringule. Kaebaja ei teinud seda kaebetähtajal.

Teiseks on kohus seisukohal, et kaebaja poolt esitatud nõue ei vasta HKMS § 37 lg 2 p 6

sätestatud tuvastamisnõudele muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et tegemist ei ole antud juhul mitte juriidilise fakti

tuvastamise nõudega, vaid kaebaja soovib sisuliselt, et kohus annaks Tallinna üldplaneeringu

maakasutuskaardile koosmõjus peatükkidega 4.2 ja 8.1 ning 8.2 tõlgenduse XXXXXX tn XX

kinnistu osas. Kohus selgitab, et ei anna abstraktselt ilma nö põhivaidluseta haldusaktidele

tõlgendusi. Vastava asjaolu suhtes saaks kohus võtta seisukoha konkreetsele haldusaktile

esitatud kaebust lahendades. HKMS § 37 lg 2 p 6 sätestatud tuvastamisnõude saab esitada

üksnes väga konkreetse juriidilise fakti tuvastamiseks näiteks nagu pensioniõigusliku staaži

kindlaks tegemiseks – so juriidilise fakti tuvastamine, mis aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

Planeeringus sätestatu tõlgendamine ilma nö põhivaidluseta kindlasti nende hulka ei kuulu.

Seejuures viitab kohus veelkord sellele, et sisuliselt saab kaebaja vastava kaebuse argumendina

esitada väite, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“,

peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning

üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“

ei tulene XXXXXX tn XX kinnistu määratletus ei puhkeotstarbelise, avalikus kasutuses oleva

ega rohe- või rohevõrgustiku tuumalana, haldusasjas nr 3-21-60, kus kaebaja vaidlustab

Tallinna linna otsust, millega keelduti üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisest

(kaebaja on vastava väite ka seal esitanud ning kohus saab selles asjas võtta seisukoha väite

põhjendatuse osas).

12.2. Viimaseks märgib kohus, et isegi kui kaebaja alternatiivne tuvastamisnõue oleks lubatav

(millega kohus ei nõustu), siis tuleks see jätta rahuldamata.

Tallinna üldplaneeringu seletuskirja p 4.2. on märgitud järgmist „Maakasutusfunktsioonidele

on lisatud tingimused, mis määravad ära põhifunktsioonile sobivad kaasfunktsioonid või

piirangud ning mida täpsustatakse detailsemates planeeringustaadiumides.“

Seletuskirja p 8.1 tuleneb põhimõte, et linna maastikud ja haljasalad tuleb liita

haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi alternatiivsed

liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks.

Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust.

Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest

linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest

koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, loodulike taime- ja

loomaliikide levikut, tõstavad linnamaasiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust,

tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldades

samuti

linnaelanike

liikumist

linnamaastikust

loodusse.

(vt

https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning Tallinna üldplaneeringu seletuskiri.)

Nagu kohus ka juba ülal märkis, siis Tallinna üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt jääb

kinnistu XXXXXX tn XX rohelisega märgitud alale – metsad, pargid ja looduslikud haljasalad

– puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, alale võib ehitada üksikuid

väiksemaid

spordi-

või

puhkeehitisi

(vt

https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000150#tab35 ).

Vaidlust ei ole selles, et XXXXXX tn XX kinnistu peamiseks funktsiooniks eeltoodu mõttes

on mets. Maaüksuse peamisel funktsioonil võib olla ka kaasfunktsioone. Kaebaja on sisuliselt

soovinud käesoleva kaebuse nõudega need kaasfunktsioonid välistada ning saada

üldplaneeringu osas selline tõlgendus, et kinnistu ei oma puhkeotstarbelise ala, mis on mõeldud

avalikuks kasutuseks, kaasfunktsiooni. Kohus vastava kaebaja seisukohaga nõustuda ei saa.

Metsamaa, kui see on ka eraomandis, omab seni, kuni metsaomanik ei ole maakasutust talle

kuuluvate õiguste raames teistele isikutele piiranud, igal juhul seadusest tulenevalt teatavat

puhke ja avaliku kasutuse funktsiooni (vt KeÜS § 32). See ei tähenda aga seda, et

üldplaneeringuga oleks maa määratud avalikku kasutusse ning vastustaja oleks pidanud

maaüksuse taotlema munitsipaalomandisse nagu leiab kaebaja. Kohus nõustub vastustajaga

siinkohal selles, et XXXXXX tn XX on metsaga kaetud maatulundusmaa, kus omanikel on

võimalik seda maad sihtotstarbeliselt kasutada, käsutada ja vallata ning metsa ka majandada

järgides seaduses sätestatud piiranguid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik tuvastada,

et Tallinna üldplaneeringust ei tulene XXXXXX tn XX kinnistule puhkeotstarbelist ja avalikku

kasutust. Kui kaebaja soovib olemasolevaid maakasutuse tingimusi täpsustada või muuta, siis

on võimalik seda teha üksnes läbi detailplaneeringu, mille menetluses kaalutakse vastavalt

seadusele kõikide osapoolte põhjendatud huvisid.

Mis puudutab aga kaebaja väiteid sellest, et vastustaja ei saanud enne planeerimisseaduse

kehtestamist lähtuda roheala ega rohevõrgustiku tuumalal mõistest ega määratleda XXXXXX

tn XX kinnistut kui rohevõrgustikku või selle tuumala, siis jääb kaebaja vastav väide kohtule

arusaamatuks. Kehtivas Tallinna üldplaneeringus ei ole vastavaid mõisteid kasutatud ega

XXXXXX tn XX kinnistu osas midagi sellist märgitud. Küll aga tuleb kaebajal arvestada, et

samasugused põhimõtted ning teadmine, et linnaplaneerimisel tuleb luua nii ökoloogilised

koridorid, ökoloogilised tuumalad, kui ka see, et haljastus tuleb kujundada ühtse võrgustikuna

oli olemas ka Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal. Vastavad põhimõtted on selgelt

Tallinna üldplaneeringus kajastatud ka ülalviidatud seletuskirja p 8.1. ning kaebaja vastupidised

väited on asjakohatud. Teadmine ja soov, et planeeringuga tuleb luua toimiv haljastute süsteem

ning aidata kaasa ökosüsteemide toimimisele, ei tekkinud alles planeerimisseaduse

kehtestamisega. Planeerimisseaduses küll defineeriti vastavad põhimõtted ja mõisted täpsemalt,

kuid need olid sisulises mõttes olemas ka PES kehtivuse ajal (vt PES § 6 lg 2 p 8, § 8 lg 4 p 4).

13. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebus on nii põhi kui alternatiivses nõudes

põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub

ka vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vastustaja vastuväidetes kaebusele ja

selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab

HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse

rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega.

Menetluskulud

15. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Kolmandad isikud olid kaebaja poolel, millest tulenevalt tuleb kolmandate isikute

menetluskulud jätta nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik