2-20-1898/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-1898

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1278 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Agne Koks

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Karin Lehari

Istungi toimumise aeg

13. oktoober 2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Tsiviilasja menetluskulud jätta X kanda.

3. Rahuldada Y taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

4. Määrata Y menetluskulude rahaliseks suuruseks 1085,10 eurot (sh lepingulise

esindaja kulu 1077,10 eurot ja dokumentaalse tõendi kogumise kulu 8 eurot).

5. Mõista Xlt Y kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1085,1 eurot.

6. Mõista Xlt Y kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 04.02.2020 Harju Maakohtule hagi Y vastu, milles palub vähendada hagejalt Harju

Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx kostja kasuks väljamõistetud elatist summani

150 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja seadusliku esindaja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt 23.09.2013 otsusega tsiviilasjas nr xxx kostja kasuks

välja elatis 100 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. 14.12.2016 otsusega nr xxx

muudeti varasemat otsust ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis seaduses sätestatud

määras. Hagejal jäi hagiavaldusele vastamata, kuna tema elukaaslasel sündis sellel ajal laps.

Hagejal ei ole võimalik tasuda kostjale elatist seaduses sätestatud määras.

3. Hageja peab maksma elatist ka teisele lapsele. Hagejalt mõisteti pärast 14.12.2016

kohtulahendi tegemist Rle välja elatis 200 eurot kuus. Seega on oluliselt muutunud hageja

võimalused maksta kostjale elatist seaduses sätestatud määras.

4. Tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx muudeti varasemat otsust hagejalt väljamõistetava

elatise osas, kuid hagiavalduses ei olnud esile toodud, mil määral on lapse vajadused

suurenenud ja mis tingis elatise suurenemise. Täna on ilmne, et kostja eluvajadused on kaetud

ka väiksemate kuludega, kui miinimummäär. Lapse vajaduste rahuldamiseks ei kulu iga kuu

644 eurot. Lapse vajadusi katab osaliselt ka peretoetus 60 eurot kuus. Laps ei käi tasulistes

ringides, lisaks on koolitoit ja bussisõit tasuta. Seaduses sätestatud määr on

ebaproportsionaalne.

5. Hageja on juhatuse liige ettevõttes Q OÜ. Tegemist on väikeettevõttega, millel on alates

11.02.2019 maksuvõlg 12 771,40 eurot. Hageja ettevõttest tulu ei saa. Hagejal puudub püsiv

sissetulek. Muu tulu teenimine ei ole halva tervise tõttu võimalik. Hagejal on probleemid

kilpnäärmega ja ei ole teada, milline on ravi tulem ja kaua see kesta võib.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Elatise vähendamise hagi rahuldamise eeldused on täitmata. Lapse vajadused ei ole

muutunud ja kostja varanduslik seis ei ole muutunud halvaks.

8. Hageja tõendid ei tõenda tema kehva tervist, mis ei lubaks tööd teha. Hagejal oli kilpnäärme

kolloidtsüst, mis eemaldati ja mille edasiseks raviks suunati hageja endokrinoloogi juurde.

Hageja ei ole osaliselt ega täielikult töövõimetu. Ravimite tarvitamine ja võimalik krooniline

haigus ei takista töötamist.

9. Hageja esitas tõendid oma ettevõtte raskuste kohta, kuid hageja ei peagi olema ettevõtja.

Puudub objektiivne põhjus töö otsimisest ja töötamisest keeldumiseks. Soovimatus tööd teha ei

anna alust elatise vähendamiseks. Hagejal ei tohiks olla raskusi teenida vähemalt Eesti keskmist

palka.

10. Ainuüksi teise lapse olemasolu ei anna alust vähendada kostja kasuks välja mõistetud

elatist. Elatise vähendamine 150 eurole kuus seaks kostja võrreldes teise lapsega ebavõrdsesse

olukorda.

11. Hageja ei panusta kostja kasvatamisse võrdväärselt kostja emaga. Hageja kohtub lapsega

keskmiselt korra kuus ja viimasel ajal üksnes siis, kui ema ise lapse rongiga Tartusse viib ja ta

sealt tagasi toob.

12. Kostja viimase 6 kuu väljaminekud on olnud keskmiselt 625,20 eurot kuus (sh üüri- ja

kommunaalkulu, kulud söögile, hügieeni- ja tualett-tarvikutele, internetile ja televisioonile,

telefonile, riietele ja jalatsitele, meelelahutusele, sõprade ja klassikaaslaste sünnipäevadele,

lastejoogale, transpordile, sh isa juurde Tartusse). Sellele lisanduvad esimesse klassi mineku

kulud ja kulud õppimisnurga sisseseadmisele. Suvel tuleb remontida ja sisustada koolilapsele

sobiv tuba koos kirjutuslaua- ja tooli, voodi ja valgustitega. Ilma kostja vanaema igakuise

rahalise abita vähemalt 200 euro ulatuses ei oleks emal võimalik kõiki kulusid katta ja näiteks

omaette elamist tagada.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud ja kogutud tõenditega leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata.

14. Hageja nõuab käesolevas tsiviilasjas temalt varem tagaseljaotsusega välja mõistetud elatise

vähendamist. Hagejalt mõisteti 23.09.2013 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr xxx

kostja kasuks välja elatis 100 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni (tl 17). 14.12.2016

otsusega nr xxx muudeti varasemat otsust ja mõisteti hagejalt kostja kasuks tagaseljaotsusega

välja elatis seaduses sätestatud määras (tl 6). Seega on olemas jõustunud kohtuotsus, mis

reguleerib hageja kohustust maksta kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena summa, mis vastab

poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale.

15. Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see TsMS § 457 lg 1 järgi

menetlusosalisi ja välistab üldjuhul samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Perioodiliselt

tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes TsMS § 459 ja

§ 497 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma

üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud,

et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende

asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 28.10.2015

otsus nr 3-2-1-124-15 p 11 ja vt 30.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 32).

16. Kuna elatis on hagejalt välja mõistatud tagaseljaotsusega, ei ole selles aga tuvastatud elatise

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus tuvastab elatise suuruse muutmise hagi

lahendamisel seetõttu selle, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule

ülalpidamist andma (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsus nr 3-2-1-119-15 p 12).

17. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab

ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

18. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2

järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud

miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et

lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles

ulatuses ei ole lapse vajadusi vaja tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).

19. Hageja nõuab käesolevas asjas elatise vähendamist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ja

palub elatise suuruseks määrata 150 eurot kuus. Hageja selgitas kohtuistungil, et hageja nõude

ulatus on määratud lähtudes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse

(RAKE) uuringust.

20. Hageja nõue elatise vähendamiseks võiks kuuluda rahuldamisele PKS § 102 lg 2 alusel,

mille kohaselt võib kohus vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lg 1 sätestatud määra

mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitas kostjale 13.10.2020

kohtuistungil, et asjaolud, mis annavad aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

määra, tuleb esile tuua ja tõendada hagejal.

21. Hageja tugineb hagi alusena esmalt sellele, et kostja vajadused on väiksemad kui seaduses

sätestatud määr ja teiseks sellele, et tal ei ole oma tervisliku ja varandusliku seisu tõttu võimalik

anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Samuti tõi hageja esile, et tal on ka teine

laps, kelle kasuks on välja mõistetud elatis summas 200 eurot kuus (tl 7).

22. Esmalt märgib kohus, et ekslik on hageja seisukoht, nagu peaks kostja oma vajadusi

tõendama. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustu elatist seaduses sätestatud määras tasuma ja et

tal on vastuväited viimase kuue kuu kohta esitatud kulutuste nimekirjast nähtuvatele

kuluartiklitele, ei pööra ümber seadusest tulenevat tõendamiskoormist ja alaealise lapse

kulutuste suuruse eeldust. Kuna lapse kulutuste vajalikkusele kehtib seadusest tulenev eeldus,

ei oma asja lahendamisel tähtsust poolte esitatud väited ja tõendid selle kohta, kui suured olid

konkreetsel kuul kostja transpordi-, eluaseme-, toidu-, riiete- või muud kulud ning kas kostjale

ostis talveriided tema ema või ema ema (tl 25–45 ja 61–64). Need väited ei mõjuta elatise, mida

kostjal on õigus hagejalt saada, suurust. Vastuseks hageja väidetele selgitab kohus veel, et

tulenevalt PKS § 106 sätestatud vanavanema asenduskohustusest tuleb vähemalt üldjuhul

vanavanema poolt lapse vajaduste katmiseks tehtud kulud arvesse võtta.

23. Kohus ei nõustu hageja väitega, nagu oleks Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16

ja RAKE uurimusest tulenevalt ilmselge, et lapse tegelikud kulud on väiksemad. Samuti ei ole

õige üldsõnaline väide, et kohtupraktika ei toeta seaduses sätestatud määras elatise

väljamõistmist. Kohus selgitab, et RAKE uuring ei lähtu seaduses sätestatud ja kohtupraktikas

välja kujunenud elatise suuruse arvestamise metoodikast ja põhimõtetest ega võimalda teha

järeldusi konkreetselt kostja kulude ja hageja võimaluste kohta kostjat üleval pidada. PKS § 101

lg 1 ja PKS § 102 lg 2 tulenevad elatise määramise põhimõtted kehtivad vaatamata Riigikohtu

kriitikale miinimumelatise suuruse määramise kehtiva korra kohta (vt Riigikohtu 09.06.2017

otsus nr 3-2-1-35-17 p 34). Seega ei ole RAKE uuringus toodud andmed alus hageja nõude

rahuldamiseks ja hagiavaldus tugineb ilmselt ekslikul eeldusel.

24. Hageja ei ole tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis lükkaksid ümber seadusest tuleneva

kostja vajadustele vastava kulutuste suuruse eelduse. Asjas esitatud tõenditega on vastuolus

hageja väide, nagu ei võtaks kostja osa tasulistest huviringidest. Kostja käib lastejooga kursusel

(tl 60). Üksnes see, et joogas käimine oli 2020.a koroonaviiruse levikust tekkinud piirangute

tõttu ajutiselt takistatud, ei mõjuta kostja õigust igakuisele elatisele. Seisukoht, et püsikulutuste

kõikumine võiks mõjutada igakuise elatise suuruse määramist, on vastuolus PKS § 101

eesmärgiga lihtsustada alaealise lapse kasuks elatise väljamõistmist. Sellest, et mingid kulud

võisid eriolukorrast tingitud piirangute tõttu ajutiselt väheneda, ei saa järeldada lapse igakuiste

vajaduste suuruse muutust, kuna samal ajal võivad elukorralduslikud muudatused tuua kaasa

teiste kulude suurenemise. Elatise vähendamiseks ei anna alust ka väide, et koolitoit ja

ühistransport on tasuta. Need on tasuta kõikidele kooliealistele lastele ühtemoodi.

25. Hageja väide, nagu ei oleks tal võimalik kostjale ülalpidamist anda halva tervisliku seisundi

tõttu, on sisustamata ja tõendamata. PKS § 102 lg 2 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks, mis

annab aluse elatise vähendamiseks, vanema töövõimetus. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks

töövõimetu või piiratud töövõimega. Ka sotsiaalkindlustusameti andmetel ei ole hagejale

sotsiaal- ja peretoetusi või pensioni määratud (tl 140). Hageja esitas oma tervisliku seisundi

tõendamiseks ambulatoorse epikriisi väljavõtte, millest nähtub, et hagejal on diagnoositud

kilpnäärme abstsess (tl 10–16). Epikriisi kohaselt on arst 11.01.2020 täpsustanud, et tegemist

on infitseerunud kilpnäärmetsüstiga, mille raviks on määratud amoksitsilliin/klavulaanhape

(antibiootikum) ja valu korral ibuprofeen või paratsetamool. 22.01.2020–24.01.2020

statsionaarse epikriisi kohaselt hospitaliseeriti hageja üldkirurgia osakonda, kuid lubati

järgmisel päeval heas üldseisundis koju. Patsient kirjutati välja märkega „seisund paranenud“.

Kohus selgitas kohtuistungil, et hagejal tuleb selgitada, kuidas tema väidetav halb tervis ei

võimalda tal tööd teha ja tulu teenida. Hageja ei ole seda teinud. Hageja jäi üldsõnalise selgituse

juurde, et tal on tõsised probleemid kilpnäärmega ja ei ole teada, milline on ravi tulem ja kui

kaua see kestab, kuid ei toonud esile asjaolusid, millest võiks kohus järeldada, et kilpnäärme

probleemide tõttu ei ole hagejal võimalik oma alaealiste laste ülalpidamiseks tulu teenida.

26. Elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna alust ka hageja väited

temale kuuluva ettevõtte halva majandusliku olukorra kohta. Hageja selgituste kohaselt kuulub

talle Q OÜ (tl 8), mis on väikeettevõte ja millel on alates 11.02.2019 maksuvõlg 12 771,40

eurot (tl 9). Hageja väidab, et ettevõte on raskustes ja tema sealt sissetulekut ei teeni.

Kohtuistungil selgitas hageja, et tal ei ole teisi võimalusi rahalisi vahendeid saada, kuna aeg

kulub oma ettevõttes tegutsemisele.

27. Kohus märgib esmalt, et hageja andmed tema ettevõtte halva majandusliku olukorra kohta

on tõendamata. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega Q OÜ äriregistri väljavõtte (tl 8).

Esitatud väljavõttest on aga välja jäetud osa, mis kajastab 2018 majandusaasta aruandest

tulenevat käivet ja kasumit. Kohtu kogutud andmetel oli Q OÜ 2018 majandusaasta käive

41 976 eurot ja kasum 34 379 eurot (tl 113). Kuigi maksehäire raportist nähtub, et ettevõttel on

maksuvõlg 12 771 eurot, on enamus sellest, s.o 7673 eurot ajatatud ja ei ole sissenõutav (tl 9).

Seega on hageja esitanud kohtule eksitavaid andmeid. Tõendeid selle kohta, et Q OÜ

majandustulemused oleksid muutunud, ei ole esitatud.

28. Kohus selgitas kostjale 13.10.2020 kohtuistungil ka seda, et üksi see, et temale kuuluv

ettevõte on väidetavalt halvas majanduslikus olukorras, ei ole alus elatise vähendamiseks, kuna

ülalpidamist peab kostjale andma hageja ise. Samuti selgitas kohus, et ka kostja enda halb

majanduslik olukord ei anna iseseisvalt alust elatist vähendada, kuna PKS § 102 lg 2 kohaselt

ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ka halva majandusliku olukorra

korral. Elatise vähendamiseks tuli hagejal tõendada, et tal ei ole objektiivselt võimalik piisavalt

tulu teenida. Hageja ei ole seda teinud, hoolimata kohtu selgitustest ja ettepanekust esitada

tõendeid.

29. Kostja on asjakohaselt märkinud, et hageja ei pea olema ettevõtja ja tal on oma kohustuste

täitmise eest hoolitsemiseks võimalik minna ka tööle. Kohus selgitas hagejale, et tal tuleb esile

tuua tema amet, samuti see, millised on tema võimalused tulu teenida ja kas ta on tööd otsinud.

Hageja ei ole seda teinud. Hageja ei vastanud ka kostja väitele selle kohta, et hagejal on

C kategooria juhiload, mida saaks töö otsimiseks ära kasutada, kuigi kohus sellele eraldi

tähelepanu pööras.

30. Kohus leiab, et hageja väide, nagu takistaks tema halb tervislik olukord tulu teenimist, on

vastuolus väitega selle kohta, et hageja tegutseb oma ettevõttes ja tal ei ole seega aega tööle

minna. Samuti on sellega vastuolus väide, et hageja igakuine sissetulek tuleneb hoopis

juhutöödest. Kohus selgitas hagejale, et tema majandusliku olukorra kindlakstegemine on

oluline, kui hageja soovib, et kohus vähendaks temalt välja mõistetud elatist. Hageja väited

tema sissetulekute ja võimatuse kohta sissetulekut teenida on aga hoolimata sellest sedavõrd

üldsõnalised ja vastuolulised, et nende alusel ei ole võimalik hageja soovitud järeldusi teha.

30.1. Hageja ei sisustanud oma võimalusi tulu teenida, ei selgitanud, milles seisnevad juhutööd,

kui tihti ta juhutöid teha saab ja kui suur on sellest tulenev tulu. Samuti ei ole hageja esile

toonud objektiivseid põhjusi, mis takistaksid tal leida püsivat töökohta või teenida ka

juhutöödega vähemalt 1000 eurot, nagu hageja väidab, et tavakodanik võiks teenida. Hageja

väitis vaid üldiselt, et teenib juhutöödest 500 eurot, kuid jättis oma väite sisustamata ja

tõendamata. Hageja väitis üldsõnaliselt, et ilma erihariduseta ei ole võimalik tasuvat tööd leida,

kuid ta ei ole tõendanud, et oleks töö otsimisega üldse tegelenud ja et see ei ole tulemust andnud.

Eesti Töötukassa kinnitusel ei ole hageja tegelikult töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute

ning tööturuteenuste osutamise registri andmetel töötuna registreeritud olnudki (tl 154). Hageja

väide, et tema aeg kulub tema oletatavasti kahjumliku ettevõtte juhtimisele, ei ole põhjus mitte

tööle minna ja lapsele ülalpidamist mitte anda.

30.2. Kohtu kogutud andmetest nähtub see, et hageja on veebruarist 2020 olnud töötajana arvel

F OÜ-s (tl 115), kus ta on enda kinnitusel hingekirjas vaid selleks, et tal oleks haigekassa ja

tulu ta sealt ei teeni. Hageja oligi aprillis ja mais 2020 haiguslehel (tl 164). Hageja märkis, et

sai haigushüvitist, mis kulus ravimite ostmiseks ja visiiditasudeks. Kohus pöörab aga

tähelepanu sellele, et kuigi hageja tõendas haiguslehel viibimise, jättis hageja tõendamata

haigushüvitise saamise ja selle suuruse. Ka haigushüvitis on asendussissetulek, mille arvelt

tuleb lastele ülalpidamist anda.

30.3. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades jääb arusaamatuks, millel tugineb hageja väide,

et tal ei ole võimalik enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks tulu teenida. Viide sellele, nagu

oleks alaealistele lastele võimelised ülalpidamist andma ainult ministrid ja suurte ettevõtete

juhid, jääb arusaamatuks. Selline väide on ka vastuolus hageja enda väitega selle kohta, et kuni

hagi esitamiseni oli ta võimeline ülalpidamist andma.

31. Kohus ei nõustu hageja väitega ka selle kohta, et asjaolu, et hageja arvelduskontol ei ole

pärast 05.03.2020 mitte ühtegi tehingut toimunud kinnitab, et tal ei ole kindlat sissetulekut.

Nimetatu kinnitab hoopis kohtu veendumust, et hageja arveldas ja arveldab jätkuvalt sularahas.

Kohus pöörab tähelepanu sellele, et küsimus ei ole ainult selles, et arvelduskonto väljavõttelt ei

nähtu hageja sissetulek, vaid selles, et arvelduskonto alusel ei ole võimalik kindlaks teha ka

ühtegi hageja väidetavat enda kulu, kuna kontol ei ole toimunud mitte ühtegi tehingut. Eluliselt

ei ole usutav, et kostja ei ole alates jaanuarist 2020 sissetuleku puudumise tõttu mitte ühtegi

kulu kandnud. See on vastuolus ka hageja enda esitatud, kuigi tõendamata, kulutuste

nimekirjaga. Asjaolu, et hagejal ei ole ametlikku sissetulekut või on see väga väike, nähtub ka

Maksu- ja Tolliameti teatisest isiku sissetuleku kohta (tl 132). See ei kinnita aga hageja halba

majanduslikku olukorda. Hageja arvelduskonto väljavõttelt nähtub (tl 144–151), et perioodil,

kus hageja arvelduskontot veel kasutas, tegi ta sellele igakuiseid sularaha sissemakseid. Lisaks

tegid hagejale igakuiseid ülekandeid W ja D. Seda, et hageja arveldas sularahas, kinnitas ka

hageja ise ja selgitas, et tema ettevõttes liikus sularaha, mistõttu tehti kassast töötasuks sularaha

väljamakseid. Samuti on hageja selgitanud, et tema väidetavatest juhutöödest laekub tulu

sularahas. Kohus ei nõustu hagejaga, et enne hagi esitamist tehtud tehingud ei oma käesoleva

asja lahendamisel tähtsust. Kohtu hinnangul viitab see hageja eluviisile ja elukorraldusele.

32. Lisaks sellele, et hageja lõpetas pärast hagi esitamist oma arvelduskonto kasutamise, kanti

vahetult enne hagi esitamist hagejale kuulunud sõiduauto Audi A6 Avant hageja venna W

nimele. Sõiduki kasutajaks jäi hageja (tl 138 ja 162–163). Hagejale kuulub veel sõiduauto VAZ

M1 (tl 114) ning ta on liiklusregistris märgitud Dle kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz ja

haagise Respo kasutajaks ning Wle kuuluva sõiduauto BMW kasutajaks. Kohus nõustub

iseenesest hagejaga selles, et sõiduki kasutaja ei näita sõiduki omandiõigust. Samas ei ole

hageja ka väitnud, et ta oleks sõiduki Wle võõrandanud tegelikult tasu eest. Nimetatu ei nähtu

ka asjas kogutud tõenditest. Kohus selgitas hagejale, et tema majandusliku olukorra ja

ülalpidamisvõime hindamisel võetakse arvesse ka temale kuuluv vara. Sõiduauto

võõrandamisest saadud tulust oleks hageja saanud oma alaealisele lapsele ülalpidamist anda.

Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei ole seda teinud. Kui sõiduauto anti üle tasuta, on sellega

kahjustatud alaealise lapse huve.

33. Kohus märgib, et hageja esitab tõendeid valikuliselt ja on jätnud tõendid esitamata eelkõige

nende väidete kohta, mis on hagiavalduse esitamise aluseks, sh tema halb majanduslik seisund,

võimatus leida tööd ja tervislik seisund, mis takistab töö tegemist. Kuna hageja ise tõendeid ei

esitanud, kogus kohus andmeid TsMS § 230 lg 5 alusel ise. Kohtu kogutud tõendid hageja

väiteid aga ei kinnita. Vastupidi, kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks tulu teenimiseks

midagi ette võtnud või et tal oleks objektiivne põhjus, miks ta ei saa piisavalt tulu teenida.

Kohus pööras hageja tähelepanu sellele, et hageja on esitanud tõendamata väiteid ja andis

võimaluse esitada hagejal täiendavalt nii selgitusi kui tõendeid. Hageja ei ole seda teinud. TsMS

§ 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele

ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (TsMS §

436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei võimalda hageja

soovitud asjaolusid tuvastada.

34. Hageja rõhutab oma viimastes menetlusdokumentides, et COVID-19 pandeemia on

mõjutanud tema ettevõtte sissetulekuid ja mõjutab tema võimalusi tööd leida. Ka hageja need

väited on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud oma ettevõtte pankrotistumist ega ettevõttest

väidetavalt sularahas laekunud töötasu maksete lõppemist. Ettevõtte halba majanduslikku

olukorda ei kinnita ka ainuüksi maksuvõla olemasolu. Kohus leiab, et asjaolu, et COVID-19

pandeemia tõttu kehtisid 2020.a kevadel 2 kuud teatud piirangud, ei võimalda teha järeldusi

konkreetselt hageja olukorra kohta. Kuna hageja väited on sisustamata, ei ole kohtule teada ka

see, kas hagejal oli võimalus kasutada ja kas ta kasutas Vabariigi Valitsuse poolt COVID-19

piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks pakutud tööturu toetamise meetmeid. Kohus on

aga juba ülal märkinud, et isegi kui hageja oleks tõendanud oma ettevõtte halva majandusliku

olukorra, ei ole nimetatu iseseisev alus hageja enda ülalpidamiskohustuse vähendamiseks PKS

§ 102 lg 2 alusel. Hageja on seadusest tulenevalt kohustatud tegema jõupingutusi enda ja oma

alaealiste laste ülalpidamiseks. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest kohus võiks

järeldada, et hageja oleks tegelikult selliseid jõupingutusi teinud.

35. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et hagi elatise vähendamiseks esitati 04.02.2020, s.o

poolteist kuud enne COVID-19 pandeemiast tulenevate piirangute kehtestamist. Seega on

hageja väited tagantjärgi otsitud ega saanud olla hagi esitamise aluseks. Asjaolu, et hageja

väited on otsitud, kinnitab ka hageja enda selgitus selle kohta, et ta palub elatise välja mõista

summas 150 eurot, tuginedes RAKE uuringust saadud andmetele. Seega ei lähtunud hageja

käesoleva hagi esitamisel oma tegelikest rahalistest võimalustest, vaid üksnes arvamusest, et

kostjale tasutav elatis peaks statistilistel põhjustel olema väiksem.

36. Kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud seda, et ta ei teeni või ei ole võimeline

teenima piisavat tulu enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks, ei anna elatise vähendamiseks

alust ka see, et hagejal on peale kostja veel ka teine laps, kellele ta peaks ülalpidamist andma

(tl 7). Kohus selgitas kohtuistungil, et ainuüksi teise lapse olemasolu ei ole alus elatise

vähendamiseks. PKS § 102 lg 2 kohaselt annab elatise vähendamiseks alust see, kui kostjale

seaduses sätestatud määras elatise väljamõistmisel osutuks noorem laps vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud enda majanduslikku olukorda ega

võimalusi tulu teenida, enda vajaduste suurust ega ka seda, et ta tasuks teisele lapsele elatist.

37. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna käesolevas asjas alust ka

hageja viide sellele, et kostjale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus. Kohus selgitas

kohtuistungil, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama

õigustatud lapsel oli õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati

vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole peretoetuse võrra, siis

oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele

olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-174-16 p 14).

Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus

nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus saaks seega asjaoluga, et osa lapse vajadusi on kaetud

peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

seaduses sätestatud määra. Hageja ei ole aga selliseid asjaolusid tõendanud.

38. Kohus ei nõustu hageja etteheitega, nagu ei oleks kohus asja lahendamisel olnud

objektiivne. Kohus lähtus asja lahendamisel PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2 tulenevatest

eeldustest ja tõendamiskoormisest ning selgitas neid korduvalt ka hagejale. Kohus pöörab

tähelepanu ka sellele, et PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel

osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga. Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise

vanema sissetulekust või varalisest seisundist ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse

täitmisest põhjendusel, et teine vanem oma kohustust ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti

ei saa vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks

suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6).

Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust see, millised on kostja ema sissetulekud. Kostja esitas

hageja palvel oma ema arvelduskonto väljavõtte (tl 104–107). Hageja järeldas tõendist, et

esitatud arvelduskonto väljavõte ei tõenda kõiki lapse vajaduste katteks tehtavaid kulutusi,

samuti väitis hageja, et kostja emal on veel tulusid, mida ta varjab. Kohus selgitab, et kuna

kostja ema majanduslik olukord ei mõjuta hageja seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse

ulatust, ei oma arvelduskonto väljavõte ega ema tegelik sissetulek asja lahendamisel tähtsust.

Samuti ei oma tähtsust see, kas kostja ema arvelduskontolt nähtuvad kõik lapse huvides tehtud

kulud. Kohus selgitas ülal, et kostja ei pea oma vajaduste suurust tõendama. Hageja etteheited

ei mõjuta seega käesoleva asja lahendust.

39. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud ühtegi asjaolu, mis PKS § 102 lg 2 kohaselt

annaks alust vähendada hageja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustuse ulatust. Hageja väited

on üldsõnalised, tõendama ja vastuolulised. Hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

40. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

41. Kohus määras 11.01.2021 kirjaga pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks,

samuti tähtaja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuväite esitamiseks. Hageja ei

esitanud kostja menetluskulude kohta oma seisukohta.

42. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3-2-1-29-17, p 13.3).

43. Kostja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1303,40 eurot (ilma

käibemaksuta). Kostjale osutati õigusabi kokku 23,57 tundi, tunnihinnaga 50 eurot (v.a

20.11.2020 tõendi kogumise taotluse koostamine tunnihinnaga 90 eurot). Kohus leiab, et kostja

taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks tuleb rahuldada osaliselt.

44. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses TsMs § 218 lg 1 p 2 haridusnõuetele vastav

esindaja. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates

(vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

45. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja esindaja tasumäär 55 eurot tunnis. Riigikohus

on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga

(Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni, on kostja esindaja taotletud tunnitasu määr

põhjendatud.

46. Kostja maakohtus kantud õigusabikulude hagejalt välja mõistmine ei ole taotletud ulatuses

põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 4,166 tundi kostja 31.03 vastuse koostamisele,

sh hageja täiendavate seisukohtade analüüs (0,5 tundi), kostja seisukoha kujundamine (1 tund)

ja vastuse koostamine (2,666 tundi). Kostja on 18.03.2020 toiminguna juba arvestanud ajakulu

hageja täiendavate seisukohtade analüüsile. Kostja taotleb seega sama menetlusdokumendi

analüüsi ajakulu kaks korda. Lisaks võtab kohus arvesse, et kostja esitatud seisukoht ei ole

mahukas ja see ei sisalda endas keerulist õiguslikku analüüsi. Eeltoodu alusel loeb kohus kostja

ajakulu 31.03.2020 menetlusdokumendi koostamisele põhjendatuks kokku 3,5 tunni ulatuses.

47. Vähemalt üldjuhul ei ole põhjendatud mõista hagejalt välja kulu, mis seondub kostja ja tema

esindaja vahelise suhtlemisega (vt ka Riigikohtu 04.03.2020 määrus nr 2-17-12857 p 20). Seega

jätab kohus arvestamata kohtu eelistungi eelse kliendiga konsulteerimise ajakulu. 13.10.2020

kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud kokku 30 minuti ulatuses.

48. Põhjendatud ei ole hagejalt välja mõista kostja esindaja ajakulu 0,75 tundi 20.11.2020

tõendi kogumise taotluse koostamisele ja esitamisele. Kostja loobus taotlusest 14.12.2020.

Kohus jätab nimetatud toimingu arvesse võtmata.

49. Samuti ei ole põhjendatud ajakulu 1,33 tundi 14.12.2020 tõendite esitamise taotluse

koostamisele ja esitamisele. Taotlus ei ole mahukas, see kirjeldab suures osas senist menetlust

ja taotluse aluseks olevad asjaolud ei ole keerulised. Kohus vähendab taotluse koostamise

ajakulu 45 minutile.

50. Põhjendatud ei ole mõista hagejalt välja 18.01.2021 ajakulu 1 tund kohtu kogutud tõendite

analüüsile ja kliendiga konsultatsioonile. Menetluskulude nimekirja kohaselt tutvus kostja

kohtu kirja ja kogutud tõenditega juba 12.01.2021. Kogutud tõendeid ei ole palju, samuti ei ole

need keerulised ega mahukad, mis võiks õigustada nendega korduva tutvumise ja analüüsimise

vajadust. Kohus on ülal selgitanud, et kliendiga konsulteerimise ajakulu ei ole põhjendatud

välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Kohus jätab kostja 18.01.2021 ajakulu menetluskulude

kindlaksmääramisel arvestamata ja hagejalt välja mõistmata.

51. Muud lepingulise esindaja kulud, s.o hagiavaldusega tutvumine, õiguslik analüüs ja hagile

vastuse koostamine (4 tundi 30 minutit), kohtunõude ja hageja täiendavate seisukohtade

analüüsimine (30 minutit), kohtu kirjaliku pöördumisega tutvumine ja sellele vastuse

koostamine (20 minutit), istungil osalemine (1 tund), istungi protokolliga tutvumine

(20 minutit) 02.11 hagiavalduse terviktekstiga tutvumine (20 minutit), Maanteeametile päringu

koostamine ja esitamine (1 tund), kostja 13.11 seisukoha kujundamine ja koostamine (3 tundi),

kohtu 11.01 seisukoha ja kogutud tõenditega tutvumine (1 tund), hageja 14.01 seisukohaga

tutvumine (20 minutit) ja kostja 27.01 seisukoha koostamine (2 tundi 30 minutit), võtab kohus

arvesse täies ulatuses. Toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile

kulunud aeg arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, põhjendatud.

52. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega kokku 19 tundi ja

35 minutit (4 tundi 30 minutit + 30 minutit + 3 tundi 30 minutit + 20 minutit + 30 minutit +

1 tund + 20 minutit + 20 minutit + 1 tund + 3 tundi + 45 minutit + 1 tund + 20 minutit + 2 tundi

30 minutit). Arvestades kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on kostja

põhjendatud õigusabikulu kokku 1077,10 eurot (19 tundi ja 35 minutit × 55 eurot).

53. Lisaks õigusabikuludele taotleb kostja hagejalt ka Maanteeametile tehtud päringu eest

tasutud riigilõivu, s.o 8 euro hüvitamist. Kuna dokumentaalse tõendi saamise kulu on kohtukulu

(TsMS § 138 lg 2, § 143 p 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjale hüvitada.

54. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

1085,10 eurot (1077,10 + 8), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Sellises ulatuses

kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud ning kooskõlas

tsiviilasja sisuga. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS

§ 177 lg 4).

55. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022. a otsusega nr 2-20-

1898.