2-20-224/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-224

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Alar

Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur Sirje Taela vastu

nõude

tunnustamiseks

Alar

Sepperni

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. novembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu), volitatud esindajad Merlin Aavik ja Katrin-

Helena Siirak

Vastustajad (kostjad):

I. Alar Seppern (pankrotis; isikukood XXXXXXXXXXX)

II. Pankrotihaldur Sirje Tael

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 23. novembri 2020 määrus ja saata Eesti Vabariigi (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) hagi Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur Sirje Taela vastu nõude

tunnustamiseks Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; hageja) esitas 7. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule

hagi Alar Sepperni (pankrotis; kostja I) ja pankrotihaldur Sirje Taela (kostja II) vastu nõude

tunnustamiseks Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 4. aprilli 2019 määrusega tsiviilasjas

nr 2-19-3001 välja Alar Sepperni pankrot. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 31. mail

2019 nõudeavalduse nr X summas 299 992 eurot 64 senti, mida palus tunnustada II

rahuldamisjärgu nõudena. 10. detsembri 2019 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati

maksuotsusest tulenevat hageja nõuet 640 eurot 43 senti II rahuldamisjärgu nõudena. Lisaks

koosneb võlgnevus kriminaalmenetluses nr X avalik-õiguslikus nõudeavalduses nr X märgitud

maksukohustustest põhisummas 237 257 eurot 13 senti ning intressist 62 095 eurot 8 senti (kokku

299 352 eurot 21 senti). Pankrotihaldur ja võlgnik esitasid nõudele vastuväite (võlgnik ka

intressinõudele 261 eurot 98 senti). Hageja palus tunnustada esitatud nõuet summas 299 352 eurot

21 senti II rahuldamisjärgu nõudena Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses ja taotles

menetluse peatamist kuni kriminaalasja nr X lahendamiseni.

Maksuhalduril on õigus esitada pankrotimenetluses nõude, mis põhineb kriminaalmenetluses

esitatud avalik-õiguslikul nõudeavaldusel. Maksuhaldur ei saa jätta nõuet esitamata.

KrMS § 381 lg 2 alusel esitatud nõude puhul ei ole tegemist haldusaktiga, mida oleks võimalik

halduskohtus vaidlustada (Tallinna Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr 3-18-1644).

2. Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel, alternatiivselt peatada

menetlus kuni kriminaalmenetluse nr X lõppemiseni.

Pankrotimenetluse nõudeavaldus saab põhineda haldusaktil, kuid mitte tuleneda avalik-õiguslikust

nõudeavaldusest, mis ei ole haldusakt. Seega ei ole võimalik nõudeavaldust tunnustada osas, mis

tuleneb kriminaalmenetluses esitatud nõudeavaldusest. Vastupidine kahjustaks oluliselt teisi

võlausaldajaid kui ka võlgnikku. KrMS § 38 ¹ lg 2 kohaselt on tegemist kriminaalmenetluse raames

kannatanu avaldusega „rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks“. Riigikohtu lahendi

nr 3-3-4-2-16 p-st 23 nähtub selgelt, et hagejal oli võimalus koostada mistahes hetkel maksuotsus.

Hageja proovib saavutada nõude tunnustamist ilma haldusaktita. Maksunõue saab esineda

pankrotimenetluses juhul kui on maksuotsus või maksuvõla tasumise korraldus, mida on halduril

võimalik vaidlustada (HKMS § 44 lg 1).

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 23. novembri 2020 määrusega hagi läbi vaatamata ja taotluse menetluse

peatamiseks rahuldamata. Maakohus jättis kostja II taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda.

Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 1 p 13 alusel, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja

lahendama.

Riigikohus on leidnud, et vaidlusi maksunõuete tunnustamise üle pankrotimenetluse korral on

pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu lahendid nr 3-3-4-2-16 p 10 ja nr 3-2-1-82-14 p 21).

Maakohtu hinnangul on olukord muutumatu ka avalik-õigusliku nõudeavalduse puhul, kuna

tegemist on oma olemuselt ja sisult samuti maksukohustusega/maksunõudega. Kohus leidis, et

kuna pankrotimenetluses vaidlustatud nõue tuleneb osaliselt maksuotsusest (intress 261 eurot

98 senti) ja osaliselt avalik-õiguslikust nõudeavaldusest (299 352 eurot 21 senti), s.o mõlemal

juhul on tegemist maksunõudega, siis ei ole maakohus pädev asja lahendama ja hagi tuleb jätta

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

Nii haldusaktil kui ka avalik-õiguslikul nõudeavaldusel on avalik õiguslik iseloom, st mõlemad on

tekkinud avalik-õiguslikus, mitte tsiviilõiguslikus, suhtes ning selliste vaidluste lahendamine on

halduskohtu pädevuses. Tegemist on avalik-õigusliku rahalise kohustusega (maksunõue), mille

suurus määratakse kindlaks kriminaalmenetluses (KrMS § 381 lg 2) ja sellele kohaldatakse

KrMS-s reguleerimata küsimuste lahendamisel HKMS-i 26. peatükis sätestatut (KrMS § 381

lõige 7).

Olenemata sellest, kas maksuhalduri nõude aluseks on haldusakt või avalik-õiguslik nõue, on

tegemist maksuvaidlusega, mida lahendab halduskohus. Riigikohtu Üldkogu otsuses on leitud, et

maksunõude üle vaidluse lahendamisel ühel juhul halduskohtus ja teisel juhul maakohtus ei ole

mõistlikku põhjendust. Nii menetlusökonoomilistel kaalutlustel kui ka õiguskindlama praktika

kujundamise huvides on, et vaidlused maksunõude tunnustamise üle pankrotimenetluses

lahendataks halduskohtus, kus lahendatakse maksuvaidlusi igapäevaselt halduskohtumenetluses

kehtivate normide ja põhimõtete järgi ning rakendades vastavaid materiaalõiguslikke norme.

Maksuvaidluse lahendamine halduskohtus tagab eelduslikult õigusvaidluse kiirema lahendamise,

kohtumenetluse vastavuse õigussuhte erisustele ja ühtse kohtupraktika väljakujunemise

(Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-82-14 p 21).

Avalik-õigusliku

nõude

esitamine

kriminaalmenetluses

ei

välista

nõude

esitamist

pankrotimenetluses (PankrS § 98). Maksuhalduri poolt nõude esitamata jätmine tooks tõenäoliselt

kaasa selle, et nõude esitamise tähtaeg pankrotimenetluses mööduks enne, kui nõue jõutakse

lahendada kriminaalasja raames (PankrS § 93). Hagi läbi vaatamise tõttu jääb hageja taotlus

menetluse peatamiseks rahuldamata, kuna puudub menetlus, mida peatada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist

maakohtule uueks lahendamiseks.

Nõudeavaldust ei muuda haldusaktiks see, et selle aluseks on võlgniku võimalikud täitmata jäänud

maksukohustused. KrMS § 38¹ lg 2 eristab selgelt avalik-õiguslikku nõudeavaldust

haldusmenetluse raames antavatest haldusaktidest, sest sätte eesmärk ongi vältida paralleelse

haldusakti andmisele suunatud haldusmenetlust. Kuna kriminaalmenetluses esitatud avalik-

õigusliku nõudeavalduse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, ei ole põhjendatud kaebaja väide, et

pelgalt avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisega saavutatakse nõude tunnustamine PankrS

§ 104 lg 3 järgi.

Tartu Halduskohus tagastas 24. septembri 2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-42 Alar Sepperni

(pankrotis) ja pankrotihalduri Sirje Tael kaebused, kuivõrd leidis, et kaebuste lahendamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse. Lisaks sedastas halduskohus, et pankrotimenetluses esitatud nõuete

tunnustamisest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

Kuna nõude tunnustamise vaidlus sõltub kriminaalasjas tehtavast kohtuotsusest, siis on

maksuhaldur nõus menetluse peatamisega käesolevas tsiviilasjas kuni kriminaalasjas

nr X on kohus teinud otsuse nii Alar Sepperni (pankrotis) maksualase kuriteo toimepanemise

süüdistuse kui ka avalik-õigusliku nõudeavalduse väljamõistmise osas.

5. Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja II palub

menetluskulud jätta hageja kanda.

Alar Sepperni osas ei ole kehtivat jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust (ega ka jõustunud

haldusakti). Faktid, millele tugineb haginõudes määruskaebuse esitaja, vajavad tuvastamist

pooleliolevas kriminaalasjas. Pankrotihaldurile teadaolevalt on kriminaalasja menetlus jõudnud

esimese astme kohtumenetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi

saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

7. Kuna maakohus tegi vaidlustatud määruse 23.11.2020, siis kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse

redaktsiooni alusel.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi

vaatamata.

8.1. Praegusel juhul on maksuhaldur esitanud kriminaalmenetluses avalik-õigusliku

nõudeavalduse kostjalt I nõutava maksukohustuse kindlaksmääramiseks summas 237 257 eurot

13 senti, millele lisandub sellelt nõudelt arvestatav intress. Samuti on maksuhaldur esitanud samas

suuruses nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses, millele esitasid vastuväite

pankrotihaldur ja võlgnik.

Kostja I ja kostja II esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 13. mai 2019

avalik-õiguslikus nõudeavalduses nr X esitatud maksukohustuse puudumise tuvastamiseks või

alternatiivselt selle nõudeavalduse tühistamiseks (haldusasi nr 3-20-42). Tartu Halduskohus

tagastas 24. septembri 2020 määrusega kaebused.

Halduskohus on selgitanud, et KrMS § 381 kehtestamise eesmärk oli mh vältida paralleelseid

menetlusi erinevates kohtutes. KrMS § 381 lg 2 näeb kannatanule ette võimaluse esitada

kriminaalmenetluses avalik-õiguslik nõudeavaldus süüdistatavalt nõutava avalikõigusliku rahalise

kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud

kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Nõude esitamine kriminaalmenetluses

lihtsustab oluliselt nõude eelduste kindlakstegemist, sest faktiliste asjaolude kattuvuse korral on

see eeldus võimalik kindlaks teha juba kriminaalmenetluses raames ning vältida seeläbi täiendava

halduskohtumenetluse toimetamist (vt ka KrMS § 381 kehtestanud seaduseelnõu seletuskirja k 18).

Eelnevaga ei ole kooskõlas tõlgendus, et sellest hoolimata peaks saama kriminaalmenetluses

esitatud

avalik-õigusliku

nõudeavalduse

õiguspärasust

kontrollida

täiendavalt

halduskohtumenetluses (või tsiviilkohtumenetluses). Sellisel juhul kaotaks KrMS § 381 lg-s 2

sätestatu oma eesmärgi. Avalik-õigusliku nõudeavalduse vaidlustamise kontekstis ei oma

praegusel juhul tähtsust Riigikohtu 12. mai 2015 otsus asjas nr 3-2-1-82-14, sest viidatud

haldusasjas selgitas Riigikohus, kuidas peaks toimuma maksuotsuste või maksuvõla tasumise

korralduste (haldusakti) vaidlustamine olukorras, kus võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot.

Kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus selliseks haldusaktiks ei ole.

Lähtudes KrMS § 381 lg-st 2 avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses

välistab sama nõude maksmapaneku tsiviilmenetluse, samas aga ei välista viidatud säte nõude

esitamist pankrotimenetluses. Vastupidi, PankrS §-st § 93 lg-st 1 tuleneb, et võlausaldajad on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Seega on hageja

õigustatult esitanud võlausaldajana pankrotimenetluses avalik-õiguslikust nõudeavaldusest

tuleneva nõude.

8.2. Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada ka nõude, mis

tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või

äramuutev tingimus ei ole veel saabunud; selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks

nõudega, mis ei ole tingimuslik.

Lähtudes PankrS §-st 98 loetakse hageja avalik-õiguslikus nõudeavalduses esitatud nõue

pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik. Kuna pankrotihaldur ja võlgnik

vaidlesid nõudele vastu, siis peab kohus PankrS § 106 lg 1 alusel otsustama nõude tunnustamise.

Maakohus, leides, et hageja nõue on avalik-õiguslik nõue, mida lahendab halduskohus, on jätnud

kaitseta hageja õigused. Samuti on maakohtu seiskohad vastuolulised, sest jättes hagi läbi

vaatamata ja leides, et asi kuulub halduskohtu pädevusse, on kohus samas märkinud, et avalik-

õigusliku nõude esitamine kriminaalmenetluses ei välista nõude esitamist pankrotimenetluses ning

nõude esitamata jätmine tooks kaasa selle, et nõude esitamise tähtaeg mööduks enne, kui nõue

lahendatakse kriminaalasja raames.

9. Antud juhul on hageja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud pankrotihaldur

ja võlgnik. Kuna hageja on esitanud kriminaalmenetluses nr X avalik-õigusliku nõudeavalduse

võlgniku vastu, siis oleneb see, kas hagejal on vastav nõue või mitte, viidatud kriminaalasjas

tehtavast kohtulahendist.

TsMS § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust

või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab

tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise

menetluse lõppemiseni.

Käesolevas asjas tehtav otsus sõltub täielikult kriminaalmenetluses nr X tehtavast lahendist ning

seetõttu peaks maakohus asja uuel läbivaatamisel otsustama eelkõige TsMS § 356 lg 1 kohaselt

menetluse peatamise küsimuse. Ringkonnakohus märgib, et menetluse peatamist on taotlenud

hageja ning ka kostjad on alternatiivselt taotlenud peatada asjas menetlus.

10. Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme

kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson