2-20-18995/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-18995

Tsiviilasi

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

psühhiaatriakliiniku

valvearsti

avaldus

esialgse

õiguskaitse korras XX suhtes tahtest olenematu ravi

kohaldamiseks ja selle pikendamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 25. detsembri 2020. a määrus (esialgse

õiguskaitse rakendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399), psühhiaatriakliiniku valvearst

Olga Dzyba

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Mariann

Tusti

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. detsembri 2020. a määrus osas, milles maakohus

pikendas XX suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamist 40 päevani. Jätta maakohtu

määrus muutmata osas, millega rakendati XX suhtes esialgset õiguskaitset alates

23. detsembrist 2020 kuni 27. detsembrini 2020 kell 17.17, paigutades ta nimetatud

ajavahemikuks psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ning kohaldades

talle selle ajavahemiku vältel psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajaduse korral

tahtevastast ravimite manustamist.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale

esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh

tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus

võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2 (6)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 24. detsembril 2020 Harju

Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise

ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik

psühhiaatriakliinikus alates 23. detsembrist 2020, kus kell 17.17 rakendati tema suhtes tahtest

olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Puudutatud

isiku psüühikahäirest tulenev ebaadekvaatne käitumine ja toimetulematus on ohtlik

ümbritsevatele ja temale endale. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust hindama.

Puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemist ei ole alust prognoosida nelja ööpäeva vältel.

Avaldaja taotles puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist

40 päevani ning luba kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi.

Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse järgi hospitaliseeriti puudutatud isik esmakordselt

psühhiaatriakliinikusse 2017. a-l kiirabiga, mil isik avaldas, et teda mõjutatakse telepaatiliselt

ja tahetakse tappa. Asjad tema korteris olid kummaliselt paigutatud. Vastuvõtul oli patsient ärev

ja pinges. Ta avaldas, et on tuntud maag ja laulja, keda teised ekstrasensitiivid mõjutavad ja

tahavad hävitada. Puudutatud isik avaldas ohtralt mõjutuselamusi. Tema keha olevat hävimise

äärel ja keegi võõras kõneleb läbi tema. Puudutatud isik näitas videot, kus ta käitub

ebaadekvaatselt, karjub, manab midagi ning väidab, et teda on sunnitud seda tegema, et näidata

nagu oleks ta hull. Puudutatud isiku suhtes tehti tahtest olenematu ravi otsus, mida

kohtumäärusega pikendati kuni 40 päevani. Puudutatud isiku psüühiline seisund paranes ravi

foonil vaid osaliselt. Ta rehospitaliseeriti umbes kümne päeva pärast puuduliku haigustaju ja

vähese ravisoostumuse tõttu. Isik oli seekord koostööaldis ning viibis ravil lepingu alusel.

Lisaks nõustus ta ravi jätkama intramuskulaarselt süstitava pikatoimelise antipsühhootilise

raviga, mille toimel oli tema psüühiline seisund ja toimetulek rahuldav kuni 2020. aastani.

Puudutatud isik pöördus 2020. a augustis raviarsti poole. Ta oli lõpetanud toetusravi ning

hakanud kirjutama kirju, et saada tõendit selle kohta, et on psüühiliselt terve. Ta avaldas, et on

ekstrasensitiiv. Ta on kirjutanud ohtralt kaebusi erinevatesse instantsidesse ja saatnud

raviarstile tõendavaid faile selle kohta, et ta on terve. Isik oli ägedalt psühhootiline, kuid

statsionaarse raviga ei nõustunud, tahtest olenematu ravi rakendamise kriteeriumid aga ei

täitunud ning isikut ei hospitaliseeritud. Puudutatud isik toodi praegusel juhul haiglasse

kiirabiga politsei kaasabil käed raudus. Isiku väitel on ta ekstrasensitiiv ning teised

ekstrasensitiivid tahavad temale halba, ähvardavad teda ja tema lähedasi tappa. Ta lõi aeg-ajalt

enda käsi ja jalgu. Hiljem ütles, et seda tegid ekstrasensitiivid. Isik kutsus öösel õe korterisse

kiirabi ja politsei, väites, et keegi tahab nende korteri põlema panna. Ta on enda õe suhtes

käitunud agressiivselt. Ravimeid ei ole ta mitu kuud tarvitanud. Valvearstiga vesteldes oli isik

teadvusel, riietatud öösärki, räpaka välimusega ning rahutu. Ta kõneles lakkamatult valju

häälega. Tema mõttekäik oli kiirenenud, katkev ning ta avaldas paranoilise sisuga luulumõtteid.

Ta oli rahutu ja kuri. Tahtest olenematut ravi alustati 23. detsembril 2020 kell 17.17. Kuna

puudutatud isik oli ägeda psühhoosi tõttu rahutu ning keeldus igasugusest abist, osutus

vajalikuks ravimitega ohjeldamine. Ta oli 24. detsembril 2020 agiteeritud olekuga ja avaldas

psühhoosi elamusi. Ta avaldas, et on ekstrasensitiiv ning väga tundlik inimene. Tema läbi on

võimalik teisi inimesi mõjutada, saades patsiendilt vastavaid signaale. Isikut mõjutati selliselt,

et ta kirjutas kodus tapmisplaani kõikidele oma lähedastele. Näiteks olevat kirjutanud oma õe

3 (6)

lapse tükeldamisest. Ta väidab, et ta ei taha seda teha, aga võõrad jõud mõjutavad. Isik oli

vestluse ajal psühhoosist oluliselt hõivatud. Ta palus, et teda kohe haiglast välja kirjutatakse,

kuna ta tunneb, et lähedased on juba hakanud teiste ekstrasensitiivide mõjul endale haavasid

tekitama. Puudutatud isik peab nad koheselt peatama. Eeltoodust tulenevalt on temal raske

psüühikahäire paranoidne skisofreenia, mis on ägenenud. Psüühikahäire mõjul on ta kirjutanud

kõikidele oma lähedastele tapmisplaani, olles võõrmõju elamustest hõivatud. Järelikult on tema

agressiivse käitumise risk teiste isikute suhtes kõrge. Puudutatud isik ei mõista ravi vajalikkust

ning avaldab luulumõtteid ambulatoorse psühhiaatri suhtes. Isik arvab, et temale

antipsühhootiliste ravimite manustamine oli kokkumäng ning teda taheti ravimite abil tappa.

Seega muu psühhiaatriline abi ei ole piisav.

Tema seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi

paranemist nelja ööpäeva vältel, mistõttu taotleti kohtult luba isiku suhtes tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ja temale psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu

stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu

psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest.

2. Maakohus andis 25. detsembri 2020. a määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi ja

määras temale riigi arvel esindajaks advokaadi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rakendas 25. detsembri 2020. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset alates 23. detsembrist 2020 kuni 27. detsembrini 2020 ja ühtlasi pikendas seda

neljakümne päevani ning lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi kuni 1. veebruarini 2021.

Maakohtu hinnangul sai puudutatud isik ärakuulamisel aru, et ta on vaimuhaigete kliinikus.

Puudutatud isik avaldas, et mentalistide ja ekstrasensitiivide grupp tegi maagiaid inimkonna

hävitamiseks, mis viisid puudutatud isiku seisundini, et viimases kahes sõnumis, mis ta

Facebooki üles pani, oli ta sunnitud nimetama oma sugulase nime, sest nad mõjutasid

puudutatud isikut nii palju, et väidetavalt puudutatud isik mõtles välja mingi plaani, kuidas

tappa enda sugulasi. Puudutatud isik on ennast viimasel ajal kohutavalt tundnud. 29. aprillist

oli loodud petitsioon Vladimir Putinile. Putin vastas ja selgitas, et nende inimeste pärast on

puudutatud isik praegu haiglas. Isik avaldas, et psühhiaatriakliinikus on kohutavalt halb olla.

Kodus saaks ta rahulikult ennast pesta ja magada nii palju, kui ta tahab. See, mida talle haiglas

süstitakse, hävitab tema organismi ja aju. Ekstrasensitiivina teab ta, kui halvasti mõjuvad need

ravimid inimese organismile.

Maakohus tõi esile, et raviarst jäi 25. detsembril 2020 oma kirjaliku avalduse juurde ja

määratud esindaja toetas tahtevastase ravi kohaldamise avaldust.

Maakohus tugines avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamusele ning selles esile toodud

asjaoludele. Maakohus leidis, et isikul on raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia,

millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi

ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne, kontrollimatu, ettearvamatu ning juhitud

haiguslikust seisundist. Isik võib olla psühhiaatriakliinikusse paigutamata ebaadekvaatse ja

ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik iseendale, aga ka teistele. Ohtlikkus iseendale seisneb selles,

et ta võib end asetada elu ja tervist ohustavasse olukorda, kuna ta on psühhoosist oluliselt

hõivatud. Isik on käitunud agressiivselt õe suhtes. Isik on kirjutanud kõikide oma lähedaste

tapmisplaane, olles võõrmõju elamustest hõivatud. Isik on ka varasemalt käitunud ajendatult

võõrmõju elamustest, mistõttu on tema lähedaste suhtes agressiivse käitumise risk kõrge. Isik

ei ole võimeline otsustama ravi vajaduse üle.

4 (6)

Isiku paranemine raskest psüühikahäirest nelja ööpäeva vältel ei ole realistlik ega tõenäoline.

Ta vajab pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes. Järelikult esineb alus

esialgse õiguskaitse pikendamiseks.

Kuna isik ei ole seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või

sellest keeldumise, sh ravimite võtmise osas, lubas kohus isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse

paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise koos tahtevastase

ravimite manustamise võimalusega.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja

vabastada ta viivitamatult haiglast.

Puudutatud isiku väitel ei ole täidetud PsAS § 11 järgsed eeldused tahtest olenematu ravi

kohaldamiseks. Puudutatud isikul puudub raske psüühikahäire, ta pole ohtlik ning ei vaja

seetõttu ka ravi. Puudutatud isik on ekstrasensitiiv, kellel on maailmas vaenlasi. Need isikud

(kurjuse jõud) soovivad halba nii talle kui ka teistele. Need inimesed imevad teised inimesed

energiast tühjaks ja põhjustavad ka surma. Puudutatud isik peab saama haiglast välja, kasvõi

paariks päevaks, et olukorda päästa. Isik kinnitab, et mitte tema pole ohtlik, vaid isikud, keda

ta nimetab, on kõigile ohtlikud. Ta on ohtlikust olukorrast teavitanud ka Eesti ja Venemaa

presidenti.

5. Avaldaja vaidles kaebusele vastu ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Täidetud on kõik

PsAS § 11 lg 1 kriteeriumid tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Isikul on raske

psüühikahäire (paranoidne skisofreenia), millest tuleneva ebaadekvaatse ning nii teda ennast

kui ka teisi ohustava agressiivse käitumise tõttu taotles avaldaja puudutatud isiku suhtes

esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada tema suhtes

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik eitas haiguse olemasolu ega mõistnud

enda käitumise ohtlikkust iseendale kui ka teda ümbritsevatele isikutele (agressiivsus ning

tapmisplaane ja ähvardusi sisaldavad kirjad). Muu psühhiaatriline abi ei olnud küllaldane,

arvestades psüühikahäire süvenevat kulgu ja ravikoostöö puudumist. Puudutatud isik eitas

haiguse olemasolu, ei järginud varasemaid ravisoovitusi ega nõustunud raviga.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

tühistada osas, milles pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtevastase

ravi kohaldamist neljalt päevalt 40 päevani. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles

rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 23. detsembrist 2020 kuni

27. detsembrini 2020.

8. Kohus võib TsMS § 534 lg 1 kohaselt avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on

olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku

paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata

psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse

paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema

seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita

5 (6)

jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning muu

psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 esimese lause kohaselt võib esialgset

õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.

9. Maakohus juhindus esialgset õiguskaitset kohaldades õigesti TsMS § 534 lg-s 1 ja PsAS

§ 11 lg-s 1 sätestatud eeldustest ning asus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isik tuleb

paigutada

esialgse

õiguskaitse

korras

psühhiaatriakliinikusse

tahtevastasele

ravile.

Ringkonnakohtu hinnangul olid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud ning

puudutatud isiku tervislikku seisundit kinnitav arstide arvamus oli küllaldane TsMS § 534 lg 1

p 2 tähenduses, et kohaldada isiku suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire PsAS

§ 11 lg 1 p 1 tähenduses, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

Maakohus tugines lahendit tehes kinnisesse asutusse paigutamise taotlusele ja arstide

arvamusele. Kahe arsti ühisarvamuse kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäire

(paranoidne skisofreenia). Arstid on puudutatud isiku rasket psüühikahäiret kirjeldanud.

Puudutatud isiku käitumine oli ägeda psühhoosi tõttu rahutu ja kuri. Tema mõttekäik oli

kiirenenud ja katkev. Puudutatud isik kõneles lakkamatult valju häälega ja avaldas paranoilise

sisuga luulumõtteid. Psühhiaatrid hindasid puudutatud isiku seisundist tulenevalt tema

psüühikahäire raskeks ning asjas esile toodud puudutatud isiku käitumisest võib järeldada, et

ägedast psühhoosist tulenevalt ei mõistnud ta täielikult oma käitumist ega juhtinud seda.

Puudutatud isikul psüühikahäire olemasolu kinnitab ka maakohtu määrusest nähtuv puudutatud

isiku ärakuulamise kirjeldus.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et puudutatud isik oli tema

hospitaliseerimise asjaolusid arvestades haiglasse saabudes PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses

ohtlik iseenda kui ka teiste isikute elule ja tervisele. Avaldusele lisatud arstide arvamuse

kohaselt oli puudutatud isiku psühhoos äge, millest tulenevalt võis ta käituda ettearvamatult,

ebaadekvaatselt ning nii ennast kui ka teisi isikuid kahjustavalt. Psühhiaatrite hinnangul oli

pigem kindel, et puudutatud isik võib teiste isikute suhtes käituda agressiivselt. Tema mõttekäik

oli paranoilistest luulumõtetest olnud hõivatud, mistõttu oli ta hospitaliseerimisele eelnevalt

kirjutanud kõikide oma lähedaste tapmisplaani. Puudutatud isik väitis, et ei taha plaane täide

viia, kuid võõrad jõud mõjutavad teda selleks. Lisaks on ta varasemalt enda õe suhtes käitunud

agressiivselt. Olukorras, kus isik on kirjutanud vahetult enne haiglasse paigutamisest lähedaste

tapmisplaane ning tema käitumine on mõjutatud tal esinevatest psühhootilistest elamustest, on

ringkonnakohtu hinnangul PsAS § 11 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused täidetud.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka muu psühhiaatriline abi olnud kirjeldatud olukorras

küllaldane. Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse järgi on puudutatud isikule määratud

ambulatoorne intramuskulaarselt süstitav pikatoimeline antipsühhootiline ravi, mille mõjul oli

tema psüühiline seisund ja toimetulek varasemalt rahuldav. Samas oli puudutatud isik

2020. augustikuuks lõpetanud omaalgatuslikult toetusravi, avaldas luulumõtteid enda

ambulatoorse psühhiaatri suhtes ning arvas, et teda taheti antipsühhootiliste ravimite

manustamise kaudu tappa. Puudutatud isik ei mõistnud määruskaebusest, ärakuulamisel

esitatud väidetest ning psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt seda, et ta vajas ravi terviseseisundi

stabiliseerimiseks. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ning psühhiaatrite

arvamust, ei nähtu ringkonnakohtule, et puudutatud isik oleks teinud ravi saamiseks koostööd

või enda ravimisega ise toime tulnud. Seetõttu ei olnud võimalik osutada puudutatud isikule

vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata

ravi osutades (PsAS § 11 lg 1 p 3).

13. Eelnevat arvestades oli puudutatud isiku kinnisesse asutusse ravile paigutamine neljaks

päevaks põhjendatud. Kuna puudutatud isiku tahtevastast ravi alustati 23. detsembril 2020, kell

17.17, sai puudutatud isikule kohaldada tahtevastast ravi kinnises asutuses kuni

27. detsembrini 2020 kell 17.17.

6 (6)

14. Maakohus eksis ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse normi kohaldamisel, kui

otsustas esialgselt õiguskaitset rakendades samas ka selle kuni 40 päevani pikendamise üle.

15. Esialgset õiguskaitset võib TsMS § 534 lg 5 esimese lause järgi rakendada kuni neli päeva

alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib TsMS § 534

lg 5 teise lause järgi tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka

psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Viidatud sätte mõtteks on see, et esmalt rakendatakse

esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle

ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada. Kui esialgse õiguskaitse

rakendamine neljaks päevaks on olnud tulemuslik, siis seda ei pikendata. Kui esialgse

õiguskaitse pikendamine on ilmselgelt vajalik, teeb kohus selle kohta eraldi määruse (vt

Riigikohtu 8. jaanuari 2021. a määrus asjas 2-20-6730, p 13, Riigikohtu 30. aprilli 2019. a

määrus asjas 2-18-17167, p 21 ja 11. jaanuari 2017. a määrus asjas 3-2-1-137-16, p 18).

Kuivõrd esialgse õiguskaitse pikendamine eeldab seda, et pärast esialgse õiguskaitse

rakendamist on arst puudutatud isiku üle vaadanud, ei saa esialgse õiguskaitse rakendamist ja

selle pikendamist otsustada ühe määrusega.

16. Puudutatud isik saabus psühhiaatriakliinikusse 23. detsembril 2020 ning järgmisel päeval

esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja pikendamiseks kuni

40 päevani ning psühhiaatrite arvamuse. Samal päeval kuulas maakohus puudutatud isiku ära

ja tegi määruse, millega kohaldas esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist

ravi neli päeva ja pikendas seda 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul ei võinud maakohus

esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtevastast ravi määrates seda samal ajal ka

pikendada. Maakohus rikkus puudutatud isikule üle nelja ööpäeva tahtevastast ravi kohaldades

TsMS § 534 lg-t 5.

17. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi

kanda.

18. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 543).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav