1-20-2479/142 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

15. veebruar 2021

Kohtuasja number

1-20-2479

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Tõlk

Alla Lašmanova

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Garl Pihelo süüdistatuna karistusseadustiku

(KarS) § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 ja § 263 lg 1 p 1 järgi; Karlis

- Dimo Mamedov süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6

ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi; Reimo Riik süüdistatuna KarS

§ 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi; Aimar Rang süüdistatuna KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi; Oliver Saar süüdistatuna KarS § 263 lg

1 p 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. oktoobri 2020. a otsus

Apellandid

Süüdistatava Karlis-Dimo Mamedov kaitsja vandeadvokaat

Anu Pärtel, määratud korras;

Süüdistatava Oliver Saar kaitsja vandeadvokaat Rainer

Objartel, määratud korras;

Süüdistatava Garl Pihelo kaitsja vandeadvokaadi abi Jaane-

Liisa Ottis, kokkuleppel;

Süüdistatava Aimar Rang kaitsja vandeadvokaat Otto Preem,

määratud korras;

Süüdistatava Reimo Riik kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt,

kokkuleppel;

Kannatanu V.L. i lepinguline esindaja Andrei Vesterinen,

kokkuleppel

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

Karl-Dimo Mamedov. Isikukood: 39905106812; elukoht:

XXX;

töökoht

puudub.

Varem

kriminaalkorras

karistatamata. Kaitsja

Vandeadvokaat Anu Pärtel

Süüdistatav

Oliver Saar. Isikukood: 50106182791: elukoht: XXX;

töökoht puudub. Varem kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Vandeadvokaat Rainer Objartel

Süüdistatav

Garl Pihelo. Isikukood: 50101192740; elukoht: XXX;

töökoht puudub. Varem kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Jaane-Liisa Ottis

Süüdistatav

Reimo Riik. Isikukood: 39504122734; elukoht: XXX, töötab

Tartu Katusekeskus OÜ, Varem kriminaalkorras karistamata.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Anu Vilt

Süüdistatav

Aimar Rang. Isikukood 39506092754; elukoht: XXX;

töökoht Respo Haagised OÜ remondilukksepp; Varem

kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud,

Kaitsja

Vandeadvokaat Otto Preem

Kannatanu

V.L. , esindaja Andrei Vesterinen, kokkuleppel

Prokuratuur

Lõuna

Ringkonnaprokuratuur,

esindaja

Tatjana Tamm

Kohtuistungi toimumise aeg

4. detsember 2020

Kohtuistungil osalesid

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana

Tamm;

Süüdistatav Karlis-Dimo Mamedov ja tema kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel,

Süüdistatav Oliver Saar ja tema kaitsja vandeadvokaat

Rainer Objartel;

Süüdistatav Garl Pihelo ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi

Jaane-Liisa Ottis;

Süüdistatav Aimar Rang ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto

Preem;

Süüdistatav Reimo Riik ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu

Vilt;

Kannatanu V.L. ja tema esindaja Andrei Vesterinen.

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2020 kohtuotsus jätta muutmata, apellatsioonid jätta

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo Aimar Rangile apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulu suuruseks 499,20 eurot ( sh käibemaks

83,20 eurot).

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aimar Rangilt Eesti Vabariigi

kasuks välja 499,20 eurot.

4. Määrata

OÜ-le

Advokaadibüroo

In

Jure

Karlis-Dimo

Mamedovile

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulu suuruseks 342

eurot (sh käibemaks 57 eurot).

5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Karlis-Dimo Mamedovilt

Eesti Vabariigi kasuks välja 342 eurot.

6. Määrata

OÜ-le

Advokaadibüroo

Objartel

ja

Partnerid

Oliver

Saarele

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulu suuruseks

562,80 eurot (sh käibemaks 93,80 eurot).

7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Oliver Saarelt Eesti Vabariigi

kasuks välja 562,80 eurot.

8. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks

täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse

läbiviimiseks.

9. Kannatanu menetluskulud jäävad tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistused

1. Garl Pihelot, Karlis-Dimo Mamedovit ja Reimo Riiki süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p-de 2,

5 ja 6 järgi. Neile heidetakse ette 19.12.2019 kella 23:10 paiku Tartus Kastani 42 asuvas

Aparaaditehase sisehoovis füüsilise vägivalla kasutamist V.L. i suhtes. K.-D. Mamedov hüppas

jalgadega kannatanu üles tõstetud käte vastu. Seejärel lõi G. Pihelo V.L. ile pudeliga vasaku

silma piirkonda. Kannatanu kukkus maha ja jäi sinna lebama. K. - D. Mamedov lõi teda kahel

korral jalaga alaselja piirkonda ja kolmel korral parema käe rusikaga näo piirkonda. Samal ajal

lõi R. Riik kannatanut ühel korral parema jalaga keha piirkonda ning kahel korral parema jalaga

näo piirkonda. Süüdistatavad tegutsesid isikute grupis. Nende tegevuse tagajärjel tekkisid V.L.

il sarna- ja ülalõualuu killustunud nihkega hulgimurrud vasakul; vasaku silma struktuuride

ulatuslikud vigastused ja silmakoopakoe põrutus; haavad vasaku silma laugudel ja alahuulel;

värsked nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse vasaku silma laugudel ja

vasakpoolsete ülemiste hammaste osalised murrud. Kehavigastuste tüsistustena esineb

kannatanul vasaku silma nägemisnärvi traumaatiline kahjustus ja selle tagajärjel vasaku silma

täielik püsiv pimedus. K. - D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riiki tegevus on käsitatav teisele

inimesele raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega on põhjustatud: tervisehäire, mis kestab

vähemalt neli kuud ja millega kaasneb osaline töövõime; nägu oluliselt moonutav ravimatu

vigastus ja elundi (vasaku silma) tegevuse lakkamine selle püsiva halvatuse või muu püsiva

tegevusetusseisundi tõttu.

2. K. - D. Mamedovit, G. Pihelot, Oliver Saart ja Aimar Rangi süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p

1 järgi. Neile heidetakse ette 28.12.2019 kella 00:10 paiku Tartus Jalaka tn ja Alasi tn ristmikul

isikute grupis füüsilise vägivalla kasutamist K.R. u ja A.R. e suhtes. K.-D. Mamedov, G. Pihelo,

O. Saar ja A. Rang lõid K.R. ule rusikaga näkku. Seejärel tõmmati K.R. selja tagant selili maha

ning peksti teda jalgadega pea- ja keha piirkonda. K.R. tõusis istukile ning teda löödi

telliskiviga pea piirkonda. A.R. et löödi rusikatega keha piirkonda ja puidust aialipiga enda

kaitseks üles tõstetud vasaku küünarvarre piirkonda. Aialipp purunes. Seejärel löödi A.R. et

ühel korral rusikaga näo piirkonda ja peksti korduvalt käte ja jalgadega pea- ja keha piirkonda.

Selle tagajärjel kukkus A.R. e pikali maha. Kui ta uuesti püsti tõusis, peksti teda rusikatega

keha piirkonda. Nähes politsei saabumist, lahkusid G. Pihelo, O. Saar ja K. - D. Mamedov

joostes sündmuskohalt. Oma käitumisega tekitasid süüdistavad kannatanu K.R. ule füüsilist

valu ja ninaluude ja vasaku ülalõualuu-urke eesseina murru verevalumitega peapiirkonnas.

Kannatanu A.R. ele tekitasid nad füüsilist valu ja vasaku kodarluu verevalumi pehmete kudede

tursega samas piirkonnas, põrutushaava paremal kämblal ja nahaaluse verevalumi

peapiirkonnas. Süüdistatavad häirisid oma tegevusega sündmuskohal viibinud kõrvaliste

isikute N.S. i, K.S. u ja S.K. i rahu ja turvatunnet. Nende tegevus oli vastuolus ühiselu aluste,

üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitas üleolevat suhtumist avalikku

korda. Eeltooduga rikkusid G. Pihelo, K. - D. Mamedov, O. Saar ja A. Rang korrakaitseseaduse

(edaspidi KorS) §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut

häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul

viisil vägivaldselt.

Maakohtu otsus

3. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati D. Mamedov süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 2,5,6 järgi ja

teda karistati vangistusega 7 aastat. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistati

vangistusega 2 aastat 6 kuud. Kergemat karistust raskeimaga kaetuks lugedes mõisteti K.-D.

Mamedovi liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud

aeg ning K.-D.Mamedovi karistusaega arvestatakse alates tema vahistamisest, s.o

28. detsembrist 2019. Vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

4. G. Pihelo tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 2,5,6 järgi ning teda karistati vangistusega 6

aastat 8 kuud. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüditunnistamise eest karistati teda vangistusega 2

aastat 6 kuud. Kergem karistus loeti raskemaga kaetuks, mõistes G. Pihelole karistuseks 6 aasta

8 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka, mistõttu

jäi G. Pihelo kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel arvestatakse karistusaega alates G. Pihelo vahistamisest, s.o 23. jaanuarist 2020.

Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

5. O. Saar tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastat 6

kuud. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata, kui O. Saar ei pane 2 aasta

ja 7 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid. Lisaks keelati O. Saarel alkoholi tarvitamine katseajal ning teda kohustati

osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel

arvestatakse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 7. oktoobrist 2020, v-a

KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast

kohtulahendi jõustumist.

6. A. Rang tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastat.

Karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1,3 alusel täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse

katseajaga. Käitumiskontrolli ajaks pandi A. Rangile kohustus järgida KarS § 75 lg 1 p-des 1–

6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks keelati tal alkoholi tarvitamine ning kohustati osalema

kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja kulgemist arvestatakse 7.

oktoobrist 2020, v.a käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist arvestatakse pärast

kohtulahendi jõustumisest.

7. R. Riik tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 2,5,6 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat

ja 8 kuud. KarS § 73 lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud

vangistust, mille algust arvestatakse alates tema ilmumisest karistust kandma. Ülejäänud

karistus (4 aastat 4 kuud vangistust) jäeti KarS § 73 lg-te 1,3 alusel täitmisele pööramata, kui

R. Riik ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust

arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 7. oktoobrist 2020.

8. Kohus rahuldas osaliselt V.L. i tsiviilhagi, mõistes K.-D. Mamedovilt, G. Pihelolt ja

R. Riikilt välja solidaarselt mittevaralise kahju 15 000 eurot. Varalise kahju nõue 26 997,82

euro nõudes jäeti rahuldamata.

9. Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused.

Kohtuotsuse põhjendused

19.12.2019 episood.

Maakohus tegi kindlaks järgmised asjaolud.

10. 19.12.2019 sündmused said alguse Annelinnas toimunud kodusest peost. Seal olid

teistehulgas kaks noormeest: K. - D. Mamedov, keda kutsuti Villuks, ja G. Pihelo. K.M. ja R.

Riik neid varem ei tundnud. Kõik korteris olijad tarbisid alkoholi. Enne kella 22:00 tuli R.P. i

elukaaslane koju ja K.M. , R. Riik, K. - D. Mamedov ja G. Pihelo otsustasid lahkuda. Nad läksid

Annelinna Prismasse ja sealt edasi kesklinna, et pidu jätkata. R. Riik jäi bussis magama ja teised

otsustasid ta koju viia. Nad väljusid Pauluse kiriku juures ja hakkasid mööda Kastani tänavat

Võru tänava suunas liikuma. G. Pihelo sõnul oli R. Riik nii purjus, et ei püsinud püsti. Tema

liikus eespool ja K. - D. Mamedov ja K.M. hoidsid R. Riiki üksteise vahel ja toetasid

kõndimisel. K. - D. Mamedovi sõnul peatusid nad Aparaaditehase kangialuses ja võtsid mõned

lonksud viina. Kannatanu V.L. i sõnul tuli ta peale tööd koju, tegi süüa ja sõitis autoga kella

23.00-ks Aparaaditehasesse oma tütarlapsele N.U. le tööle vastu. Kella 23.10 paiku saidki

süüdistatavate seltskond ja kannatanu Kastani tänaval asuvas Aparaaditehase kangialuses.

10.1 Kannatanu hinnangul käitusid kangialuses olnud noored väga väljakutsuvalt: nad karjusid

ja tegid müra. Konflikti alguse kohta selgitab G. Pihelo, et ühel hetkel ta kuulis, et K. - D.

Mamedovi ja kannatanu vahel läks sõneluseks. Mida keegi täpselt ütles, ta ei kuulnud, kuid tegi

järelduse, et keegi (kontekstist tulenevalt oli see kannatanu) ütles midagi selle kohta, et R. Riik

oli väga purjus. K. - D. Mamedov vastas, et mida sa ütlesid ja mis see sinu asi on, kui purjus

keegi on. K. - D. Mamedovi sõnul tuli kannatanu ja möödus neist Aparaaditehase sisehoovi

poole. Ta ütles midagi R. Riiki suunas. Mida täpselt öeldi, K. - D. Mamedov aru ei saanudki,

kuid see tundus olevat halb asi. V.L. i sõnul ei öelnud ta seltskonnale mitte midagi. Seda,

millest sõnelemine alguse sai tunnistaja K.M. ei mäleta.

10.2 K. - D. Mamedov küsis enda sõnul kannatanult, et mida ta ütles nende sõbra kohta.

Kannatanu pani käe taskusse ja ütles, et tal on nuga. Seejärel hakkas ta taganema. Süüdistatav

läks kannatanule järgi ja hüppas jalgadega tema suunas. Edasise kohta on K. - D. Mamedovil

enda sõnul suhteliselt „must pilt“. R. Riik ei mäleta kangialuses toimunu kohta üldse midagi.

G. Pihelo kinnitab, et ta lõi kannatanut pudeliga. Enne seda jooksis K. - D. Mamedov temast

mööda ja hüppas ja siis oli K. - D. Mamedov juba pikali maas. G. Pihelo andis ütlused ka selle

kohta, mida teised süüdistatavad talle konflikti järel rääkisid. R. Riik ütles, et tema lõi

kannatanut jalaga näkku. K. - D. Mamedov ütles, et tema lõi käega, aga ta ei öelnud kuhu.

10.3 Aparaaditehase hoovi aset leidnud sündmused talletasid turvakaamerad (3 kd lk 106, 108).

Maakohus analüüsis detailselt salvestisest nähtuvat. Esimene kaamera on salvestanud pildi

Aparaaditehase kangialusest suunaga hoovi poole. Kaadrisse ilmub kannatanu, kes liigub selg

ees vasak käsi kõrval ja kes võtab kangialusest väljudes parema käe taskust. Kaadrisse jõuavad

kaks meest. Esimene, lühikeste varrukatega särgis, on K. - D. Mamedov. Ta astub kiirel sammul

käed ähvardavalt laiali. Teisena tuleb G. Pihelo, viinapudel paremas käes. Samal ajal keerab

kannatanu neile selja ja teeb paar kiiremat sammu, liikudes hoovis olevate uste poole. Seda

nähes kiirendab K. - D. Mamedov ja teeb paar jooksusammu. Kannatanu pöörab end näoga

süüdistatavate poole ja võtab sisse kaitseasendi. Siis keerab ta uuesti selja ja liigub Erinevate

Tubade Klubi ukse poole. K. - D. Mamedovil on käed jälle ähvardavalt laiali, ta teeb paar

kiiremat sammu kannatanu suunas, lööb teda hüppe pealt jalaga ja kukub ise seejuures maha.

K. - D. Mamedov tõuseb kohe. Kannatanu püüab teda jalaga lüüa. Midagi toimub vasakul, kus

K.M. liigub käega kannatanu suunas, kuid tegemist ei ole löögiga. K. - D. Mamedovist

paremalt tuleb G. Pihelo, kes liigub kiiresti kannatanule lähemale ja virutab tema suunas

viinapudeli. Väline teopilt ei jäta kahtlust selles, et ta soovis kannatanule pihta visata - ta

kiirendab ja siis võtab viskeks hoogu. K.M. jääb kannatanu ees seisma ning K.-D. Mamedov

ja R. Riik asuvad maas lamavat kannatanut (valdavalt jalgadega) peksma. Esimesena lahkub G.

Pihelo, R. Riik tuleb kannatanu juurest ise ära ja K. - D. Mamedovit mõjutab lahkuma K.M. .

Kannatanu jääb tõmmeldes Erinevate Tarkade Klubi ukse ette maha. Sama situatsiooni on

võimalik vaadelda samast suunast kõrgemal asunud kaamera salvestiselt ja kangialusele

suunatud kaamera salvestuselt.

10.4 Sündmuskohale saabunud kiirabi viis V.L. i haiglasse. SA Tartu kiirabikaardi koopia (3

kd lk 54-56) kohaselt kutsuti nad välja aadressile Kastani 42, kus lebas maas V.L. . Tema

kõrval oli vereloik ja klaasikillud. Patsient on teadvusel, kuid desorienteeritud - ei mäleta, mis

juhtus ja küsib korduvalt samu küsimusi. Vasakul näopoolel on tugev turse ning ta ei saa avada

vasakut silma. Patsient hospitaliseeriti Tartu Ülikooli Kliinikumi. Nende väljastatud epikriisi

(3 kd lk 58–65) kohaselt viibis V.L. 20.12.2019-23.12.2019 silmakliiniku statsionaarses

osakonnas põhidiagnoosiga silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, millega kaasnes tüsistusena

võrkkestairre ja nägemisnärvi kahjustus. Kaasuvate haigustena on märgitud silmaümbruse

lahtised haavad, huule pindmine vigastus, kinnine näoluude hulgimurd, silmakoopa seinade ja

silmakoopapõhja murd ning sarnaluumurd. Patsient avastas EMO-s, et ta vasaku silmaga ei näe.

20.12.2019 teostati esimene operatsioon, 27.12.2019 teine ja kolmas. 11.02.2020 on muuhulgas

fikseeritud ühe silma pimedus.

10.5 Ekspertiisiakti nr 20E-LÕI0006 (3 kd lk 91-98) kohaselt esinevad V.L. il järgmised

kehavigastused/tervisekahjustused: sarna- ja ülalõualuu killustunud nihkega hulgimurrud

vasakul; vasaku silma struktuuride ulatuslikud vigastused ja silmakoopakoe põrutus, haavad

vasaku silma laugudel ja alahuulel; värsked nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse

vasaku silma laugudel ja vasakpoolsete ülemiste hammaste osalised murrud. Kehavigastuste

tulemusena esineb vasaku silma nägemisnärvi traumaatiline kahjustus ja selle tagajärjel vasaku

silma täielik püsiv pimedus. Need koosvõetuna põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab

vähemalt 4 kuud. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 12 lg 2 alusel esineb V.L.

il elundi (vasaku silma) tegevuse lakkamine selle püsiva halvatuse või muu püsiva

tegevusetusseisundi tõttu.

10.6 Eesti Töötukassa materjalide kohaselt (3 kd 12-28) on V.L. il tuvastatud perioodiks

17.02.2020 -16.02.2023 osaline töövõime.

10.7 Süüdistuse kohaselt oli teo tagajärjeks ka nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus.

Kohus nõustus süüdistusega. Kuivõrd silma nägemisvõimet ei ole võimalik taastada, on

tegemist ravimatu vigastusega.

10.8 Maakohus järeldas, et välisest teopildist nähtub üheselt K. - D. Mamedovi, G. Pihelo ja R.

Riiki tegutsemine grupis – peksmine toimus ühise teoplaani alusel. Isikute grupp tähendab

kaastäideviimist. Maakokohus sedastas muuhulgas, et teovalitsemise teooria kohaselt ei ole

nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud

ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma

(RKKK 3-1-1-10-15 p 12). Iga grupi liige valitseb tegu tervikuna ning selle panuse

äralangemisel, so funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt ei panda tegu kas

üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul ( RKKK 3-1-1-57-10 p 6.2). Seetõttu ei oma teo

kvalifitseerimisel tähendust, milline süüdistatav konkreetse tagajärje põhjustas.

10.9 Maakohtu hinnangul esinevad süüdistatavate tegevuses KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6

teokooseisu objektiivsed tunnused. Kohtu hinnangul saab tahtluse hindamisel muu hulgas

arvestada teo välist avaldumist. Sõltumata sellest, mida süüdistatavad ise väidavad, võimaldab

nende poolt rakendatud brutaalne vägivald järeldada tervisekahjustuse tekitamise subjektiivse

küljena vaid kavatsetust (KarS § 16 lg 2). Maakohtu hinnangul nähtub see kõikide

süüdistatavate tegevusest. Vedelikku täis klaaspudel on arvestatavalt raske ja G. Pihelo võttis

pudeliga viskamiseks veel hoogu. Klaaspudeli kukkumisel see arvestatava tõenäosusega

puruneb ja klaasikillud võivad põhjustada raskeid vigastusi. K. - D. Mamedov ja R. Riik lõid

juba maas lamavat kannatanut rusikate ja jalgadega korduvalt pähe. Kirjeldatud tegevuse

ohtlikkus on arusaadav igale terve mõistusega inimesele. Süüteokoosseis on sellega täidetud.

10.10 Kaitseversiooni kohaselt hoidis kannatanu V.L. kätt taskus ja ütles, et tal on nuga.

Süüdistatavate väited võimaldavad maakohtu arvates järeldada, et nad enda arvates tõrjusid

ohtu. G. Pihelo põhjendab ründe algust sellega, et ajal, mil kannatanu taganes kangialusesse,

ütles ta midagi vene keeles. G. Pihelo midagi aru ei saanud, kuna ta vene keelt ei oska. Siis

kannatanu lükkas oma käe taskusse, sirutas selle ettepoole ja ütles midagi sellist, et tulge, kui

julgete, mul on nuga või midagi sellist. Kangialusesse järgnesid nad V.L. ile, et aru saada, mis

see põhjus oli, miks ta ütles kommentaari R. Riiki kohta. Pudeliga viskamise kohta selgitas G.

Pihelo, et talle tundus, et V.L. tahab K. - D. Mamedovi suunas teha jalalööki ja sellepärast

viskaski pudeliga.

10.11 Hädakaitsest saab rääkida vaid juhul, kui esineb hädakaitseseisund. Hädakaitseseisund

tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Salvestistelt nähtub

tõepoolest, et V.L. il oli parem käsi taskus. Samas ta võttis selle välja hetkel, kui ta kangialusest

hoovi taganes ja seal ei olnud nuga. Selleks momendiks ei olnud veel ükski süüdistatav teda

löönud. Maakohtu hinnangul ei ole hädakaitseseisundist rääkida võimalik. Salvestis näitab

põgenevat ja mitte mingit ohtu kujutavat meest, kellele järgneb agressiivselt käituv inimeste

grupp.

27.12.2019 episood

11. K. - D. Mamedov, G. Pihelo, O. Saar, A. Rang ja viimase elukaaslane R.P. tarvitasid

27.12.2019. a õhtul alkoholi. R.P. i ütluste kohaselt olid kõik nende juures kodus. Mingil hetkel

läksid nad A. Rangi sõprade juurde ning sealt ära tulles see intsident toimuski. Süüdistatavate

ütlused kinnitavad samasugust sündmuste algust.

11.1 Kannatanute K.R. u, A.R. e ja viimase (praeguseks eks)elukaaslase E.P. e kattuvate ütluste

kohaselt olid nad sellel õhtul K.R. u kodus aadressil XXX . Tegemist oli perekondliku

kokkusaamisega. XXX maja asub tupiktänaval - üks aiaserv piirneb Jalaka tänavaga ja teine

tupiktänavaga. Kella 23:00 ja 24:00 vahel olid K.R. , A.R. e ja E.P. maja aias koos suitsu

tegemas, kui aiast möödus seltskond inimesi - neli noormeest ja neiu.

11.2 Tänaval liikunud inimesed käitusid häirivalt. K.R. u sõnul kutsus A.R. e seltskonda korrale

umbes sõnadega, et mis te karjute seal, mis te lärmate. Midagi solvavat või vulgaarset selles

korrale kutsumises kindlasti ei olnud. Sama kinnitab A.R. e. Seltskond reageeris sellele

vulgaarselt ja liikus värava ette. Üks noormees tegi poksiliigutusi. E.P. e sõnul noormees musta

parkaga asetas käed rusikasse, võttis võitlusasendi ja ütles, et tulge välja, me anname teile

peksa. Sama kinnitab K.R. . Läks sõneluseks. Keegi ütles, et lähme minema, need ju

pensionärid või vanurid ja seltskond liikus tagasi Jalaka tänava poole. Korraga viskas üks

noormeestest kivi maja suunas. Selle tagajärjel tekkinud hääl oli hele. K.R. läks sellepeale

väravast välja aru pärima. Enda sõnul arvas ta sel hetkel, et kivi lendas aknasse. Ta ütles, et

mida te teete, laps ka toas magab. K.R. u ütlustega kattuvad ütlused andis E.P. .

11.3 K.R. u ütluste kohaselt tungisid noormehed seepeale talle kallale. Kaks jäid tema selja

taha, üks oli ees. Ees seisja lõi. Seljataga olev isik tõmbas ta hommikumantlist pikali maha.

Seejärel teda löödi ja hetkeks kaotas ta teadvuse. Kannatanu tõmbas ta end kägarasse ja üritas

pead kaitsta. Löödi kõigega, kätega ja jalgadega. Telliskiviga löömist ta ise ei näinud, kuid A.R.

e ja E.P. olid seda näinud. Telliskiviga näkku löömise järel teadvus kaduski. Teadvusele tuleku

järel nägi K.R. , et need samad isikud peksid A.R. et. Talle tundus, et peksjaid on kolm. E.P. e

sõnul kuulis ta, kuidas nurga taha läinud K.R. karjatas. Seejärel ütles ta A.R. ele, et mingu ta

vaadaku. Ka E.P. läks vaatama, mis juhtus. A.R. e läks enda sõnul K.R. ule järele hetk hiljem.

Kui ta ümber nurga jõudis, oli K.R. juba pikali maas ja kolm noormeest peksid teda.

Ainukesena ei peksnud see heleda peaga poiss, kes oli koos naisterahvaga. K.R. u peksti

rusikate ja jalgadega ja hiljem telliskiviga. Telliskiviga löömise ajal oli K.R. poolkägaras külili

maas.

A.R. e üritas enda sõnul seltskonda lahutada, kuid siis rünnati juba teda. Algul ründasid teda

kaks noormeest ja kui ta juba maas oli, siis oli neid kolm. Kaks noormeest tõmbasid ta pikali ja

kolmas peksis jalgadega näkku. A.R. e hoidis käsi enda kaitseks näo ees. Kui ta oli püsti saanud,

tuli selga tagant noormees aialipiga. A.R. e hinnangul tahtis see noormees teda pähe lüüa, kuid

ta jõudis käe ette panna.

E.P. nägi ümber nurga jõudes, kuidas noormehed olid ümber K.R. u ja ta oli mingid löögid siis

juba sisse saanud. Tätoveeritud käega noormees lõi aialipiga A.R. et, ja kaks teist noormeest

peksid samal ajal maas lamavat K.R. u. Parkaga noormees lõi ka telliskiviga K.R. u näkku.

E.P. ise samuti sekkus kaklusesse. Ta üritas K.R. u kaitsta ja lõi selleks ühel korral ühte

noormeest jalaga. Teist korda kakles ta samasuguse parkaga noormehega, kes üritas visata teda

telliskiviga, aga kivi läks mööda. Siis võttis see noormees tunnistajast kinni ja lõi teda jalaga

paremale poole roietesse ja ütles, et saad veel peksa, sa madala häälega transvestiit. Siis tuli

juba politsei.

11.4 A.R. e ütluste kohaselt tuli nende juurde Valge Škoda, inimesed tulid autost välja ja

kutsusid K.R. ule kiirabi. Selles autos olid tunnistajad K.S. ja S.K. .

K.S. nägi Jalaka tänavale jõudes, kuidas üks mees oli pikali maas ja tema ümber oli hästi palju

poisse. Keegi lõi lamavale mehele jalaga näkku just sellel hetkel, kui tunnistaja hakkas autot

pidurdama. Lootuses, et poisid laiali jooksevad, andis ta kõigepealt auto signaali, aga nii ei

juhtunud. Üks naine palus kutsuda politsei ja tunnistaja seda tegigi. Keegi nendest noormeestest

tuli ja virutas S.K. ile rusikaga näkku. Politsei oli kohal paari minutiga ning peksjate seltskonnas

olnud inimesed jooksid selle peale laiali. S.K. pani tähele, et maas lamavat meest peksid kolm

inimest. S.K. nägi silmanurgast ka seda, kuidas kõrvaltänavast võeti kivi ja kuidas see lendas.

Tunnistaja hinnangul pidasid nad kinni just seetõttu, et kolmekesi mindi kallale ühele mehele.

Tegemist oli agressiivse peksuga ja löögid olid väga kiired.

11.5 Maakohus jõudis järeldusele, et erinevate isikute ütluste järgi osalesid peksmises kõik neli

süüdistatavat. A.R. e ütluste kohaselt oli K.R. u peksmas algselt kolm noormeest. Kui kaks teda

peksma tulid, oli aktsiooni kaasatud kõik neli noormeest. R.P. i ütlustest järelduvalt oli hiljem

„aktsiooni“ lisandunud süüdistatav A. Rang. Tunnistaja sõnul läks A. Rang kaklust lahutama

kui lühem meesterahvas (maakohtu märkus: A.R. e) oli G. Pihelol peal ja lõi teda. Kannatanute

ütlustest nähtub, et A.R. e läks tänavale teisena ja siis osalesid kahe kannatanu peksmises juba

kõik neli noormeest. Ühel või teisel viisil kõikide süüdistatavate peksmises osalemist

kinnitavad ka nende enda ütlused.

11.6 Maakohus sedatas tunnistaja R.P. i ütluseid analüüsides järgmist. Tunnistaja rääkis, et

algul oli sõnelus ja siis kannatanud väljusid oma aiast, ei öelnudki midagi ja jooksid nende

suunas ja siis see pikem meesterahvas (kohtu märkus: K.R. ) lõi G. Pihelot näkku. Maakohtu

arvates ülejäänud osas on R.P. i ütlused oluliselt vähem detailsed. Kohtus avaldati tema

eeluurimisel antud ütlused, kus ta teadis täpselt, kes lõi. Maakohus loeb R.P. i ütlused selles

osas, kes milliste tegudega konfliktis osales, ebausaldusväärseteks. Tunnistaja on kohtuistungi

ajaks ilmselgelt otsustanud loobuda ütlustest, mis seostaksid konkreetsete tegudega iga

süüdistatavat. Tema selgitused, mille kohaselt andis ta eeluurimisel ütlused šokiseisundis ja

seetõttu võivad need olla ebaõiged, kohut ei veena. Sündmuste toimumise järel antud ja

kohtuistungil avaldatud ütlused on oma detailsuses kohtu hinnangul kahtlemata õigemad.

Maksvusele pääsenud kohtupraktika ei võimalda eeluurimisel antud ütlusi tõendina kasutada ja

seetõttu jäävad R.P. i ütlused sündmuste käigu kohta tõendikogumist välja.

11.7 Tunnistaja M-C.A. on G. Pihelo tüdruksõber. Jalaka tänava sündmustest kuulis tunnistaja

G. Pihelo, A. Rangi ja O. Saare käest. Ta sai teada, et K. - D. Mamedov lõi aialipiga ning O.

Saar tunnistas talle samal päeval ööklubis, et pani kellelegi telliskiviga. Mingil ajal helistas G.

Pihelo ja palus endale Alasi tänavale takso kutsuda öeldes, et ta on suures jamas. Esimesena

jõudis taksoga klubi juurde G. Pihelo ja mõni minut hiljem jõudis K. - D. Mamedov. Nad

mõlemad rääkisid, et osalesid Jalaka tänaval kakluses, kuid nende jutt oli segane. Maakohtu

arvates esinevad käesoleval juhul KrMS § 66 lg 21 sätestatud alused, st et neid saab tõendina

kasutada.

11.8 Süüdistatavate ütluste kohaselt on nemad kannatanud.

G. Pihelo selgitab, et neid tekkis ühe 3-liikmelise seltskonnaga sõnavahetus, kuna neid nimetati

tattnokkadeks. Sõnaline konflikt lõppes ja nende seltskond hakkas edasi mööda Jalaka tänavat

liikuma ja vist oli A. Rang, kes hõikas, et vaadake ette, tulevad selja tagant. Tuli üks heleda

peaga noorem mees (kirjelduse järgi A.R. e) ja jooksis ta maha. G. Pihelo enda sõnul kukkus ja

see peale jooksnud mees jäi tema peale ja lõi teda kaks korda rusikaga näkku. Seejärel kadus

süüdistataval hetkeks pilt ära. G. Pihelo sõnul õnnestus tal ründaja pea haardesse saada ja keegi,

kas A. Rang või K. - D. Mamedov tuli ja tõmbas kannatanu tema pealt ära. Ta lõi seda inimest

kaks korda ja üritas eemalduda. Tuli mingi naine, kes hakkas teda tagasi tirima ja G. Pihelo

palus O. Saart endale appi, et selle naise käest lahti saada. Aialipi ega telliskivi kasutamist tema

ei näinud ning politsei saabudes jooksis ta minema. Naisterahvast nimetas transvestiidiks tema.

Miks ta politsei eest ära jooksis, ei osanud G. Pihelo vastata.

K. - D. Mamedovi ütluste kohaselt tekkis neil ühe värava juures sõnavahetus. Tema kellelegi

midagi ei öelnud, aga ühel hetkel löödi ta pikali. Ülejäänut ta alkoholi tarbimise tõttu ei mäleta.

Seda, et keegi nende seltskonnas oleks kasutanud mingeid abivahendeid, ta ei näinud.

A. Rang kohtus ütlusi ei andnud, mistõttu avaldas maakohus KrMS § 294 p 1 korras tema

eeluurimisel antud ütlused (4 lk 152-156). A. Rand rääkis, et konflikti sisenes ta vaid selleks,

et G. Pihelo peal olnud nooremat meesterahvast ära tõmmata. Siis tuli teine meesterahvas ja lõi

teda näkku. Temas tekkis viha ja ta lõi vastu. Kas pihta sai, ei tea.

O. Saare ütluste kohaselt lahkus tema seltskonnast natuke varem. Ta läks mööda Alasi tänavat,

kui kuulis mingit räuskamist või hääli ja ilmselgelt aimas, et poisid midagi korraldavad. Kui ta

kohale jõudis, siis nägi, kuidas see madala häälega naine G. Pihelost kinni hoidis ja peksis teda

vastu pead ja üritas näost kinni võtta. G. Pihelo kutsus ta appi. Ta võttis G. Pihelost kinni ja

tõmbas ta eemale. G. Pihelo oli paanikas, sest see naine oli täiesti metsaline. Siis tahtis mingi

lühike A. Rangile kallale tulla, aga ta läks ära, ei olnud sellest huvitatud. Tema kedagi ei löönud.

Mingite abivahendite (kivi või aialipp) kasutamist ta ei näinud. Politsei eest jooksis ta ära

seepärast, et politsei hüüdis, et neil on koer. Ta ei ole koertega kõige parem sõber.

11.9 Maakohtu hinnang süüdistatavate versiooni kohta oli järgmine. Maakohus leidis, et nende

versioon hoopis nendevastasest ründest ja nemad tegelesid vaid enese kaitsmisega,

kriminaalasjas tuvastatud asjaolud ei toeta. Seltskond liikus lärmakalt mööda tänavat. Nende

käitumine häiris kaaskodanikke ja A.R. e tegi selle kohta märkuse. Selle asemel, et märkus

teadmiseks võtta ja oma käitumist vastavalt korrigeerida, kogunes seltskond tupiktänavasse

aiavärava ette ja keegi neist tegi poksimisliigutusi. Mõne aja möödudes viskas keegi neist kivi

maja aeda. Maakohtu arvates ei ole eelkirjeldatu käsitatav neutraalse käitumisena. Kivi

viskamisest tekkinud hääle järgi arvasid kannatanud, et midagi võis katki minna. K.R. ul vara

omanikuna oli igal juhul õigus minna selle kohta selgitust saama.

Süüdistatavate ja tunnistaja R.P. i väidete kohaselt lõi esimesena just K.R. . Maakohus sellega

ei nõustunud. Eluliselt väga vähe usutav, et K.R. asuks üksinda ründama vähemalt kolme

noormeest. Tegemist on süüdistatavatest arvestatavalt vanema inimesega. Süüdistatavate

versiooni ei toeta ka kohtuistungil tajutud kannatanu välimus ja olemus. Kaks kolmest lähemal

seisnud süüdistatavast olid G. Pihelo ja K. - D. Mamedov. Kohtul oli Aparaaditehase episoodi

osas võimalik salvestiselt näha olukorda, milles need kaks enda arvamuse kohaselt tegelesid

ohu tõrjumise/enese kaitsmisega. Kohtu hinnangul näitab sündmuse salvestus brutaalset rünnet.

Maakohtu arvates on mõlemas episoodid põhiolemuses vägagi sarnased. Alkoholijoobes

G. Pihelo ja K. - D. Mamedovi teele jääb inimene, kelle pilgust või sõnadest jääb mulje, et nad

süüdistatavate käitumist heaks ei kiida ning süüdistatavad hakkavad seda „lahendama“. Kuriteo

toimepanemise viisi sarnasus varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (modus

operandi) on käsitatav kaudse tõendina (RKKK 3-1-1-32-05 p 8).

Maakohus leidis, et isegi juhul, kui süüdistatavatele tänavale järgnenud K.R. u tegevus oleks

käsitatav vahetu või vahetult eesseisva õigusvastase ründena, näitab möödasõitnud auto

pardakaamera salvestis (3 kd lk 138) ilmselget hädakaitsepiiride ületamist. Grupp inimesi

löövad käte ja jalgadega maas lamavat inimest. Juhul, kui tõepoolest oleks tegemist olnud

kannatanute poolse ründega, puuduks mistahes põhjus politsei saabumisel põgeneda ning

hiljem sõpru informeerida sellest, et ollakse suures jamas. Süüdistatavate versioonid ei selgita

aialipi ja telliskivi kasutamisega seonduvat ega kannatanutel sellise raskusega vigastuste

tekkimist. Maakohus loeb süüdistatavate ütlused füüsilise konflikti käigu kohta

ebausaldusväärseteks ja jätab need tõendikogumist välja.

11.10 Puutuvalt maakohtuistungil O. Saare kaitseteesi, et tema lahkus koosviibimise kohast

varem ja konflikti alguses ei osalenud, märkis maakohus järgmist.

Kohtuistungil asus eeltoodud versiooni kaudselt toetama K. - D. Mamedov, kellele tundus, et

neid oli V. juurest lahkudes viis. Kas O. Saar oli sõbra juurest lahkudes kaasas, ta täpselt vastata

ei oska. O. Saart nägi ta Jalaka risti peal siis kui kaklus oli juba alanud. Ta seisis üle tee üksi.

O. Saare ütluste kohaselt lahkus tema korterist natuke varem kui teised, jalutas Alasi tänavale.

Ta kuulis hääli ja aimas, et poisid midagi korraldavad. Ta nägi kuidas üks naine hoidis

G. Pihelost kinni ja peksis teda vastu pead. Maakohtu arvates kohtuistungil uuritud tõendid ei

kinnita O. Saare väidet sündmuskohta hiljem saabumisest. Kannatanud ja tunnistaja E.P. nägid

mööda tänavat tulemas viit inimest – nelja noormeest ja ühte neiut. Sama kinnitavad KrMS §

294 p 1 korras avaldatud A. Rangi ütlused (4 kd lk 154), mille kohaselt liikusid tema, tema

elukaaslane R.P. , G. Pihelo, K. - D. Mamedov ja O. Saar mööda Jalaka tänavat. Tema oli koos

R.P. iga natuke eemal, kui G. Pihelol, K. - D. Mamedovil ja O. Saarel tekkis sõnavahetus ühe

maja ees olnud meesterahvaga. A.R. e jõudis tänavale, kui K.R. oli pikali tõmmatud ja kolm

noormeest peksid teda. Ainsana ei peksnud see heleda peaga poiss, kes oli koos tütarlapsega.

Maakohtu jaoks on väljaspool kahtlust, et O. Saar osales konfliktis algusest peale.

11.11 Kohale saabunud politsei asus otsima süüdistatavaid. Politsei sündmuste-arvestuslehe (3

kd lk 113-116) kohaselt reageeris politsei sündmusele mitme erineva autoga ja esimene patrull

jõudis sündmuskohale 28.12.2019 kell 00:17. Kontroll-lehe lausekatked võimaldavad ülevaate

saada järgnevalt toimunust: Patrull soovib kiirabi. Tervishoiu tänaval kontrollitud Garli

elukohta, kodus pole, vesteldakse isaga. Garl võib viibida A-A.P. juures Tiigi tänaval, patrulli

saabudes põgenes sealt tagaukse kaudu. Kell 01:46 peetakse G. Pihelo ja K. - D. Mamedov Riia

tn raudteeviadukti all kinni. K. - D. Mamedov ja A. Rang paigutati kainenema.

11.12 SA Tartu Kiirabi väljastatud kiirabikaartide kohaselt (3 kd lk 118-120) tuvastati K.R. ul

järgmised vigastused: kolju- ja näoluude murd, ninaverejooks, pea liigeste ja sidemete nihestus,

nikastus ja venitus, hamba dislokatsioon ja pindmine peavigastus.

A.R. el tuvastati koljusisene vigastus ning täpsustamata randme- ja käevigastused. SA Tartu

Ülikooli Kliinikum epikriisi kohaselt (III kd lk 38–39) jäi K.R. u lõplikuks kliiniliseks

diagnoosiks ninaluude murd, vasema ninatiiva fraktuur, vasema maksillaarsiinuse eesseina

impressioonfraktuur. Maakohtu hinnangul annavad rakendatud vägivalla intensiivsusest aimu

sellele dokumendile lisatud fotod (3 kd tl 131 –134) ja 3 kd lk 40-41 olevad fotod K.R. ust.

A.R. e osas on SA Tartu Ülikooli Kliinikum samuti väljastanud dokumendid (3 kd lk 125–128).

EKEI osakonnajuhataja Jana Tuusovi 16.01.2020 kirja (3 kd lk 136) kohaselt ravidokumentide

andmetel diagnoositi A.R. el 28.12.2019 vasaku kodarluu ülaosa murd verevalumi ja pehmete

kudede tursega, põrutushaav paremal kämblal, nahaalune verevalum peapiirkonnas ja kahtlus

jäi vasaku küünarluunärvi põrutusele. Tavalise kulu korral põhjustavad need pikaajalise

tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Samas röntgenuuringu

vastuses murdu ei sedastata. Seega on vastuolu diagnoosi ja röntgenülesvõtte vahel ja pole

võimalik öelda, kas kodarluumurd esines või mitte.

11.13 Maakohus sedastas, et süüdistatavad tegutsesid isikute grupis. Siinkohal osundas

maakohus kohtuotsuse p-s 12 esitatud õiguslikele seisukohtadele.

11.14 KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või

ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma

või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistuses heidetakse ette

füüsilise vägivalla kasutamist K.R. u ja A.R. e suhtes ning see leidis maakohtu hinnangul

tõendamist.

KarS §-dega 262 ja 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord.

Süüdistatavate tegevus häiris mitmeid asjasse mittepuutuvaid isikuid. Tunnistaja N.S. i

02.07.2020 deponeeritud ütluste kohaselt hirmutas nähtu teda väga. Ta ei saa siiamaani vahel

seetõttu magada. Tegevus häiris ka K.S. u ja S.K. it, kes oma auto kinni pidasid ja püüdsid oma

sekkumise läbi peksmist lõpetada. Samuti olid häiritud numbril 112 helistanud inimesed (3 kd

lk 140-141). Asjaolu, et viimaseid kohtuistungil üle ei kuulatud, ei oma kohtu arvates tähendust.

Süüditunnistamise eeldusena KarS § 263 järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuse sisus on

näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või

vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal

saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada (RKKK 3-1-1-15-17 p 26 koos edasiste viidetega).

11.15 Kohtu hinnangul on subjektiivsest küljest tegemist kavatsetusega (KarS § 16 lg 2).

Süüdistatavad tegutsesid konflikti tekitamise nimel ning selle leidnuna ei olnud nad valmis

vägivalda lõpetama ka siis, kui kõrvalised inimesed sellesse sekkusid. Sellega on KarS § 263

lg 1 p 1 süüteokoosseis täidetud.

Karistus

12. Karistuse mõistmise osas olid maakohtu seisukohad järgmised.

12.1 Esmalt käsitles kohus G. Pihelo, K. - D. Mamedovi ja R. Riiki süü suuruse küsimust

kannatanu V.L. iga seotud episoodis.

12.1.1 Tuvastatud faktiliste asjaolude põhjalt saab hinnata süüd keskmisest suuremaks. Grupp

alkoholijoobes inimesi liigub tänaval ja ründab nende jaoks tundmatut inimest ilma ühegi

nähtava või arusaadava põhjuseta. Asjaolu, et ühe teoga täidetakse mitu erinevat kvalifitseerivat

tunnust, on samuti süüd suurendav asjaolu. Süü suurust võib mõjutada grupiviisilise kuriteo

teopanus. Salvestiselt on näha, et esimesena läheneb kannatanule K. - D. Mamedov ja kohe

tema järel G. Pihelo. Viimasena tuleb R. Riik. K. - D. Mamedov ründab kannatanut mitmel

korral ja maas lamavast kannatanust juhib ta lõpuks eemale tunnistaja K.M. . G. Pihelo võtab

hoogu ja viskab kannatanu pihta viinapudeli. R. Riik lööb kannatanut ühe korra jalaga kehasse

ja kaks korda rusikaga näkku.

12.1.2 Maakohtu arvates mõjutab teopanuse mõningane erinevus süüdistatavate süü suurust

siiski vaid vähesel määral. Kohtuistungil uuritud tõendid näitavad, et R. Riik kannatanuga

konflikti ei alustanud – tema oli nii purjus, et vajas bussilt maha tulles kaaslaste tuge. K. - D.

Mamedovi arvates halvustas kannatanu R. Riiki olekut ja koheselt liitus temaga G. Pihelo.

Kohus jõudis nende tõendite kogumi pinnalt järeldusele, et ründe initsiaatorid olid nemad.

Salvestisest nähtuvalt küll iseseisvalt ja vägagi nobedalt liikuv R. Riik läks situatsiooniga kaasa.

Kohtu arvates saab R. Riiki teopanust pidada mõnevõrra väiksemaks. Lisaks kuriteo

koosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku

käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist. R. Riikil endal puuduvad sellest

ööst igasugused mälestused. Ta selgitas seda istungil pikaajalise pingelise tööperioodi

lõppemise ja suures koguses alkoholi tarvitamise koosmõjuga. Küll aga kohe, kui ta kuulis, et

keegi sai tõsiselt viga ning üks tema selle öö kaaslastest on kinni peetud, läks ta koos tunnistaja

K.M. ga ise politseisse.

12.1.3 Maakohtu hinnangul on kõik kolm süüdistatavat avaldanud kahetsust ning see on siiras.

Kohus arvestas seda kergendava asjaoluna. G. Pihelo alustas lähedaste abiga tekitatud kahju

hüvitamist (2 kd lk 117). Hagi rahuldamisele see asjaolu siiski ei mõju, kuivõrd kannatanu pidas

vajalikuks enne kohtuotsust saadetud rahasumma tagastada (2 kd lk 116). Kannatanule on

väikese ülekande teinud ka K. – D. Mamedovi vend, kuid ka selle saatis kannatanu tagasi.

12.1.4 KarS § 58 p 10 kohaselt on karistust raskendav asjaolu süüteo toimepanemine grupi

poolt. Süüdistatavad panid teo toime kolmekesi, so isikute grupis ja see raskendab nende

karistust.

12.1.5 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on

kogukonnale oluline teadmine, et ööpäevaringselt on võimalik tänavatel turvaliselt liikuda ja

neid, kes ettesattuvaid inimesi ründavad, ei kohelda

karistusõiguslikult leebelt.

Üldpreventiivsed kaalutlused mõjuvad selles asjas karistust suurendavalt.

12.1.6 Maakohus tunnistas K. - D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riiki süüdi KarS § 118 lg 1 p-

de 2, 5 ja 6 järgi ning karistas K. - D. Mamedovit 7 aasta pikkuse vangistusega, G. Pihelot 6

aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega ning R. Riiki 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.

12.2 Järgnevalt käsitles maakohus K. - D. Mamedovi, G. Pihelo, A. Rangi ja O. Saare

karistamist KarS § 263 lg 1 järgi.

12.2.1 Kohtu hinnangul välistab ainuüksi süü suurus kergemaliigilise karistuse.

Teokoosseisu juures tuvastatud asjaolud võimaldasid kohtul hinnata K. - D. Mamedovi,

G. Pihelo ja O. Saare süüd keskmiseks. A. Rangi süü hindas maakohus teistega võrreldes

väiksemaks, sest konflikti alguses tema ei osalenud. Kõik teised süüdistatavad põgenesid

konflikti järel sündmuskohalt, tema mitte.

12.2.2 Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus KarS § 58 p 10 kohaselt süüteo toime

panemist isikute grupi poolt.

12.2.3 Karistuse eripreventiivse mõju prognoosi osas märkis kohus, et kõik süüdistatavad on

varem karistamata isikud, mis võimaldas lugeda vastava prognoosi heaks.

12.2.4 Kohus tunnistas K. - D. Mamedovi, G. Pihelo, O. Saare ja A. Rangi süüdi KarS § 263 lg

1 p 1 järgi ning mõistis K. - D. Mamedovile, G. Pihelole ja O. Saarele karistuseks 2 aastat ja 6

kuud vangistust ning A. Rangile karistuseks 2 aastat vangistust.

12.3 Järgnevalt otsustas kohus liitkaristuste moodustamise K. - D. Mamedovi ja G. Pihelo osas.

Kohus otsustas KarS § 64 lg 1 alusel lugeda K.–D. Mamedovile mõistetud kergem karistus

kaetuks raskemaga ja mõistis K.–D. Mamedovi liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 64 lg

1 alusel luges kohus G. Pihelole mõistetud kergem karistuse samuti kaetuks raskemaga ja

mõistis G. Pihelo liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust.

12.4 Edasi otsustas kohus karistuse individualiseerimisega ja karistuse kandmisega seonduvad

muud küsimused.

12.4.1 Maakohtu hinnangul K.-D. Mamedovi ja G. Pihelo osas ei võimalda seadus ja

kohtupraktika alternatiive vangistuse reaalsele kandmisele. Seda ei lubaks ka süü suurus.

12.4.2 R. Riiki osas ei pidanud kohus karistuse täielikku ära kandmist põhjendatuks. Istungitel

tajutu koosmõjus R. Riiki senist elukäiku iseloomustavate andmetega viis kohtu järeldusele, et

tegemist oli vaid ühekordse sündmusega süüdistatava elus, mille tingis halbade asjaolude kokku

langemine. Kohtu arvates sattud ta juhuslikult G. Pihelo ja K.-D. Mamedoviga samasse

seltskonda. Teo raskus ja R. Riiki isiku koosmõjus leidis kohus, et kohane karistuse

individualiseerimise viis on nn šokivangistus. Kohus määras R. Riikile koheselt kandmisele

kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest jäeti tingimuslikult

täitmisele pööramata. Kohus ei näinud tema juures selliseid riskitegureid, mida

kriminaalhooldusega tuleks maandada. Seega jäeti ülejäänud karistus KarS § 73 sätteid

kohaldades tingimuslikult täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseajaga.

12.4.3 Kohus määras A. Rangi käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat ja 6 kuud ja O. Saare

käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat ja 7 kuud. Kuigi kohus luges A. Rangi süüle vastavaks

väiksema karistuse kui O. Saarel, iseloomustab teda negatiivselt asjaolu, et tegemist ei ole

esimese tema suhtes menetletava kriminaalasjaga - KarS § 121 lg 1 tunnustel on menetletus

lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel (4 kd lk 26). Nimetatu tingis A. Rangile karistusest pikema

katseaja määramise. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Kohus pani mõlemale

süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest ja osaleda

sotsiaalprogrammis.

12.4.4 KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestati

K.– D. Mamedovi karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest s.o 28. detsembrist

2019.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva 28.12.- 29.12. 2019 karistusaja

hulka ja mõisteti G. Pihelo kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 7 kuud ja 28 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati G. Pihelo karistuse kandmise aja algust alates tema

vahistamisest s.o alates 23. 01.2020.

KarS § 73 lg 2 alusel määrati R. Riiki koheselt kandmisele kuuluvaks karistust 4 kuud

vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 4 aastat ja 4 kuud vangistust

täitmisele pööramata, kui R. Riik ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 jäeti A. Rangile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Rang

ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des

1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti O. Saarele mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui

O. Saar ei pane 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg

1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi.

Tsiviilhagi

13. Kannatanu V.L. esitas 06.04.2020 KrMS § 381 lg 3 korras oma esindaja vahendusel

hagiavalduse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes (I kd lk 16-20). Hageja soovis

varalise kahjuna saamata jäänud tulu summas 21 000 eurot. Ta oleks saanud tähtajalise

töölepingu alusel TipTap OÜ-s tööle asudes järgmise 12 kuu jooksul vähemalt 21 000 eurot.

Peksmise tagajärjel saadud tervisekahjustused tööle asumist ei võimaldanud. Samuti soovis

hageja mittevaralise kahju hüvitisena 15 000 eurot. Kannatanule on tekitatud raske

tervisekahjustus, ta on pidanud üle elama valu ja kannatused, ta on püsivalt kaotanud nägemise

paremast silmast ning elukvaliteet on tunduvalt langenud. V.L. ei saa normaalselt elada ning

kannatab pidevate hambavalude tõttu.

Hagiavaldusele esitati täiendus 07.07.2020 (4 kd lk 156-157). Sellega nõuet suurendati, kuna

uue informatsiooni valguses oli hagejal võimalik TipTap OÜ-s teenida 29 500 eurot. Sellest

tuleb maha arvata saadud töövõimetuspension 2501, 18 eurot. Hageja varalise kahju nõue on

26 997, 82 eurot.

13.1 Kohus tõi välja süüdistatavate ja nende kaitsjate seisukohad haginõuete osas.

13.2 Kohtu seisukoht varalise kahju nõude osas oli järgmine.

13.2.1 Kostja vastutuse eeldusena tuleb VÕS § 1043 järgi tuvastada delikti üldkoosseis. Delikti

objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamise kohustus lasub hagejal. VÕS § 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. Lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest tuleneb isiku õigus nõuda

kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) isikule on kahju tekitatud

(objektiivne teokoosseis – kannatanul on tekkinud kahju ning see on põhjuslikus seoses kostja

tegevusega), 2) kahju tekitamine on õigusvastane ja 3) kahju tekitanu süü. Üldjuhul peab hageja

tõendama esimese kahe asjaolu olemasolu ning kostja peab tõendama mõne õigusvastasust

välistava asjaolu esinemist või seda, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 alusel

ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi.

Selles menetluses vaidlevad pooled kahju olemasolu ja suuruse üle ning selle

tõendamiskoormis lasub kannatanul.

13.2.2 VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise

saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTK

2-15-4981/106 p 16 koos edasiste viidetega).

13.2.3 Maakohus sedastas, et hageja on tõendanud oma kavatsust teise kohta tööle asuda OÜ

TipTap kirjavahetusega (3 kd lk 32-37). 13.01.2020 on A.T. teatanud V.L. ile, et ta on edukalt

läbinud konkursi ja nad soovivad talle pakkuda tööd teenuste peamüügimehe kohale. Töötasu

katseajal on 1750 eurot netos. Esimese lepingu sõlmiksid nad üheks aastaks. V.L. teatas

vastuskirjas oma terviseprobleemidest ning huvitub sellest, kas tööd oleks võimalik teha kodus.

22.01.2020. a e-kirjas loobub TipTap OÜ temaga töölepingu sõlmimisest. Kohus märkis, et

enne sündmuse toimumist puuduvad andmed selle kohta, et kannatanul olnuks kavatsus senist

töökohta vahetada. Nende tõendite ja kannatanu seletuste põhjal ei saanud kohus siiski seda ka

välistada.

13.2.4 Kohtu arvates oli siiski äärmiselt ebatõenäoline, et OÜ-l TipTap olnuks võimalus ja soov

välja toodud tasu aasta vältel maksta. Kohtu hinnangul on tegemist suhteliselt uue ettevõttega

(asutatud märtsis 2019 (4 kd lk 161), kelle tegevuse kohta selgus menetluse käigus üsna vähe.

E-krediidinfo väljavõtte kohaselt on ettevõtte tegevusala „muu ehitiste viimistlus ja

lõpetamine“. Hageja esitatud andmete kohaselt oli aga tegemist müügitööga, mille tegemiseks

tuli sageli käia välismaal. Seisuga 30.06.2020 puudus informatsioon nii töötajate olemasolu kui

ka maksustatava käibe kohta. 22.01.2020 saadetud e-kirja kohaselt vajavad nad inimest sellele

ametikohale kohe. Kohtumenetluse käigus ei leidnud tõendamist, et nimetatud ettevõte oleks

V.L. iga töölepingu sõlmimisest loobumise järel kellegi teise palganud. Sellele ei viita 2020

juulis peetud kirjavahetus (4 kd lk 158-159), ega ka kaudsed andmed (nt tööjõumaksude

tasumine). Üldiselt teadaolevalt on 2020. aasta seoses Covid-19 pandeemia levikuga olnud

ettevõtetele äärmiselt keeruline. Eesti Vabariigis kehtestati eriolukord. Reisimine oli piiratud,

töökohtade säilitamiseks maksti toetusi, viimasest hoolimata oli teateid suurkoondamistest.

Neid asjaolusid arvestades ei ole tõenäoline, et OÜ TipTap- sugune ettevõte oleks suutnud 2020

aasta kestel maksta nn „peamüügimehele“ sedavõrd kõrget palka.

13.2.5 Täiendavalt märkis kohus sedagi, et hageja on kahjuhüvitisest jätnud maha arvamata

selle tulu, mida ta sai. Nimelt ei oleks hageja uuel töökohal töötades saanud jätkata töötamist

olemasoleval töökohal. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kahjuhüvitisest tuleb VÕS

§ 127 lg 5 alusel hageja teisel töökohal saadud tasu maha arvata (RKTK 3-2-1-80-15 p 28).

13.2.6 Hageja vaatamata kohtu ettepanekule kõiki tõendeid oma sissetuleku suuruse kohta ei

esitanud. Kohus märkis, et kui hageja oleks asunud tööle OÜ-s TipTap ei oleks ta saanud

praegust töötasu, mis V.L. i sõnade kohaselt on 1000 eurot netos. Samuti sai ta hüvitisi

Töötukassast. Kuivõrd tulu saamise võimalus jäi tõendamata, ei pidanud kohus vajalikuks

teostada tõendite põhiseid arvutusi maha arvatavate summade kohta.

Kohus jättis hageja nõude varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

13.3 Kohtu seisukoht mittevaralise kahju hüvitamisega seoses.

13.3.1 Hageja esitas nõude summas 15 000 eurot.

13.3.2 Maakohtu hinnangul on tuvastatud asjaolusid ning ühiskonna üldist heaolu taset

arvestades mittevaralise kahju hüvitise suurus taotletud summas põhjendatud. Kohus mõistis

hüvitise K. - D. Mamedovilt, G. Pihelolt ja R. Riikilt välja solidaarselt.

Mittevaralise kahjunõude hüvitise väljamõistmist apellandid ei vaidlusta.

Apellatsioonid

14. K.-D. Mamedovi kaitsja A. Pärtel palub tühistada Tartu Maakohtu otsus osaliselt ja

kergendada süüdistatavale mõistetud karistust KarS § 118 lg 1 p-de 2,5,6 järgi.

14.1 Kaitsja on samal seisukohal eriarvamusele jäänud rahvakohtunikuga, kes leidis, et KarS §

118 lg 1 p-de 2,5,6 järgi mõistetud karistus on liiga range ning piisav oleks ka 4-aastane

vangistus. Karistuse võiks jätta täitmisele pööramata ja anda K.-D. Mamedovile võimaluse

ennast parandada ja tõestada. Tegu on varem karistamata noortega, kes ei ole väljakujunenud

kurjategijad. K.-D. Mamedovil oleks vaja abi alkoholiprobleemiga toimetulekul. Kaitsja lisab,

et K.-D. Mamedov kahetseb. Ta ei mäletanud kõike tugeva alkoholijoobe tõttu, ent on algusest

peale oma tegusid tunnistanud ega ole vastu vaielunud, kuna ta lihtsalt ei mäleta.

14.2 K.-D. Mamedov on vahistamise näol tunda saanud, mida tähendab vabaduskaotus. Ta on

alkoholi liigtarvitamise osas järeldused teinud. Ta kahetseb siiralt juhtunut ning kannatanule

põhjustatud kannatusi, ega vaidlusta mittevaralise kahju osas esitatud tsiviilhagi. Kannatanu

nõuet ei ole ta asunud hüvitama põhjusel, et kinnipidamisasutuses ei ole ta saanud tööd teha,

mistõttu ei ole tal hüvitise maksmiseks raha. Ta pöördus venna poole ja vend tegi kannatanule

ka ülekande, mille kannatanu tagasi maksis. Kannatanu otsustas, et ei võta vastu raha, sest

soovib kogu raha kohe saada. Ka teised kannatanud soovisid hakata oma lähedaste kaudu

kannatanule kahjusid hüvitama, ent tulemus oli sama. Küll aga on K.-D. Mamedovi poolt hea

tahte akt teha kannatanule kahju hüvitamisega algust, milline on kergendav asjaolu KarS § 57

lg 1 p 2 mõttes. Ka kannatanu ees avalikku vabandamist võib lugeda kergendavaks asjaoluks

KarS § 57 mõttes.

14.3 Ringkonnakohus võiks kergendada K.-D. Mamedovile mõistetud karistust selliselt, et

mõista talle KarS § 118 lg 1 p-de 2,5,6 järgi 4-aastase karistuse lugedes selle ühtlasi

liitkaristuseks.

Teine variant oleks mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust, millest pöörata kohesele

ärakandmisele 2 aastat, jättes ülejäänud 3 aastat vangistust tingimisi kohaldamata maksimaalse,

s.o 5-aastase katseajaga kohaldades lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Osalise vangistuse

variant aitaks süüdlasel paremini resotsialiseeruda ja vältida vangla subkultuuri ja sellega

seonduvat. Samuti võimaldaks see asuda kiiremini tsiviilhagi tasuma, säilivad kontaktid

lähedastega ning saada neilt abi ja tuge. Samuti oleksid täidetud karistuse üldpreventiivse

eesmärgid (õiglustunde jaluleseadmine).

15. O. Saare kaitsja R. Objartel palub ringkonnakohtul tühistada Tartu Maakohtu otsus

O. Saare KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüditunnistamise ja karistuse mõistmise osas. Tühistatud

osas teha uus otsus, millega mõista O. Saar KarS § 263 lg 1 p 1 järgi õigeks või alternatiivselt

saata kriminaalasi maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks.

Juhul, kui kohus ei rahulda eeltoodud taotlust palub kaitsja alternatiivselt tühistada Tartu

Maakohtu otsus O. Saarele mõistetud karistuse osas ning uue otsusega mõista O. Saarele KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi kergem karistus, mis jätta täielikult täitmisele pööramata KarS § 73 sätete

rakendamisega, katseajaga, mille pikkus ei ületa mõistetavat karistust.

15.1 Tartu Maakohus lähtus O. Saarele süüdistusaktis KarS § 263 lg 1 p 1 järgi etteheidetava

kuriteo süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kindlakstegemisel peamiselt

kannatanute A.R. e ja K.R. u ja tunnistaja E.P. e poolt kohtus antud ütlustest. Süüdistatavate

ütlused sündmuste käigu osas on kohus tunnistanud ebausaldusväärseteks ning jätnud need

tõendikogumist välja. Maakohus on leidnud ka tunnistaja R.P. i ütluste osas, et tunnistaja poolt

sündmuste käigu kohta antud ütlused ei ole usaldusväärsed, mistõttu on need tõendikogumist

välja jäetud. Käsitletud on ka tunnistaja N.S. i ütlusi ning viimase poolt menetlejale esitatud

ning kohtuliku arutamise käigus vahetult uuritud sõiduauto pardakaamera salvestist, kuid seda

ebapiisavalt.

15.2 Apellant leiab, et maakohus ei ole hinnanud tõendeid nende kogumis ning seetõttu on

jõudnud ebaõigele järeldusele.

15.3 Kohtuotsusest ei nähtu, nii nagu ka süüdistusaktist, milline oli iga süüdistatava tegevus

kannatanute peksmises ehk kes mida tegi, kes keda peksis, millega. Süüdistatavate

individuaalne teopanus on täielikult sisustamata. Süüdistusaktis kirjeldatakse süüdistatavate

tegevust üldistavalt. Kõik peksid kannatanuid. Ka kohtuotsuses ei avata süüdistatavate

individuaalset teopanust, vaid käsitletakse süüdistatavate tegevust üldistavalt.

15.4 Apellant märgib, et kõik süüdistatavad kirjeldavad arenenud sündmust ühtemoodi. Nende

ütlustega haakuvad ka tunnistaja R.P. i ütlused ning sõiduauto pardakaamera salvestiselt

nähtuv.

Kaitsja rõhutab, et O. Saar lahkus K.V. a juurest varem. Pöörates Alasi tänavale ja kuulis

kõvemaid hääli ning suundus häälte poole, kus sattus juba areneva sündmuse-kakluse

keskmesse. O. Saar kinnitas, et tema kaklusse ei sekkunud, kedagi ei löönud mingil viisil ega

kasutanud löömiseks abivahendit – puidust aialippi, telliskivi. Tema puutumus toimuvaga

seisnes selles, et ta nägi kuidas üks naisterahvas (tunnistaja E.P. ) tungis kallale G. Pihelole, kes

palus omakorda O. Saarel tulla talle appi. O. Saar seda ka tegi- tõmbas naisterahva G. Pigelo

kallalt ära. Pärast seda O. Saar eemaldus toimuvast. O. Saare ütlusi kinnitavad ka G. Pihelo

ütlused ning N.S. i sõiduauto pardakaamera salvestis.

15.5 Maakohus leidis, et O. Saar osales konfliktis algusest peale. Apellandi hinnangul ei tugine

maakohtu järeldus uuritud tõenditele.

15.6 Süüdistatavate ütlustega haakuvad ka tunnistaja R.P. i ütlused, kes kinnitas, et O. Saar

lahkus K.V. a juurest enne teisi, üksinda. Apellant leiab jätkuvalt, et R.P. i kohtumenetluses

antud ütlused on loogilised, esinev vastuolu on tunnistaja poolt põhjendatud. Maakohus ei ole

toonud välja ühtegi objektiivset põhjust, miks tunnistaja andis ebausaldusväärseid ütlusi

viidatud asjaolu kohta.

15.7 Maakohus on otsuses käsitlenud süüdistatava A. Rangi kohtueelses menetluses antud

ütlusi. Nende põhjal on maakohus järeldanud, et O. Saar oli nende kolme noormehe seas, kellel

tekkis K.R. u maja aia taga verbaalne konflikt aiasolijatega. Maakohus on sündmuste ajalises

kulgemises eksinud. Kohtuistungil ei avanenud võimalust A. Rangi küsitleda tema ütluste

andmisest keeldumise tõttu. Maakohtu poolne tõendite käsitlemine on seega olnud ühekülgne.

Maakohus rajades järelduse A. Rangi kohtueelses menetluses antud ütlustele, rikkus sellega

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

15.8 Maakohus on teinud ebaõiged järeldused tunnistaja N.S. i sõiduauto pardakaamera

salvestiselt nähtuvast ning jätnud hindamata sealt nähtuva O. Saart puudutava osa.

15.9 Maakohus ei ole käsitlenud maakohtus kaitsja poolt välja toodud vastuolusid, mis

tõusetusid uuritud tõenditest, kannatanute A.R. e, K.R. u ja tunnistaja E.P. ele äratundmiseks

esitatud isikute ja nende tegevuse kirjaldamisel.

Kannatanu A.R. e on tundnud ära kohtueelses menetluses (äratundmiseks esitamise protokoll

15.01.2020), et K.-D. Mamedov oli isik, kes teda aialipiga lõi vastu kätt, lööja labakäsi oli

tätoveeritud. Samuti on A.R. e tundnud ära O. Saare (äratundmiseks esitamise protokoll

15.01.2020) isikuna, kes lõi K.R. ule telliskiviga näkku.

K.-D. Mamedovi ütluste kohaselt enne konflikti kannatanutega oli puidust aialipp G. Pihelo

käes. Igatahes tegemist on vastuoluga, kes ikkagi aialipiga lõi A.R. et. Kolmel süüdistataval on

käed tätoveeritud (Pihelo, Rang, Saar), kusjuures O. Saar kinnitas, et tema tätoveeris end alles

hiljuti. Tegemist on vastuoluga, mida ei ole tõendite uurimine kõrvaldanud. Kes siis

süüdistatavatest aialippi kasutas. Viidatud asjaolu on usaldusväärselt tõendamata.

O. Saar on menetluses järjepidevalt kinnitanud, et tema ei ole kannatanuid löönud mingil viisil

ega kasutanud selleks abivahendeid. Usaldusväärselt on tuvastamata lõppkokkuvõttes, kas

üldsegi telliskiviga kedagi löödi või visati.

15.10 Apellant leiab, et süüdistatavate ja tunnistaja R.P. i ütlused on omavahel kooskõlas ning

nad on kirjeldanud asetleidnud sündmusi sarnaselt. Kohus on kontrollinud ütluste

usaldusväärsust üksnes läbi kannatanute poolse versiooni. Kohtupoolne tõendite käsitlemine on

olnud ühekülgne ning seetõttu on jäänud kõrvaldamata tõendite hindamisel tõusetunud

vastuolud.

Tõendite uurimisel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kannatanu A.R. e ja tunnistaja E.P.

võisid eksida isikute ja nende tegevuse kirjeldamisel. Tunnistaja eksimine võiks kaasa tuua

isiku alusetu süüditunnistamise. Seega palub appellant ringkonnakohtul A.R. e, E.P. e ja M-

C.A. ütlusi hinnata kriitiliselt.

15.11 Apellant leiab, et tunnistaja M-C.A. ütlused ei ole eluliselt usutavad. Tunnistaja M-C.A.

ütlused tuleks tõendikogumist kõrvale jätta. Tunnistaja on G. Pihelo elukaaslane ning see võib

mõjutada tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Tegemist on siiski kaudse tõendiga, isikuga kes

vahendab väidetavalt kellegi poolt midagi väidetut.

15.12 Maakohus on otsuses võrrelnud käesolevat sündmust nn Aparaaditehase sündmusega ja

leidnud, et nende kuritegude toimepanemise viis on sarnane. Apellandile jääb arusaamatuks

maakohtupoolne võrdlus. O. Saare ja A. Rangi süüdistus hõlmab üht episoodi. Puudub

võrreldav moment v.a G. Pihelo ja K.-D. Mamedovi tegevuse osas.

15.13 Maakohus on otsuse p.-s 31(viitega p-le 12) leidnud, et süüdistatavad tegutsesid isikute

grupis. Apellant leiab, et maakohus ei ole sellesisulist järeldust põhjendanud.

Apellandi arvates tulnuks süüdistuses ja kohtuotsuses näidata ja kindlaks teha need faktilised

asjaolud, mis võimaldavad rääkida kaastäideviimise objektiivsete ning subjektiivsete eelduste

täidetusest. Süüdistusaktis ja ka kohtuotsuses on kirjeldatud isikute tegevust kannatanute suhtes

füüsilise vägivalla kasutamise osas üldistavalt. Süüdistusaktis ei ole avatud, milline oli iga

süüdistatava, sh. O. Saare teopanus.

15.14 Kokkuvõtlikult leiab apellant, et kohtulikul arutamise käigus uuritud tõendid kinnitavad

O. Saare versiooni toimunust, st. tema läks appi temalt abipalunud sõbrale G. Pihelole ning

tõmbas viimase eemale G. Pihelot kinnihoidnud naisterahvast.

15.15 Maakohus leidis, et süüdistatavad panid teo toime kavatsetusega. Samuti märkis

maakohus, et isegi juhul, kui süüdistatavad teostasid hädakaitset, siis ilmselgelt oli tegemist

hädakaitsepiiride ületamisega. Apellant leiab, et maakohus on teinud uuritud tõenditest

ebaõiged järeldused. Välistada ei saa siiski võimalust, et süüdistatavad kaitsesid ennast

kannatanute õigusvastase ründe eest.

Apellant leiab, et kannatanuks olevad isikud võisid alustada süüdistatavate ründamist, kaklust.

Apellandile tundub eluliselt usutavana olukord, kus kannatanud soovisid füüsilist jõudu

kasutades neid solvanud noori korrale kutsuda. Tegemist on tõendite uurimisel tõusetunud

kahtlusega, mida tulnuks tõlgendada süüdistatavate kasuks tulenevalt KrMS § 7 lg 3.

Apellandi hinnngul oli süüdistatavate eesmärgiks õigusvastase ründe tõrjumine, mitte

ründamine. Kas kannatanuid löödi peale käte süüdistatavate poolt muude vahenditega

(telliskivi, aialipp), on tõendamata. Süüdistatavad tuleks mõista õigeks süüdistuses KarS § 263

lg 1 p 1 järgi.

15.16 Tähelepanu väärivad tunnistaja E.P. e ütlused, mille kohaselt Kristjan oli püsti saanud

ning kodus käinud ning tuli tagasi harja või luuavarrega.

15.17 Alternatiivselt palub apellant korrigeerida ringkonnakohtul O. Saarele mõistetud

karistust-leevendada seda ja muuta selle kandmise viisi.

15.18 Apellant leiab, et maakohus ei ole piisavalt motiveerinud O. Saarele karistuse mõistmist

sanktsiooni keskmises määras. Maakohtu otsusest ei selgu ka, miks ei täida oma eesmärki tema

suhtes KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel vangistuse täitmisele pööramata jätmine.

15.19 Maakohus, kohaldades O. Saare suhtes karistust sanktsiooni keskmises määras, pole

tuvastanud iga süüdistatava individuaalset teopanust teo toimepanemises, mis mõjutab süü

suurust. Karistuse mõistmine võrdses määras ei ole põhjendatud ka seetõttu, et O. Saare

süüdistus sisaldab ühte kuriteoepisoodi, kuid G. Pihelo ja K.-D. Mamedovi süüdistus sisaldab

veel lisaks ka esimese astme kuritegu.

15.20 O. Saar on kriminaalkorras karistamata noor inimene, kellel on elu ees. Tegemist on ühe

ebameeldiva intsidendiga. Apellandi arvates on O. Saare individuaalne teopanus (kui sellise

ringkonnakohus tuvastab) väike, mistõttu tuleks ringkonnakohtul kergendada oluliselt

O. Saarele mõistetud karistust.

15.21 Samuti soovib apellant, et ringkonnakohus muudaks O. Saare karistusest tingimisi

vabastamise vormi. O. Saar töötab Soome Vabariigis, kus elab ka tema isa ning palju aega

veedab O. Saar Soomes isa juures viibides ja töötades. Käitumiskontrolli kohaldamine muudab

tema senise elukorralduse pea võimatuks. Esmakordselt süüdimõistetu puhul võiks kaaluda

leebemate meetmete kohaldamist karistusest tingimisi vabastamise osas. O. Saarel ei ole

tuvastatud alkoholisõltuvust, mis ilmtingimata tooks endaga kaasa alkoholi tarvitamise keelu

kohaldamise ja millest kinnipidamist oleks vajadust kontrollida.

Seetõttu palub appellant muuta maakohtu sellekohast otsustust ning O. Saar vabastada

karistusest tingimisi KarS § 73 sätete alusel, katseajaga, mille pikkus ei ületaks mõistetavat

vangistust.

16. G. Pihelo kaitsja J.-L. Ottis palub tühistada Tartu Maakohtu otsus G. Pihelole KarS § 118

lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi karistuse mõistmise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega

vähendada G. Pihelole KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 alusel määratud karistust ning jätta

määratud karistus täielikult täitmisele pööramata katseajaga.

Tühistada Tartu Maakohtu otsus G. Pihelo KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüditunnistamise ja

karistuse mõistmise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista G. Pihelo KarS § 263

lg 1 p 1 alusel esitatud süüdistuses õigeks.

Alternatiivselt palutakse tühistada Tartu Maakohtu otsus ja saata kriminaalasi uueks

arutamiseks karistuse mõistmiseks esimese astme kohtule.

19.12.2019 episood

16.1 Apellant leiab, et kriminaalasja toimikust ei nähtu, et kannatanu peksmine toimus ühise

teoplaani alusel ning kooskõlastatult.

Vastupidiselt maakohtu poolt märgitule nähtub videomaterjalidest, et iga isik tegutses

iseseisvalt ning mistahes ühine plaan puudus.

16.2 Maakohus on otsuse p-s 14 märkinud, et G. Pihelo viskas kannatanut vedelikku täis

klaaspudeliga. See väide ei ole tõene ega ole kooskõlas kriminaalasjas kogutud materjalidega.

Aparaaditehase hoovi turvakaamera videopildilt nähtub, et G. Pihelo käes olev klaaspudel ei

olnud täis, selles oli vedelikku minimaalsel määral.

16.3 Kohtuotsusest ei nähtu, et G. Pihelo viskas pudeli kannatanu silma piirkonda.

Aparaaditehase sisehoovil oleva kolme kaamera videopiltidelt on näha, et G. Pihelo viskab

kannatanu suunas pudeli ning tabab kannatanut, kuid videopiltidelt ei ole võimalik tuvastada,

kuhu pudel kannatanut tabab. Apellandi hinnangul puudus G. Pihelol kannatanut pudeliga

visates tervisekahjustuse tekitamise tahtlus. Lisaks ei tuvastatud kannatanu näopiirkonnas

klaasikilde.

Apellant osundab rahvakohtuniku eriarvamusele, milles märgituga apellant nõustub. Nimelt

kriminaalasja ei tuvastatud, kelle tegevuse tagajärjel tekkis kannatanule püsiv tervisekahjustus

– kas G. Pihelo pudeliviskest teadmata piirkonda, R. Riiki või K.-D. Mamedovi löökidest.

16.4 Apellandi arvates on maakohus alusetult vähendanud kaassüüdistatava R. Riiki süüd.

Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht otsuse p.-s 40, milles maakohus märgib, et R. Riik lõi

kannatanut üksnes 1 korra jalaga kehasse ja kaks korda rusikaga näkku. Maakohtu väide on

täielikult vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Maakohus märkis, et R. Riik kahetses tegu. G. Pihelo kaitsja ei vaidlusta seda, et kõik kolm

süüdistatavat avaldasid kahetsust ja vabandasid kannatanu ees, kui R. Riiki sõnadele ei ole

järgnenud mistahes kahetsust kinnitavat tegu, mistõttu on R. Riikile alusetult mõistetud niivõrd

väike reaalne vangistus (4 kuud) võrreldes G. Pihelole määratud pika vangistusega. Hoolimata

sissetuleku omamisest ei ole R. Riik kohtumenetluse ajal kannatanule teinud mitte ühtegi

ülekannet, samas on seda teinud G. Pihelo.

Maakohus on kolmest isikust üksnes R. Riiki süüd eraldi hinnanud. Kohus oleks otsuse

tegemisel ja karistuse määramisel pidanud arvestama, et G. Pihelo ei löönud maas lamavat

kannatanud kordagi ning et peale pudeli viset sai ta koheselt aru, et tema tegu ei olnud

õiguspärane – tegemist on kergendavate asjaoludega, mida maakohus kaevatava otsuse

koostamisel ei arvestanud.

28.12.2019 episood

16.5 Maakohus on p.-s 35 märkinud, et G. Pihelo, K.-D. Mamedov, O. Saar ja A. Rang

tegutsesid konflikti tekitamise eesmärgil. See väide on apellandi hinnangul vastuolus

kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Arvestades, et G. Pihelo, Karlis-D. Mamedov, A. Rang ja R.P. liikusid kannatanute aia tagant

edasi ning neile järgneti ärritunult, ei ole õige maakohtu väide, et süüdistatavad soovisid

konflikti.

16.6 Maakohus on p.-s 27 märkinud, et „möödudes viskas keegi neist kivi aeda“. Nimetatud

väide ei ole kriminaalasjas tõendatud. Keegi neist ei näinud, et süüdistatavad oleks K.R. u elamu

suunas kivi visanud. Kohus asus kivi viskamise osas süüdistatavaid süüdistama üksnes

kannatanute ja tunnistaja E.P. e väidete alusel.

16.7 Maakohus on otsuse tegemisel õigusvastaselt jätnud arvestamata G. Pihelo, K.-D.

Mamedovi, O. Saare, A. Rangi ja tunnistaja R.P. i ütlused, mis on kooskõlas kolmanda isiku

pardakaamera salvestusega.

Samas on maakohus jätnud kõrvaldamata kahtluse, kas kohtu poolt eelistatud isikud võisid ise

vägivalla põhjustada. Asjaolu, et kannatanu A.R. e on ise varasemalt põhjendamatult kolmanda

isiku suhtes vägivalda kasutanud, annab põhjendatud kahtluse, et 28.12.2019 episood ei olnud

süüdistatavate põhjustatud.

Apellandi hinnangul nähtub pardakaamera salvestusest näiteks selgelt, et süüdistatavad (Pihelo

ja Mamaedov) hakkasid kakluse sündmustest korduvalt eemalduma, kuid A.R. e ja E.P.

liginesid neile selja tagant ning alustasid korduvalt uuesti kaklust.

16.8 Maakohus on otsuse p-s 21 märkinud, et A.R. et löödi korduvalt näkku, kuid jätnud

seejuures arvestamata A.R. e vigastusi tõendava fotoga. Nimetatud fotost nähtub, et kannatanul

näos vigastused puuduvad.

16.9 Maakohus on otsuse p-s 31 märkinud, et süüdistatavad tegutsesid isikute grupis. See väide

on põhjendamata.

16.10 Süüdistusaktis ja kohtuotsuses ei avatud, milline oli iga süüdistava, sh G. Pihelo teopanus,

millega ta täitis talle süüksarvatava kuriteokooseisu objektiivsed tunnused. Kohtuotsusest

nähtub, et kõik peksid kõiki, kuid süüdistatavate igaühe teopanus ei selgu. Kuivõrd kaevatavast

otsusest ei selgu, mida G. Pihelo 28.12.2019 tegi või mida tegid teised süüdistatavad, kelle

suhtes ja kes kasutas ning millisel viisil füüsilist vägivalda – ei ole võimalik hinnata

süüdistatavate teopanust. Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7

kohaselt ning G. Pihelo on KarS § 263 lg 1 alusel õigusvastaselt süüdi mõistetud.

16.11 Maakohus on otsuse p-s 43 tuvastanud, et 28.12.2019 kakluse käigus kasutasid

süüdistatavad peksmisel lisaks kätele ja jalgadele veel aialippi ja telliskivi. Nimetatud väide ei

vasta tõele ning on kriminaalasjas täielikult tõendamata.

16.12 Apellant osundab, et kannatanud ja E.P. ei tundnud äratundmisele esitatud isikutest

vahetult peale sündmust G. Pihelot ära. Nimetatud asjaolu kinnitab, et G. Pihelo ei osalenud

28.12.2019 episoodis otsuses märgitud viisil.

16.13 Apellant toob välja, et A.R. e ja E.P. e ütlused on vastuolulised, sest neile äratundmiseks

esitatud isikuid ja nende tegevust on nad kirjeldanud erinevalt. Lisaks on nende ütlused

vastuolus G. Pihelo, K.-D. Mamedovi, O. Saare, A. Rangi ja R.P. i ütlustega ning N.S. i

pardakaamera salvestusega.

16.14 Apellant osundab rahvakohtuniku eriarvamuses märgitule, et maakohus oleks pidanud

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendama süüdistatava süüdiolekus nende

kasuks (KrMS § 7 lg 3). Seda kohustust on maakohus rikkunud. Seega maakohtu otsus on

õigusvastane ning kuulub tühistamisele, kuivõrd rikutud on KrMS § 339 lg-t 2.

16.15 Apellant ei nõustu G. Pihelole määratud karistusega. Kohtuotsusest ei nähtu põhjendusi

karistuste määramise osas ega seda, miks pidas maakohus põhjendatuks määrata G. Pihelole

reaalse vangistuse 6 aastat ja 8 kuud, kuid seevastu R. Riikile määras üksnes 4 aastat ja 8 kuud,

millest R. Riikil tuleb reaalset vangistuses viibida üksnes 4 kuud. Samuti ei nähtu kaevatavast

otsusest maakohtu põhjendused karistuse määramise osas KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

Arusaamatul põhjusel on kohus määranud kahele isikule (G. Pihelole ja K.-D. Mamedovile)

reaalse vangistuse ning kahele isikule tingimisi (A. Rang ja O. Saar).

16.16 G. Pihelo ei ole varasemalt ühtegi kuritegu toime pannud ning tema süü ei saa olla suur

ainuüksi põhjusel, et ta oli alkoholijoobes ning kuritegu pandi toime grupis. Samuti jäeti

arvestamata, et G. Pihelo alustas juba kohtumenetluse ajal kannatanule (V.L. ) hüvitise

maksmisega. Kuivõrd kannatanu kandis talle ülekantud summa tagasi, ei arvestanud maakohus

G. Pihelo hea tahte aktiga. Kohtul tulnuks seda asjaolu karistuse mõistmisel siiski arvestada. G.

Pihelo on isiklikult vabandanud kannatanu ees ning kahetsenud oma tegu. G. Pihelo on 19-

aastane noor inimene, keda on võimalik muuta õiguskuulekaks kodanikuks ilma 6 aastase ja 8

kuuse vanglakaristuseta.

Käesoleval hetkel on süüdistataval toetav perekond ning vabadusse naasmisel on tal võimalik

neilt ka tuge saada. Lisaks on tal olemas kindel elukoht ja töökoht, mis võimaldab tal

kannatanule väljamõistetud hüvitist tasuda ning tal ei ole kujunenud välja vangla subkultuur ja

sellega kaasnev.

16.17 Kui aga ringkonnakohus sellega ei nõustu, tuleks siiski kergendada G. Pihelo karistust

KarS § 118 lg 1 p-ide 2, 5 ja 6 alusel, määrates karistuse sanktsiooni miinimummääras, s.o 4

aastat. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea seda võimalikuks, palub kaitsja kaaluda võimalust

mõista G. Pihelole liitkaristusena 5 aastat vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele

kuni 2 aastat ning ülejäänud 3 aastat vangistust jääks tingimisi katseajaga kuni 5 aastat koos

lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi.

17. A. Rangi kaitsja O. Preem palub tühistada maakohtu otsus A. Rangi süüdimõistmises

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning teha uus lahend, mõistes A. Rangi talle esitatud süüdistuses

õigeks. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas, vähendada

vangistuse tähtaega ning jätta see KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata.

17.1 Kohtuotsusest nähtub, et kohus on omistanud kannatanute ja nendega seotud tunnistaja

E.P. e ütlustele erilise tõeväärtuse. Samas jättis kohus tunnistaja R.P. i (A. Rangi elukaaslane)

ütlused sündmuste käigu kohta tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. O. Saare

süüküsimuse hindamisel on kohus tuginenud muuhulgas A. Rang ütlustele, kuna need antud

juhul süüstasid O. Saart. Apellandi arvates selline ütluste valikuline kasutamine kohtuotsuse

põhistamisel on lubamatu.

17.2 Kaitsja märgib, et 28.12.2019.a Jalaka ja Alasi tänaval kesköö paiku toimunud sündmus

toimus vähese valgustusega alal, oli kiirekululine ning asjaosalised olid alkoholijoobes. Seega

pole kohtualuste ütluste fragmentaarsuses midagi erilist. Küll on oluline see, et süüdistatavad

ja tunnistaja R.P. kirjeldasid kakluse algust ühetaoliselt. Kannatanu K.R. u elukohast mööda

Jalaka tänavat eemaldunud süüdistatavatele järgnesid kannatanud K.R. ja A.R. e ning

esimesena alustas rünnet K.R. .

17.3 A. Rangile oli esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p-i 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, so

avalikus kohas käitumise üldnõuete grupilises rikkumises,millisega kaasnes vägivald. A. Rang

oma süüd juhtunus ei tunnistanud. Kaitsja leiab, et tegelikkuses oli sündmuste käik erinev

kohtuotsuses kirjeldatust.

17.4 Esmalt peatub apellant süüdistusega seonduvatel õiguslikel küsimustel. 28.12.2019.a.

Tartu Linnas Jalaka tänaval kuluga Alasi tänavale toimunud sündmused leidsid aset avalikus

kohas. Kahtlemata häiris juhtunu kõrvaliste isikute N.S. i, K.S. u ja S.K. i õigusrahu ja riivas

viimaste turvatunnet. Vaidlus puudub selleski, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste käigus

kasutati vägivalda ning sündmuses osales kaks isikute gruppi - ühelt poolt kannatanud ja

tunnistaja E.P. , teiselt poolt aga süüdistatavad.

17.5 A. Rang puhul on aga küsimärgi all eelkõige KarS § 263 subjektiivne külg, milline eeldab

vähemalt teo toimepanemist kaudse tahtlusega. Süüdistuse kohaselt on leitud, et A. Rang on

kaastäideviija KarS § 21 lg.2 mõttes. Apellant leiab, et sellisel juhul tuleb süüdistuses näidata

kõik need faktilised asjaolud, mis võimaldavad rääkida kaastäideviimise objektiivsete ning

subjektiivsete eelduste täidetusest.

17.6 Apellandi hinnangul A.Rangile esitatud süüdistust tervikuna ei vasta väljakujunenud

kohtupraktika nõuetele, on üldsõnaline ja konkretiseerimata. Süüdistus ei kirjelda

süüdistatavate individuaalselt teopanust ja seda ei tee ka kohus. Just nimelt teopanusest sõltub

aga isiku süü suurus ning sellest tulenevalt võimaliku karistuse liik ja määr. Olukorras, kus

süüdistus on puudulik, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule

omistada. Ühtlasi ei saa süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust tuletada süüdistusakti

tekstist tervikuna, vaid see tuleb esitada süüdistuses. Olukorras, kus süüdistus on puudulik,

puuduvad kohtul võimalused KrMS § 14 lg 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt omal

algatusel süüdistust muuta või täiendada, samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või

olemasoleva süüdistuse muutmist. Eeltoodu välistab kohtu omaalgatusliku süüdistuse

täiendamise ja täpsustamise kohtuotsuses. Antud juhul kohus süüdistust ei täpsustanud ega

täiendanud, vaid lähtus selle esialgsest puudulikust versioonist.

17.7 Järgnevalt analüüsib apellant kohtuistungitel tuvastatud tähtsust omavaid asjaolusid,

millised kogumis seavad süüdistuse põhjendatuse kahtluse alla.

A. Rangi arusaam juhtunust kajastub kohtule esitatud ning avaldatud kahtlustatava ütlustes.

Toimus masskaklus, kõik toimus väga kiiresti ja oli väga segane. Tegelikult temal kedagi peksta

ei õnnestunud. Tema aialipi ja tellise kasutamist ei näinud ja kindlasti ise neid ei kasutanud.

Kakluse tagajärjel oli süüdistataval huulevigastus ning rinnal sinikad. Politsei saabumisel jäi

kohapeale koos elukaaslase Reelikaga. Apellandile jääb selgusetuks, milles seisnes A. Rangi

ütluste ebausaldusväärsus. Mingeid asjakohaseid põhjendusi kohus selles osas ei esitanud. A.

Rang ütlusi kinnitas kohtulikul ülekuulamisel tunnistaja R.P. .

17.8 Antud asjas ei teostatud sündmuskoha vaatluse ega tehtud ütluste seostamist olustikuga,

mistõttu jäi sisuliselt määratlemata sündmuskoht. Süüdistuses on märgitud, et kogu

kuriteosündmus toimus Jalaka ja Alasi tänava ristmikul. Samas kannatanud ja tunnistaja E.P.

seda sisuliselt ei kinnita. Samas, süüdistatavate ja tunnistaja R.P. i ütlustest tulenebki, et konflikt

toimus Jalaka ja Alasi tänava nurgal, kannatanud jooksid süüdistatavatele järgi ning ründasid

neid seal, alustades kaklust. Eluliselt pole usutav olukord, mil kannatanud järgnevad

eemalduvatele süüdistatavatele 40-50 meetrit ja seda selleks, et teha suuline märkus.

17.9 Apellandile on arusaamatu kohtuotsuse p-s 27 esitatud väide, et G. Pihelo ja K.-D.

Mamedovi nn. Aparaaditehase episoodis fikseeritud käitumine on käsitletav modus operandina.

A. Rangil puudub selle episoodiga vähimgi seoses.

17.10 Eeltoodust tulenevalt on asjas ilmnenud olulised vastuolud, tekkinud kahtlused, milliseid

kohtuotsus pole kõrvaldanud ning esitatud süüdistus ja kohtuotsus ei kirjelda tegelikku teopilti.

Kannatanute poolt esitatud konflikti kirjeldus pole usaldusväärne.

A. Rang sekkus sündmusesse G. Pihelo kaitseks,millist tegevust saab käsitleda hädakaitsena

KarS § 28 mõttes. Apellant leiab, et A. Rang tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

17.11 Juhul kui apellatsioonikohus nõustub maakohtuga, tuleks vähendada A. Rangile

mõistetud karistuse määra ning vabastada ta karistusest tingimisi KarS § 73 sätete alusel.

Kaitsja esitas tõendina kohtule A. Rangi tööalase iseloomustuse, millises käsitleti isikut

positiivses võtmes. Kahjuks jättis kohus selle tähelepanuta.

18. R. Riiki kaitsja A. Vilt palub tühistada maakohtu otsuse R. Riikile mõistetud karistuse

osas. Teha selles osas uus otsus, mõistes karistuse tingimisi. Alternatiivselt kergendada

R. Riikile mõistetud karistust, vähendades oluliselt ärakandmisele kuuluvat karistust.

18.1 Apellant toob välja, et R. Riiki teopanus on teiste süüdistatavate omast väiksem (üks kord

jalaga kehasse, kaks korda rusikaga näkku). Kaitsja arvates erineb R. Riiki teopanus siiski

teistest oluliselt. Asjaolu, et R. Riik ei olnud ründe initsiaator, annab tunnistust tema väiksemast

süüst. R. Riik pöördus ise politseisse saades teada, et keegi sai tõsiselt viga ja üks tema

kaaslastest on kinni peetud. Vaatamata peksmise mittemäletamisele, möönis R. Riik, et midagi

halba on juhtunud ja oli nõus võtma vastutuse.

18.2 Kohus luges kergendavaks asjaoluks R. Riiki kahetsuse, mis oli tajutav juba istungipäevad

alguses. R. Riik väljendas kahetsust ka kaitsjale. Ta ei saa aru, miks nii juhtus ja peab

süüdlaseks alkoholi. Praeguseks on ta alkoholist loobunud. Kuigi see ei muuda kannatanule

tekitatud rasket tagajärge, suhtub ta kannatanusse siiralt ja empaatiliselt.

18.3 R. Riik on varem kriminaalkorras karistamata ja ta ei ole vägivaldne inimene. Kaitsja

nõustub kohtuga, et tegemist oli ühekordse sündmusega R. Riiki elus, mille tingis halbade

asjaolude kokkulangemine (juhuslik sattumine G. Pihelo ja K.-D. Mamedovi seltskonda).

18.4 R. Riik on avaldanud soovi ja valmisolekut asuda osade kaupa hüvitama kannatanule

tekitatud kahju. Kuivõrd kannatanu saatis varasemalt tagasi G. Pihelo ja K.-D. Mamedovi raha,

ei pidanud R. Riik otstarbekaks asuda enne kohtuotsust kahju hüvitama. Ta soovib kindlasti

hüvitada kriminaalasjaga seotud kulud ning otsib selleks võimalusi.

18.5 R. Riiki karistamine reaalse vangistusega ei täida karistuse eesmärki. R. Riik on mõistnud

oma tegevuse tagajärgi ning teinud järeldused. Ta suhtub edaspidi kriitiiselt alkoholi tarbimisse

ja hindab realistlikult alkoholi mõju enda käitumisele. Ta soovib toimepandu heastada kahju

hüvitamise ja seaduskuuleka eluga. Arvestades teistele mõistetud karistusi, jääb kahju

hüvitamine suuresti R. Riiki kanda. Tal on töökoht ning ta soovib igakuiselt hüvitada kahju ja

menetluskulusid otsides võimalusi võimalikult kiiresti need tasuda. R. Riikil on käesoleval ajal

ametlik töökoht OÜs Tartu Katusekeskus, s.o reaalne võimalus kahju ja menetluskulu

hüvitamiseks. Reaalse vangistusega kaoks töö ja sissetulek pikemaks ajaks, sest sobiva töö

leidmine kohe vanglast vabanemisel on vähetõenäoline.

19. Kannatanu V.L. i esindaja A. Vesterinen palub tühistada maakohtu otsuse V.L. ilt

varalise kahju 26 997,82 euro (kohtuotsuses on valesti märgitud summa ja õige peaks olema 24

497,82) rahuldamata jätmises. Rahuldada V.L. i hagi ja nõuda süüdistavatelt solidaarselt

varalise kahju tekitamise eest välja 24 497,82 eurot. Alternatiivselt tühistada kohtuotsus

osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Jätta menetluskulud vastustajatele kanda.

19.1 Maakohtu otsus ei ole põhjendatud ega seaduslik. Tsiviilasjades on pooled seaduse ja

kohtu ees võrdsed. Kohus peab rajama otsuse üksnes esitatud ja kogutud tõenditele. Esindaja ei

ole nõus maakohtu otsuse p-s 85 märgituga. Hageja põhjendas, et TipTap OÜ pakkus V.L. ile

tähtajalise lepinguga tööd tasuga 1750 eurot kuus (netto katseajal) ja hiljem 2500 eurot

kirjavahetusega osaühingu ja V.L. i vahel. V.L. kaotas võimaluse teenida 12 kuu jooksul

vähemalt 27 000 eurot toimunud peksmise tõttu. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 5 tuleb sellest

summast maha arvata töövõimetuspension 240 eurot kuus alates 12. märtsist 2020.

Töövõimetuspensioni on V.L. saanud 2502,18 eurot (vt Lisa 2). Seetõttu taotleb V.L. kostjatelt

24 497,82 eurot. Kohus märkis valesti, et hagi nõue oli 26 997,82 eurot ning et hageja jättis

kahjuhüvitisest maha arvamata tulu, mille ta sai (otsuse p 87).

19.2 Asjaolust, et TipTap OÜ osakapitali sissemakset ei teinud, et tal puudus

käibemaksukohustuslase number ning seisuga 30. juuni 2020 informatsioon töötajate ja

maksustatava käibe kohta, ei tähenda, et ta ei olnud valmis 12 kuuks V.L. it 27 000 euro suuruse

töötasu eest tööle võtma. Kohtu järeldused, et OÜ-l TipTap ei olnud tõenäoliselt võimalust ega

soovi aasta vältel tasu maksta, on ebaloogiline, väär ja seadusega vastuolus. Kohus jättis hagaja

esitatud tõendid analüüsimata. „Äärmiselt ebatõenäoliseks“ saaks pidada olukorda, kus TipTap

OÜ ei oleks üldse V.L. ile tööd pakkunud või kui selle kohta tõendid (kirjavahetus) puuduksid.

Ka oletuslikud tõendid (s.o kirjavahetus) on asjakohased (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-

12).

19.3 Kohtu argumentatsioon seoses Covid-19 ja peamüügimehe palgaga on eelduslik. Seisuga

2020. a jaanuar oli TipTap OÜ valmis võtma V.L. i tööle ja maksma talle töötasu. Ka asjaolus,

et krediidiinfo järgi on ettevõtte tegevusalaks „muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine“ ei oma

tähtsust, sest ettevõte saab tegutseda erinevatel aladel, sh müügitööga. TipTap OÜ otsustas

võtta V.L. i tööle, s.o koostöötahe oli mõlemapoolne. Samuti oli kokkulepe nii töö kestuse (12

kuud), kui ka töötasu (27 000 eurot) osas. V.L. ei saanud tööle asuda trauma tõttu (vt

kirjavahetus). Ta sai varalist kahju, kuna peksti tänaval jõhkralt ilma põhjuseta läbi ning on

nüüd seetõttu töövõimetu.

19.4 Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja

võimalus tulu saada (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-55-11, p 12). Hageja seda ka tõendas.

Kuna TipTap OÜ ei ole menetlusosaline, ei saa hageja esitada kolmanda isiku dokumente.

Maakohus jättis tähelepanuta kirjavahetuse. Sellega soovib hageja tõendada, et ta oleks

eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud tulu, kui kahju hüvitamise

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 128 lg 4).

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

20. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid kaebuste juurde ja süüdistatavad toetasid kaitsjate

kaebusi. Apellatsiooni juurde jäi ka kannatanu esindaja. Prokurör oli üldjoontes kohtuotsusega

nõus, paludes kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsuses on küll mõned

ebatäpsused, mida saab ringkonnakohus parandada. Kannatanu esindaja apellatsioon tuleks

rahuldada.

Ringkonnakohtu seisukoht

21. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga, kuulas kohtuistungil ära menetlusosalised ning

alljärgnevalt esitab omapoolsed seisukohad apellatsioonide põhiväidetele.

K.-D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riiki süüdistus KarS § 118 lg 1 p 2,5,6 järgi.

22. K.-D. Mamedovile, G. Pihelole ja R. Riikile oli esitatud süüdistus 19.12.2019 kella 23:10

paiku Tartus, Aparaaditehase sisehoovis V.L. i peksmises. Süütegu kvalifitseeriti KarS § 118

lg 1 p 2,5,6 järgi. Maakohus tuvastas, et K.-D. Mamedov, G. Pihelo ja R. Riik panid süüdistuses

kirjeldatud asjaoludel toime kuriteo ning tunnistas nad selles süüdi. Apellatsioonides ei

vaidlustata süüdistatavate süüdimõistmist. Siiski esitab G. Pihelo kaitsja paar teo

kvalifitseerimisega seonduvat väidet. Esiteks ei ole kaitsja nõus sellega, et K.-D. Mamedov, G.

Pihelo ja R. Riik tegutsesid ühiselt. Teiseks leiab kaitsja, et asjas pole tuvastatud, et nimelt G.

Pihelo pudelitabamuse tõttu sai kannatanu püsiva tervisekahjustuse (pole leidnud tõendamist,

et kannatanu silma piirkonnas oleks klaasikilde). Nende väidetega seoses märgib kolleegium

järgmist.

23. Maakohus leidis õigesti, et K.-D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riiki tegu leidis aset grupis.

Täiesti selge on see, et süüdistatavad ei leppinud varasemalt kokku, kes, mil viisil ja millisel

hetkel ründab V.L. it. Selleks, et nende tegutsemist hinnata kaastäideviimisena, pole seda ka

vaja. Videosalvestiselt nähtub selgelt, et K.-D. Mamedovi eestvedamisel liigutakse taganevale

kannatanule järele. Koheselt peale K.-D. Mamedovi esmast rünnet (katse hüppelt lüüa

kannatanut jalaga) liitub temaga G. Pihelo, tema järel R. Riik. Kõik nad toetasid oma

tegevusega üksteist. Seega leppisid nad V.L. i läbi peksmises kokku konkludentselt, oma

käitumisega: igaüks neist ründas kannatanut ja sai ühtlasi aru, et temaga liituvad ka tema

seltsilised, kes tema rünnet oluliselt intensiivistavad. Seega ongi süüdistatavate teguviis

hinnatav kaastäideviimisena KarS § 21 lg 2 tähenduses.

24. On tõsi, et pole täiesti kindel, et V.L. kaotas ühe silma nägemise just G. Pihelo pudeliheite

tõttu: see näib selle heite intensiivsuse, pudeli tabamuse koha ja V.L. i reaktsiooni tõttu

tõenäoline, aga ei pruugi siiski nii olla. See aga polegi oluline ja seda just seepärast, et K.-D.

Mamedov, G. Pihelo ja R. Riik tegutsesid grupis. KarS § 21 lg 2 kujutab endast

omistamisnormi, mis võimaldab igale kaastäideviijale heita ette ka tema kaaslase toime pandut.

Nii leidis õigesti ka maakohus (vt maakohtu otsuse p 12).

25. Maakohus sisustas lõppkokkuvõttes õigesti ka subjektiivse külje. Siiski vajab mõningast

täpsustamist see, kuidas suhtusid K.-D. Mamedov, G. Pihelo ja R. Riik V.L. ile tekitatud

tervisekahjustusse.

26. Maakohus leidis, et kõigil kolmel oli nende tegude intensiivsust arvestades

tervisekahjustuse tekitamise tahtlus. Ringkonnakohus soostub sellega. Väga intensiivsel moel

teist inimest ründav (nt inimesele jõuliselt pudeliga virutav või maaslamajat tugevasti peksev)

isik teab kindlalt (tahtluse intellektuaalne element), et ta tekitab kannatanule hoopide tabamise

piirkonnas mingit laadi vigastusi: nt hematoome, marrastusi, verejooksu või suisa luumurde.

Ka ei ole ringkonnakohtu meelest vale maakohtu hinnang süüdistatavate tahtluse

voluntatiivsele küljele: K.-D. Mamedov, G. Pihelo ja R. Riik sedasid vähemalt n-ö harilike

tervisekahjustuste (KarS § 121 lg 1 alt 1) tekitamise V.L. ile oma eesmärgiks (KarS § 16 lg 2).

Seda tõdemust ei väära asjaolu, et neil võis olla veel teinegi (võib-olla suisa peamine) eesmärk:

maksta V.L. ile kätte, „panna V.L. paika“ vms.

27. Küll aga ei saa öelda seda, et ründajatel oli tahtlus ka V.L. il tekkinud raskete ehk KarS §

118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 päraste tervisekahjustuste osas. Sellist tahtlust ei saa tuletada vägivalla

intensiivsusest. Nimelt ei ole K.-D. Mamedovi, G. Pihelo ega R. Riigi rakendatud vägivald

kahjuks sugugi midagi väga haruldast: inimese mingite esemetega näkku löömist või

maaslamaja peksmist tuleb kohtupraktikas võrdlemisi tihti ette. Õnneks ei päädi see aga

üldjuhul sellist rasket laadi tagajärgedega, nagu said osaks V.L. ile. Kui aga öelda, et inimesele

mingi esemega näkku lööja või maaslamajat peksja möönab ja peab juba oma teo välist pilti

arvestades võimalikuks, et ohvril tekib mõni KarS § 118 lg 1 pärane tagajärg, peaks need paljud

kannatanu jaoks võrdlemisi õnnelikult lõppenud ründed (st sellised, millega rasket tagajärge ei

kaasne), päädima ründajate süüdi tunnistamisega raske tervisekahjustuse tekitamise katses

KarS § 118 lg 1 (ilmselt p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6) – § 25 lg 2 järgi. Niisugusel juhul pidanuks

selline olema tõenäoliselt ka Jalaka tänaval toimunud peksmise kvalifikatsioon: löödi ju inimest

telliskiviga pähe. Seetõttu tuleb resümeerida, et ei K.-D. Mamedovil, G. Pihelol ega R. Riikil

ei olnud tahtlust (isegi mitte kaudse tahtluse vormis) selle osas, et ta tekitab V.L. ile osalise

töövõimetuse, nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse või silma tegevuse lakkamise.

28. Eelöeldu ei tähenda aga seda, et K.-D. Mamedovit, G. Pihelot ega R. Riiki ei saa KarS §

118 järgi karistada. Seda võimaldavad kaks üldisi karistusõiguslikke omistamisreegleid

leevendavat normi: KarS § 19 ja § 21 lg 2.

29. KarS § 19 (mille märgib õigesti ära ka maakohus) sätestab, et isik vastutab seaduses

sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Rasket

tervisekahjustust KarS § 118 lg 1 mõttes tuleb pidada KarS § 121 lg 1 alt 1 pärase n-ö hariliku

tervisekahjustuse enamohtlikuks tagajärjeks KarS § 19 tähenduses (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-46-15, p 10.1). Riigikohtu viimaste aastate praktika

siiski ei võimalda hariliku tervisekahjustuse tekitamise tahtlusega tegutsevale isikule omistada

tema poolt kannatanule tahtmatult põhjustatud rasket tervisekahjustust automaatselt. Nimelt

võiks KarS §-le 19 automaatselt tuginemine endaga kaasa tuua liiga range karistuse: kohalduks

ju KarS § 121 lg-s 1 ja § 119 lg-s 1 sätestatud kuni aastase vangistuse asemel KarS § 118 lg 1

järgne nelja- kuni kaheteist aastane vangistus. Seetõttu peab toime pandud teo ja tekkinud raske

tagajärje vahel olema mingi spetsiifiline seos. Riigikohtu hinnangul on vaja see seos tuletada

teo toimepanija subjektiivsest suhtumisest oma teosse ja raskesse tagajärge: teo toimepanijal ei

pea küll olema tahtlust KarS § 118 lg 1 pärase tagajärje osas, ent tal peab olema tahtlus sellise

vigastuse tekitamise osas, mis päädib mõne KarS § 118 lg-s 1 sätestatud tagajärjega (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 1-17-105, 1-16-6512 või 1-17-5883). Nt on selline

tahtlus baaritüli käigus teist inimest tahtlikult rusikaga näkku tahtmatult surnuks lööval

poksijal: vt asi nr 1-19-3763. KarS § 21 lg-sse 2 puutuvalt on oluline see, et niisugune tahtlus

ei pea olema kõigil kaastäideviijatel. Piisab, kui see on vaid ühel. Sellisel juhul saab selle (nagu

ka raske tagajärje) omistada ka teistele – eeldusel, et ei saa kõneleda ekstsessist (nt lepivad A

ja B kokku, et peksavad C läbi ja asuvadki seda tegema, ent A tõmbab B jaoks ootamatult põuest

välja noa ja torkab sellega C surnuks: A ekstsess, mis ei võimalda B-le C surma omistada).

30. Praegusel juhul rakendas keegi süüdistatavatest (ilmselt G. Pihelo pudeliviskega, aga võib-

olla hoopiski K.-D. Mamedov või R. Riik V.L. it näkku pekstes) V.L. i suhtes sellist vägivalda,

mis tõi endaga kaasa rasked tervisekahjustused. Kõigi nende tegude puhul – G. Pihelo poolne

jõuline pudelivise vastu V.L. i pead või maas tõmbleva V.L. i korduv pähe peksmine K.-D.

Mamedovi või R. Riiki poolt – tuleb jaatada teo toimepanijate vähemalt kaudset tahtlust

tekitada V.L. ile just peapiirkonnas mingid tõsist laadi vigastused. See on aga eeltoodust

tulenevalt KarS § 118 lg 1 jaatamiseks piisav. Osalise töövõimetuse, näo moonutamise ja silma

toimise lakkamise osas tegutses nende tagajärgede põhjustaja (kes iganes kolmest see ka oli)

hooletult KarS § 18 lg 3 tähenduses: ta oleks pidanud mõistma, et sellist vägivalda rakendades

võivad saabuda praegu saabunud tagajärjed. Seetõttu on nende tagajärgede põhjustaja süüdi

tunnistamine KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi korrektne. Korrektne on seegi, et sama sätte

järgi mõisteti süüdi ka selle isiku kaasosalised. Nimelt pole mingit alust kõneleda ekstsessist:

ükski kolmest süüdistatavast ei teinud midagi sellist, mida nende konkludentne kokkulepe ei

hõlmanud. G. Pihelo rakendas kõigepealt ülibrutaalset vägivalda pudeliviske näol, mida nägid

ka K.-D. Mamedov ja R. Riik, kes asusid seepeale V.L. it peksma.

31. Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium kaitsjate karistustesse puutuvaid väiteid.

32. K.-D. Mamedovi kaitsja leiab, et põhimõtteliselt on kohus arvestanud kõikide tuvastatud

asjaoludega. Kaitsja juhib aga tähelepanu, et K.-D. Mamedov on väga noor inimene, kes on

varem karistamata ning kes kahetseb toimepandud tegu.

33. K.-D. Mamedovi kaitsja kaitsealuse süüdimõistmist ja karistamist kuriteos KarS § 263 lg

1 p 1 järgi ei vaidlusta. Maakohus mõistis K.-D. Mamedovile KarS § 118 lg 1 p 2,5,6 järgi

karistuseks 7 aastat vangistust. (Liitkaristuseks mõisteti raskema karistuse kaetuks lugemise

teel samuti 7 aastat vangistust).

34. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse kuriteo asjaolud, ehk siis hindas kui suur on

K.- D. Mamedovi süü. Mingit vaidlust pole selles, et K.-D. Mamedov pole varem kuritegusid

toime pannud ning ta kahetses kannatanu V.L. i peksmist.

35. Maakohus tõi K.-D. Mamedovi süü suuruse hindamisel välja selle, et ta pani kuriteo toime

grupis koos G. Pihelo ja R. Riikiga ning üheks kuriteo algatajaks oli just nimelt K.-D.

Mamedov. Tema oli see, kes tühisel põhjusel ründas esimesena kannatanut. K.-D. Mamedovi

rolli näitab ilmekalt turvakaamerate videosalvestis, kus ta kõige ees (talle järgnevad G. Pihelo,

tunnistaja K.M. ja R. Riik) käed ähvardavalt laiali, suundub taganeva kannatanu suunas. Lööb

kannatanut hüppelt jalaga, kukkudes seejuures ise maha. Pärast mida lööb korduvalt maas

lebavat kannatanut (kannatanu kukub pärast G. Pihelo poolt visatud pudelitabamust) korduvalt

jalaga kehasse ja rusikaga peapiirkonda (3 kd, lk 106, 108).

36. Kannatanu V.L. sai süüdistatavate ründe tulemusel raskelt vigastada – sarna-ja ülalõualuu

killustatud nihkega hulgimurd, vasaku silma struktuuride ulatuslikud vigastused ja

silmakoopakoe põrutus, lisaks haavad vasaku silma piirkonnas, alahuule, ülemiste hammaste

osalised murrud jm. Kõige raskemaks tagajärjeks on kannatanu vasaku silma püsiv pimedus.

Kohtukolleegiumi hinnangul on K.-D. Mamedovi süü suur.

37. Kaitsja arvates võimaldab kahetsus, vabandamine ja kahju heastamisele asumine

kergendada K.-D. Mamedovi karistust kahel viisil – kas mõista karistuseks vangistus

miinimummääras, s.o 4 aastat vangistust, või siis 5 aastat vangistust, kuid siis määrata koheselt

kandmisele 2 aastat vangistust ning 3 aastat jätta tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks 5

aastat. Kohustada K.-D. Mamedovit mitte tarvitama alkoholi.

38. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kaebeargumentidel sellist kaalu, et need mõjutaksid

K. -D. Mamedovile mõistetud vangistuse määra või võimaldaks jätta ta karistust kandma

vabadusse. Kuigi süüdistatav ka vabandas kannatanu ees, ei loe kohtukolleegium seda antud

kriminaalasja kontekstis karistust kergendavaks asjaoluks. Maakohus karistas teda 7- aastase

vangistusega, mis jääb alla KarS § 118 lg 1 sanktsiooni keskmise. K. D. Mamedov kahetses

kuritegu ning tegi läbi venna kannatanule väikese ülekande, mille viimane tagastas. Seega on

maakohus eeltoodud asjaolude väljatoomisega nendega arvestanud, kuigi eraldi viidanud KarS

§-le 57 ei ole. Kohtukolleegium selles aga probleemi ei näe. Oluline on see, et kohus on need

asjaolud välja toonud. Kohtukolleegium leiab, et need K.-D. Mamedovi süü suurust ei vähenda,

sest süü on suurem kui K.-D. Mamedovi hea tahte avalduste (kahetsus, katse alustada kahju

heastamist, isegi vabandus) kaal. K.-D. Mamedovi kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

39. G. Pihelo kaitsja vaidlustab samuti kaitsealusele KarS § 118 lg 1 p 2,5,6 järgi mõistetud

karistust. Juhul, kui apellatsioonikohus jätab G. Pihelo süüdimõistmise KarS § 263 lg 1p 1 järgi

muutmata, siis muuta liitkaristust viisil nagu taotleb kaitsja apellatsiooni p-s 3.6.

Ringkonnakohus esitab oma arvamuse G. Pihelo süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi allpool,

siin aga vastab kaitsja kaebusele G. Pihelole KarS § 118 lg 1 p 2,5,6 järgi mõistetud karistuse

seaduslikkuse ja põhjendatuse kohta. Kaitsja soovib, et apellatsioonikohus vabastaks G. Pihelo

täies ulatuses karistuse kandmiselt. Kui seda teha ei saa, saata kriminaalasi maakohtule uueks

arutamiseks karistuse mõistmiseks (apellatsiooni taotlus p 6).

40. Kõigepealt ei saada ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule tagasi uueks arutamiseks,

sest selleks puudub menetlusõiguslik alus.

41. Edasi toob kaitsja välja selle, et G. Pihelo ei visanud kannatanut vedelikku täis pudeliga.

42. Turvakaamerate salvestiselt nähtub, et G. Pihelo viskab kannatanut pudeliga, milles on ka

vedelikku. Kohtukolleegium ei pea seejuures oluliseks, kui palju seda oli pudelis. Tähtsust

omab see, et G. Pihelo viskas kannatanut pudeliga, vise oli jõuline, ta võttis viskeks hoogu, tegi

seda lühikese vahemaa pealt ning suunatuna peapiirkonda. Asjaolu, et vise oli jõuline, näitab

see, et kannatanu koheselt kukub peale tabamust ning ei ole suuteline enam püsti tõusma.

Kahtlemata lisab vedelik pudelile kaalu, mistõttu pudelitabamus omab suuremat jõudu, nagu

seda näitab tagajärg (kannatanu kukkumine ning suutmatus tõusta).

43. G. Pihelo kaitsja arvates vähendas maakohus ebaõigetel alustel R. Riiki süüd ning seetõttu

on G. Pihelo karistus õigusvastane.

44. Puutuvalt G. Pihelo kaitsja märkusesse, et maakohus tõi ebaõigesti välja R. Riiki teod

kannatanu suhtes (kas lõi jalaga või rusikatega), siis selle kohta esitab kohtukolleegium oma

seisukoha allpool, R. Riiki kaitsja kaebust hinnates.

45. Kohtukolleegium selgitab, et G. Pihelo kaitsja kaebeargumentide alusel ei saa R. Riikile

mõistetud karistust muuta raskemaks. Prokuratuuril olnuks võimalik R. Riiki karistust

vaidlustada, kui oleks nähtud selles põhjendamatut leebust. Seega keskendub kohtukolleegium

G. Pihelo teosüüle ja tema isikule ning vastab küsimusele, kas maakohus on G. Pihelole

mõistnud nimetatud asjaoludele vastava karistuse ja jätnud ta põhjendatult sellest tingimisi

vabastamata.

46. Maakohus mõistis G. Pihelole karistuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. Maakohus tõi välja,

et süüdistatavad K.-D.Mamedov, G. Pihelo ja R. Riik tegutsesid grupis. K.-D. Mamedov ründas

kannatanut esimesena, koheselt liitus temaga G. Pihelo, kes viskab pudeli hooga lühikese

vahemaa pealt kannatanu pea suunas. Salvestisest nähtub, et seepeale viimane kukub ning enam

ei tõuse. Seejärel peksavad maaslamavat kannatanut K.-D. Mamedov ja R. Riik. Maakohus on

õigesti leidnud, et G. Pihelot tuleb pidada koos kaassüüdistatava K.-D. Mamedoviga ründe

algatajateks, kellega liitus R. Riik. Kohtukolleegium peab G. Pihelo teosüüd suureks.

47. Kaitsja arvates kergendab G. Pihelo süüd asjaolu, et ta ei löönud maaslamavat kannatanut

ning pärast pudeli viset sai ta kohe aru, et toimis valesti.

48. Kohtukolleegiumile jääb siinkohal mõistetamatuks, millest järeldab kaitsja, et kohe pärast

pudeliga viset sai G. Pihelo aru, et käitus õigusvastaselt. Vastupidi, videosalvestisest nähtub

objektiivne tegelikkus – pärast G. Pihelo poolt visatud pudelitabamust ning mahakukkunud

kannatanu peksmist K.-D.Mamedovi ja R. Riiki poolt, lahkuvad süüdistatavad ja tunnistaja

K.M. jooksusammul sündmuskohalt. Kui kuriteo sooritamise järel sündmuskohalt

ärajooksmist pidada oma õigusvastasest teost arusaamiseks, siis jah, sellele võib tõepoolest

vastata jaatavalt. Kõik sündmuskohal viibinud isikud ilmselgelt mõistsid, et kannatanu rünne ja

tema peksmine on kuritegu, kuid soovimata selle eest vastutust võtta, jooksid minema. Keegi

neist ei tundnud huvi, mis sai kannatanust. Kohtukolleegium ei näe siinkohal ühtegi G. Pihelo

tegu, mis võiks tema süüd vähendada.

49. Asjaolu, et G. Pihelo maas lamavat kannatanut ei löönud, ei kergenda samuti tema süüd.

Kui G. Pihelo oleks lisaks pudeliga viskamisele liitunud kaaslastega viimase peksmisel, olnuks

tema süü veelgi suurem.

50. Maakohus arvestas G. Pihelo kahetsust, samuti tõi välja sellegi, et ta alustas lähedaste abil

kahju heastamist. Kuigi maakohus pole siinkohal osutanud KarS §-le 57, pole see kaalukas

eksimus. Oluline on siiski see, et maakohus on nimetatud asjaolud välja toonud. See, et ka

G. Pihelo vabandas kannatanu ees, ei oma sellist kaalu, et talle mõistetud karistust vähendada

või siis määrata see kandmisele tingimisi.

51. Asjas pole vaidlust, et tegu on varem karistamata isikuga, kuid see asjaolu koos maakohtu

poolt tuvastatud kergendavate asjaoludega, ei too endaga kaasa G. Pihelo karistusest

vabastamist. Nagu maakohuski, leiab ka ringkonnakohus, et G. Pihelo süü on sedavõrd suur, et

teda ei saa jätta karistust kandma vabadusse. Kõike eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks kaitsja taotlust muuta G. Pihelole KarS § 118 lg 1 p 2,5,6 järgi mõistetud karistust

kaebuses soovitud viisil – mõista karistus miinimummääras. Mõistetud liitkaristuse muutmise

kohta toob ringkonnakohus oma seisukoha allpool.

52. R. Riiki kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Riikile mõistetud karistuse osas.

Apellant soovib, et R. Riikile mõistetud karistus määrataks tingimisi kogu ulatuses. Juhul kui

sellega ringkonnakohus ei nõustu, siis vähendataks oluliselt ärakandmisele kuuluvat karistust.

53. Ringkonnakohus jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Maakohus mõistis R. Riikile KarS

§ 118 lg 1 p 2,5,6 järgi karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. 4 kuud vangistust määrati koheselt

kandmisele, ülejäänud karistus 4 aastat 4 kuud vangistust ei pööratud täitmisele, katseajaks

määrati 5 aastat. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse süüteo asjaolud. Kohus tuvastas, et

V.L. i ründe algatajad olid K.-D. Mamedov ja G. Pihelo. Nagu juba eelnevalt sai märgitud,

nõustub sellise järeldusega ka ringkonnakohus. Turvakaamerate salvestise kohaselt liigub

R. Riik selgelt iseseisvalt, mitte kellegi toel ning liitub teiste kannatanu ründajatega - K.-D.

Mamedovi ja G. Piheloga. Maakohus võttis arvesse sellegi, et saades teada, et ründe tulemusena

sai kannatanu raskelt vigastada ning üks tema kaaslastest peeti öösel kinni, läks ta koos

sündmuse tunnistajaks olnud K.M. ga politseisse. Nagu teisedki kaassüüdistatavad, kahetses ka

R. Riik juhtunut. Maakohus arvestas seda.

54. Kohtukolleegiumi hinnangul eksis kohus vaid ühes asjaolus, mille saab siinkohal ära

parandada. Nimelt R. Riiki teo kirjeldamisel märkis maakohus, et R. Riik lööb kannatanut ühel

korral jalaga kehasse ja kahel korral rusikaga näkku. (vt maakohtu otsuse p 40, lk 20).

Kohtukolleegium vaatas turvakaamera salvestist ning veendus, et R. Riik lõi kannatanut ühel

korral jalaga kehasse ja kahel korral jalaga pea piirkonda. Nii on tema teod välja toodud ka

süüdistuses. Kuigi maakohus märkis ekslikult, et R. Riik lõi kannatanut kahel korral rusikaga,

mitte jalaga, ei muuda see R. Riiki karistust. Karistust raskendada ringkonnakohus ei saa, sest

vastavat kaebust pole esitatud.

55. R. Riiki karistamisel on maakohus olnud piisavalt leebe ning tuvastatud asjaolude pinnalt

ei ole enamat loota ka võimalik. R. Riik saab tööle minna ka koheselt kandmisele kuuluva

karistuse ärakandmisel, oluline on vastava tahte olemasolu. Kahtlemata tuleb R. Riikil (nagu

ka teistel V.L. it koos vigaseks peksnud süüdistatavatel) kanda suurt varalist koormat, kuid selle

koorma on ta ise endale võtnud, pannes toime raske kuriteo.

56. Kannatanu V.L. i lepinguline esindaja A. Vesterinen palub tühistada kohtuotsuse osas,

milles maakohus jättis rahuldamata V.L. i hagi varalise kahju nõudes. Esindaja leiab, et kohus

on teinud ebaõige otsustuse, jättes nõude rahuldamata. Asjaolu, et TipTap OÜ pakkus V.L. ile

tähtajalise töölepinguga töökohta, töötasuga vähemalt 1750 eurot kuus, peale katseaega

vähemalt 2500 eurot kuus, on tõendatud eelkõige kirjavahetusega OÜ ja V.L. i vahel.

Kahjuhüvitise nõude suuruseks on 24497,82 eurot.

57. Samuti ei nõustu kaebaja kohtuga selles, et OÜ ei olnud valmis V.L. it tööle võtma ja talle

maksma tasu 12 kuu jooksul vähemalt 27000 eurot. Esindaja juhib tähelepanu, et saamata

jäänud tulu hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb tõenäosusel. Kannatanu V.L. oli valmis

tööle asuma, kuid tema suhtes toimepandud kuriteo tõttu ei saanud seda teha. V.L. kandis kahju

saamata jäänud töötasu näol. Juhul kui ringkonnakohus ei saa ise uut otsustust teha, saata asi

vastavas ulatuses maakohtule uue otsuse tegemiseks.

58. Kõigepealt leiab ringkonnakohus, et kannatanu esindaja taotlus saata kriminaalasi varalise

kahju nõudes maakohtule uueks arutamiseks, ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ühtegi

menetluslikku põhjust kohtukolleegium selliselt toimimiseks ei näe.

59. Kannatanu esindaja osutab, et maakohus on ekslikult nimetanud kannatanu varalise kahju

hüvitise suuruseks 26997,82 eurot. Õige summa on 24497,82 eurot.

60. Kohtukolleegium toob selles osas välja järgmise. 06.04.2020 esitas kannatanu läbi esindaja

esialgse haginõude, milles kannatanu nõudis kahju hüvitamist summas 21000 eurot. Sellises

suuruses oleks kannatanul olnud võimalik saada töötasu TipTap OÜs. 07.07.2020 esitati

täiendus, milles suurendati kahjunõuet. Kannatanul olnuks võimalik teenida viidatud OÜs

kokku 29500 eurot. Sellest tuleb maha arvata töövõimetuspension 2501,18 eurot. Kohus

sedastas, et varalise kahjunõude suuruseks jäi 26997,82 eurot. (vt maakohtu otsuse p 71, 72 lk

25).

61. Apellatsioonis selgitab esindaja, et kannatanu kaotas võimaluse teenida töötasu 27000

eurot, millest kuulub maha arvamisele töövõimetuspension summas 2502,18 eurot. Seega

nõuab kannatanu kahjutekitajatelt hüvitisena 24497,82 eurot, mitte 26997,82 eurot, nagu

märkis maakohus. Kohtukolleegium leiab, et kannatanu esindaja märkuse võib arvesse võtta

ning lugeda õigeks kannatanu poolt taotletavaks hüvitise summaks 24497,82 eurot. Nimetatud

märkus puudutab maakohtu otsuse resolutiivosa p 29 ja põhjendavat osa alapunkti VI.

62. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kannatanu saamata jäänud töötasunõude

rahuldamiseks alust pole. Maakohtu vastavad seisukohad on põhjendatud, seaduslikud ja

kooskõlas kohtupraktikaga. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, pole otstarbekas

maakohut korrata.

63. Kannatanu esindaja leiab jätkuvalt, et V.L. i ja TipTap OÜ kirjavahetusest piisab, et hinnata

kannatanu poolt saamata jäänud töötasunõue põhjendatuks.

64. Nagu öeldud, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega, kuid toob siinkohal välja

peamise. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud töötasu kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtupraktika kohaselt peab saamata

jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks hageja muuhulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja

võimalus tulu saada (RKTK 2-15-4981/106 p16).

65. Hageja, kannatanu V.L. tõendas maakohtus oma kavatsust asuda tööle TipTap OÜsse

kirjavahetusega (3 kd, lk 32-37). Tegemist on sisuliselt mõne e-kirjaga, kus esimene kiri kannab

kuupäeva 13.01.2020, mille saatis V.L. ile OÜ nimelt A.T. . Selles teatatakse V.L. ile konkursi

edukast läbimisest tema poolt. Viimane vastab, et ei saa terviseprobleemide tõttu töökohta enam

vastu võtta.

66. Kohtukolleegiumi arvates ei ole võimalik vaid nende nappide andmete pinnalt järeldada,

et V.L. kavatses töökohta vahetada. Seejuures on tähelepanuväärne, et V.L. i väidetavalt

tõsimeelse kavatsuse kinnituseks pole esitatud ühtegi muud tõendit, nt kandideerimisavaldust,

vastavat CV-d, vms, mis loogiliselt eelneks 13.01.2020 V.L. ile saadetud kirjale. Seega

olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik kindlalt järeldada, et V.L. tegi töökoha

vahetamiseks mingeidki ettevalmistusi (nagu nimetatakse VÕS 128 lg-s 4).

67. Maakohus pidas äärmiselt ebatõenäoliseks, et OÜ-l TipTap olnuks võimalus ja soov maksta

töötasu aasta jooksul väidetavas ulatuses. Miks maakohus võtab sellise seisukoha, on toodud

kohtuotsuse p-s 85 lk 27. Kohtukolleegium nõustub siinkohalgi maakohtuga ning midagi omalt

poolt juurde ei lisa. Kokkuvõttes on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude

varalise kahju hüvitamiseks, mistõttu jääb kannatanu esindaja apellatsioon edutuks.

K.-D. Mamedovi, G. Pihelo, O. Saare ja A. Rangi süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

68. Süüdistuse kohaselt kasutasid K.-D. Mamedov, G. Pihelo, O. Saar ja A. Rang isikute grupis

28.12.2019 kella 00:10 paiku Tartus Jalaka ja Alasi tänavate ristmikul füüsilist vägivalda K.R.

u ja A.R. e suhtes. K.R. ule löödi esmalt rusikaga näkku, misjärel tõmmati ta selja tagant selili

maha ning peksti jalgadega pea- ja keha piirkonda. Pärast istukile tõusmist löödi talle

telliskiviga pea piirkonda.

A.R. et löödi rusikatega kehasse ja löödi aialipiga enda kaitseks üles tõstetud vasaku

küünarvarre piirkonda. Seejärel löödi teda ühel korral rusikaga näkku ning korduvalt käte ja

jalgadega pähe ja kehasse. A.R. e kukkus pikali maha. Kui ta uuesti püsti tõusis, peksti teda

rusikatega keha piirkonda. Politsei saabumisel lahkusid G. Pihelo, O. Saar ja K. - D. Mamedov

joostes sündmuskohalt.

Oma käitumisega tekitasid süüdistavad kannatanu K.R. ule füüsilist valu ja ninaluude ning

vasaku ülalõualuu-urke eesseina murru verevalumitega peapiirkonnas. Kannatanu A.R. ele

tekitasid nad füüsilist valu ja vasaku kodarluu verevalumi pehmete kudede tursega samas

piirkonnas, põrutushaava paremal kämblal ja nahaaluse verevalumi peapiirkonnas.

Süüdistatavad häirisid oma tegevusega sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute N.S. i, K.S.

u ja S.K. i rahu ja turvatunnet. Nende tegevus oli vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud

suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitas üleolevat suhtumist avalikku korda. G. Pihelo,

K. - D. Mamedov, O. Saar ja A. Rang rikkusid korrakaitseseaduse (KorS) §-s 55 sätestatud

põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.

69. Maakohus tunnistas G. Pihelo, K. - D. Mamedovi, O. Saare ja A. Rangi süüdi eelkirjeldatud

kuriteos. K.-D. Mamedovi süüdimõistmist apellatsioonikorras ei vaidlustata. Küll aga ei ole

maakohtu süüdimõistva otsusega nõus G. Pihelo, O. Saare ja A. Rangi kaitsjad.

70. Esmalt leitakse kaebustes, et süüdistus on üldsõnaline, iga isiku individuaalne teopanus on

jäetud välja toomata. Nimetatud viga ei saanud maakohus parandada, sest oleks väljunud

esitatud süüdistuse piiridest. Samas ei võimalda süüdistus esitatud kujul süüdistatavaid süüdi

mõista.

71. Õige on kaebajate tähelepanek, et maakohus ei ole väljunud süüdistuse piiridest, s.t pole

omistanud ühelegi konkreetsele süüdistatavale osategusid, mida nendele esitatud süüdistuses

pole välja toodud.

72. Kohtukolleegium ei ole nõus kaebajatega selles, et G. Pihelole, K.-D. Mamedovile,

A. Rangile ja O. Saarele esitatud süüdistus ei võimalda nende süüditunnistamist, sest pole eraldi

väljatoodud iga isiku konkreetset tegu. Käesoleval juhul süüdistatavakse G. Pihelot, K.-D.

Mamedovit, A. Rangi ja O. Saart avaliku korra raskes rikkumises isikute grupis. Süüdistuse

tekstis on välja toodud sündmuse aeg, koht, kirjeldatakse kannatanute suhtes kasutatud

vägivalda, selle tarvitamise viisi ja tagajärgi. Samuti on välja toodud vastav Korrakaitseseaduse

säte, mida süüdistatavad kirjeldatud viisil tegutsedes rikkusid.

73. Süüdistusakti peamine fuktsioon informeerida süüdistatavat faktilistest asjaoludest ning

nende alusel tehtavatest õiguslikust etteheidetest, et tagada kaitseõigus. (vt nt RKKKo 1-17-

9941). Nimetatud põhimõtet silmas pidades saab väita, et G. Pihelole, K.-D. Mamedovile,

A. Rangile ja O. Saarele esitatud süüdistus sisaldab endas nii faktilisi asjaolusid kui ka nende

alusel tehtud õiguslikku etteheidet, mistõttu tagatud on süüdistatavate kaitseõigus.

74. Apellantide põhietteheide maakohtule seisneb selles, et otsuse tegemisel jäeti alusetult

kõrvale süüdistatavate ütlused ning eelistati kannatanute ja tunnistaja E.P. e ütlusi.

Süüdistatavate versioon on jäetud kõrvale põhjendamatult. G. Pihelo kaitsja toob välja selle, et

kannatanu A.R. el on varem, ca 2 kuu enne käesolevat sündmust, olnud probleeme vägivallaga,

mida tõendab Riigi Teatajas avaldatud kohtuotsus. Nimetatud asjaolu võimaldab järeldada, et

G. Pihelo, K.-D. Mamedov, A. Rang ja O. Saar 28.12.2019 sündmust ei põhjustanud.

75. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta G. Pihelo kaitsja viite kannatanu A.R. e võimalikule

vägivaldsele minevikule, sest ühtegi sellekohast tõendit maakohus ei uuritud. Kaitsja

argumendi selles, et kannatanu võimalik vägivaldne minevik välistab G. Pihelo, K.-D.

Mamedovi, A. Rangi ja O. Saare süü konflikti algatajatena, hindab ringkonnakohus oletuseks.

76. Asjas on tuvastatud, et 28.12.2019 olid kannatanud K.R. ja A.R. e ning viimase (nüüdseks

eks) elukaaslane E.P. K.R. u kodus XXX . Kella 23:00 ja 24:00 vahel olid nad aias suitsu

tegemas, kui aiast möödus seltskond noori – neli noormeest ja tütarlaps. Kõik kolm –

kannatanud ja tunnistaja E.P. , olid kindlad asjaolus, et seltskond koosnes neljas noormehest ja

ühest tütarlapsest. Noored lärmasid ja neid kutsus korrale A.R. e. A.R. e märkusele reageerisid

noored vulgaarselt ja tulid värava juurde. Üks noormeestest tegi poksiliigutusi. E.P. e sõnul üks

noormees võttis võitlusasendi, pannes käed rusikasse ja ütles, et „tulge välja, me anname teile

peksa“.(08.07.2020 istungiprotokoll, lk 16jj). Sama rääkisid ka kannatanud K.R. ja A.R. e

(06.07.2020 istungiprotokoll). Asjaosaliste vahel läks sõneluseks. Seltskond eemaldus, kui

korraga visati kivi maja suunas. K.R. reageeris sellele, minnes aiast välja seltskonnalt selgitust

nõudma ning tänaval tungis seltskond talle kallale. Nende asjaolude kohta andsid kannatanud

ja tunnistaja E.P. ühesuguseid ütlusi.

77. K.R. u sõnul seisis üks noormees tema ees, kaks tema taga, ees seisev lõi talle näkku ning

koheselt tõmmati ta hommikumantlist pikali maha. Teda löödi käte ja jalgadega. Telliskiviga

löömist ta ei näinud, kuid seda nägid tänavale talle järele tulnud A.R. e ja E.P. . A.R. e ütluste

kohaselt peksid maaslamavat K.R. u kolm inimest. Ta püüdis seltskonda lahutada, kuid siis

rünnati juba teda. Alguses oli peksjaid kaks, pikali maas olles juba vist kolm. Hiljem tuli ka

neljas nö aktsiooni. Kui A.R. e sai püsti, löödi talle aialipiga seljatagant. Ilmselt oli löök sihitud

pähe, kuid kannatanu pani käe ette, mistõttu tabas aialipp kätt. E.P. nägi ka A.R. e löömist

aialipiga. Tunnistaja sekkus kaklusesse, üritades K.R. u kaitsta, lüües üht noormeest jalaga.

Kakles noormehega, kes viskas ka tema suunas tellisega, mis läks mööda. See noormees lõi

teda jalaga paremale roietesse. Siinkohal ringkonnakohus pikemalt kannatanute ja tunnistaja

E.P. e ütlestel ei peatu, maakohus on need tõendamiseseme asjaolude tuvastamise seisukohalt

vajalikus ulatuses välja toonud.

78. Vaidlust pole asjaolus, sündmuskoha läheduses peatus valge Škoda, kus olid tunnistajad

K.S. ja S.K. . Tunnistajad nägid Jalaka tänavale jõudes, et pikali maas oli üks mees, kelle ümber

oli palju poisse. Maas lamavat meest sel hetkel kui nemad seda nägid, peksid kolm. Neid

eristada ei olnud võimalik. S.K. tuli autost välja ja käskis peksmine lõpetada, helistas

politseisse. Helistamise ajal käis kaklus edasi, samal ajal kui S.K. rääkis Häirekeskusega, tuli

üks noormees selja tagant ja lõi talle pähe. S.K. nägi ka kiviga viskamist. (K.S. u ja S.K. i

ütlused, 08.07.2020 istungiprotokoll, lk 2jj).

79. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kannatanute A.R. e ja K.R. u, samuti

tunnistaja E.P. e ütlused on usaldusväärsed ning neid on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel

aluseks võetud põhjendatult. Apellatsiooniväitena leitakse, et nende ütlused on vastuolulised

ning vastuolus pardakaamera salvestisega. Sisuliselt ei ole asjaolud tõendatud (kiviga vise,

telliskivi, aialipp).

80. Kohtukolleegium kannatanute A.R. e, K.R. u ja tunnistaja E.P. e ütlustes vastuolusid

tõendamiseseme asjaoludes ei tuvastanud. Lisaks ei ole neis olulisi vastuolusid N.S. i

pardakaamera salvestiselt nähtuva ning tunnistajate K.S. u ja S.K. i ütlustega. Asitõendi

vaatlusprotokollis uuritud pardakaamera salvestise kohaselt on eemal – Jalaka Alasi tänavate

ristmikul näha gruppi inimesi, üks on maas ning vähemalt kolm neist peksavad teda käte ja

jalgadega. Edasi on näha, et kuidas üks neist jookseb eemal seisva valge auto juurde ning teised

jätkavad rünnet taganeva inimese suunas - kokku on selles situatsioonis viit inimest. (3 kd, lk

138-139). Siikohal on oluline tähele panna, et N.S. i pardakaamera salvestis näitab sündmust

vaid osaliselt, ka K.S. ja S.K. jõudsid sündmust nägema siis, kui kannatanute peksmine juba

käis.

81. Maakohus järeldas uuritud tõendite alusel, et erinevate isikute ütlustest nähtub, et peksmises

osalesid kõik neli süüdistatavat (maakohtu otsuse p 23). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.

82. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole apellandid nõus sellega, et kohus ei võtnud aluseks

süüdistatavate versiooni toimunust. Kaebajad leiavad, süüdistatavad vaid kaitsesid end,

kannatanud ja tunnistaja E.P. ründasid neid põhjuseta. Samas seisukohal oldi ka maakohtus.

83. Ringkonnakohus kontrollis omakorda tõendeid ning nõustub siinkohalgi maakohtuga.

Süüdistatavate väited kaitsetegevusest ei ole tõendatud. Nagu öeldud, usub ka ringkonnakohus

kannatanute ja tunnistaja E.P. e ütlusi, mis on üldjoontes omavahel kokkulangevad, samuti

langevad need kokku tunnistaja N.S. i pardakaamera salvestise ja tunnistajate S.K. i ja K.S. u

ütlustega.

84. O. Saare kaitsja leiab, et süüdistatavate ütlused on kooskõlas tunnistaja R.P. i ütlustega.

Maakohus tõi välja tunnistaja R.P. i, A. Rangi elukaaslase ütlused ning analüüsis neid (otsuse

p 24). Lühidalt kokku võttes, rääkis tunnistaja, et alguses oli sõnelus, siis kannatanud tulid aiast

välja, ei öelnud midagi, jooksid neile järele ning K.R. jooksupealt lõi G. Pihelot näkku.

(07.07.2020 istungiprotokoll, lk 16 jj). Maakohus sedastas, et ülejäänud osas on tunnistaja

ütlused vähem detailsed – tunnistaja rääkis edasi umbisikuliselt „oli vist mingi aialipp või

kaigas…-mis aialipiga tehti? – löödi inimest, -kes lõi?- ei mäleta, oli suur sagimine, viibisime

Aimariga eemal ja rääkisime omavahel. Küsimustele, kes keda ja kuhu lõi, vastas tunnistaja, et

ei mäleta, ei oska öelda. Maakohus avaldas tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused,

kus ta rääkis täpselt, kes aialipiga lõi. Maakohus hindas tunnistaja ütlused osas, kes milliste

tegudega osales konfliktis, ebausaldusväärseteks. Kohut ei veennud tunnistaja selgitused selle

kohta, et kohtueelsel uurimisel ütlusi andes oli ta šokis, mistõttu võivad need olla ebaõiged.

Samal arvamusel on ka ringkonnakohus.

85. O. Saare kaitsja toetub tunnistaja R.P. i ütlustele selleski, kus tunnistaja rääkis kohtus, et

O. Saar lahkus nende seltskonnast varem, üksinda. Nad pidi kohtuma Karete Konsumi juures.

Nende seltskond liikus neljakesi – G. Pihelo, K.-D. Mamedov ja A. Rang ning tunnistaja.

Apellandi arvates on tunnistaja kohtus antud ütlused loogilised.

86. Esmalt leiab kohtukolleegium, et õige ei ole O. Saare kaitsja väide, et kohus pole

põhjendanud, miks ei ole R.P. i kohtus antud ütlused usaldusväärsed. Kohus on seda teinud (vt

eeltoodud p 84). R.P. rääkis tõepoolest kohtus sellestki, et tema arvates O. Saart nende

seltskonnas ei olnud. Ka selles osas avaldati tunnistaja kohtueelsed ütlused, kus ta ei rääkinud

midagi sellest, et O. Saar lahkus varem. Tunnistaja sõnul „umbes kesköö paiku hakkasime

viiekesi jala Jalaka tänavalt ära minema“. R.P. selgitas, et „ju ma siis ütlesin midagi

valesti….me olime raudselt neljakesi…ma olin šokiseisundis“.Kuna selleski asjaolus on

tunnistaja R.P. i ütlused vastuolus eeluurimisel antud ütlustega ning põhjendus ütluste

erinevusest ei ole tõsiselt võetav, siis ei saa tema kohtus antud ütlusi asjaolus, et O. Saart

nendega koos ei olnud, arvestada.

87. Kaitseargument O. Saare varasema lahkumise kohta esitati juba maakohtus, mistõttu

käsitles kohus O. Saare osalust otsuse p-s 28. Kohtu vastavat analüüsi ning järeldusi

ringkonnakohus ei korda. Korrata tuleb aga seda, et kannatanud ja E.P. nägid mööda tänavat

tulemas viit inimest - nelja noormeest ja ühte tütarlast. Lisaks toetus maakohus

kaassüüdistatava A. Rangi KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütlustele (4 kd, lk 154). A. Rang

rääkis sellest, et tema, R.P. , K.-D. Mamedov, O. Saar ja G. Pihelo liikusid mööda Jalaka

tänavat. Tema ja R.P. seisid veidi eemal, kui K.-D. Mamedovil, O. Saarel ja G. Pihelol tekkis

sõnavahetus ühe maja ees olnud mehega. Seega on tõendikogumi alusel ka kohtukolleegiumi

jaoks selge, et O. Saar osales konfliktis algusest peale.

88. A. Rangi kaitsja märgib, et A. Rang verbaalses konfliktis ei osalenud ega teadnud millest

see alguse sai, sest liikus koos elukaaslase R.P. iga. Nägi, et kannatanud jooksid süüdistatavate

poole, konflikti algust ei tajunud, kuid nägi olukorda, kus G. Pihelo oli pikali maas ja üks

kannatanutest tema peal.

89. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma avaliku korra rikkumise süüteokoosseisu täidetuse

aspektist tähtsust see, millisel hetkel sisenes A. Rang füüsilisse konflikti ning milline oli tema

panus grupilisesse teosse. A. Rangi enda ütluste kohaselt ühines kaaslaste tegevusega

kannatanute vastases vägivallas (4 kd, lk 152-156). Asjaolu, et A. Rang liitus konfliktiga hiljem,

võttis maakohus arvesse karistuse mõistmisel.

90. A. Rangi kaitsja toob välja, et puudub selge ülevaade sündmuskohast. Kuigi süüdistuses

märgitakse, et kuriteosündmus toimus Jalaka ja Alasi tänava ristmikul, siis kannatanud ja

tunnistaja E.P. sisuliselt seda ei kinnita. Asjaolu, et kannatanud järgnesid süüdistatavatele ca

40 m näitab, et süüdistatavad konflikti ei soovinud ning kannatanud ise oli füüsilise konflikti

algatajad.

91. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga väites, et sündmuskoht pole kindlaks tehtud. Asjas

pole vaidlust selles, et esmane kokkupuude kahe seltskonna vahel toimus kannatanu K.R. u

kodu juures, kus A.R. e tegi süüdistatavate seltskonnale lärmamise pärast märkuse. Konflikt

eskaleerus seetõttu, et keegi noorte seltskonnast viskas kivi K.R. u maja suunas.

Apellatsioonides väidetakse, et kiviga viskamine pole tõendatud. Kohtukolleegium leiab, et on,

kannatanute ja tunnistaja E.P. e ütlustega. Lisaks tuleb märkida, et kui kiviga viset poleks aset

leidnud, on ilmne see, et K.R. ul puudunuks põhjus minna aiast välja tänavale noortelt aru

nõudma, miks visati kivi. Seda enam, et oli detsembri kuu ja kannatanu vaid hommikumantlis.

Mis puutub asjaolu, et süüdistus toob sündmuskohana välja Jalaka ja Alasi tänavate ristmiku,

siis on seda tehtud selgel põhjusel - nimelt seal toimus põhisündmus -kannatanute peksmine.

Kohtukolleegiumi jaoks ei järeldu kuidagi asjaolust, et K.R. u maja juurest liiguti kuni tänavate

ristmikuni, see, et just kannatanud ründasid süüdistatavaid. Siinkohal tuleb tähele panna, et

kõigepealt ründasid süüdistatavad K.R. u ning seejärel talle appi läinud A.R. et. Sellises

olukorras pole vähimadki põhjust järeldada, et olukord sai olla vastupidine – et kannatanud-

enne K.R. ja temale järgnenud A.R. e ründasid hoopiski nelja süüdistatavat. Selline olukord

pole ka eluliselt mõeldav.

92. G. Pihelo kaitsja toob välja selle, et kannatanud ja tunnistaja E.P. vahetult peale sündmust

ei tundnud äratundmiseks esitatud isikute hulgas ära G. Pihelot. Sellest järeldab kaitsja, et G.

Pihelo sündmuses süüdistuses märgitud viisil ei osalenud. Kui kannatanute peksmisel oleks

tõepoolest kasutatud aialippi või telliskivi, oleksid kannatanud ja E.P. ära tundnud ka G. Pihelo.

Kannatanud ja tunnistaja E.P. on andnud telliskivi ja aialipi kasutamise kohta vastuolulisi

ütlusi. Ka O. Saare kaitsja osutab asjaolule, et asjas ei ole kindlalt tuvastatud, kas üldse, siis

millist vahendit - telliskivi või aialipp kasutas. Asjaosaliste ütlused selles osas on erinevad.

93. Seoses G. Pihelo äratundmisega, osutab kohtukolleegium 14.01.2020 äratundmiseks

esitamise protokollile. Nimetatud protokolli kohaselt tundis kannatanu K.R. G. Pihelos ära

isiku, kes oli teda peksvate noormeeste kambas (3 kd, lk 42). Seega ei saa väita, et G. Pihelot

pole üldse ära tuntud. Süüdistuse kohaselt peksti kannatanuid mitmel viisil - käte ja jalgadega,

samuti löödi telliskiviga ja aialipiga. A.R. e on äratundmiseks esitatud A. Rangis tundnud ära

isiku, kes lõi tunnistajat. Auto peatus ja ära tuntud noormees lõi autost välja tulnud noormeest

(kohtu märkus:tunnistaja S.K. ). A.R. e tundis K.-D. Mamedovis ära isiku, kes lõi talle aialipiga

vastu kätt, samuti tundis ta ära O. Saare, kui isiku, kes lõi K.R. ule telliskiviga näkku. (3 kd, lk

42jj). Samuti on A.R. e rääkinud, et telliskiviga lööja oli põlvedeni ulatuvas karvase kraega

parkas. E.P. rääkis aga, et K.R. u lõi telliskiviga parkaga isik, kes hiljem teda viskas kiviga.

K.R. enda telliskiviga lööjat ei näinud. Äratundmisel tundis E.P. aga K.-D. Mamedovis ära

isiku, kes lõi talle jalaga külje piirkonda ja kes viskas tema suunas kivi, samuti tundis tunnistaja

ära O. Saare, kes lõi maas lamavat K.R. et jalaga. A. Rangis tundis tunnistaja ära isiku, kes läks

valge auto juurde ja lõi seal noormeest rusikaga (15.01.2020 äratundmiseks esitamise

proktollid, 4 kd, lk 146 jj).

94. Kannatanute ja tunnistaja E.P. e ütlused ei kattu asjaoludes, kes süüdistatavatest kasutas

aialippi või telliskivi. Kohtukolleegiumi hinnangul on see aga täiesti mõistetav. Kannatanute

rünne süüdistatavate poolt toimus kiiresti, asjaosalisi oli mitmeid, sündmuskoht oli suhteliselt

kesise nähtavusega, mistõttu on igati eluliselt mõistetav, et kannatanute ja tunnistaja E.P. e

ütlused kõigis asjaoludes, sealhulgas selles, kes süüdistatavatest lõi A.R. et vastu kätt aialipiga

ja K.R. ule telliskiviga pähe. Samas loeb kohtukolleegium kannatanute ja tunnistaja E.P. e

ütlustega tõendatuks, et neli süüdistatavat – G. Pihelo, K.- D. Mamedov, A. Rang ja O. Saar,

tegutsedes grupis, kasutasid füüsilist vägivalda kannatanute A.R. e ja K.R. u suhtes. Mõlemaid

peksti rusikatega ja jalgadega, samuti löödi K.R. ule telliskiviga pähe ja A.R. ele aialipiga

vasaku küünarvarre piirkonda.

95. Kuna ka ringkonnakohus ei pea tõendatuks süüdistatavate versiooni nendevastasest ründest

kannatanute poolt ning süüdistatavate kaitsetegevusest, mille käigus said nad ise vigastada, siis

puudub

vajadus

pikemalt

peatuda

teemal,

kas

süüdistatavad

võisid

tegutseda

hädakaitseseisundis ning kas nende teguviis võis ületada hädakaitsepiire.

96. O. Pihelo kaitsja osutab maakohtu otsuse p-le 21, kus märgitakse, et A.R. et löödi korduvalt

näkku. Maakohus jättis arvestamata asjaolu, et fotolt pole näha ühtegi vigastust A.R. e näos.

97. Kiirabikaardilt nähtuvalt diagnoosis kiirabibrigaad A.R. el koljusisese vigastuse, samuti

täpsustamata randme ja käevigastused. Patsient sai aialipiga vastu pead, vasakul kõrva taga

hematoom. Vasakul küünarvarrel hematoom. Kiirabi kohalolekul hakkas oksendama, vasaku

käe sõrmed III-V sõrm tundetud (3 kd, lk 119). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisis märgiti

põhidiagnoosina kinnine kodarluu ülaotsa murd, kaasuva haigusena randme ja käe muude osade

lahtised haavad. Küünarvarrele asetati kipslahas. (3 kd, lk 40, 125-128). Lisaks täpsustas EKEI

osakonnajuhataja J. Tuusov 16.01.2020 kirjas A.R. el tuvastatud vigastusi. (3 kd, lk 136).

Kohtukolleegium ei nõustu G. Pihelo kaitsjaga selles, et A.R. e fotodelt ei ole näha peksmisjälgi

kannatanu näos. Fotolt on nähtavad löögijäljed A.R. e näos vasaku silma piirkonnas ja paremal

põsesarnal. (3 kd, lk 46,47).

98. O. Saare kaitsja arvates tuleks ringkonnakohtul hinnata kriitiliselt tunnistaja M-C.A. ütlusi.

Tunnistaja ütlused ei ole eluliselt usutavad ning need tuleks tõendikogumist kõrvale jätta.

99. G. Pihelo tüdruksõber, tunnistaja M-C.A. andis ütlusi 07.07.2020 kohtuistungil

(istungiprotokoll, lk 27jj). Maakohus on need otsuses välja toonud ja hinnanud p-s 25, lk 15.

Kohus tõi välja tunnistaja ütlustest asjassepuutuvana selle, et tunnistaja sai Jalaka tn sündmusest

teada A. Rangi, G. Pihelo ja O. Saare käest. Esimesena jõudis taksoga ööklubi juurde G. Pihelo,

mõne minuti pärast ka K.-D. Mamedov. Tunnistaja sõnul rääkisid mõlemad, et nad osalesid

kakluses, kuid nende jutt oli segane. Sai teada, et K.-D. Mamedov lõi aialipiga, O. Saar tunnistas

samal ööl ööklubis, et pani kellelegi telliskiviga.

100. KarS § 66 lg 21 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest

ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Tõendina on see viidatud sätte p-

de 2,3 kohaselt muuhulgas juhul, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult

enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu

mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutab tõde, tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult

kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt

vastuolus rääkija huvidega. Maakohus asus seisukohale, et esinevad tunnistaja ütluste puhul

mõlemad eelnimetatud alused. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.

101. Kaitsja seisukoht selle kohta, et tunnistaja M-C.A. ütlused ei ole eluliselt usutavad,

põhineb asjaolul, et O. Saare ütluste kohaselt pole ta midagi M-C.A. le rääkinud, nad omavahel

polegi suhelnud, teab M-C.A. t G. Pihelo kaudu. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks peaks

tunnistaja rääkima O. Saarest, kui temaga suhtlus poleks tegelikkuses aset leidnud. Kaitsja

arvamus selle kohta, et kuna tunnistaja on G. Pihelo tüdruk, siis võib see asjaolu mõjutada tema

ütluste

usaldusväärsust,

on

ringkonnakohtu

hinnangul

oletus.

Tunnistaja

ütluste

ebausaldusväärseks hindamiseks sellest ei piisa.

102. A. Rangi ja O. Saare kaitsjatele jäi arusaamatuks maakohtu viide modus operandile.

Nimelt võrdles maakohus kriminaalasja esemeks olevat kahte süüdistuse episoodi ning järeldas,

et nende toimepanemise viis on sarnane. Apellandid märgivad, et A. Rang ja O. Saar ei osalenud

nn Aparaaditehase episoodis, mistõttu maakohtu võrdlus ei ole kohane.

103. Vastupidiselt kaebajatele, on ringkonnakohtule mõistetav maakohtu arutluskäik

kohtuotsuse p-s 27. Kaebajad on nimetatud otsuse punktist välja võtnud ühe lause ning andnud

sellele mõtte, mida selles pole. Kokkuvõtvalt nähtub otsuse p-st 27, et maakohus analüüsis

süüdistatavate versiooni selle kohta, et hoopis kannatanud ründasid neid ning nemad vaid

minimaalselt kaitsesid end. Kohtu hinnangul kaitseversioon ei leidnud tõendamist. Lisaks tõi

maakohus välja eraldi süüdistatavate G. Pihelo ja K.-D. Mamedovi käitumise, kes sarnaselt nn.

Aparaaditehase episoodiga, olid ka avaliku korra rikkumise episoodis nö esirinnas. Maakohtu

hinnangul on kahe kuriteo toimepanemise viis sarnane. Seega, pidades silmas maakohtu otsuse

vaidlustatud punktis sisalduvat mõtet, ei ole G. Pihelo ja K.- D. Mamedovi käitumisstiili

omistatud A. Rangile ja O. Saarele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu arutluskäik

põhjendatud ning tõepoolest on käesoleva kriminaalasja esemeks olevate kuritegude puhul

täheldatav teatav sarnasus, pidades silmas G. Pihelo ja K.-D. Mamedovi aktiivsust

konfliktolukordade tekkimisel ja nende lahendamisel vägivalla teel (vt ka maakohtu otsuse p

27, lk 17).

104. A. Rangi kaitsjale tekitab hämmingut ka maakohtu otsuse p-s 27 esitatud tõdemus, et kui

olnuks tegemist kannatanute ründega, siis polnuks süüdistatavatel põhjust sündmuskohalt

põgeneda ja informeerida sõpru asjaolust, et ollakse suures jamas. Kaitsja rõhutab, et A. Rang

ei põgenenud sündmuskohalt.

105. Asjas pole vaidlust selles, et A. Rang oli ainus süüdistatav, kes pärast kannatanute

läbipeksmist süüdistatavate poolt, jäi sündmuskohale. Seega maakohtu otsuse p-27 väljatoodu,

millele kaitsja viitab, ei laiene A. Rangile. Maakohus on A. Rangi sündmuskohale jäämise

otsuses välja toonud ning see oli ka üheks asjaoluks, mis maakohtu arvates võimaldas mõista

talle väiksema karistuse kui teistele asjaosalistele (vt maakohtu otsuse p-d 52jj, lk 22).

106.

G. Pihelo

ja

O. Saare

kaitsjad

leiavad,

et

maakohus

rikkus

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust sellega, et jättis kohaldamata KrMS § 7 lg-3 sätestatu. Kuna puuduvad

üheselt mõistetavad tõendid selle kohta, et nimelt süüdistatavad alustasid kaklust ja nad ei

tegutsenud hädakaitses, siis on süüdistatavate süü tõendamata ning nad tuleb õigeks mõista.

107. KrMS § 7 lg 3 kohaldamisega seoses märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu praktika

kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks, sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses,

kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul

tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon

olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult

tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud

ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust

puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt RKKKo 13. oktoobri 2015. a otsus asjas

nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20; 27. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja 9. novembri

2016. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.).

Eeltoodut silmas pidades on kohtukolleegium seisukohal, et kõrvaldamata kahtlusi

süüdistatavate süüs pole jäänud. Maakohus põhjendas, milliste tõendite alusel saab järeldada,

et kakluse algatajad olid süüdistatavad, mitte kannatanud. Nagu öeldud, samal seisukohal on ka

ringkonnakohus, mistõttu ette heita maakohtule KrMS § 7 lg-s 3 sätestatu kohaldamata jätmist,

ei ole põhjust.

108. Apellandid esitasid ka alternatiivse taotluse ning soovivad põhitaotluse (süüdistatavate

õigeksmõistmine) rahuldamata jätmise korral maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse

osas.

109. Puutuvalt G. Pihelo kaitsja taotlusesse kergendada G. Pihelole KarS § 118 lg 1 p 2,5,6

järgi mõistetud karistust sanktsiooni miinimummäärani, s.o mõista 4 aastat vangistust, siis

selles osas on juba seisukoht võetud käesolevas otsuses eespool.

Kaitsja pakub välja teisegi variandi - G. Pihelo karistuseks võiks mõista 5 aastat vangistust,

millest kohesele kandmisele kuuluks 2 aastat ning ülejäänud 3 aastat vangistust jääks tingimisi

kohaldamata maksimaalse 5 aastase katseajaga ühes kohustusega mitte tarvitada alkoholi.

110. Ringkonnakohus jätab sellegi taotluse rahuldamata. Maakohus mõistis G. Pihelole avaliku

korra raske rikkumise eest karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, s.t hindas kolme süüdlase-

G. Pihelo, K.-D. Mamedovi ja O. Saare süü samaselt keskmiseks. Lisaks tõi kohus välja sellegi,

et kõik nad olid kannatanutega konfliktolukorras algusest peale ning politsei saabumisel kõik

kolm ka põgenesid sündmuskohalt. G. Pihelo süüd raskendab süüteo toimepanemine isikute

grupis. Seega vääris G. Pihelo keskmine süü keskmist karistust. Lõpuks tuleb märkida sedagi,

et liitkaristuse mõistis maakohus viisil, kus KarS § 118 lg 1 p 2,5,6 järgi mõistetud raskema

karistusega loeti kaetuks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistus. Karistusest vabastamist

apellandi taotletud viisil ringkonnakohus õigeks ei pea. Kuigi G. Pihelo on varem karistamata

noor inimene, ei respekteeri ta õiguskorda - ühiskonnas väljakujunenud käitumisnorme ega

kaasinimeste õigusi, nende varalist ja kehalist puutumatust. G. Pihelo pani lühikese aja jooksul

toime kaks kuritegu (19.12. 2019 ja 28.12.2019), kusjuures mõlemad on toime pandud isikute

grupis, mõlemas tarvitati jõhkrat vägivalda ning mõlemal puhul ta põgenes sündmuskohalt.

Nendel asjaoludel tuleb G. Pihelol kanda karistust vangistuses.

111. O. Saare kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud O. Saarele mõistetud

karistust keskmises määras. Samuti ei selgu kohtuotsusest, miks ei saa O. Saarele mõistetud

karistust jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg-te 1,3 alusel. Kaitsja märgib, et

käitumiskontrolli kohaldamine muudab O. Saare senise elukorralduse pea võimatuks.

112. Nagu öeldud, hindas maakohus kolme süüdistatava - G. Pihelo, K.-D. Mamedovi ja

O. Saare süü keskmiseks. Samal arvamusel on ka ringkonnakohus. Siinkohal ei saa jätta

märkimata, et kannatanute peksmisel kasutati ka telliskivi ja aialippi. Seejuures pole oluline,

kes süüdistatavatest neid kasutas, kõik nad osalesid grupilises kuriteos ning kõik nad ka

vastutavad tagajärgede eest.

113. Õige on kaitsja tähelepanek, et erinevalt G. Pihelost ja K.-D. Mamedovist, pani O. Saar

toime ainult ühe kuriteo. Samas ei anna see asjaolu põhjust muuta O. Saare karistust ning sellest

vabastamise tingimusi. Maakohus vabastas O. Saare karistuse reaalsest kandmisest allutades ta

käitumiskontrolle, määrates kaitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat 7 kuud. Ringkonnakohus ei

muuda maakohtu otsustust. Võttes arvesse seda, et O. Saar osales avaliku korra raskes

rikkumises, kus tarvitati kahe kannatanu suhtes jõhkrat vägivalda, s.t nagu teisedki

kaassüüdistatavad, ei ole ta mõistnud ühiskonnas väljakujunenud käitumisreegleid,

kaasinimeste õigusi kehalisele ja varalisele puutumatusele, tuleb tal karistuse kandmise ajal

alluda käitumikontrollile. Käitumiskontrollile allutamine võimaldab isikul paremini mõista,

mida tähendab õiguskuulekus, õiguskord ning selle normidest kinnipidamine. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et karistuse kandmine ei pea olema süüdistatavale tehtud mugavaks, et säiliks

tema senine elukorraldus. Süüdistataval tuleb käitumiskontrolli ajaks vajadusel muuta senist

eluviisi, tagamaks mõistetud karistuse tõrgeteta kandmise vabaduses.

114. A. Rangi kaitsja soovib samuti, et muudetaks mõistetud karistust, kui A. Rangi õigeks ei

mõisteta. A. Rangile mõistetud karistuse määra tuleks vähendada ning vabastada ta karistuse

kandmisest tingimisi KarS § 73 alusel. Maakohus jättis tähelepanuta A. Rangi tööalase

positiivse iseloomustuse.

115. Maakohus hindas A. Rangi süü võrreldes kaassüüdistatavatega, väiksemaks, sest tema ei

osalenud konfliktis algusest peale, liitudes veidi hiljem. Samuti arvestas kohus asjaolu, et

A. Rang oli ainus, kes politsei saabumisel ei põgenenud sündmuskohalt. Need asjaolud

võimaldasid maakohtul mõista A. Rangile teistega võrreldes väiksema karistuse - 2 aastat

vangistust.

Mingeid

täiendavaid,

karistuse

vähendamist

võimaldavaid

asjaolusid

ringkonnakohus ei tuvastanud.

116. Nagu O. Saare puhul, pidas maakohus põhjendatuks jätta A. Rangile mõistetud vangistuse

tingimisi kohaldamata, allutades ta käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli tähtajaks määras

kohus 2 aastat 6 kuud. A. Rangile kohaldatud karistusest vabastamise viisi ringkonnakohus ei

muuda. Ka tema puhul kohalduvad samad seisukohad, mida kohtukolleegium avaldas eelpool

(osales grupilises avaliku korra raskes rikkumises, kus tarvitati kahe kannatanu suhtes jõhkrat

vägivalda. Nagu teisedki kaassüüdistatavad, ei ole ta mõistnud ühiskonnas väljakujunenud

käitumisreegleid, kaasinimeste õigusi kehalisele ja varalisele puutumatusele).

117. 08.07.2020 toimunud kohtuistungil esitas kaitsja vandeadvokaat O. Preem maakohtule

A. Rangi kohta Respo Haagised OÜ poolt koostatud iseloomustuse (protokolli lk 10, 4 kd,

lk142). Ringkonnakohtu hinnangul asjaolud, et A. Rang on tubli töötaja ning kaastöötajate

arvates rahumeelne, abivalmis ja viisakas, ei too kaasa A. Rangi karistusest vabastamise aluse

muutmist. Maakohtu otsustus jääb muutmata.

118. Kõike eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse K.-D. Mamedovi, G. Pihelo, R. Riiki, A. Rangi ja

O. Saare süüasjas muutmata. Apellatsioonid jäävad rahuldamata.

Menetluskulud

119. A. Rangi kaitsja vandeadvokaat O. Preem esitas taotluse tasu määramiseks

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumiseks 80 minutit, kohtuotsuse ja apellatsiooniõiguse kasutamise selgitamiseks

A. Rangile

minutit,

apellatsiooni

koostamiseks

minutit,

kohtuistungiks

ettevalmistamiseks 60 minutit ja kohtuistungil osalemiseks 120 minutit. Lisaks taotleb kaitsja

tasu sõidule kulutatud aja eest suunal Valga-Tartu (90 km) summas 24 eurot (sh käibemaks 4

eurot) ja sõidukulu (Valga-Tartu-Valga 180 km) 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40). Kokku

taotleb kaitsja 499,20 euro (sh käibemaks 83,20 eurot) hüvitamist A. Rangile ringkonnakohtu

menetluses osutatud õigusabi tasu ja kulude katteks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

120. K.-D. Mamedovi kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel esitas taotluse tasu määramiseks

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumiseks ja selle läbiarutamiseks kliendiga 45 minutit ja apellatsiooni

koostamiseks 45 minutit. Veel kulutas kaitsja kannatanu ja teiste süüdistatavate

apellatsioonidega tutvumiseks 60 minutit ja viibis kohtuistungil 165 minutit. Kokku taotleb

kaitsja 342 euro suuruse kulu kindlaksmääramist, mille hulgas on käibemaks 57 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

121. O. Saare kaitsja vandeadvokaat R. Objartel esitas taotluse tasu määramiseks

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu

otsusega

tutvumiseks

minutit,

kaitsealusele

apellatsiooni

selgitamiseks

ja

apellatsiooniõiguse väljaselgitamiseks 45 minutit ja kohtuistungi protokolliga tutvumisele ja

apellatsiooni koostamisele 220 minutit. Lisaks taotleb kaitsja ringkonnakohtu istungil

osalemise eest tasu 165 minuti eest. Kokku palub kaitsja kindlaks määrata kaitsjatasu summas

562,80 eurot (sh käibemaks 93,80 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

122. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmistes

punktides nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu

KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel A. Rangilt, O. Saarelt ja K.-D. Mamedovilt riigi kasuks

välja mõista. Ringkonnakohus juhindus riigi õigusabi tasude ja kulude väljamõistmisel riigi

õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise aluste ja maksmise korra § l p-st 11 ja p-st 10 ning § 6 lg-test 3 ja 5, § 151 lg 1 p-st

2 ja § 17 lg-st 2.

123. Kannatanu esindaja jurist A. Vesterinen palub jätta menetluskulud täies ulatuses

süüdistavate kanda ja mõista need välja süüdistatavatelt solidaarselt summas 840 eurot vastavalt

apellandi menetluskulude nimekirjale.

V.L. kandis ringkonnakohtus menetluskuludena õigusabikulusid kokku 7 tundi (3 h

apellatsiooni koostamine ja esitamine ning 4 h kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil

osalemine), mille eest taotletakse tasu 840 eurot (sh käibemaks). Õigusabitasuks on 100 eurot

tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabi suurus on keskmine kohtupraktikat arvestades,

see on põhjendatud ja vajalik. TsMS § 171 lg 1, § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel taotleb esindaja

määrata kindlaks õigusabikulud ja mõista need välja süüdistatavatelt solidaarselt 5280 eurot.

Samuti tuleb märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

124. Kannatanu esindaja on palunud lahendada tsiviilhagi esitamisega seotud kulud

tsiviilmenetluse seadustiku sätete järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lahendis

väljendatud seisukohaga, et küsimused sellest, kas ja millised kriminaalmenetluse kulud ja

kellele hüvitada, tuleb lahendada KrMS-i sätetele tuginedes. Kuna kannatanu esindaja

apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad kannatanul ringkonnakohtu menetluses tekkinud kulud

KrMS § 182 lg 1 või § 185 lg 2 alusel tema enda kanda. Puutuvalt maakohtu menetluses

süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivise tasumise taotlusega,

mida apellant taotleb ka ringkonnakohtult, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et

KrMS (erinevalt TsMS § 171 lg-st 4) ei näe kohtule ette võimalust menetlusosalise taotluse

alusel menetluskulude kindlaksmääramisel kohtulahendis selliselt, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)