2-20-9873/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15.veebruaril 2021

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-9873

Kohtuasi

M

L

avaldus

Rocknord

OÜ

vastu

5000

euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 5000 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: M L (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja Riho Viik

Kostja: Rocknord OÜ (registrikood 12308234, asukoht

Kurna tee 14, Kiili alev, Kiili vald Harju maakond)

vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. M L avaldus Rocknord OÜ vastu 5000 euro

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista Rocknord OÜ-lt 5000 (viis tuhat) eurot M

L kasuks

3. Jätta läbi vaatamata Rocknord OÜ avaldus M L vastu

leppetrahvi 10 000 euro väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Rocknord OÜ

kanda

2. Välja mõista Rocknord OÜ-lt 1580 eurot (käibemaksuta)

(üks tuhat viissada kaheksakümmend eurot) M L kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Kohtueelne menetlus Töövaidluskomisjonis

1. M L (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas 09.04.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK)

avalduse Rocknord OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista hüvitise konkurentsipiirangu täitmise eest 5000 eurot. Kostja esitas

töövaidluskomisjonile hageja suhtes vastuavalduse, milles palus hagejalt kostja kasuks välja

mõista töölepingus kokkulepitud leppetrahv 10 000 eurot.

2. TVK tegi töövaidlusasjas otsuse 25.05.2020 (teatavakstegemise aeg 08.06.2020), millega

rahuldas hageja avalduse mõista kostjalt välja hüvitis konkurentsipiirangu täitmise eest 5000

eurot ja jättis kostja vastuavalduse leppetrahvi nõudes rahuldamata. Kostja esitas kohtule

taotluse, mille kohaselt ta soovib töövaidlusasja täies ulatuses läbivaatamist hagimenetluse

korras.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

3. Hageja palus kohtule esitatud hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis

konkurentsipiirangu täitmise eest 5000 eurot.

4. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 01.12.2019 sõlmitud töölepingu nr 40-

2019 alusel tootmisjuhina kuni töölepingu lõppemise päevani 31.01.2020. Töösuhte lõpetasid

töötaja ja tööandja poolte kokkuleppel 15.01.2020. Töötaja suhtes kehtis vastavalt poolte

vahel sõlmitud lepingule 12 kuuline konkurentsipiirang ja tööandja võttis töölepingujärgse

kohustuse tasuda selle eest kord kuus hüvitist. Töölepingu punkt 9.5 teise lõike kohaselt oli

töötaja kohustus teavitada tööandjat konkurentsipiirangust kinnipidamisest eelmise kuu kohta

iga kuu alguseks. Kuna avaldaja töötas kostja juures kuni 31.01.2020, siis ei olnud tal

järgmisel päeval 01.02.2020 mõistlik teatada, et ta eelmisel päeval tema juures töötas. Märtsi

esimesel tööpäeval, esmaspäeval 02.03.2020 teavitas hageja kostjat oma veebruarikuu

tegevuskohast. Lepingust sai hageja aru, et tal tuleb teatada eelmise mujal töötatud kuu

kohta, et vastaspool saaks tema käitumist kontrollida. Konkurentsipiirangu lõpetamisest 30

päeva ette ei ole tööandja töötajat teavitanud tänaseni so 04.09.2020. Hageja soovis

töölepingujärgse konkurentsipiirangu täitmise eest perioodil 01.02.2020 - 01.04.2020 hüvitist

vastavalt kokkuleppele 5000 eurot. Tööandja keeldus seda maksmast ja esitas vastunõude.

5. Lähtudes konkurentsipiirangust ei kandideerinud hageja ühelegi kostja tegevusvaldkonda

puudutavale töö- ja ametikohale, sest vastasel juhul oleks endine tööandja võinud teda

trahvida iga kohustuse ja lojaalsuskohustuse rikkumise eest 10 000 euroga ja lisaks peaks ta

vastavalt punktile 11.3. tasuma kõik endisel tööandjale rikkumise põhjustatud kahjud ja

saamata jäänud tulud. x OÜ, kus hageja töötab, tegevusalaks on metallitöötlus ja

metallpindade katmine. Asjakohane ei ole tööandja vastuväide, et hageja sai teada vaid vähe

ärisaladusi ja konkurentsipiirangud pole seepärast talle olulised. Tööandjal oli võimalus

reageerida õigeaegselt ja vabastada töötaja rangetest kohustustest, vabastades sellega ka

ennast kompensatsiooni maksmise kohustusest.

Kostja vastuväited

6. Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud nõuet. Vastuväidete kohaselt omas ta ekslikku

arusaamist hagejaga sõlmitud töölepingu lõppemise järgse konkurentsikeelu kokkuleppe

jõustumise osas, mistõttu jäi see töötajaga töölepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimise ajal

eraldi üles ütlemata. Kostja arvas ebaõigesti, et konkurentsikeeld rakendub üksnes siis, kui

tööandja seda töösuhte lõppemise päeval eraldi tahteavaldusega kinnitab. Hageja tööstaaž

kostja juures oli lühike ja hageja ei saanud teada ärisaladusi, mille avalikustamine

konkurentidele oleks toonud kostjale kaasa kahju. Seetõttu ei pööranud ta konkurentsikeelu

vajalikkusele tähelepanu ega osanud arvestada hüvitise tasumise kohustusega.

7. Tõenäoline ei ole, et hageja sissetulek konkurentsikeelu tõttu langes või et tema õigus vabalt

valida töökohta oleks olnud oluliselt piiratud. Hageja leidis koheselt peale kostja juurest töölt

lahkumist endale uue töökoha valdkonnas, mis ei olnud seotud kostja tegevusvaldkonnaga.

Ka ei ole ta tõendanud, et ta oleks olnud töökoha valikul piiratud või pidi loobuma kostja

konkurentide tööpakkumistest. Hageja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit oma sissetuleku

langemise kohta. Juhul, kui hageja sissetulek ei ole konkurentsikeelu tõttu langenud, siis ei

ole hagejale kahju tekkinud ning konkurentsikeelu hüvitise maksmine igakuise hüvitisena

2500 eurot on põhjendamatu. Hageja oleks hüvitise saamiseks pidanud teavitama kohe

töölepingu lõppemisele järgneva kuu alguses mitte ülejärgmise kuu alguses. Kuigi töölepingu

lõpetamise kokkuleppe kohaselt oli töölepingu lõppemise kuupäevana kokku lepitud

31.01.2020, ei teinud hageja tegelikult enam alates 15.01.2020 tööd. Kostjal puudusid

andmed selle kohta, mida hageja perioodil 15.01.2020-1.02.2020 tegi. Juhul, kui kohus leiab,

et konkurentsikeelu hüvitist oleks vaatamata eeltoodule tulnud siiski maksta, palub kostja

väljamõistetavat hüvitist vähendada määrani, mis oleks võrdne hagejale kostja poolt

tasumisele kuulunud konkurentsikeelu hüvitise ja hageja konkurentsipiirangu tõttu

vähenenud töötasu vahega või kohtu poolt määratud muu õiglase määrani.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures 01.12.2019 sõlmitud töölepingu nr 40-

2019 alusel tootmisjuhina töötasuga 2500 eurot kuus, et tööleping lõpetati poolte

kokkuleppel 31.01.2020, mis oli töötaja viimaseks tööpäevaks, et töötaja suhtes kehtis

töölepingus sätestatud konkurentsi osutamise keeld lepingu kehtivuse ajal ja 12 kuud pärast

lepingu lõppemist, et kostja ei ole hagejale konkurentsipiirangu järgimise eest hüvitist

maksnud.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas töötajal on õigust saada hüvitist konkurentsipiirangu

järgimise eest 5000 eurot.

10. TLS § 23 lg 1 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja kohustuse mitte töötada

tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või

kutsetegevuse alal. TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt,

ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 23 lg 4

kohaselt on TLS §-s 23 sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. TLS § 24 lg

1 p-de 1-4 kohaselt kehtib pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu

kokkulepe üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud

tingimustele, on sõlmitud kirjalikult, selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 3 ning see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.

11. Töölepinguga on tõendatud, et pooled sõlmisid kirjalikult töölepingu punktis 9

konkurentsipiirangu kokkuleppe. Töölepingu punkti 9.1. kohaselt kohustus töötaja tööandjat

kirjalikult informeerima igasugusest töötamisest või teenuse osutamisest kolmandale isikule,

samuti osalemisest teise juriidilise isiku juhtorganis. Töölepingu punkti 9.2. kohaselt kehtis

konkurentsikeeld lepingu kehtivuse ajal ja 12 kuud pärast lepingu lõppemist. Töölepingu

punkti 9.5 kohaselt maksab tööandja töötajale pärast lepingu lõppemist konkurentsipiirangu

kohustuse täitmise eest igakuist hüvitist, mille suurus on 100% lepingu lõppemisel kehtivast

töötaja töötasust. Lisaks sätestab sama punkt, et tööandja maksab töötajale hüvitist üks kord

kuus hüvitise saamiseks õigustatud kuule järgneva kuu 10. kuupäeval töötaja poolt näidatud

pangakontole. Selleks, et kontrollida, kas töötaja peab kinni lepingu lõppemise järgsest

konkurentsipiirangust, teavitab töötaja tööandjat iga kuu alguseks oma tegevuskohast.

12. Kohus on seisukohal, et konkurentsipiirang on kooskõlas TLS §-dega 23 ja 24 ning kehtis.

Tööandja seisukoht, mille kohaselt oli ta konkurentsikeelu jõustumisest ekslikul arusaamisel

ning hageja tööstaaž kostja juures lühike ja hageja ei saanud teada ärisaladusi, mille

avalikustamine konkurentidele oleks toonud kostjale kaasa kahju, ei oma kokkuleppe

kehtivuse seisukohalt mingit tähendust. TLS § 24 lg-st 2 tulenevalt ei saa tööandja tugineda

kokkuleppe tühisusele kui töötaja täidab kokkulepet, tööandjal oli õigus TLS § 25 lg-st 1

tulenevalt konkurentsipiirang üles öelda juba töölepingu lõpetamisel. Vaidlust selle üle, et

hageja konkurentsipiirangut täitis ei ole. x OÜ, kus avaldaja töötab tegevusalaks on

metallitöötlus ja metallpindade katmine. Seega ei ole tööandja vastuväited hüvitise

maksmisest keeldumiseks põhjendatud.

13. Töölepingu punktis 9.5. sätestatud kokkuleppe ja tööandja teavitamise eesmärk oli

kontrollida piirangu täitmist hüvitise saamiseks õigustatud kuule järgneval kuul. Hageja

02.03.2020 e-kirjaga on tõendatud, et töötaja informeeris tööandjat vastavalt töölepingu

punktile 9.5 oma tegevuskohast x OÜ-s. Kohus on seisukohal, et hageja ei rikkunud kostja

teavitamise kohustust 2020 veebruarikuu alguses, kuna ta töötas jaanuarikuu lõpuni kostja

juures. Tööandja ei pidanud hüvitist maksma töötajale jaanuarikuu eest, mil nende töösuhe

veel kestis. Tähtsust ei oma kostja vastuväited, et töölepingu lõpetamine vormistati

15.01.2020, sest poolte kokkuleppe järgi oli töölepingu lõppemise ajaks ja töötaja viimaseks

tööpäevaks 31.01.2020.

14. TLS § 25 lg 1 kohaselt võib tööandja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal,

teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. Tööandja 03.03.2020 saadetud e-

kirjast nähtub tööandja seisukoht, mille kohaselt puudub tal huvi konkurentsipiirangu

rakendamiseks. Seega saab lugeda konkurentsipiirangu kehtivuse viimaseks päevaks

02.04.2020.

15. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes hagejale hüvitise

konkurentsipiirangu täitmise eest maksmata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

16. Pooled ei vaidle, et hageja töötasu töölepingu lõppemise ajal oli 2500 eurot kuus. Kuna

hageja täitis konkurentsipiirangut 2020. aasta veebruaris ja märtsis, siis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista hüvitis kokku 5000 eurot. Kostja vastuväited selle kohta, et

väljamõistetavat hüvitist tuleks vähendada, kui hagejale ei ole kahju tekkinud, on

asjakohatud, kuna töötajale töölepingus kokkulepitud hüvitis konkurentsikeelu järgimise eest

ei ole käsitatav tööandja kahjuna, sest tööandja ei maksa hüvitist kohustuse rikkumise tõttu,

vaid täidab lepingus võetud kohustust. Seega ei kuulu kohaldamisele võlaõigusseaduse kahju

hüvitamise sätted ja hageja sissetulek uues töökohas ei mõjuta hüvitise suurust. Järelikult

puudub alus kostjalt väljamõistetava hüvitise vähendamiseks.

17. Kostja esitas 08.07.2020 kohtule taotluse, milles soovis töövaidlusasja täies ulatuses

läbivaatamist hagimenetluse korras, nii töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni punkti 2 kui

ka 3 osas, millega jäeti tema avaldus hageja vastu leppetrahvi 10 000 nõudes rahuldamata.

18. TvLS § 58 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab

selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lndamiseks rahuldamata

osas. Lähtudes eeltoodust kohustas kohus 27.08.2020 kohtumääruses kostjat esitama kohtule

hiljemalt 07.09.2020 töövaidlusasjas nr 4-1/867/20 TVK-le esitatud avaldus vastavalt TsMS

§ 338 ja 363 hagiavaldusele kehtestatud vorminõuetele ja tasuma RLS § 22 lg-s 1, § 59

lõikele 1 ja lisale 1 sätestatud riigilõivu 550 eurot. Kuna kostja vastavat hagi kohtule ei

esitanud ja riigilõivu ei tasunud, siis jätab kohus kostja TVK-le esitatud avalduse TvLS § 58

lg 7 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv,

kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuluks on käesolevas tsiviilasjas tasutud

riigilõiv 400 eurot.

21. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulndi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu

isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi,

sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või

sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

22. Hageja kohtuvälised kulud seisnevad käesolevas asjas menetluskulude nimekirja kohaselt

osutatud õigusabis arvestusega 100 eurot tund, millele käibemaksu ei lisandu, kokku 1180

eurot, sh 380 eurot Töövaidluskomisjonis osutatud õigusabi eest. Hageja kinnitab, et kõik

kulud on kantud antud menetluses.

23. Kohus peab antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagihinda

arvestades hageja õigusabi osutamisele kulunud aega ja hinda kokku 1180 eurot vajalikuks ja

põhjendatuks, mis tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel koos riigilõivuga, kokku 1580 eurot

(käibemaksuta) kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik