2-19-14751/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-14751

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

TRANSVAMP

OÜ

hagi

Riiko

OÜ

vastu

kahjuhüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 12.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TRANSVAMP OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7858,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): TRANSVAMP OÜ (registrikood

11387634), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret

Pallo

Kostja

(vastustaja):

Riiko

OÜ

(registrikood

12970382), lepinguline esindaja advokaat Meeli

Rondel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tähelepanuta hageja 22.01.2021 taotlus apellatsioonkaebuse täiendamiseks.

2. Rahuldada hageja 09.09.2020 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta

apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 12.06.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta TRANSVAMP OÜ kanda.

6. Rahuldada Riiko OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määrata TRANSVAMP OÜ poolt Riiko OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks

1542,92 eurot.

2-19-14751

7. Mõista TRANSVAMP OÜ-lt Riiko OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud 1542,92 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TRANSVAMP OÜ esitas 24.09.2019 hagi Riiko OÜ vastu, milles palus kohustada kostjat

tagastama hagejale hinna alandamisest tulenevalt enammakstud 31 720 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 1019,52 eurot ning seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 42 625

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1466,77 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud

1076,84 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. 19.11.2019 suurendas hageja oma nõuet, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista

kahjuhüvitise 42 625 eurot, müügigarantiist tulenev kahjuhüvitise 9127,73 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 1780,86 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest

kuni kohustuse täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hinna

alandamisest tulenevalt enammakstud 31 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1019,52

eurot ning seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud 1076,84 eurot.

3. 25.02.2020 loobus hageja kahjuhüvitise nõudest summas 42 625 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise nõudest ja alternatiivsest nõudest. Samuti vähendas hageja kohtueelse

õigusabi kulude hüvitamise nõuet, paludes selle eest mõista hüvitis välja summas 706,34 eurot.

4. Volvo Estonia OÜ ostis kostjalt metsaveoki Volvo, selle pealisehitise ja kabiiniga

metsatõstuki vastavalt kostja hinnapakkumisele nr 1710004, tasudes nende eest kostjale 95 160

eurot. Volvo Estonia OÜ müüs eelnimetatud asjad 26.01.2018 lepingu alusel VGFS Financial

Services Estonia OÜ-le, kes liisis need hagejale 26.01.2018 sõlmitud kapitalirendilepingu

alusel. Samal kuupäeval sai hageja nimetatud asjade otsese valduse. Pärast seda ilmnesid veoki

pealisehitisel ja tõstukil puudused. Purunesid hüdrovoolikud. See puudus ilmnes 2018. a

novembrikuu esimeses pooles. Kuna hüdrovoolikud purunesid, siis oli vajalik lisada hüdroõli,

kokku 47,39 euro maksumuses. Tõstuki soojendi läks katki. See puudus ilmnes 2018. a lõpus

ning hageja lasi soojendi Rootsis korda teha, tasudes remondi eest 2224,34 eurot. Samuti vajas

väljavahetamist soojendi kütusepump. See puudus ilmnes 2018. a ning hageja vahetas soojendi

2-19-14751

kütusepumba välja, makstes selle eest 175,3 eurot. 2019. a jaanuari alguses ilmnes

noolepikendusel õlileke. Selleks hetkeks oli kostja ühel korral juba noolepikenduse õlilekke

kõrvaldanud, kuid edutult. Nimelt palus hageja kostjal 2018. a detsembris teostatud hoolduse

käigus noolepikenduse õlilekke kõrvaldada, kuid Rootsis seda uuesti kasutama hakates, ilmnes

õlilekke probleem uuesti. 2019. a aprillis parandas kostja õlileket, kuid umbes kuu aja pärast

ilmnes probleem jälle. Kuna kostjal ei õnnestunud õlileket kahel korral parandada, siis viis

hageja noolepikenduse Rootsis remonti, tasudes puuduse kõrvaldamise eest 5122,19 eurot.

Kostjat teavitati ka teistest puudustest vahetult pärast nende ilmnemist telefoni teel, kuid kostja

neid ei kõrvaldanud.

5. Vastavalt kostja pakkumisele nr 1710004 olid nimetatud puudused hõlmatud garantiiga ja

see laienes ka hagejale. Lisaks pakkumises nr 1710004 kehtinud garantiile, andis kostja

hagejale täiendava 6-kuulise garantii. Kostja on garantiist tuleneva kohustuse olemasolu ka

sisuliselt tunnistanud, kuivõrd on mõned puudused vastu vaidlemata kõrvaldanud.

6. Täiendavalt on kostja hagejale suuliselt lubanud, et garantii laieneb ka hiljem soetatud

liivatajatele, mis pakkumisest nr 1710004 ei nähtu. Liivatajatele oli vajalik teostada elektritöid,

mis põhjustas hagejale 58,39 euro suuruse kulu. Puudus ilmnes 2018. a novembris/detsembri

alguses (seega garantii kehtivuse ajal) ning kostjat teavitati sellest viivitamatult telefoni teel.

Kuna kostja ise puudust ei kõrvaldanud, on kostja kohustatud hüvitama liivatajate

parandamisele kulunud summa.

7. Kokku on hageja kandnud kulusid, mis olid kaetud müügigarantiiga, summas 9127,73 eurot.

Kuna kostja vabatahtlikult oma kohustusi ei täitnud, tegi hageja kohtuväliselt oma õiguste

teostamiseks kulutusi kvalifitseeritud õigusabile kokku summas 706,34 eurot (käibemaksuta).

Kostja vastuväited

8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõuded on

põhjendamata ja tõendamata.

9. Kostjal ei ole hagejaga lepingulist suhet. Kostja võõrandas vastavalt 06.10.2017 pakkumisele

nr 1710004 metsaveoki Volvo FH16 64R 650 hj Volvo Estonia OÜ-le. Hageja ja kostja pidasid

läbirääkimisi veoki pealisehitise ja metsatõstuki osas ning kostja esitas hagejale ka pakkumise,

kuid pooled lepingut ei sõlminud.

10. Kostja ei ole hagejale garantiid andnud ja pakkumisest nr 1710004 tulenev garantii kehtis

ainult selle pakkumuse saajale, s.t Volvo Estonia OÜ-le. Hagejale andis garantii Volvo Estonia

OÜ. Kui garantiiremonti tegi kostja Volvo Estonia OÜ eest, siis vastutab hageja poolt

väljatoodud puuduste eest Volvo Estonia OÜ. Kostja ei ole hagejale andnud ka täiendavat 6-

kuulist garantiid. Lepingu esemesse ei kuulunud liivatajad.

11. Hageja on omaalgatuslikult, s.o müüjat või kostjat teavitamata väidetavaid puudusi

kõrvaldanud Rootsis. Hageja pole puuduste kõrvaldamiseks toimetanud lepingu eset müüja ega

kostja juurde. Hageja on endale ise kahju põhjustanud, kuna ei andnud kostjale võimalust

puudusi kõrvaldada. Kostja ei ole keeldunud puuduste kõrvaldamisest ning kostja on hagejale

alati vastanud. Lepingu eset kontrollis 26.06.2018 spetsialist, kes kinnitas, et lepingu ese on

töökorras ja vastab nõuetele.

12. Hagejal on kostjale tasumata tehtud tööde eest kogusummas 8137,61 eurot. Juhuks, kui

kohus hagi rahuldab, esitas kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse nimetatud summas.

2-19-14751

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Pärnu Maakohus lõpetas 12.06.2020 otsusega menetluse hageja nõude osas, millest hageja

loobus ning ülejäänud nõuete osas jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus määras menetluskulude suuruse kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 3178,10 eurot.

14. Kostja võõrandas 06.10.2017 pakkumise nr 1710004 alusel Volvo Estonia OÜ-le veoki

Volvo koos pealisehitise ja kabiiniga metsatõstukiga KESLA 2110T ning lepingu ese on hageja

kasutuses ja valduses. Samuti tuvastas kohus, et kostja andis müüdud veoki pealisehitisele ja

kabiiniga metsatõstukile KESLA 2110T garantii järgmise sisuga: vaheraamile 3 aastat, teistele

pealisehitise osadele 1 aasta, tõstukile 1 aasta alates tõstuki üleandmisest, Wilderness Lighting

LED töötuledele 2 aastat.

15. Mõlemad pooled on tuginenud müügigarantiile, mis sisaldub pakkumises nr 1710004,

mistõttu ei ole vajalik hinnata, kas tegemist võis olla tootjagarantiiga. Antud juhul ei nähtu

garantiitingimustest, et tegemist oleks kostja lubadusega üksnes määratletud isikute ringile.

Kohtu hinnangul ei välista Volvo Estonia OÜ ja VGFS Financial Services Estonia vahel

sõlmitud müügilepingus sisalduv garantiikokkulepe hageja tuginemist kostja antud garantiile.

Seega laienes hagejale lepingu esemele kostja poolt antud 1 aastane müügigarantii. Täiendava

6-kuulise garantii andmist kohus ei tuvastanud.

16. Kohus tuvastas tunnistaja ütluste ja hageja 06.06.2018 e-kirja alusel, et kostja müüdud

tõstukil purunesid 2018. a kümme tõstuki küljes paiknevat hüdrovoolikut, millest hageja

teavitas kostjat. Kuid kohtul ei olnud võimalik tuvastada, millises ulatuses on hageja teinud

kulutusi hüdrovoolikute väljavahetamiseks. Hageja ei ole vastava kulu kohta esitanud ühtegi

tõendit ega ka viidanud ühegi tõendi olemasolule. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale,

et hageja väited kulu kohta suuruses 1500 eurot on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole ka

hageja väiteid hüdrovoolikute purunemise ja väljavahetamise kulu osas omaks võtnud.

17. Vajadus hüdrovoolikute purunemise tõttu lisada hüdroõli on eluliselt usutav, s.t kui

hüdrovoolik puruneb, siis voolab katkisest kohast õli välja, mida on vaja hiljem juurde lisada.

Kohtu hinnangul on hageja kulu summas 47,39 eurot tõendatud Däckab i Sveg AB arvega nr

36122. Kuigi nimetatud arvel on maksjaks märgitud kolmas isik, sisaldab arve viidet hagejale

(„Transv. 3056“). Asjaolu, et kolmas isik on arve tasunud, ei välista hageja kahjunõuet

nimetatud arve alusel.

18. Hageja juhatuse liikme vande all antud seletuse ja tunnistaja ütluste alusel tuvastas kohus,

et müüdud metsatõstuki kabiini soojendi läks katki 2018. a lõpus – 2019. a alguses Rootsis.

09.02.2019 teavitas hageja e-kirja teel kostjat soojendi vahetusest Rootsis, kuid hageja ei

küsinud eelnevalt kostjalt juhiseid seoses soojendi katkiminekuga. Antud juhul õigustavad

täitmisnõude asemel kahjunõude esitamist siiski asjaolud, et tõstuk viibis soojendi katkimineku

ajal Rootsis, mistõttu oleks tõstuki transport Eestisse ja tagasi soojendi väljavahetamiseks olnud

seotud kuludega. Tegemist oli talveajaga, mil soojendi töötamine on vältimatu eeldus selleks,

et inimesel oleks võimalik tõstukiga tööd teha. Olukorras, kus hüdrovoolikute puhul oli kostja

aktsepteerinud nende väljavahetamist Rootsis, võis hageja mõistlikult eeldada, et soojendi

väljavahetamine Rootsis on kostjale samuti vastuvõetav ega riku garantii tingimusi. Arve nr

9145820 alusel on tõendatud, et soojendi remont maksis 2224,34 eurot.

19. Hageja 13.12.2018 e-kirjaga on tõendatud, et soojendi kütusepump läks katki 2018. a lõpus

ning sellest teavitati ka kostjat. Soojendi kütusepumba remondiks kulus arve alusel 175,3 eurot.

2-19-14751

Kuigi nimetatud arvel on maksjaks märgitud kolmas isik, sisaldab arve viidet hagejale („Transv.

3056“). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kolmas isik on selle arve tasunud, ei välista hageja

kahjunõuet.

20. Hageja 21.02.2019 ja 09.02.2019 e-kirjade, kostja seadusliku esindaja vande all antud

ütluste ja tunnistaja ütluste alusel luges kohus tõendatuks, et kostja poolt müüdud

noolepikendusel (tõstukil) ilmes õlileke 2019. a jaanuarikuu esimeses pooles või keskel ning

sellest informeeriti ka kostjat. Samas leidis kohus, et hageja esitatud arvete alusel ei ole

võimalik tuvastada noolepikenduse õlilekke likvideerimiseks kulunud summat, kuna arvel

kajastuv veokinumber on erinev hageja poolt märgitud numbrist. Arvetel on veoki

registreerimismärgiks 698TNP, kuid hageja on oma 21.02.2019 e-kirjas viidanud, et

registreerimismärk on 652TNB. Tegemist on kohtu hinnangul liiga suure erinevusega, et pidada

arvel märgitud numbrit eksimuseks. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole mitte uue asjaoluga

menetluses, vaid tõendi hindamisega kohtulahendis.

21. Pakkumises nr 1710004 sisaldunud garantii ei hõlmanud liivatajaid. See ei tähenda kohtu

hinnangul siiski seda, et kostja liivatajal esinenud puuduste eest ei vastutaks võlaõigusseaduse

(VÕS) § 218 lg 1 alusel. Kohus tuvastas kostja 12.12.2018 e-kirja alusel, et hagejale müüdud

liivatajad ei vastanud nõuetele ja kostja nõustus liivatajate mootorid välja vahetama selliselt, et

kostja pidi uued mootorid saatma Rootsi, hageja pidi laskma need Rootsis ära vahetada ja arve

vahetuse eest tuli tasuda kostjal. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu jaoks usutav, et mootorite

vahetusega seoses tuli teostada elektritöid. Arvest tulenevalt kulus elektritöödele 58,39 eurot.

22. Kohtueelselt kantud õigusabikulud ei ole põhjendatud. Hageja on soovinud kohtueelselt

esitatud nõudes hinna alandamist 25 377 euro võrra ja vastavas ulatuses summa tagastamist.

Olukorras, kus hageja ise on kohtumenetluses loobunud hinna alandamise nõudest (kohtu

hinnangul põhjendatult), ei ole põhjendatud vastavas osas ka kohtueelselt kantud õigusabikulu

nõue kahjuna. Õigusabikulud ei olnud tingitud mitte kostja poolsest käitumisest, vaid hageja

enda tegevusest ebakohase õiguskaitsevahendi valikul.

23. Arvestades, et kohus peab hageja nõuet põhjendatuks summas 2505,42 eurot, on VÕS §

113 lg 1 teise lause järgne viivis kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o 12.06.2020, kokku summas

144,18 eurot.

24. Hageja on 05.05.2020 toimunud kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus kostja arvetega nr

190701 summas 840 eurot ja nr 1803016 summas 5708,29 eurot, s.o kokku 6548,29 eurot.

Arvestades, et hageja põhjendatud nõue kostja vastu on kokku summas 2649,60 eurot, loeb

kohus tasaarvestuse tulemusena (kostja arvetega nr 1803016 ja 190701) hageja nõuded täies

ulatuses lõppenuks, millest tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus ei analüüsinud

seega kostja poolt hagejale esitatud arveid nr 1805007 ja 1807008, kuna hageja nõuded on juba

lõppenud.

Apellatsioonkaebus

25. Hageja esitas 13.07.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega rahuldada hagi.

26. Maakohus on jätnud piisava tähelepanuta ja analüüsimata apellandi väited, valikuliselt

hinnanud menetluse jooksul kogutud tõendeid ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi ja rikkunud menetlusõiguse norme. Nimetatud rikkumised on mõjutanud asja

lahendamise tulemust maakohtus, mistõttu kohus on teinud asjas ebaõige lahendi.

2-19-14751

27. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja väited hüdrovoolikute väljavahetamisega seonduva

kulu kohta 1 500 euro ulatuses on paljasõnalised. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud

asjaolu, et hüdrovoolikud purunesid. VÕS § 127 lg 6 1.lause sätestab, et kui kahju tekitamine

on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise

kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Nõude

suuruse hindamise kohustus tuleb kohtule ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233

lg-st 1, mis sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust

ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või

ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab

kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui kohtul

tekkisid kahtlused hüdrovoolikute purunemisest tingitud kahju ulatuse osas, oleks kohus saanud

05. mail 2020. a toimunud istungil hageja seaduslikku esindajat vande all üle kuulates temalt

hüdrovoolikute parandamisega kaasnevate kulude kohta uurida.

28. Hageja ei nõustu kohtuotsuses väljendatud seisukohaga, et hageja esitatud arvete alusel ei

ole võimalik tuvastada noolepikenduse õlilekke likvideerimiseks kulunud summat. Kohtu

seisukoht, justkui oleks registreerimismärkide 698TNP ja 652TNB puhul tegemist erinevate

sõidukitega, on ebaõige. Mõlema registreerimismärgi puhul on tegu sama veokiga ning seda

asjaolu kinnitavad sõiduki registreerimistunnistused. Registreerimismärgi vahetamine oli

vajalik seetõttu, et nimetatud veok asus alaliselt Rootsis. Seal töötamise luba teatud hetkel

lõppes ning kuna Rootsi seaduse kohaselt ei ole võimalik uut töötamise luba samale veoki

registrinumbrile väljastada, oli lahenduseks veoki registrinumbri vahetus. Maakohtu seisukoht

on üllatuslik, kuivõrd varasemas menetluses ei ole asjaolule, et sõiduki registreerimisnumbrid

on erinevad, viidanud ei kohus ega vastaspool. Samuti ei käsitletud sellega seonduvat hageja

seaduslikku esindajat üle kuulates, mistõttu ei osanud hageja arvata, et arvel toodud

registreerimismärkidega seonduv võiks olla vaidluse esemeks ning et hageja peaks vastavaid

asjaolusid tõendama. Kohus ei või hinnata esile toodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast

poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte

tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Maakohus on sellega rikkunud

TsMS § 436 lõikest 1 ja lõikest 4 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet

ning ühtlasi ei ole järginud TsMS §-st 351 tulenevat selgitamiskohustust. Eelnevast tulenevalt

esitas hageja taotluse lisatud tõendite (sõiduki registreerimistunnistused) vastuvõtmise kohta

ringkonnakohtus ning palub ringkonnakohtul need tõendid arvesse võtta.

29. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja kohtueelselt kantud õigusabikulud ei ole

põhjendatud. Kostja poolt 22. aprillil 2019. a esitatud vastusest nähtub, et kostja eitab täielikult

mistahes võlaõigusliku suhte olemasolu hagejaga. Kohtumenetluse käigus on ilmnenud, et

selline väide on ilmselgelt ebaõige. Kui kostja oleks kohtueelsete läbirääkimiste käigus

avaldanud, et on valmis astuma kompromissläbirääkimistesse võimalike veokil ja selle juurde

kuuluvatel osadel ilmnenud rikete üle, ei oleks hagejal olnud vaja teha täiendavaid kulutusi

õigusabile.

30. Hageja ei nõustu kohtu otsusega jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Arvestades

asjaolu, et osaliselt olid hageja nõuded põhjendatud ning kuuluksid seega vastaspoole

tasaarvestusavalduse esitamata jätmise korral rahuldamisele, ei ole hageja hinnangul kohtu

otsus menetluskulude jaotuse osas TsMS § 162 lõikega 1 kooskõlas. Nimetatud sättest tuleneb

üldine põhimõte, et menetluskulud kannab pool, kes põhjustas asjatu kohtuvaidluse – ehk

„kaotaja maksab“ põhimõte. Olukorras, kus kohus on tuvastanud hageja nõuete olemasolu, ei

ole hagejat võimalik nn „kaotajaks“ pidada. Hageja hinnangul oleks kohus pidanud käesolevas

asjas menetluskulude jaotamisel lähtuma TsMS § 162 lõikest 4 ning jätma menetluskulud

täielikult kostja kanda.

2-19-14751

31. Lisaks ei nõustu hageja kostja menetluskulude kindlaksmääramise ulatusega. Kostja

menetluskulusid tulnuks vähendada enam kui 2,5 tunni ulatuses, nagu on leidnud maakohus.

Vastustaja seisukoht

32. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

33. Kostja ei nõustu maakohtuga, et ka muus osas on kostja vastutav tulenevalt garantiist

hagejale põhjustatud kahju eest ning palub selles osas põhjendusi muuta. Kostja väitel ei ole

hageja tõendanud, et tal oleks kahju tekkinud ja ta oleks kulud kandnud.

34. Kui apellatsioonkaebus peaks kuuluma rahuldamisele, soovib kostja tasaarvestada seda

suuremas ulatuses kui maakohus tegi (kuni summas 8137,61 eurot).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

36. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja 22.01.2021 taotluse osas. Hageja

täpsustas 22.01.2021 esitatud menetlusdokumendis apellatsioonkaebuses esitatud nõuet ja

palub kohtuotsuse resolutsioonis välja tuua ulatuse, milles kohus kostja tasaarvestusavalduse

rahuldab. Kostja väitel on sellekohane taotlus esitatud hilinenult. Ringkonnakohus nõustub

sellega. TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebust muuta või täiendada kuni

apellatsioonitähtaja lõpuni. Maakohus kuulutas käesolevas asjas otsuse 12.06.2020, mistõttu oli

22.01.2021 apellatsioonitähtaeg möödunud. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust

hageja taotlust läbi vaadata ja see jääb tähelepanuta.

37. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud

täiendavate tõendite osas. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta asja juurde sõiduki

Volvo

VTL3R

FH16

(VIN-kood

YV2R002D8JA820416)

registreerimistunnistused

numbritega EL603300 ja EL322924. Hageja väitel asus maakohus üllatuslikult seisukohale, et

noolepikenduse õlilekke likvideerimise eest esitatud arvel kajastuv veoki registreerimismärk on

erinev hageja poolt märgitud numbrist. Maakohus leidis, et arvel on veoki registreerimismärk

698TNP, kuid hageja on oma 21.02.2019 e-kirjas viidanud, et see on 652TNB. Hageja väitel ei

ole kostja sellele asjaolule tuginenud ning maakohus pole seda asjaolu pooltega arutanud.

Hageja väitel oleks ta saanud apellatsioonkaebusele lisatud tõendid esitada maakohtus, kui

oleks teadnud, et see asjaolu on oluline. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on

rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus

otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata

esile toodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on

juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada

oma seisukoht. Üllatava otsuse tegemine kujutab omakorda ärakuulamisõiguse rikkumist, mis

on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt Riigikohtu

27.11.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-128-13, p 11). Kostja on maakohtus hageja poolt

dokumentaalsete tõenditena esitatud arvete kohta avaldanud üksnes üldsõnaliselt, et need ei

tõenda hagejal kahju tekkimist. Kostja ei ole tuginenud sellele, et arvel olev sõiduki

registreerimismärk erineb hageja e-kirjas viidatud märgist. Maakohus on märkinud otsuses, et

2-19-14751

kostja sellekohane üldsõnaline vastuväide võimaldab siiski kohtul hinnata tõendit ka

registreerimismärgi vastavuse aspektist, kuna tegemist ei ole mitte uue asjaoluga, mida peaks

pooltega arutama, vaid tõendi hindamise küsimusega. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei

nõustu. Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalisega vaidlusaluseid

asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Sama sätte teine

lõige sätestab kohtule kohustuse võimaldada pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude

kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoht. Vajalikus ulatuses arutamise vajadus hõlmab

ringkonnakohtu hinnangul ka arutamist ja seisukoha esitamise võimaldamist tõendi osas, mis

vaatamata teise poole vastuväidete puudumisele ei võimalda asja lahendamisel keskset tähtsust

omavat asjaolu tõendada. Menetlusosalist ei tohi panna olukorda, kus tema poolt esitatud tõend

seatakse esmakordselt kahtluse alla alles kohtuotsuses ning võetakse ära võimalus esitada selles

osas oma seisukohti ning täiendavaid tõendeid.

Ehkki maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, ei too see siiski kaasa maakohtu

otsuse tühistamist, kuivõrd ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada. TsMS § 652 lg 3 p 2

alusel võtab ringkonnakohus hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid

vastu, kuna maakohtu poolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ei olnud neid

võimalik maakohtus esitada ning tegemist on asja lahendamisel tähtsust omavate tõenditega.

38. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja esitatud arvete alusel ei ole

võimalik

tuvastada

noolepikenduse

õlilekke

likvideerimiseks

kulunud

summat.

Ringkonnakohus

muudab

selles

osas

maakohtu

otsuse

põhjendusi.

Sõiduki

registreerimistunnistused

numbritega

EL603300

ja

EL322924

kinnitavad,

et

registreerimismärgid 698TNP ja 652TNB kuulusid erinevatel aegadel ühele ja samale sõidukile

Volvo VTL3R FH16 (VIN-kood YV2R002D8JA820416) (II kd tl 97-98). Arvete nr 9153787

ja 9158079 väljastamise ajal (2019. a mai ja juuni) oli nimetatud sõiduki registreerimismärgiks

698TNP. Selline registreerimismärk nähtub ka nimetatud arvetelt (I kd tl 78-79). Vastuolu

hageja 21.02.2019 e-kirjas märgituga ei esine, kuna uue registreerimismärgi 698TNP sai sõiduk

27.02.2019 (II kd tl 97). Nii nagu maakohus teiste hageja kulu tõendavate arvete osas õigesti

tuvastas, ei saa ka arvete nr 9153787 ja 9158079 osas asuda seisukohale, et arvete adressaadi

erinevus välistaks hagejal kulu tekkimise. Ehkki arved nr 9153787 ja 9158079 on väljastatud

Sydhamnens Trailer Service AB-le, nähtub arvetest, et remont on teostatud hageja kasutuses

olevale sõidukile. Hageja väitel kandis hageja selle kulu. Kostja ei ole maakohtu menetluses

hageja poolt esitatud arvete osas selliseid vastuväiteid esitanud, et kulu kandis keegi kolmas

isik ja seetõttu ei ole hagejal kahju tekkinud.

39. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuses esitatud

väited selle kohta, et hageja poolt esitatud arved ei tõenda hagejal kulu tekkimist, tuleb

hilinemise tõttu tähelepanuta jätta. Kostja ei ole sellekohastele väidetele maakohtus tuginenud.

05.05.2020 kohtuistungil asus kostja seisukohale, et hageja esitatud arvetel nähtub maksjana

kolmas isik, kuid hageja küsimusele vastusena teatas kostja, et tegemist ei ole vastuväitega.

Kostja on menetluses oma väidet hagejal kahju tekkimata jäämise osas sisutanud hoopis sellega,

et hageja on ise endale kahju tekitanud, kuna ei võtnud kostjaga ühendust ega andnud kostjale

võimalust remonditööde tegemiseks. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses

vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega

on hagimenetlus põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu

20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Seejuures tuleb poolel vastaspoole tõendiga

mitte nõustudes esile konkreetsed vastuväited, miks antud tõend tõendamist vajavat asjaolu ei

tõenda. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused ja vastuväited esitada enne eelmenetluse

lõppemist maakohtus. See tähendab ka konkreetsete vastuväidete esitamise vajadust

2-19-14751

vastaspoole tõendite osas. Võistleva menetluse olemusega ei kooskõlas see, kui vastuväiteid

vastaspoole tõenditele asutakse sisustama alles apellatsioonimenetluses. Kostja ei ole oma

vastuses põhjendanud hageja poolt esitatud arvete osas vastuväidete hilinenult esitamist,

mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 ja lg 4 alusel need tähelepanuta.

40. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust (otsuse p 44) selles osas, et sõiduki Volvo

pealisehituse osadele (sealhulgas noolepikendusele) kehtis 1-aastane müügigarantii ka hageja

suhtes. Samuti ei ole pooled vaidlustanud maakohtu järeldust selle kohta, et noolepikenduse

õlileke ilmnes garantii kehtivuse ajal. Kuna hageja arved nr 9153787 ja 9158079 tõendavad

hageja poolt kulu kandmist summas 5122,19 eurot noolepikenduse õlilekke kõrvaldamiseks, on

hageja kahju hüvitamise nõue nimetatud summa ulatuses põhjendatud.

41. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et hüdrovoolikute purunemise

tõttu tekkinud kulu suurust ei saa kindlaks teha ja seetõttu ei ole hageja kahju hüvitamise nõue

selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hageja väitega nagu pidanuks

maakohus hüdrovoolikute purunemise tuvastamise järgselt VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1

alusel kahju hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt ise otsustama. Nimetatud sätted

näevad ette võimaluse kohtul oma siseveendumuse kohaselt hüvitise suuruse määrata üksnes

juhul, kui tegemist on olukorraga, kus kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha või see on seotud

eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Käesolevas asjas palub hageja kostjalt

välja mõista kahju, mis on hagejal tekkinud seoses sõiduki remondiga. Tavapäraselt on sõiduki

remondikulu võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendiliikidega

ning tegemist ei ole eriliste raskuste või ebamõistlike kuludega seotud tõendamisega. Hageja ei

ole esile toonud, et käesolevas asjas selline olukord esineks. Seega ei saa ringkonnakohtu

hinnangul järeldada, et hagejal oli võimatu või raske tõendada hüdrovoolikute purunemise tõttu

tekkinud kahju suurust.

42. Hageja leiab, et kui kohtul tekkisid kahtlused hüdrovoolikute purunemisest tingitud kahju

ulatuse osas, oleks kohus saanud 05. mail 2020. a toimunud istungil hageja seaduslikku

esindajat vande all üle kuulates temalt hüdrovoolikute parandamisega kaasnevate kulude kohta

uurida. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. TsMS § 2681 lg 1 kohaselt võib kohus

sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata

ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite

põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu

tõepärasuses. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus võiks menetlusosalise vande all omal

algatusel üle kuulata ükskõik millise asjaolu selgitamiseks. Kohus saab menetlusosalise

tõendamist vajava asjaolu tõendamiseks üle kuulata üksnes siis, kui pool on omalt poolt teinud

kõik, et tõendid esitada ja tõendamiskoormust täita, kuid see pole õnnestunud. Eelkõige on

menetlusosalise vande all antav seletus vajalik siis, kui on tegemist olukorraga, kus asjaolu ei

saagi muul viisil tõendada. Antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Nagu kolleegium

eelnevalt märkis, on sõiduki remondikulu võimalik tõendada mitmel muul viisil. Seega ei oleks

hageja vande all ülekuulamine kohtu omal algatusel remondikulu tõendamiseks olnud

põhjendatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole maakohtu istungil hageja

seadusliku esindaja ülekuulamise vajaduse arutamisel tuginenud sellele, et hageja vajaks

ülekuulamist ka remondikulu suuruse tõendamiseks. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist vajas

hageja ülekuulamist selleks, et tõendada 6-kuulise lisagarantii kehtivust ning kostja teavitamist

sõidukil esinenud puudustest.

43. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud kostjalt hageja kasuks

välja mõistma kohtueelselt kantud õigusabikulud. Maakohus on põhjendanud kolleegiumi

2-19-14751

hinnangul õigesti, et olukorras, kus hageja nõudis kostjalt kohtueelselt hinna alandamisest

tulenevalt enamsaadu tagastamist ja kohtus loobus sellest nõudest, ei olnud kohtueelne õigusabi

põhjendatud. Lisaks leidis maakohus, et hinna alandamise nõuet ei olnud hagejal võimalik

maksma panna, mistõttu valis hageja kohtueelselt ebaõige õiguskaitsevahendi. Seda maakohtu

järeldust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Kostja 22.04.2019 kohtumenetluse eelselt

esitatud vastusest nähtuv, et kostja eitab mistahes võlaõigusliku suhte olemasolu hagejaga, ei

muuda hageja nõuet põhjendatuks. Samuti ei saa hageja nõude põhjendatust järeldada sellest,

et kostja ei avaldanud hagejale soovi astuda kompromissläbirääkimistesse. Ringkonnakohus

leiab, et hageja nõude põhjendatuse hindamisel ei oma tähtsust, kas vaatamata ebaõigele

õiguskaitsevahendile pidanuks kostja nõustuma muude võimalike õiguskaitsevahendite

kasutamisega või pakkuma omalt poolt kohtuväliseid lahendusi.

44. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud nõude suurus kokku 7627,61 eurot (= 2505,42

+

5122,19).

Kostja

on

esitanud

maakohtus

30.03.2020

menetlusdokumendis

tasaarvestusavalduse summas 8137,61 eurot. Hageja vaidles sellele vastu 6548 eurot ületavas

osas. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et tasaarvestus on põhjendatud summas 6548 eurot

ning sellest ületavat osa ei hinnanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt tasaarvestamiseks

esitatud nõue on põhjendatud ka suuremas ulatuses kui hageja nõustus, kokku summas 8137,61

eurot. Kostja esitas hageja nõudega tasaarvestamiseks enda nõude tulenevalt kostja 28.05.2018

arvest nr 1805007 summas 625,64 eurot (I kd tl 122) ja 16.07.2018 arvest nr 1807008 summas

963,68 eurot (I kd tl 123). Hageja vaidleb nimetatud arvetele vastu põhjendusega, et need on

esitatud ajal, mil lepingu esemele kehtis garantii ja tasuta hooldus ning kõik arvetelt nähtuvad

seadmed/osad on paigaldatud ja tööd teostatud garantii ajal. Hageja väitel oli muude arvete

osas, millega hageja nõustus, pooled kokku leppinud, et hageja tasub need, kuid arvete nr

1805007 ja 1807008 osas oli pooltel kokkulepe, et kostja teeb nende osas kreeditarve. Seega ei

kuulu hageja hinnangul need arved hageja poolt tasumisele. Kostja ei ole hageja väiteid omaks

võtnud, seega pidi hageja tõendama, et poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, et kostja on

arvete nr 1805007 ja 1807008 tasumise nõudmisest loobunud. Hageja hinnangul tõendab poolte

kokkulepet hageja 12.12.2018 e-kiri kostjale. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa poolte

12.12.2018 kirjavahetusest (I kd tl 188-191) järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud osade

käesolevas asjas kohtule esitatud kostja arvete tasumata jätmises. Hageja seaduslik esindaja

Indrek Varik kirjutab nimetatud e-kirjas üldsõnaliselt, et: „Lisaks palun tühistada arve, mille

mulle peale hooldust saatsid.“ Sellest ei ole võimalik järeldada, millise arve osas kreeditarve

tegemisest on jutt. Samuti ei ole seda võimalik tuvastada kostja 12.12.2018 vastuskirjast. Lisaks

ei saa kostja poolt esitatud arveid nr 1805007 ja 1807008 arvestamata jätta põhjendusel, et need

olid esitatud garantii kehtivuse ajal. Hageja on nõustunud tasuma teisi arveid, mis on samuti

esitatud garantii kehtivuse ajal ning hageja ei ole selgitanud, mille poolest tulnuks seetõttu

viidatud 2 arvet arvestamata jätta.

45. Kuna kostja tegi menetlusliku tasaarvestuse 30.03.2020, sai kostja tasaarvestada enda

nõudeid summas 8137,61 eurot hageja nõuetega summas 7943,17 eurot (= põhinõue 7627,61

eurot + 30.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 315,56 eurot). Seega on kostja

tasaarvestuse tõttu hageja nõue seisuga 30.03.2020 lõppenud.

46. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsus ei ole

menetluskulude jaotuse osas TsMS § 162 lõikega 1 kooskõlas. Nimetatud sätte kohaldamise

aluspõhimõtteks on, nagu hageja õigesti nimetab, „kaotaja maksab“ põhimõte. Samas teeb

hageja ebaõige järelduse, et teda ei saa käesolevas asjas kaotajaks pidada. TsMS § 162 lg 1

kohaldamise eelduseks on hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine. Olukorras, kus

vastaspool on teinud menetlusliku tasaarvestusavalduse, märgib kohus otsuse resolutsioonis

üksnes, kas ja millises ulatuses kuulub hagi rahuldamisele või jääb rahuldamata. Üksnes otsuse

2-19-14751

resolutsioonist lähtudes saab järeldada, kes on vaidluse kaotanud. Seega, kui hageja nõuded

loetakse tasaarvestuse tõttu lõppenuks, ei saa hageja olla mitte võitja, vaid vaidluse kaotanud

pool. Ringkonnakohus ei nõustu, et antud juhul tuleks menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS

§ 162 lg-st 4 ning jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Nimetatud säte näeb lõikest 1

erineva menetluskulude jaotuse võimaluse ette juhul, kui kaotanud poolelt oleks

menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Tegemist on kohtu

diskretsiooniotsusega. Maakohus ei ole tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke

asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Tasaarvestusavalduse tõttu nõuete

lõppenuks lugemisega hagi rahuldamata ja selle tõttu menetluskulude hageja kanda jätmine ei

ole ringkonnakohtu hinnangul nimetatud kriteeriumitele vastav.

47. Hageja hinnangul tulnuks maakohtul kostja menetluskulude suurust vähendada enam kui

2,5 tunni ulatuses. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja

tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus,

mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15,

p 14; 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrust tsiviilasjas

nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse

üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust

praegusel juhul õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja

analüüsinud hageja esindaja töö mahtu. Sellest tulenevalt on kohus õigesti vähendanud

toimingute ajakulu vaidlustatud otsuses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud ega

vajalik, ning mõistnud hagejalt kostja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku kostja

lepingulise esindaja kulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus nii õigusabiteenuse

osutamise ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse

käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse

põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu

kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

49. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

50. Kostja esitas 18.01.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1629,17 eurot, millest

249,17 eurot on käibemaksuta ja 1380 eurot käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja kohaselt

on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 12 tunni ja

10 minuti ulatuses kuni 24.08.2020 tunnihinnaga 115 eurot (käibemaksuta) ja alates 24.08.2020

tunnihinnaga 115 eurot, millele lisandub käibemaks.

2-19-14751

51. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjale lisatud aruannetes märgitud

toimingud ei ole osaliselt põhjendatud. Aruandes nr 1 on kostja märkinud toiminguna

15.05.2020 seisukoha koostamise hageja vastuväitele 45 minuti ulatuses. Nii nagu hageja

õigesti märkis, ei ole tegemist menetluskuluga, mis on tekkinud apellatsioonimenetluses.

Maakohus tegi otsuse 12.06.2020, seega on tegemist menetluskuluga, mille hüvitamist saanuks

nõuda maakohtus. Ringkonnakohtus on võimalik nõuda menetluskulu hüvitamist, mis on

tingitud apellatsioonkaebuse esitamisest (TsMS § 171 lg 1) ja on seega tekkinud pärast selle

esitamist.

52. Ülejäänud kostja poolt märgitud toimingud – tutvumine maakohtu otsusega ja

apellatsioonkaebusega, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele,

kohtumäärusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud ning

nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Kokku on seega

kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks 11 tundi ja 25

minutit.

53. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 115 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud, olles vastavuses käesoleva asja

keskmise keerukuse ja mahukusega.

54. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

hagejalt

kostja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 162,92 eurot (käibemaksuta) ja 1380 eurot (koos

käibemaksuga), kokku 1542,92 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav