2-20-114868/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1 Tartu

Tsiviilasi nr

2-20-114868

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi S. K. vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2972,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants - registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. - XXX, e-post XXX

Kostja: S. K. - isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX; e-

post XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi S. K. vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista S. K. osaühingu Aktiva Finants kasuks S. K. ja P. G. O. vahel 01.05.2019. a

sõlmitud krediidikonto lepingu nr XXX alusel:

2.1. 2810 (kaks tuhat kaheksasada kümme) eurot 51 senti, sealhulgas põhivõlg 1796

eurot, intress 201,29 eurot ning viivis perioodil 25.10.2019. a – 12.02.2021. a 813,22

eurot;

2.2. viivis tasumata põhivõlalt (1796 eurot) alates 13.02.2021. a kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu summas 50 eurot väljamõistmise osas.

4. Jätta menetluskulud 98% ulatuses S. K. kanda ja 2% ulatuses osaühingu Aktiva Finants

kanda.

5. Määrata osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 525 eurot.

6. Mõista S. K. osaühingu Aktiva Finants kasuks välja 514 (viissada neliteist) eurot 50 senti

menetluskulude katteks.

7. Mõista S. K. osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule hagi S. K. (kostja) vastu hagi 1324,07 euro

(võlgnevus 1796 eurot, intress 201,29 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 781,77 eurot) ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja 01.05.2019. a sõlminud P. G. O. krediidikonto lepingu nr

XXX, mille alusel sai krediiti 1850 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama maksegraafiku

alusel, kuid ei teinud seda. Kostja tagastas saadud krediidist vaid 54 eurot. P. G. O. ütles

lepingu üles 25.10.2019. a, kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt. Esialgne võlausaldaja P. G. O. loovutas 29.10.2019. a kostja vastase nõude

osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 322 lg 1 alusel kätte toimetatud 19.01.2021. a kostja rahvastikuregistris märgitud aadressil

kostja emale dokumentide üleandmisega. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka

hiljem vastust hagiavaldusele.

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut

tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi

tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas

on hageja hagiavalduses taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtule ei

vasta.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada

osaliselt.

Kostjalt tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 8, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 113 ja § 397 lg 1

alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1796 eurot, intress 201,29 eurot ning viivis

perioodil 25.10.2019. a – 12.02. 2021. a 813,22 eurot; samuti viivis põhivõlalt (1796 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates 13.02.2021. a kuni põhivõla tasumiseni.

Hagi tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmise osas.

VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 50 eurot. VÕS §

1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot.

Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulu kirjade saatmise, telefonikõnede, päringute

koostamise, kontaktandmete otsimise, kontrollimise ja töötlemise jms eest. Hageja esitatust ei

nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses.

VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu

nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle

ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V.

Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata

sissenõudekulude osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 98% ulatuses kostja kanda ning 2% ulatuses

hageja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 480 eurot,

kokku 545 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus

põhjendatud.

Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ning

menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab

kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on

hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 525 (275 + 250) eurot.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 514,50 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

kohtunik