2-20-7981/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

12. veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-7981

Tsiviilasi

XX ja CC hagid YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

XX hagi osas 441 eurot ja CC hagi osas 441 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (vastustajad): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja CC (isikukood XXXXXXXXXX),

ühine seaduslik esindaja QQ ja ühine lepinguline esindaja

Krista Paal

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Angela Jürgenson

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 20. jaanuari ja hagejate 21. jaanuari 2021 taotlused

täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades

lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi ja ringkonnakohtus kostja kanda.

5. Rahuldada hagejate taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kummagi hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks apellatsioonimenetluses 125 eurot (kokku 250 eurot) ning mõista kostjalt

YY hageja XX kasuks välja 125 eurot ja hageja CC kasuks 125 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2 (8)

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja I) ja CC (hageja II, koos edaspidi: hagejad või lapsed) esitasid oma seadusliku

esindaja QQ (ema) vahendusel 1. juunil 2020 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja, isa)

vastu elatise nõuetes. Hagejad palusid alates hagi esitamisest kostjalt välja mõista hagejate

ülalpidamiseks elatise 292 eurot lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks nõudsid nad 2020. aasta aprilli ja mai eest

tagasiulatuvalt kokku 568 euro maksmist.

Hagejad tõid esile järgmised asjaolud:

-

vanemate abielu lahutati 2015. aastal ja hagejad jäid elama ema juurde;

-

vanemate vahel 22. aprillil 2015 sõlmitud ja notariaalselt kinnitatud kokkuleppe

kohaselt pidi kostja maksma hagejatele elatist miinimummääras. Kostja ütles

18. märtsil 2020 elatise maksmise kokkuleppe üles. Alates lepingu ülesütlemisest rikub

kostja laste ülalpidamise kohustust, sest ei tasu elatist miinimummääras;

-

hageja I ülalpidamiskulu ühes kuus on 743,49 eurot, sh eluasemele 73,30 eurot, toidule

114,34 eurot, transpordile 20 eurot, sidekulu 13 eurot, tervishoiule 77,85 eurot,

hügieenitarvetele 20,75 eurot, koolikohustuste täitmiseks 34,75 eurot, riietele ja

jalanõudele 69,46 eurot, huviharidusele ja spordile 95,80 eurot, taskuraha 20 eurot,

kooli ja huvitegevuse kohustuse täitmisel ühistegevuste raha kogumine (laagrid)

41,80 eurot, pereürituste kulu (reisid, seiklused, ujulad, kinod, teatrid jne) 67,44 eurot

ning muu kulu 95 eurot;

-

hageja II ülalpidamiskulu ühes kuus on 722,39 eurot, mis koosneb muidu samadest

osasummadest nagu hagejal I, aga sidekulu on 5 eurot, huviharidusele ja spordile kulub

93,75eurot, laagritele 10 eurot ja muu kulu on 115,75 eurot;

-

ema töötab huvijuhina töötasuga 832,64 eurot. Lisaks on ta hobi korras tantsutreener.

Emale kuulub kinnistu.

2. Kostja vaidles hagile vastu kummagi hageja osas igakuist elatist 175 eurot ületavas osas.

Tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

alates aprillist 2020 maksab kostja elatiseks kokku 300 eurot, mis on õiglane ja kostjale

jõukohane, arvestades tema pere kulutusi, ülalpeetavaid, hagejate tegelikke kulutusi ja

hagejatele vahetu ülalpidamise andmist kaheksal ööpäeval kuus. Kostja elukaaslasel on

kaheaastane laps ja nende perre sünnib veel üks laps, seega tuleb kostjal hoolitseda

nelja alaealise ülalpeetava eest;

-

hagejate ülalpidamiskulud on ülepaisutatud. Justiitsministeeriumi tellitud ning Tartu

Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers

Advisorsi 2020. aasta uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (edaspidi:

2020. aasta uuring) järgi on kahe lapsega peres lapse kulu 343 eurot kuus. Ema

sissetulek on 832,64 eurot, mistõttu on selge, et ta ei saa kulutada hagejatele

1465,88 eurot kuus. Hagi esitati eriolukorra ajal, mil ei toimunud trenne ja puudus

vajadus teha kõiki kulutusi;

-

hageja I tegelik kulu ühes kuus on 350 eurot, sh eluasemele 38 eurot, toidule 90 eurot,

transpordile 7 eurot, sidekulu 13 eurot, tervishoiule 5 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot,

koolikohustuste täitmiseks 12 eurot, riietele ja jalanõudele 20 eurot, huviharidusele ja

spordile 95 eurot, taskuraha 20 eurot, kooli ja huvitegevuse kohustuse täitmisel

3 (8)

ühistegevuste raha kogumine (laagrid) 10 eurot, pereürituste kulu 15 eurot ja muu kulu

20 eurot;

-

hageja II tegelik kulu ühes kuus on 340 eurot, mis koosneb samadest osasummadest

nagu hagejal I, v.a sidekulu 5 eurot ning huvihariduse ja spordi kulu 94 eurot;

-

kostja kolmanda lapse kulud ühes kuus on 375 eurot: eluasemele 145 eurot, toidule

50 eurot, transpordile 10 eurot, tervishoiule 5 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot,

koolikohustuste täitmiseks 4 eurot, riietele ja jalanõudele 20 eurot, huviharidusele ja

spordile 24 eurot, taskuraha 5 eurot, kooli ja huvitegevuse kohustuse täitmisel

ühistegevuste raha kogumine (laagrid) 72 eurot, pereürituste kulud 15 eurot ja muu

kulu 20 eurot;

-

hagejate kulud, mida kannab kostja hagejate tema juures olles on 249,76 eurot.

Hageja I puhul on need eluasemekulu 29,88 eurot, toidukulu 38 eurot, transpordikulu

12 eurot, hügieenitarbed 2 eurot, riided ja jalanõud 8 eurot, taskuraha 5 eurot,

pereüritustega seotud kulud (reisid, seiklused, kinod jne) 15 eurot, muud ettetulevad

kulud 20 eurot. Hageja II puhul eluasemekulu 29,88 eurot, toidukulu 30 eurot,

transpordikulu 12 eurot, hügieenitarbed 2 eurot, riided ja jalanõud 6 eurot, taskuraha

5 eurot, pereürituste kulu 15 eurot ja muu kulu 20 eurot.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagid 14. oktoobri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ning

mõistis kostjalt elatise hageja I ülalpidamiseks igakuiselt 216 eurot ja hageja II ülalpidamiseks

211 eurot alates 1. juunist 2020 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud

jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda,

mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

3.1. Igakuise elatise väljamõistmisel kohaldas maakohus perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97,

§ 99 lg-d 1 ja 2, § 100 lg-d 1 ja 4, § 101 lg 1, § 102 lg 2, § 116 lg 1 ja põhjendas seda järgmiselt.

3.1.1. Hagejate põhjendatud ülalpidamiskulu (üldjuhul arvestatud ühe lapse kohta) kuus on

järgmine: eluasemele 68,48 eurot, toidule 100 eurot, transpordile 7 eurot, sidekulu hageja I

puhul 13 eurot ja hageja II puhul 5 eurot, tervishoiule 23,05 eurot, hügieenitarvetele

20,75 eurot, koolikohustusele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 39 eurot, huviharidusele ja

spordile hageja I puhul 95,80 eurot ja hageja II puhul 93,75 eurot, taskuraha 20 eurot, kooli ja

huvitegevuse kulu 10 eurot ja pereürituste kulu 15 eurot. Kokku on hageja I põhjendatud kulu

432,08 eurot ja hageja II kulu 422,03 eurot kuus.

3.1.2. Ema töötasu on 950 eurot (bruto) kuus, millele lisandub treeneri tasu 156,80 eurot

(neto) ja lastetoetus 120 eurot. Emale kuulub kinnistu. Kostja töötasu on 1555,36 eurot (neto).

Kostjal pole kinnisvara ega isiklikku sõidukit, ta kasutab liisinguautot kuumaksega 244 eurot

ja elab üürikorteris. Hagejate vanemate majanduslikud seisundid ei erine oluliselt, mistõttu on

vanemad kohustatud panustama laste ülalpidamisse võrdses ulatuses.

3.1.3. Rahvastikuregistri andmetel on kostja nelja alaealise lapse isa. Hagejate ülalpidamise

ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada kostja kõigi alaealiste lastega. Kostja väljaminekud

ühes kuus on 1023,50 eurot: autoliising 244 eurot, korteri üür 300 eurot, kahe väiksema lapse

ülalpidamine 187,50 eurot ja 292 eurot. Seega pärast igakuisest sissetulekust väljamineku

mahaarvamist jääb kostjale alles 531,86 eurot (= 1555,36 – 1023,50). Kostja pere sissetulekule

lisandub kostja elukaaslase saadav miinimum emapalk ja lastetoetus 120 eurot.

3.1.4. Kostja sissetulek võimaldab tasuda hageja I ülalpidamiseks 216 eurot ja hageja II puhul

211 eurot kuus. Väljamõistetav elatis vastab tegelikule ülalpidamisvajadusele. Samuti on

väljamõistetud elatis kooskõlas 2020. aasta uuringuga, mille kohaselt on Tallinnas elava lapse

ülalpidamiskulu keskmiselt 431 eurot kuus. Kostja poolt üksikute kulude kandmine ei ole

elatise vähendamise alus. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, et hagejatel on vahelduv elukoht või

4 (8)

et hagejad viibiks kostja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu

ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt.

3.2. Maakohus jättis rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatise nõude summas 568 eurot.

Hagejad on vastu võtnud kostja tasutud elatised aprilli eest 300 eurot ja mai eest 300 eurot.

Puuduvad tõendid, et hagejad oleks sel ajal elatist juurde küsinud. Seega olid hagejate

ülalpidamisvajadused kostja tasutud summadega kaetud.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning

vähendada temalt hageja I kasuks välja mõistetud igakuist elatist 167 euroni ja hageja II osas

162 euroni. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kaebuse väited on järgmised.

4.1. Esiteks ei arvestanud maakohus, et suhtluskorra kokkuleppe alusel viibivad hagejad

kaheksa ööpäeva kuus kostja juures. Nendel päevadel kannab kostja hagejate toidu-, hügieeni-

ja pereürituste kulud. Need kulud tuleks arvesse võtta elatise määramisel. Kui toidukulu ühele

hagejale kuus on 100 eurot, hügieenitarvete kulu 20,75 eurot ja pereüritustega seotud kulu

15 eurot, siis kokku kulub ühele hagejale 135,75 eurot. Kui arvestada, et kuus on 30 päeva, siis

ühe päeva kulu on 4,525 eurot (= 135,75 ÷ 30) ja kaheksa päeva kulu 36,20 eurot (= 8 × 4,525).

Vaidlustatud otsuse järgi on hageja I igakuine põhjendatud kulu 432,08 eurot ja hageja II puhul

422,03 eurot. Nimetatud summadest tuleb lahutada kostja igakuiselt kantav osa (36,20 eurot).

Seega on hageja I igakuine põhjendatud kulu 395,88 eurot ja hageja II kulu 385,83 eurot.

4.2. Teiseks ei arvestanud maakohus emale makstava igakuise lapsetoetusega. Maakohus ei

põhjendanud, miks lapsetoetusest pole võimalik kanda hagejate kulusid. Samuti ei põhjendanud

maakohus, miks lapsetoetusega ei arvestata välja mõistetava elatise ulatuse määramisel, kuigi

kostja seda taotles.

Arvestades, et ema kantav igakuine põhjendatud kulu hageja I puhul on 395,88 eurot, mis

pooleks jagades on 197 eurot, siis sellest ½ lapsetoetuse lahutamisel jääb elatiseks 167 eurot

(= 197 – 30). Hageja II puhul on igakuine põhjendatud kulu 385,83 eurot, mis pooleks jagades

on 192 eurot ja sellest ½ lapsetoetuse lahutamisel jääb elatiseks 162 eurot (= 192 – 30).

5. Hagejad vaidlevad kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

muutmata, aga täiendab otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja

kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata ja menetluskulud poolte endi

kanda. Neid otsustusi kostja ei vaidlustanud ja hagejad kaebust ei esitanud. Seega on kirjeldatud

osas maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda sellest, et kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmise üldised eeldused on täidetud.

Samuti pole vaidlustatud asjaolusid seoses vanemate sissetuleku ja sellest tulenevalt nende

võrdse kohustusega kanda laste ülalpidamiskulud. Nimetatud asjaolude tuvastamise ja neist

järelduste tegemise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega.

9. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled sisuliselt küsimuses, kas kostjalt välja mõistetud

elatist tuleks vähendada seetõttu, et hagejad viibivad kaheksa päeva igas kuus kostja juures

(kaebuse esimene väide) ja lapsetoetus makstakse välja hagejate emale (kaebuse teine väide).

10. Ringkonnakohus käsitleb esmalt hagejate vajaduste hindamise ja tõendamisega seonduvat.

5 (8)

10.1. Maakohtus vaidlesid pooled mh hagejate igakuiste vajaduse suuruse üle. Eelduslikult on

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus märkis

vaidlustatud otsuse p-s 10 õigesti, et viidatud alammäär on 584 eurot ja pool sellest 292 eurot.

Niisiis saab eeldada, et lapse igakuiste vajaduste katmiseks kulub kuupalga alammäära summa

ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid üldjuhul tõendada. Siiski on kohtul

võimalus hinnata lapse vajadusi juhul, kui soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema

elatise (Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14 ja seal viidatud

varasem praktika).

10.2. Eelmises p-s 10.1 märgitust järeldub lapse vajaduste osas järgmine tõendamiskoormise

jaotus. Hageja peab tõendama kahekordsest miinimumelatisest (kuupalga alammäärast)

suurema vajaduse esinemise ja kostja omakorda saab tõendada, et tegelikult vajadused on

väiksemad. Maakohus eksis tõendamiskoormise jaotamisel, kui tuvastas hagejate vajadused

tervikuna väiksemana kahekordsest miinimumelatisest põhjendusega, et hagejad ei tõendanud

oma väiteid vajaduste suuruse kohta.

10.3. Ringkonnakohus tegi kostjale ettepaneku selgitada, milliste maakohtus esitatud

tõenditega on tõendatud väide, et hagejate tegelikud vajadused on väiksemad kahekordse

miinimumelatise summast. Kostja tugineb selles osas 2020. aasta uuringule, millele viitas

hagejate vajaduste tuvastamisel ka maakohus. Ringkonnakohus leiab, et uuringu tulemustega

ei saa tõendada hagejate kui konkreetsete laste vajadusi. Nimelt pöörataks sel moel sisuliselt

ümber eelmises p-s 10.2 kirjeldatud tõendamiskoormise jaotus. Uuringule saab küll tugineda

kui dokumentaalsele tõendile, nt massisäästu vm laste ülalpidamiskulutusi üldiselt mõjutatavate

asjaolude puhul, aga selle alusel ei ole võimalik tuvastada lapse vajadusi. Seega ei lükanud

kostja ümber p-s 10.1 sõnastatud eeldust ja asja lahendamisel tuleb lähtuda kummagi hageja

vajadustest kuupalga alammäära summas, st 584 eurot kuus.

10.4. Riigikohus on selgitanud, et praegune miinimumelatise süsteem ei tarvitse enam olla

eesmärgipärane, sest alampalk ei seostu laste vajadustega ega ole sobiv vahend elatise

määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Need puudused annavad

alust seadusandjale kaaluda kas miinimumelatise vähendamist või uuringutel põhineva

vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks mh kooselavate ülalpeetavate

mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku

(9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30 teine lõik ja seal viidatud varasem

praktika). Kohus on asja lahendamisel seotud kehtiva õigusega kuni see on põhiseadusega

kooskõlas. Ringkonnakohus ei tähelda PKS § 101 lg 1 selliseid puudusi, et see poleks enam

põhiseaduspärane. Seega ei saa eirata praegu kehtivat miinimumelatise süsteemi ja 2020. aasta

uuring on pigem alus seadusandjale praeguse õigusliku olukorra muutmiseks.

10.5. Hagejad esitasid 21. jaanuari 2021 menetlusdokumendiga täiendavaid dokumentaalseid

tõendeid, millega soovisid tõendada teatavate kulude suurust. Eelmistes alapunktides märgitud

kaalutlusel pole hagejatel vaja tõendada oma kulutusi miinimumelatisele vastavas ulatuses.

Järelikult tuleb hagejate taotlus jätta TsMS § 230 lg 1 ja § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid füüsiliselt tagastada, aga kohtul puuduvad

käesoleval ajal tehnilised võimalused menetlusdokumendi lisade osaliseks tagastamiseks.

Tsiviilasja toimikusse lisab ringkonnakohus viidatud dokumendi lisadest ainult õigusabikulu

arved.

11. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus kaebuse esimest väidet, millega kostja taotleb

sisuliselt temalt välja mõistetava elatise vähendamist seoses lastele osaliselt vahetu

ülalpidamise andmisega.

11.1. Elatise maksmiseks kohustatud kostja peab tooma esile ja tõendama asjaolud, mis tema

hinnangul võimaldavad PKS § 102 lg 2 alusel mõista välja miinimumist väiksema elatise. Õige

6 (8)

on kostja arusaam, et mõjuv põhjus viidatud sätte tähenduses võib olla ka lastele vahetult

ülalpidamise andmine (Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 17.1

esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

11.2. Kostja tõi maakohus esile, et lapsed viibivad iga kuu kaheksa päeva tema juures ja sel

ajal annab ta neile ülalpidamist vahetult. Hagejad seda otseselt ei vaidlustanud, kuigi märkisid

istungil, et vähemalt osaliselt on lapsed sel ajal kostja vanemate juures. Samas ei väitnud

hagejad, et kostja ei peaks lapsi nimetatud ajal üleval. Maakohus märkis asjakohaselt, et

eelkõige oleneb kõnealusel põhjusel elatise vähendamine sellest, kui suures osas kumbki vanem

laste vajadusi rahuldab. Siiski ei tähenda see, et kostja pidanuks maakohtus tõendama väiteid,

millele hagejad vastu ei vaielnud.

11.3. Kaebuses tugineb kostja väitele, et ta annab kummalegi lapsele vahetult ülalpidamist

summas 36,20 eurot kuus. Kuna maakohtus ei olnud vaidlust laste kostja juures viibimise aja

osas, siis pidi kostja esitama tõendeid juhul, kui tema väidetav kulu on suurem vastavat liiki

kulu osast arvestades kostja juures viibitavat aega. Sellist kulu kostja praegu enam ei väida.

Neil kaalutlustel tegi ringkonnakohus hagejatele ettepaneku osutada maakohtus esitatud

tõenditele, mille põhjal saaks tuvastada, et kostja tegelik kulu kummalegi hagejale vahetu

ülalpidamise andmisel on kostja esiletoodust väiksem. Hagejad sellekohaseid viiteid ei

esitanud, aga tõid esile, et praegu viibivad lapsed kostja juures mitte enam kui kuus päeva kuus.

11.4. Eelneva põhjal saab asja lahendamisel lähtuda sellest, et lapsed viibivad vähemalt osa

aega kostja juures ja kostja annab neile kummalegi vahetult ülalpidamist 36,20 eurot kuus. See

võib olla mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses, et mõista hagejate kasuks välja miinimumist

väiksem elatis.

11.5. Kostja esitas koos 20. jaanuari 2021 menetlusdokumendiga täiendavaid tõendeid

vanemate suhtluse kohta eelmise aasta novembris ja detsembris seoses laste viibimisega kostja

juures. Vastavalt eespool märgitule, pole esmatähtis kostja juures viibitud aeg, vaid laste

ülalpidamiseks tehtavad kostja kulutused. Need tuvastas ringkonnakohus kui mitte

vaidlusalused. Eespool p-s 10.5 märgitud põhjendustel jäävad kostja taotlused rahuldamata.

12. Kaebuse teise väite kohaselt jättis maakohus arvesse võtmata hagejate emale laekuva

peretoetuse. Ainuüksi peretoetuste maksmine ei anna alust vähendada elatist alla

miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine

olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (vt nt Riigikohtu 28. märtsi 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohus leidis p-s 11.4, et elatise saab mõista välja miinimumist väiksemas summas,

st asjakohane on arvestada ka peretoetusega. Vaidlustamata asjaoludel on hagejate kohta

arvestatud toetuse summa kokku 120 eurot, st 60 eurot kummalegi.

13. Eelneva põhjal saab ringkonnakohus anda kokkuvõtva hinnangu, kas hagejate kasuks välja

mõistetud elatist tuleb kostja kaebuse alusel vähendada.

13.1. Punkti 10.3 kohaselt on põhjendatud lähtuda kummagi hageja ülalpidamise kulust

584 eurot kuus, sest sellest väiksemat ülalpidamiskulu kostja ei tõendanud. Nii ema kui isa peab

sellest kulust kandma poole ehk 292 eurot.

13.2. Punkti 11.4 järgi saab lähtuda sellest, et kostja kannab vahetult ülalpidamiskulu

36,20 eurot kummagi hageja osas ja see võib anda alust mõista elatis välja alla miinimumi.

13.3. Punkti 12 tulemusel saab elatise summa määramisel arvestada lapsetoetusega, st 60 eurot

kummagi hageja kuludest on sellega kaetud. See vähendab kummagi vanema kanda jäävat

summat 30 euro võrra lapse kohta ja nii jääb vanema kanda 262 eurot.

7 (8)

13.4. Järelikult on kostjal veel vaja kanda 225,80 eurot (= 262 – 36,20) kummagi hageja

ülalpidamise kuludest. Maakohus mõistis välja väiksemad summad (216 ja 211 eurot). Siin-

juures hindas maakohus, et kostjal on võimalik enda ja teiste alaealiste laste ülalpidamist

kahjustamata välja mõistetud elatist maksta. Seda järeldust ei ole kaebusega vaidlustatud.

Kokkuvõtvalt puudub alus kostja kaebuse rahuldamiseks.

14. Lõpuks selgitab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata jätmist, kuigi käesoleva

otsuse põhjendused võimaldaks teha ka hagejatele soodsama otsuse.

14.1. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel on kohus TsMS § 651 lg 1 järgi seotud selle piiridega

ega saa üldjuhul teha apellandi olukorda halvendavat otsust.

14.2. Kuigi maakohus eksis tõendamiskoormise jaotamisel ning jättis arvesse võtmata vahetult

antava ülalpidamise ja peretoetuse, siis ei muuda see tervikuna maakohtu otsust ebaõigeks ega

põhjendamatuks. PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus (Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14 esimene

lõik). Ringkonnakohus leiab, et selle diskretsiooniga on hõlmatud ka menetluslik otsustus,

kuidas hinnata konkreetsel juhul laste vajadusi, vanemate võimalusi ja muid elatise summat

mõjutavaid asjaolusid.

14.3. Miinimumist väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema

piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel

arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise

maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse

igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt nt Riigikohtu

9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-d 26–30 ja 25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-35-16 p 20, samuti neis viidatud varasem praktika). Seda eesmärki maakohus järgis.

14.4. Tervikuna hinnangu andmisel jõudis maakohus tulemuseni, mis ei erine oluliselt

ringkonnakohtu eelnevatest põhjendustest.

15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1

alusel kostja kanda. Maakohtu menetluskulude jaotust ei vaidlustatud. Juhindudes TsMS § 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude

jaotuse.

16. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata hagejate kulunimekirja alusel.

16.1. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirja ja dokumendid nii maa- kui ka ringkonna-

kohtu menetluse kohta. Maakohtu otsustatud menetluskulude jaotuse järgi jäid need poolte endi

kanda ja maakohus leidis seetõttu põhjendatult, et vastavaid kulusid pole vaja rahaliselt

kindlaks määrata. Selles osas jäävad hagejate kuludokumendid ja nimekiri tähelepanuta.

16.2. Ringkonnakohtus kantud kuludena taotlevad hagejad kokku 350 euro hüvitamist, mis on

tasu 7 t õigusteenuse eest tasumääraga 50 eurot/t (käibemaksu ei lisandu). Kostja ei esitanud

kulude osas muid vastuväiteid, kui palus jätta need poolte endi kanda, ja märkis, et suurte

kulude kandmine oli ema otsus.

16.3. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 t (sh

kaebusele vastamine 3 t ning määrusega tutvumine ja seisukohtade esitamine 2 t). Kohus võtab

arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning

pooltel ei olnud vajadust esitada uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on kohane.

Hagejate kulud ei ole ebamõistlikult suured.

16.4. Hagejad osalesid käesolevas asjas iseseisvalt, kuigi esitasid ühise hagiavalduse ja muud

menetlusdokumendid. Menetluskulud hüvitatakse kummalegi hagejale eraldi, aga saab lähtuda

nende osade võrdsusest. Neil kaalutlustel tuleb kostjal kummalegi hagejale hüvitada

8 (8)

apellatsioonimenetluse kuluna 125 eurot (= (5 t × 50) : 2). Rahuldamata jääb kummagi hageja

taotlus 50 euro (= (350 – 250) : 2) hüvitamiseks. Viivise väljamõistmise taotlust hagejate

menetluskulude nimekiri ei sisalda.

16.5. TsMS § 178 lg 2 järgi ei saa kulude rahalist kindlaksmääramist eraldi vaidlustada, sest

kummagi hageja osas ei ole rahuldatud ega rahuldamata osasumma suurem viidatud sätte

piirmäärast 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)