2-20-12831/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-12831

Tsiviilasi

J & PT Äribüroo OÜ hagi Aiandusühistu Keemik

vastu võla- ja kahjunõudes

Tsiviilasja hind

3220,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J & PT Äribüroo OÜ (registrikood 10918259),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

Kostja

Aiandusühistu

Keemik

(registrikood

80130202), lepinguline esindaja Jelena Smorodina

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J & PT Äribüroo OÜ hagi Aiandusühistu Keemik vastu

põhivõlgnevuse 2460 euro, kahjunõude 424,20 euro ja viivisenõude osas.

2. Võtta kõik tsiviilasjas 2-20-12831 esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud hageja J & PT Äribüroo OÜ kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2

ja lg 2) alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid J & PT Äribüroo OÜ (hageja) ja Aiandusühistu Keemik

(kostja) 28.10.2019 maaklerilepingu, seoses Lõunapilpa kinnisasja võõrandamise tehinguga.

Maaklerilepingu kohaselt pidi hageja vahendama aiandusühistute vahelist suhtlust,

valmistama ette müügiks vajalikke dokumente, sh loataotlused ja tegevuskavad, kaasomandi

kasutuskord ja lepingutingimused. Müügilepingu ettevalmistamise ja sõlmimise eest esitas

hageja kostjale 12.02.2020 arve summas 2460 eurot. Lepingu kohaselt pidi iga aiandusühistu

tasuma 50 eurot liikme kohta. Hiljem vähendati tasu 30 euroni (25 eurot käibemaksuta).

Kostjal on 82 liiget. Seega peab kostja saadud teenuse eest tasuma 2050 eurot.

2. Maaklerilepingu alusel pidas hageja läbirääkimisi ja koostas kaasomandi valdamise

kasutamise korra kokkuleppe ja maa kasutusplaani, koordineeris aiandusühistute esindajate

regulaarseid nõupidamisi Lõunapilpa kinnistu ostmiseks, sh ostudokumentide ette-

valmistamise ja täitmise, aiandusühistute koosolekute läbiviimise ja müügilepingu projekti

arutelu küsimustes, kooskõlastas aiandusühistute loataotlused ja tegevuskavad Jõelähtme

Vallavalitsusega, osales ja vastas volikogu liikmete küsimustele 14.11.2019 toimunud

Jõelähtme Vallavolikogu istungil. Müügitehingu vormistamine ei olnud hõlmatud varasemalt

12.08.2014 sõlmitud lepinguga. 12.08.2014 lepinguga ühinenud teised aiandusühistud

sõlmisid lisaks 12.08.2014 kirjalikule lepingule maaklerteenuse kokkuleppe omandi

müügilepingu ja selle sõlmimise ettevalmistamiseks, mille eest tasumine ei olnud hõlmatud

12.08.2014 lepinguga. Osade aiandusühistutega sõlmiti täiendav maaklerileping suuliselt ja

teistega kirjalikult ning kõik on oma maaklerilepingutest tulenevad kohustused täitnud.

3. Kuna kostja jättis arve tasumata, pidi hageja pöörduma õigusnõustaja poole. Seetõttu

taotleb hageja kahju välja mõistmist. Kahju väljendub kohtueelses menetluses kantud kuludes

summas 424,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2460 eurot ja

kahjuhüvitis 424,20 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse ajaks

sissnõutavaks muutunud viivis 105,39 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni nõude

kohase täitmiseni 2884,20 eurolt (põhinõudelt 2460 eurot ja 424,20) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Poolte vahel on 12.08.2014 sõlmitud leping maa erastamisel vahendusteenuse osutamiseks.

Lepingu punkti 1.3 kohaselt tellijad sh kostja ja tema liikmed soovivad neile kasutada antud

maad osta. Selleks tuleb korraldada detailplaneering, mõõdistada katastriüksused ning saada

luba Jõelähtme vallavolikogult otsustuse korras maa erastamiseks (ostmiseks), mida pidi

vahendama hageja. Seetõttu leiab kostja, et notaritehingule eelnev hageja tegevus oli

hõlmatud 12.08.2014 sõlmitud lepinguga. Hageja osutas 12.08.2014 lepingu alusel teenuseid

kuni 14.11.2019. Kostja on hagejale tasunud 12.08.2014 lepingu alusel kokku 4489,91 eurot.

Hageja tegevus suhtluse vahendamisel ei kvalifitseeru maakleriteenuse osutamiseks.

5. 05.11.2019 teatas hageja, et soovib tasu iga liikme kohta 50 eurot. Selline nõue tuli

kõikidele aiandusühistutele üllatusena. Kostja ja ka teised aiandusühistud on aastate jooksul

pidevalt tasunud vaidlusaluse maa erastamisega seotud vahendusteenuste eest ning tasu ei ole

olnud seotud konkreetsete toimingutega. Viide sellele, et teised võõrandamistehingus

osalenud mittetulundusühingud sõlmisid hagejaga maaklerilepingud, ei ole asjakohane. Teise

mittetulundusühingutega lepingute sõlmimine ei anna õigust nõuda mingit tasu kostjalt.

6. Kostja vaidles vastu ka kahju hüvitamise nõudele. Vastusena hageja nõudekirjale palus

kostja hagejal selgitada lisatasu nõudmise alust. Selgituse andmise asemel pöördus hageja

advokaadibüroo poole ja laskis koostada hagile vastava nõudekirja. Sellist käitumist ei saa

pidada vajalikuks. Kuna hageja põhinõuded pole põhjendatud, pole põhjendatud ka

viivisenõue.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus jätab hagi rahuldamata.

8. Kohus võtab kõik menetluses poolte poolt esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde.

Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230

lg 1). Tõendeid esitavad menetlusosalised (TsMS § 230 lg 2).

9. Hageja esitas kostja vastu nõude 2460 euro tagastamiseks. Hageja tugines suulisele

maaklerilepingule, hiljem ka käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele. Kostja on

seisukohal, et poolte vahel ei ole sõlmitud maaklerilepingut ning notaritehingule eelnev

hageja tegevus oli hõlmatud 12.08.2014 sõlmitud lepinguga.

10. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 12.08.2014 lepingu Kasekese ja

Pilpa 1-5 kinnisasjade maa erastamisel vahendusteenuse osutamiseks (I kd, tl 10-11). Tellijad

sh kostja ja tema liikmed soovisid neile kasutada antud maad osta. Selleks tuli korraldada

detailplaneering, mõõdistada katastriüksused ning saada luba Jõelähtme vallavolikogult

otsustuse korras maa erastamiseks (ostmiseks) (lepingu p 1.3). Nimetatud toiminguid pidi

vahendama hageja. Lepingu p 2.1.1 alusel kohustus hageja esindama tellijat sh kostjat ja tema

liikmeid ning kaitsma nende huve Kasekese ja Pilpa 1-5 kinnisasjade piirkonna planeeringute

koostamisel

projekteerimisbüroodes

ja

kooskõlastamisel

riigiametites

ja

kohalikus

omavalitsuses. Hagejal tuli valmistada ette ja korraldada kirjavahetust ning kohtumisi

nimetatud asutustega küsimustes, mis on seotud Pilpa piirkonna tulevase maakasutusega.

Tellija kohustus tasuma hagejale tehtud töö eest igakuuliselt 350 eurot alates 01.08.2014 kuni

lepingu lõppemiseni (lepingu p 3.1). Kostja on hagejale tasunud 12.08.2014 lepingu alusel

kokku 4489,91 eurot (I kd, tl 48-50). 29.01.2020 kanti kinnistusraamatusse Jõelähtme valla

asemel Lõunapilpa kinnistu registriossa nr 13478302 omanikena sisse Aiandusühistu Keemik

(829/4658 kaasomandist), Aiandusselts Sever (2203/4658 kaasomandist), Aiandusühistu

Druznõi-Sad (778/4658 kaasomandist), Aiandusühistu Vanasadam (485/4658 kaasomandist)

ja MTÜ Aiandusühistu Sarapuu (363/4658 kaasaomandist) (I kd, tl 9 ja 9 pöördel). Hageja

esitas kostjale 12.02.2020 tasumiseks arve nr 830 summas 2460 eurot Lõunapilpa kinnistust

kaasomandiosa müügilepingu ettevalmistamise ja sõlmimise eest (kd I, tl 13). Kostja arvet ei

tasunud.

11. Kohus täitis 03.12.2020 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele hageja

nõude võimalikku kvalifikatsiooni erinevatel alustel ning sellest tulenevalt poolte

tõendamiskoormist (tl 120-121 pöördel).

12. Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada kas poolte vahel 12.08.2014 sõlmitud

kirjaliku lepinguga oli hõlmatud teenuse pakkumine omandi müügilepingu ja selle sõlmimise

ettevalmistamiseks või on nimetatud toimingute näol tegemist eraldi teenusega.

13. Kohus kontrollib kas hageja nõue on kvalifitseeritav maaklerilepingu alusel.

Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja)

lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise

võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (VÕS § 658 lg 1).

Vahendamine tähendab lepingu sõlmimiseks käsundiandja ja kolmanda isiku kokku viimist,

samuti lepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistuste tegemist. Osutamine tähendab üksnes

võimaluse ära näitamist käsundiandjale leping sõlmida. Vahendamisega maaklerlepingule on

omane maakleri aktiivsus lepingu teise poole veenmises käsundiandjat huvitava lepingu

sõlmimiseks.

14. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud poolte

vahel 28.10.2019 suulise maaklerilepingu sõlmimist, mille kohaselt pidi kostja tasuma

hagejale 50 eurot aiandusühistu liikme kohta ja mida hiljem vähendati 30 eurole.

Maaklerilepingu kohaselt pidi hageja vahendama aiandusühistute vahelist suhtlust,

valmistama ette müügiks vajalikke dokumente, sh loataotlused ja tegevuskavad, kaasomandi

kasutuskord, lepingutingimused. Hageja selgituste kohaselt sõlmiti nimetatud leping suuliselt

Maardus aadressil Karjääri 7 aiandusühistute ja äribüroo juhatuse liikme PT ühisel kohtumisel

(Aiandusühistu Družnõi - Sad ühines maaklerilepinguga hiljem). Kuivõrd kinnisasi osteti

mitme aiandusühistu kaasomandisse ühe tehinguga, pakkus hageja enda väitel maaklerteenust

kõigile Lõunapilpa kinnistu omandanud aiandusühistutele.

15. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Kohustus võib tulla pooltevahelisest lepingust või seaduse alusel. Hageja pöördus

kohtusse ja tugines maaklerilepingule. Seetõttu tuli hagejal tõendada kostja kohustuse

olemasolu ja kostja poolset kohustuse rikkumist. Hagejal tuli maaklerilepingule tuginemiseks

tõendada kostjaga maaklerilepingu sõlmimist, maaklerilepingu tingimusi sh missuguses tasus

kokku lepiti, tasu sissenõutavaks muutumise tingimusi, ja tasu maksmise kohustuse

sissenõutavaks muutumist. Hageja eelnimetatud asjaolusid tõendanud ei ole.

16. Kohus on seisukohal, et maaklerilepingu sõlmimist kostjaga ei tõenda teiste

mittetulundusühingutega maaklerlepingute sõlmimine (I kd, tl 28-31). Maaklerilepingu

sõlmimist ei tõenda ka teenuste selgitus arvel ega ka hageja poolt kostjale saadetud

20.05.2020 seletuskiri tasumata arve kohta. Asjaolu, et tasu küsimust arutati veel ka

05.11.2019 kohtumisel, ei tõenda samuti poolte vahel maaklerilepingu sõlmimist. Ainuüksi

tasu arutamine ei tõenda lepingu sõlmimist ega ka seda, et kostja oli teadlik, et teenus on

tasuline ja tasu ei ole hõlmatud 2014. aasta käsunduslepinguga. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et AS Maardu Elamu juhatuse liikme kinnitus tõendab aiandusühistute

kohtumist (kd I, lk 99). Nimetatud kohtumine aga ei tõenda maaklerilepingu sõlmimist poolte

vahel. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja ja AÜ Sever vahel sõlmitud suuline

maaklerilepingu sõlmimine Lõunapilpa kinnistut omandada soovivate aiandusühingutega

nähtub AS Sever protokolli p 4 alapunktist 3, mille kohaselt oli hagejal suuline kokkulepe

tasu saamiseks AÜ-ga Sever (I kd, tl 100 pöördel). Nimetatud tõendi p 4, alapunktist 3

nähtub, et hagejale otsustati lisatasu maksmine abi osutamise eest üldkoosoleku

ettevalmistamisel ja läbiviimisel (kd I, tl 100 pöördel). Nimetatu näitab üksnes AÜ Sever

soovi lisatasu maksmiseks hoopis teiste teenuste eest. Kostja kohustus ei tule esitatud arvest,

samuti mitte kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest ega kolmandate isikute poolt hagejale

tasutud arvetest. Hageja poolt esitatud tõendid tõendavad teiste isikutega sõlmitud lepinguid.

Kostjaga sõlmitud maaklerilepingut hageja aga tõendanud ei ole.

17. Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuet kvalifitseerida ka käsunduslepingu sätete alusel.

Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest

tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Kohus selgitas 03.12.2020 määruses, et kohtu

hinnangul võib olukorras, kus müüja ja tehingu toimumine oli teada ning hageja kohustuseks

oli üksnes asjaajamise korraldamine seoses lepinguga, olla tegemist käsunduslepinguga.

Käsunduslepingu sätete alusel hagi lahendamiseks tuli hagejal sarnaselt maaklerilepingule

tõendada käsunduslepingu sõlmimine, lepingu sõlmimise tingimused ja tasukokkuleppe.

Tasukokkuleppe puudumisel oli hagejal võimalik selgitada ja tõendada, missugune oleks

mõistliku tasu suurus. Hageja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole. Kohus leiab, et hageja

tegutsemine ei mahuka muu tõendatud käsunduslepingu alla.

18. Kohus analüüsib kas hageja poolt märgitud tegevused olid osutatud 12.08.2014 sõlmitud

käsunduslepingu alusel. Pooled sõlmisid 12.08.2014 lepingu Kasekese ja Pilpa 1-5

kinnisasjade maa erastamisel vahendusteenuse osutamiseks. Selleks tuli hagejal lepingu p 1.3

alusel korraldada detailplaneering, mõõdistada katastriüksused ning saada luba Jõelähtme

vallavolikogult otsustuse korras maa erastamiseks (ostmiseks). Nimetatud toiminguid pidi

vahendama hageja. Lepingu p 2.1.1 alusel kohustus hageja esindama tellijat sh kostjat ja tema

liikmeid ning kaitsma nende huve Kasekese ja Pilpa 1-5 kinnisasjade piirkonna planeeringute

koostamisel

projekteerimisbüroodes

ja

kooskõlastamisel

riigiametites

ja

kohalikus

omavalitsuses. Hagejal tuli valmistada ette ja korraldada kirjavahetust ning kohtumisi

nimetatud asutustega küsimustes, mis on seotud Pilpa piirkonna tulevase maakasutusega.

19. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on osutanud kostjale teenuseid 12.08.2014

lepingu p 1.3 raames, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale teenused kostja kasutuses

oleva maa detailplaneeringu korraldamiseks, katastriüksuste mõõdistamiseks ning Jõelähtme

vallavolikogult otsustuse korras maa erastamiseks (ostmiseks) loa saamiseks.

20. Pooled sõlmisid 12.08.2014 lepingu Kasekese ja Pilpa 1-5 kinnisasjade maa erastamisel

vahendusteenuse osutamise (I kd, tl 10-11). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et

12.08.2014 lepingu alusel esindas hageja kostjat üksnes üldplaneeringu koostamisega ning

lepingu p-is 1.3 kirjeldatu näol ei ole tegemist hageja ülesannetega ja tegemist on

taustainfoga. Lepingus on pooled kokku leppinud, et tellijad sh kostja ja tema liikmed

soovisid neile kasutada antud maad osta. Selleks tuli korraldada detailplaneering, mõõdistada

katastriüksused ning saada luba Jõelähtme vallavolikogult otsustuse korras maa erastamiseks

(ostmiseks) (lepingu p 1.3). Nimetatud toiminguid pidi vahendama hageja. Lepingu p 2.1.1

alusel kohustus hageja esindama tellijat sh kostjat ja tema liikmeid ning kaitsma nende huve

Kasekese

ja

Pilpa

1-5

kinnisasjade

piirkonna

planeeringute

koostamisel

projekteerimisbüroodes ja kooskõlastamisel riigiametites ja kohalikus omavalitsuses. Hagejal

tuli valmistada ette ja korraldada kirjavahetust ning kohtumisi nimetatud asutustega

küsimustes, mis on seotud Pilpa piirkonna tulevase maakasutusega.

21. Lõunapilpa kinnistu müügitingimused lepiti kokku Jõelähtme Vallavalitsuse ja

aiandusühistute juhatuste liikmete vahel 24.10.2019 vallavalitsuses toimunud nõupidamisel,

milles osales ka kostja (I kd, tl). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et Lõunapilpa aiandusühistud said

hageja vahendusel Jõelähtme Vallavolikogult loa maa võõrandamiseks. Kuid nimetatu oli

12.08.2018 käsunduslepingu alusel hageja kohustus. Jõelähtme Vallavalitsuse 14.11.2019

otsus maa otsustuskorras võõrandamise kohta on võetud vastu taotlejate, sh kostja avalduste

ning 24.10.2019 toimunud nõupidamisel kooskõlastatud tingimuste alusel. 24.10.2019

protokollist nähtub, et vallavalitsus tellib notarilt müügilepingu projekti ning aiandusühistute

esindajad pidid esitama oma arvamuse projektile 05.11.2019 (I kd, tl 45-46). Kostja ise vaatas

lepingu üle ning esitas aiandusühistutele ettepaneku täiendada müügilepingut kasutuskorra

tingimustega. Hageja saatis notarile lepingu ilma kasutuskorrata, millest teatas kostjale oma

17.01.2021 kirjaga (I kd, tl 79). Aiandusühistud koostasid ise Lõunapilpa kinnistu

kasutuskorra kokkuleppe ja esitasid selle nii vallavalitsusele kooskõlastamiseks kui ka

notarile (I kd, tl 133-139). Aiandusühistute ettepanekul lisati müügilepingusse kasutuskorra

kokkulepe (I kd, tl 140-153).

22. Hageja ei ole tõendanud, et koostas müügilepingu projekti ja esitas vallavalitsusele.

Asjaolu, et hageja käes on olemas taotluse tekst ilma aiandusühistute esindajate allkirjata ei

tähenda veel seda, et hageja osales selle koostamises ning vallavalitsusele esitamises. Kohus

leiab, et Jõelähtme Vallavalitsuse 03.11.2019 e-kirja kohaselt sai vallavalitsus notarilt tellitud

müügilepingu projekti, mis saadeti kostjale edasi hageja kaudu (I kd, tl 175). Seega hageja ei

osalenud 23.01.2020 müügilepingu projekti ettevalmistamises, koostamises ja selle tingimuste

aiandusühistutega kooskõlastamises. Nimetatuga tegelesid vallavalitsus ja notaribüroo. Kohus

on seisukohal, et notaritehingule eelnev hageja tegevus oli hõlmatud 12.08.2014 sõlmitud

lepinguga.

23. Kinnistu võõrandamise hind ning iga aiandusühistu osalus selle hinna tasumises oli

määratud Jõelähtme Vallavalitsuse otsusega nr 341 „Vallavara võõrandamise otsustuskorras“

(resolutiivosa p.1 – mõttelises osas ning kirjeldava osa p.2 - protsentides) ja aiandusühistule

Kostja on selgitanud, et kostjale määratud hinna arvestamises ega selle tasumises ei vajanud

kostja hageja abi.

24. Kohus on seisukohal, et kohtule hageja poolt 16.10.2020 esitatud kirjavahetus tõendab

12.08.2014 sõlmitud käenduslepingu täitmist (I kd, tl 66-77).

25. Hageja on alates 12.08.2014 kuni 31.12.2019 regulaarselt saanud kostjalt kokkulepitud

tasu, mis 2019. aastal oli 93,78 eurot kvartalis ja seda hageja poolt kostjale esitatud arvete

alusel. Hageja arvates on tegemist märkimisväärselt madala teenustasuga. Sellise teenustasu

suuruse on pooled ise kokku leppinud. Hageja on saanud ajavahemikul 12.08.2014 -

31.12.2019 kokkulepitud tasu summas 4489,91 eurot.

26. Eeltoodust tulenevalt mahub hageja tegutsemine 12.08.2014 sõlmitud käenduslepingu

alla ja hageja sai kostjalt nimetatud lepingu alusel tasu kuni 31.12.2019.

27. Kuna kohus leidis, et tõendatud ei ole maaklerilepingu sõlmimine ning hageja

tegutsemine ei mahu muu tõendatud käsunduslepingu alla ja hageja tegutsemine mahub

12.08.2014 sõlmitud lepingu alla, siis ei ole vaja edasi analüüsida hageja nõuet käsundita

asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.

28. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud ja rahuldamisele

ei kuulu.

29. Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet 424,20 eurot. Riigikohus

on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1

alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Riigikohus on

leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa

kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse

nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr

3-2-1-138-10, p 29).

30. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse

määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS §

127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on

mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3

kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või

vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

31. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 424,20

eurot koos käibemaksuga (I kd, tl 21). Nimetatu on tõendatud 10.08.2020 arvega nr 1900883.

Hagejale osundati kohtueelset õigusabi 3 tundi, mis seisnes kirja projektis, kostjale

nõudeavalduse

projekti

koostamises

ja

nõudeavalduse

kooskõlastamine

kliendiga,

täiendamine ja täpsustamine. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kohtule esitatud nõudeavaldusega on tõendatud kohtueelne pöördumine

hageja esindaja poolt kostja poole (tl 18-19).

32. Kuivõrd kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise eesmärk on hüvitada eelduslikult kahju,

mis tekib kohustuse rikkumise tagajärjel, siis käesoleval juhul ei esine kostja osas põhjuslikku

seost kahju ja rikkumise vahel. Kohus tuvastas, et kostja ei ole kohustusi rikkunud. Seetõttu ei

tule edasi analüüsida, kas nõudekirjade koostamine ja esitamine advokaadi poolt oli

mõistlikult võttes vajalik.

33. Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis põhinõude ja kahjunõude rahuldamata, ei ole

põhjendatud ka viivisenõue.

34. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

35. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

36. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik