3-20-581/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-581

Haldusasi

AS

Tallinna Vesi kaebus

Rae Vallavalitsuse

30.12.2019 korralduse nr 1720 ja 28.02.2020

korralduse nr 297 tühistamiseks ja Rae Vallavalitsuse

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse

esitaja:

AS

Tallinna

Vesi,

esindaja

vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Vastustaja: Rae vald

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 12.01.2021, Tallinnas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tuvastada Rae Vallavalitsuse 30.12.2019 korralduse

nr 1720 ja 28.02.2020 korralduse nr 297 tühisus ja kohustada Rae valda

vaadata AS-i Tallinna Vesi 20.06.2019 detailplaneeringu koostamise

algatamise taotlus uuesti läbi hiljemalt 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest.

2. Mõista Rae vallalt AS Tallinna Vesi kasuks välja menetluskulud kokku

summas 3768 eurot.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. märts 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.06.2019 esitas AS Tallinna Vesi Rae Vallavalitsusele taotluse (taotlus) algatada

detailplaneeringu koostamine Rae vallas Veskitaguse külas Jägala-Pirita kanali katastriüksuse

(katastritunnus 65303:001:0008) osaks oleval maaüksusel pindalaga 20 362 m2 ehk 2 ha

(maaüksus) (kaebuse lisa 1, tl 6-9).

30.12.2019 andis Rae Vallavalitsus korralduse nr 1720 (korraldus nr 1720), millega keeldus

maaüksuse suhtes detailplaneeringu koostamise algatamisest ja jättis taotluse rahuldamata

(kaebuse lisa 6, tl 19 ja selle pöördel).

29.01.2020 esitas kaebaja vastustajale vaide korralduse nr 1720 kehtetuks tunnistamiseks ja

taotluse suhtes uue otsuse tegemiseks (kaebuse lisa 7, tl 20-23p).

28.02.2020 andis vastustaja korralduse nr 297 (korraldus nr 297), millega jättis vaide

rahuldamata (kaebuse lisa 8, tl 31-34)

2. 30.03.2020 saabus Tallinna Halduskohtule AS Tallinna Vesi kaebus Rae Vallavalitsuse

30.12.2019 korralduse nr 1720 ja 28.02.2020 korralduse nr 297 tühistamiseks.

3. 31.03.2020 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung

12.01.2021.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja leiab, et detailplaneeringuga ei muudeta üldplaneeringu põhilahendust.

Seetõttu ei ole detailplaneeringu eesmärgid üldplaneeringuga ilmselges vastuolus.

Korralduse nr 1720 põhjenduse kohaselt keelduti maaüksuse suhtes detailplaneeringu

koostamise algatamisest põhjusel, et detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringuga ilmselges

vastuolus.

Riigikohus leidis 18.10.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-31-16, p 16, et: „Üldplaneering määrab

maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad (kehtiva PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18, PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 ja lg 31). Üldplaneeringu-

järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga

sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (kehtiva PlanS §

75 lg 4, PlanS v.r § 8 lg 31) ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust.“

PlanS § 75 lg 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala

kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad. Planeerimisseaduse eelnõu (eelnõu 571 SE) seletuskirja, lk 128 kohaselt tähendab

sõna „valdav“, et tegemist on üle 51%-lise otstarbega. Kaebaja vaidlusalune maaüksus on osa

suuremast katastriüksusest (katastritunnus 65303:001:0008) (katastriüksus), mille pindala on

15,90 hektarit (kaebuse lisad 9 ja 10). Katastriüksus omakorda on osa Jägala-Pirita kanalist,

mille kogupikkus on 25,1 kilomeetrit (kaebuse lisa 11). Seega tuleb maaüksuse maakasutuse

juhtotstarbe muutmise ulatust hinnata mitte maaüksuse, vaid katastriüksuse või kogu Jägala-

Pirita kanali lõikes. Selliselt toimis ka Riigikohus 18.10.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-31-16 (vt

p-d 16 ja 17). Kui hinnata maaüksuse maakasutuse juhtotstarbe muutmist katastriüksuse alusel,

nähtub, et maaüksus moodustab (2 ha/15,9 ha) 12%. Seega ei ole maaüksuse sihtotstarbe

muutmine taotluses näidatud ulatuses, st tootmismaast elamu- ja transpordimaaks

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine PlanS § 142 lg 1

mõttes.

4.2. Kaebaja leiab, et üldplaneeringuga määratud maaüksuse sihtotstarve ei vasta

tegelikkusele. Kaebajal on ka ülekaalukas ja õiguspärane huvi maaüksuse

hoonestamiseks

ning

maaüksuse

detailplaneeringul

puudub

sisuline

vastuolu

üldplaneeringuga.

Kaebaja toob välja, et üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi on maaüksuse sihtotstarbeks

määratud tootmismaa, st tehnorajatiste maa. See määratlus on ebaõige.

Esiteks, MaaKatS § 181 lg 3 p 4 kohaselt, tootmismaa on tootmise eesmärgil kasutatav maa;

tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas

tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas veevarustusega seotud

ehitiste maa. Antud juhul ei moodusta maaüksus iseseisvast katastriüksust, vaid on osa

suuremast katastriüksusest. Samuti asuvad Maa-ameti geoportaali väljatrüki (kaebuse lisa 12,

tl 39) järgi maaüksusel lisaks kasutusel mitteolevale hoonele puud ja rohuga kaetud maismaa

ning maaüksust läbib tee. Kuna maaüksusel olev hoone ei ole enam kasutusel, siis ei kasutata

maaüksust tootmistegevuseks. Ehk – üldplaneeringuga määratud maaüksuse sihtotstarve ei

vasta tegelikkusele.

Teiseks, Riigikohtu hinnangul on üldplaneeringu muutmine võimalik muuhulgas

üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (vt

Riigikohtu 03.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-47-12, p 20). Kaebaja märgib, et üldplaneering

kehtestati 21.05.2013 otsusega. Maaüksusel asuvat hoonet kasutati sel ajal Jägala Pirita kanali

teeninduspunktina. Kaebaja lõpetas hoone ja kogu maaüksuse senisel otstarbel kasutamise

2019. aasta esimesel poolel. Hoone ja maaüksuse senisel otstarbel kasutamine lõppes vajaduse

äralangemisel – kaebajal ei ole vajadust pidada üleval teenindushoonet ja kanda sellega seotud

kulutusi. Katastriüksus, sh maaüksus kuulub kaebajale, kes on huvitatud maaüksuse

väärtustamisest, st hoonestamisest taotluses näidatud viisil. Maaüksuse sihtotstarbe muutmata

jätmine piirab kaebaja põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust. Tegemist on selgelt

pärast üldplaneeringu kehtestamist tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuviga, mis õigustab

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemist ja kehtestamist.

Kolmandaks, üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt piirneb maaüksus Veskitaguse küla

elamualaga ja lõikub sellesse. Maaüksust läbivad kaks Veskitaguse küla elamualasse viivat

teed. Üldplaneeringu seletuskirjas, p 6.11 „Patika küla ja Veskitaguse küla“ on Veskitaguse

küla kohta märgitud: „Veskitaguse külas üldplaneeringuga olemasolevat maakasutust ei

muudeta.“ Üldplaneeringu seisukoht võis olla põhjendatud olukorras, kus kaebaja kasutas

maaüksust Jägala Pirita kanali teenindamiseks. Samas puudub igasugune mõistlik põhjus

säilitada iga hinna eest maaüksusel tootmismaa sihtotstarve, kuigi maaüksust sellel eesmärgil

enam ei kasutata. Ühtlasi puudub mõistlik põhjus keelata maaüksuse sihtotstarve muutmine

elamumaaks ja transpordimaaks, kuna maaüksus piirneb elamumaaga ja seda kasutatakse juba

praegu transpordimaana. Seega: maaüksuse detailplaneeringu ja üldplaneeringu vahel puudub

sisuline vastuolu.

4.3. Kaebaja leiab, et maaüksuse detailplaneeringu elluviimine ei kahjusta

üldplaneeringus ette nähtud rohevõrgustikku.

Vaidlust ei ole, et üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt paikneb maaüksus

rohevõrgustiku alas. Üldplaneeringu seletuskirja p 5.3.1 järgi: „Rae valla rohevõrgustiku ulatus

ja paiknemine on üldises plaanis määratud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga

"Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Rohevõrgustik on ökoloogiline

infrastruktuur, mis koosneb tuumaladest ning neid ühendavatest koridoridest. Tuumaladel

asuvad olulised elupaigad ja kasvukohad ning koridorid võimaldavad liikuda ja levida

erinevatel liikidel ühelt tuumalalt teisele. Rohevõrgustiku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude

pehmendamine või ennetamine, stabiilse keskkonnaseisundi hoidmine ning bioloogilise

mitmekesisuse toetamine. Rae valla üldplaneeringuga täpsustatakse rohevõrgustiku piire valla

territooriumil, lähtudes väljakujunenud olukorrast. Rohevõrgustik on kantud Rae valla

üldplaneeringu

maakasutus-kaardile

(tähistatud

rohelise

sälkudega

piirjoonega)

ja

maakasutuspiirangute kaardile.”

Kaebaja märgib, et esiteks on asjaomane teemaplaneering riigihalduse ministri 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneering 2030+“ (edaspidi

Maakonnaplaneering) lisa 4 - „Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonna-tingimused“ (keskkonnatingimused). Keskkonnatingimuste

osaks on joonis „Roheline võrgustik“, kus on näidatud looduskaitsealad ja rohelise võrgustiku

alad (tuumalad ja rohekoridorid). Kaebaja rõhutab, et maaüksus ei asu joonisel „Roheline

võrgustik“ näidatud rohelise võrgustiku alal ega looduskaitsealal. Ühtlasi, üldplaneeringus

viidatakse kehtivuse kaotanud õigusaktile – üldplaneering on kehtestatud 2013. aastal, kuid

maakonnaplaneering ja selle osaks olevad keskkonnatingimused on kehtestatud 2018. aastal

Teiseks, seoses üldplaneeringu p 5.3.1 viitega vajadusele hoida stabiilset keskkonnaseisundit

märgib kaebaja järgmist.

Üldplaneeringu seletuskirja, lk 29 järgi: „Maakasutuse juhtotstarbeks on haljasala ja parkmetsa

maa. Haljasala ja parkmetsa maade alla kuuluvad peamiselt tehiskeskkonda ja

tiheasustusaladesse jäävad rohelised alad, mis täidavad nii vabaõhu puhkekoha kui ka

ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Haljasalade ja parkmetsa maa on üldplaneeringu

maakasutuskaardil tähistatud rohelise täisvärviga (olemasolev haljasala- ja parkmetsa maa,

tähis HP) ning rohelise viirutusega (perspektiivne haljasala- ja parkmetsa maa, tähis HPp).“

Üldplaneeringu seletuskirja, lk 43 alusel: „Maakasutuse juhtotstarbeks on metsamajandusmaa

- metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa. Metsamajandusmaa on üldplaneeringu

maakasutuskaardil tähistatud helerohelise täisvärvi (olemasolev metsamajandusmaa, tähis

MM) ning helerohelise viirutusega (kavandatav metsamajandusmaa, tähis MMp)”

Üldplaneeringu maakasutuse kaardil on maaüksus tähistatud sinise värviga ja selle kehtivaks

sihtotstarbeks on tootmismaa. Seega: maaüksus ei ole haljasala, parkmetsa maa ega ka

metsamajandusmaa. Samuti, kuigi maaüksus asub üldplaneeringus märgitud rohevõrgustiku

alas, ei ole maaüksusel midagi kaitsmisväärset. Järeldust, et maaüksusel ei ole midagi

kaitsmisväärset, kinnitab ka see, et maaüksust ei ole looduskaitsealaks või rohevõrgustiku alaks

märgitud ka keskkonnatingimuste joonisel „Roheline võrgustik“. Seetõttu – maaüksuse

sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja transpordimaaks ei ole vastuolus üldplaneeringu p-s

5.3.1 näidatud vajadusega pehmendada või ennetada inimtekkelisi mõjusid, hoida stabiilset

keskkonnaseisundit ning toetada bioloogilist mitmekesisust.

Kolmandaks, Skepast & Puhkim OÜ keskkonnaekspert Raimo Pajula 31.07.2019 hinnangul:

„Rohevõrgustiku tugiala toimimist ja kvaliteeti detailplaneering ei mõjuta, kuna ala asub tugiala

servas ja juba varem osaliselt hoonestatud alal. Loodusmaastikke ega väärtuslikke elupaiku

kavandataval planeeringualal ei leidu.“ (Kaebuse lisa 3, tl 13-14p).

Seetõttu on ebaõige korralduse nr 297 p 3.2.2 põhjendus, et: „Rae Vallavalitsus möönab, et

soovitud planeeringuala näol on tegemist olemasoleva konfliktalaga, kus rohevõrgustiku

toimimine on piiratud, kuid Rae Vallavalitsuse hinnangul ei saa see olla õigustuseks

rohevõrgustiku toimimist selles piirkonnas veel rohkem piirata läbi elamuarenduse

võimaldamise. Rae Vallavalitsus leiab, et just seetõttu, et rohevõrgustik on piirkonnas

killustatud, vajavad säilitamist olemasolevad rohevõrgustiku koridorid, mis ühendavad

omavahel suuremaid tuumalasid.“

Kui maaüksuse detailplaneering ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, ei saa vajadus säilitada

rohevõrgustiku toimimist õigustada maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamata

jätmist. Seda põhjusel, et maaüksuse detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju

rohevõrgustiku toimimisele.

Neljandaks, seoses Skepast & Puhkim AS 2015. aasta tööga nr 2015-0231 „Rae valla

Veskitaguse küla Golfi tee piirkonna rohevõrgustiku toimimise tagamise uuring“ (edaspidi

Golfi tee uuring) (kaebuse lisa 13, tl 40-44) märgime järgmist.

On tõsi, et Golfi tee uuringu osas 4 „Soovitused elamualade rajamisel rohekoridori alal“ ei

näidata maaüksust kui võimalikku arenduspiirkonda. Rõhutame siiski, et numbriga 5 tähistatud

võimaliku arenduspiirkonna maa-ala piirneb otseselt maaüksusega. Me ei oska öelda, millise

valiku alusel on Golfi tee uuringus võimalikud arenduspiirkonnad valitud ning miks ei ole

maaüksust võimaliku arenduspiirkonnana näidatud. Siiski, eelnev ei oma maaüksuse

detailplaneeringu seisukohalt tähtsust. Seda põhjusel, et Golfi tee uuringu osas 4 on märgitud,

et uusi elamualasid võiks rajada eeskätt rohekoridori lääneossa ning rohelise joonega on

tähistatud maa-ala, mis tuleks soovitatavalt säilitada kui roheala. Kuna maaüksus asub

rohekoridori lääneosas ja kuna maaüksus ei asu rohelise joonega tähistatud maa-alas, siis

kinnitab Golfi tee uuring, et maaüksuse detailplaneeringu elluviimine ei kahjusta

rohevõrgustiku toimimist.

4.4. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus korralduse nr 1720 ja korralduse nr 297 tegemisel

kaalutlusõiguse teostamise nõudeid.

Esiteks, PlanS § 128 lg 1 ja § 128 lg 2 annavad kohaliku omavalitsuse üksusele kaalutlusõiguse

selle otsustamisel, kas algatada detailplaneeringu koostamine või keelduda sellest. Järelikult on

muuhulgas PlanS § 128 lg 2 p 1 alusel tehtav otsus kaalutlusotsus HMS § 4 lg 1 mõttes. HMS

§ 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi

ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Sellest järeldub, et kohaliku omavalitsuse üksus peab PlanS § 128 lg 2 p 1 otsuse tegemisel

hindama muuhulgas detailplaneeringu ja üldplaneeringu vastuolu ning kaaluma avalike huvide

ja detailplaneeringu koostamise taotleja huve.

Teiseks, korraldusest nr 1720 ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud kumbagi eelnevat viidatud

küsimust, st seda, mil määral on maaüksuse detailplaneering ja üldplaneering omavahel

vastuolus ega detailplaneeringu koostamise algatamata jätmise mõju kaebaja huvidele. Selle

asemel on korralduses nr 1720 viidatud Rae Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorraldus-

komisjoni 04.07.2019 ja 26.09.2019 koosolekutele, kus jõuti järeldusele, et detailplaneeringut

ei ole võimalik algatada, kuna detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringuga ilmselges

vastuolus. Milles seisneb maaüksuse detailplaneeringu ja üldplaneeringu vastuolu ja kas seda

vastuolu on võimalik vältida, korraldusest nr 1720 ei selgu. Samuti ei nähtu korraldusest nr

1720, et vastustaja oleks hinnanud maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamata jätmise

mõju kaebaja huvidele. Seega – vastustaja rikkus korralduse nr 1720 tegemisel HMS § 4 lg 2

nõudeid, mistõttu korraldus nr 1720 on õigusvastane (vt HMS § 56 lg 3).

Kolmandaks, ka korraldusest nr 297 ei nähtu, et vastustaja oleks ülal viidatud küsimusi

hinnanud. Korralduses nr 297 mainitakse rohevõrgustikku, Skepast & Puhkim OÜ keskkonna-

ekspert Raimo Pajula 31.07.2019 hinnangut ja Golfi tee uuringut. Samas, ka korraldusest nr

297 ei selgu, milles seisneb maaüksuse detailplaneeringu ja üldplaneeringu vastuolu. Ühtlasi ei

selgu korraldusest nr 297, et vastustaja oleks hinnanud maaüksuse detailplaneeringu algatamata

jätmise mõju kaebaja huvidele. Korralduse nr 297 p 3.2.8 väide, et detailplaneeringu

koostamise algatamisest keeldumine ei saa olla mistahes omandiõiguse riive, kuna sellega ei

kitsendata kaebaja õigust temale kuuluvat maaüksust ja sellel olevat hoonet vabalt vallata ja

käsutada ning vastavalt nende kehtivatele otstarvetele kasutada, näitab vastustaja ebaõiget

arusaama ja vajalikku huvide kaalumise puudumist. Vastustajaga nõustumine tähendab, et

ükskõik millise detailplaneeringu koostamise algatamata või kehtestamata jätmine ei kahjusta

kunagi huvitatud isiku õigusi, kuna viimasel on alati võimalik talle kuuluvat kinnistut senisel

otstarbel kasutada või käsutada. Seetõttu on ka korraldus nr 297 tehtud kaalutlusreegleid

rikkudes, mistõttu ka korraldus nr 297 on õigusvastane (vt HMS § 56 lg 3).

4.5. Kohtuistungil viitas kaebaja täiendavalt, et antud juhul võib tõusetuda ka pädevuse

küsimus, kuivõrd juhul, kui käsitleda kaebaja poolt esitatud detailplaneeringu algatamise

taotlust kui üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlust, siis oleks tulnud

vastav otsus vastu võtta mitte vallavalitsuse vaid vallavolikogu poolt.

4.6. Kaebaja palub mõista Rae vallalt AS-i Tallinna Vesi kasuks välja menetluskulud summas

(3141,6 + 15) 3156,6 eurot ja 12.01.2021 kohtuistungiga seotud menetluskulud summas 938,40

eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

5.1. Vastustaja leiab, et maaüksuse detailplaneeringu eesmärk on ilmselges vastuolus Rae

valla üldplaneeringuga.

Kuna Jägala-Pirita kanali näol on tegemist joonobjektiga, mis läbib erinevaid piirkondi, tuleb

maaüksuse planeerimisel vaadelda maaüksust ennast ja selle lähiala. Üldplaneeringu järgselt

asub maaüksus täielikult rohevõrgustikus ning maaüksuse maakasutuse juhtotstarbeks on

määratud veekogu maa ja maaüksusel paikneva olemasoleva teenindushoone aluse maa

maakasutuse juhtotstarbeks on määratud tehnorajatise maa (vt vastuse lisa tl 54). On ilmselge,

et ca 2 ha suuruse maaüksuse, mille üldplaneeringujärgne juhtotstarve on veekogu maa ja hoone

osas tehnorajatise maa, terves ulatuses elamumaaks ja seda teenindavaks transpordimaaks

muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

Vastustaja hinnangul on ekslik kaebaja seisukoht nagu üldplaneeringus määratud maakasutuse

juhtotstarve peab vastama maaüksuse tegelikule kasutusele. PlanS § 74 lõike 1 kohaselt on

üldplaneeringu eesmärk valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete

ja suundumuste määratlemine. Rae valla üldplaneeringus on parimaks lahenduseks peetud

Jägala-Pirita kanali senise sihtotstarbe säilitamine ilma võimaluseta põhjendatud vajaduseta

seda ümber planeerida, kuna üldplaneeringus ei ole sellele perspektiivseid maakasutuse

juhtotstarbeid määratud.

Vastustaja hinnangul ei saa hoonestatud maaüksuse hoonestamise ega väärtustamise huvi olla

selliseks ülekaalukaks õiguspäraseks erahuviks ja põhjendatud vajaduseks, mis õigustaks

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et

üldplaneeringu muutmise ja planeerimistegevuse eesmärgiks ei ole mitte ainult maaomaniku

huvide teostamise võimaldamine, vaid parima võimaliku lahenduse leidmine, arvestades

sealjuures ka avaliku huvi, tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ning keskkonnakaitse

vajadustega.

Soovitud

detailplaneeringu

elluviimine

takistaks

ilmselgelt

üldplaneeringujärgse

rohevõrgustiku toimumist maaüksusel, kuna detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

maaüksust oluliselt tihedamalt hoonestada. Olukorras, kus rohevõrgustiku toimimine on juba

konfliktala tõttu piiratud, ei saa olla õigustatud läbi elamuarenduse võimaldamise

rohevõrgustiku toimimist selles piirkonnas veelgi rohkem piirata. Vastustaja leiab, et just

seetõttu, et rohevõrgustik on maaüksuse lähialas killustatud, vajavad säilitamist olemasolevad

rohevõrgustiku koridorid, mis ühendavad omavahel suuremaid tuumalasid.

5.2. Kaebaja leiab, et ta on kaalutlusõigust on teostatud kohaselt.

Korralduse andmisel on lähtutud kõikidest tähtsust omavatest asjaoludest, s.h kaalutud on

kaebaja huvi, olgugi, et kõik kaalutlused korraldusest ei nähtu. Paraku ei tuvastanud vastustaja

ühtegi sellise kaaluga vajadust, mis õigustaks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamise algatamist ja rohevõrgustikus asuva veekogu maa ümberplaneerimist

tiheasustusega elamualaks.

5.3. Vastustaja leiab, et omandipõhiõigust ei ole piiratud.

Vastustaja leiab, et detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumisega ei rikuta Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lõike 2 esimeses lauses sätestatud kaebaja õigusi (igaühel on

õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada, käsutada), kuivõrd PS § 32 lõike 2 teine ja kolmas

lause sisaldavad selle õiguse reservatsiooni öeldes, et kitsendused sätestab seadus ja omandit ei

tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Antud juhul piirab maaüksuse vabalt kasutamise õigust

planeerimisseadus, mille kehtestamisega on seadusandja üldistest huvidest lähtuvalt ette

näinud, et ruumilise planeerimise kaudu luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve

arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning

majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt

on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine.

Vastustaja on seisukohal, et detailplaneeringu algatamata jätmine ei piira kaebaja õiguslikku

võimu maaüksuse ja sellel asuva teenindushoone üle, mistõttu on tal jätkuvalt võimalik neid

vabalt vallata ja käsutada ning nende kehtivatele otstarvetele kasutada.

5.4. Arvestades kõike eeltoodut leiab vastustaja, et korralduses ja vaideotsuses ei ole selliseid

puudusi, millest tulenevalt võiks kaebaja nõuda nende tühistamist.

5.5. Vastustaja palub jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja menetluskulud on põhjendamatult suured, kuivõrd

õigusabi osutamine, mis sisaldab tegevusi, ajaliselt kokku 25 h ulatuses on käesolevas lihtsas

vaidluses ebamõistlikult pikk aeg, kuna materjalide analüüsimiseks, kaebuse koostamiseks ja

istungiks ettevalmistamiseks on kulutatud liiga palju aega. Aega on kulutatud ka kirjalike

teeside koostamiseks (2h), kuid kirjalikke teese kaebaja esindaja istungil ei esitanud. Vastustaja

hinnangul on õigusabikulud põhjendatud mitte rohkem kui 13 h ulatuses osutatud õigusabi eest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel

põhjendustel.

7. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui

seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise

lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või

toimingu tegemise aja seisuga.

8. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2).

9. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebaja

taotluse alusel detailplaneeringu menetluse algatamisest või mitte.

10. Kohus on teinud kindlaks järgmised asjas tähtust omavad faktilised asjaolud.

10.1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas 20.06.2019 Rae Vallavalitsusele taotluse

detailplaneeringu koostamise algatamiseks Harjumaal Rae vallas Veskitaguse külas asuval

Jägala-Pirita kanali katastriüksusel (registriosa 11879202; katastritunnus 65303:001:0008;

pindala 15,84 ha; sihtotstarve 100% veekogude maa) eesmärgiga veekogude maa sihtotstarbega

katastriüksusest välja jagada kuus elamumaa sihtotstarbega krunti, kaks transpordimaa krunti

ja ülejäänud osal säilitada veekogude maa sihtotstarve ning elamumaa kruntidele määrata

ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus. Vaidlust ei ole, et

kaebaja esitas taotluse kui üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse (vt

kaebuse lisa 1.1. tl 6-9).

10.2. Pooled ei vaidle selle üle, et Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud

Rae valla üldplaneering (ÜP) järgselt on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud veekogu maa

ning planeeritaval alal paikneva olemasoleva teenindushoone osas määratud tehnorajatise maa.

10.3. Kohus on pärast kaardimaterjali uurimist seisukohal, et planeeritav ala paikneb ÜP järgi

täielikult rohevõrgustiku alal ning kaebaja poolt viidatu, et kuivõrd ala on veemaa ning

tähistatud sinisega, siis sellele ei laiene rohevõrgustiku tingimused, ei ole õige. (vt ka

https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering Kaart 1 Maakasutus leht 2).

10.4. Vaidlust ei ole, et planeeringuala suhtes kehtib Riigihalduse ministri 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (edaspidi teemaplaneering).

Viidatud teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt iseloomustab teemaplaneeringus käsitletavat

rohelist võrgustikku alljärgnev: a) roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis

funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks

terviklikuks süsteemiks; b) võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või

ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab

bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele

elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine,

keemiliste elementide looduslikud ringed jne); c) keskkonna loodusliku iseregulatsiooni

säilitamine; d) rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatusliku “rohelise pinna”

määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja

keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele

arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile.

Rohelises võrgustikus võib eristada kahte omavahel seotud osa: a) tugi- e tuumalad −

piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes

kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jne) alad; b) rohekoridorid,

ribastruktuurid nn siduselemendid (ribastruktuuride sõlmed ja astmelauad, mis on sidususe,

territoriaalse terviklikkuse tagajad).

11. Kohus märgib, et esiteks on pooled erineval arvamusel selles, kas detailplaneering muudab

ulatuslikult üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet või mitte. Sellest sõltuvalt

tuleb võtta ka seisukoht, kas tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või mitte.

Kohus leiab, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kohus ei jaga kaebaja

seisukohta selles, et maaüksuse maakasutuse juhtotstarbe muutmise ulatust tuleb hinnata mitte

maaüksuse, vaid katastriüksuse lõikes või kogu Jägala-Pirita kanali suhtes ning arvestada

sellega, et maaüksus ei moodusta sellest 51%. Kohus leiab, et juhtotstarvet tuleb hinnata mitte

konkreetse katastriüksuse suuruse järgi, vaid selle tegeliku sisu järgi. Kohtule esitatud

kaardimaterjalidest ning avalikust maa-ameti geoportaalist nähtub, et vastava katastriüksuse

(katastritunnusega 65303:001:0008) moodustab peamiselt Jägala-Pirita kanal ise (veemaa) ning

vaidlusalune maaüksus (veemaa), kus asub kanalit teenindav tehnorajatis (mida tänasel päeval

enam ei kasutata). Kohus leiab, et siinkohal on tegemist selgelt maakasutuse juhtotstarbe

muutmisega veemaast elamumaaks, sest veest välja jääva kuiva maa osa vastava katastriüksuse

osas koosnebki suures osas just sellest maaüksusest (ülejäänud on suures osas kanali kaldaäär).

Üldplaneeringu kohaselt asub kogu vastav kinnistu rohevõrgustiku alal, mitte elamualal.

Arvestades kõiki eeltoodud asja olusid kogumis leiab kohus, et antud juhul muudab kaebaja

poolt taotletav detailplaneering üldplaneeringut.

12. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas detailplaneeringu elluviimine kahjustab ÜP-s ette

nähtud rohevõrgustiku toimimist või mitte.

Kohus nõustub siinkohal kaebajaga selles, et maaüksuse detailplaneeringu elluviimine ei

kahjusta kohtule esitatud andmete põhjal ÜP-s ette nähtud rohevõrgustiku toimimist ning

vastustaja ei ole oma otsustes ka antud küsimust piisavalt lahti kirjutanud ehk on rikkunud selles

osas ilmselgelt põhjendamiskohustust.

Kaebaja on esmalt õigesti välja toonud, et asjakohase teemaplaneeringu osaks on joonis

„Roheline võrgustik“, kus on näidatud looduskaitsealad ja rohelise võrgustiku alad (tuumalad

ja rohekoridorid). Õige on ka see, et maaüksus ei asu joonisel „Roheline võrgustik“ näidatud

rohelise

võrgustiku

alal

ega

looduskaitsealal.

(Kättesaadav

arvutivõrgus:

https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering joonis „Roheline võrgustik“.)

Kohus leiab analüüsides nii Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka Rae valla üldplaneeringut, et vaidlusalune

maaüksus ei ole rohevõrgustiku tuumalaks. Vastav asjaolu nähtub üheselt nii üldplaneeringu

maakasutuse kaardilt (leht 2) kui ka kaebaja poolt kohtule esitatud kaardimaterjalidest (kaebuse

lisa 12, tl 39). Maaüksusest lääne ja lõuna suunas on elamumaa. Põhjas on Jägala-Pirita kanal

ning idas asub Ako maaüksus, millel asub maa-ameti kaardilt nähtuvalt hoonestus. Seega tuli

vastustajal analüüsida, kas maaüksuse näol on tegemist rohekoridori, ribastruktuuriga mis on

vajalik sidususe, territoriaalse terviklikkuse tagamiseks sellisena nagu ta hetkel on või on

tuumalade sidusus tagatud ka vaidlusaluse maaüksuse maakasutustingimusi esitatud

detailplaneeringu kohaselt muutes. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks käesoleval juhul

vastava analüüsi läbi viinud.

Arvestades kohtule esitatud hinnangut Veskitaguse küla Jägala-Pirita kanali kinnistu

detailplaneeringu mõjule rohevõrgustiku toimimisele (kaebuse lisa 3, tl 13-14p) ning vastustaja

enda poolt kohtuistungil esitatud seisukohta, et ta sellele vastu ei vaidle loomade liikumise osas

(vt kohtuistungi helisalvestis kell 10:52:57) leiab kohus, et rohevõrgustiku tugiala toimimist ja

kvaliteeti detailplaneering oluliselt ei mõjuta, kuna ala asub tugiala servas ja juba varem

osaliselt hoonestatud alal. Loodusmaastikke ega väärtuslikke elupaiku kavandataval

planeeringualal vähemalt hetkel teadaolevalt ei leidu. Seega ei ole kohtu arvates õige vastustaja

poolt vaideotsuses märgitu, et antud ala vajab igal juhul säilitamist ühendamaks omavahel

suuremaid tuumikalasid. Vastustaja ei ole seejuures kuidagi ka oma sisukohti põhjendanud.

Lisaks eeltoodule nähtub kohtule kaardimaterjali analüüsides ning tuginedes ka

Skepast&Puhkim AS 2015 aasta uuringule (kaebuse lisa 13, tl 40-44), et tegemist on küll

olemasoleva konfliktialaga, kuid selle ala säilitamine rohealana ei täida juba täna

rohevõrgustiku koridori funktsiooni. Nii leitakse Skepast&Puhkim AS 2015 aasta uuringus, et

kuna olemasolev asustus on koondunud rohekoridori läänepoolsesse ossa, siis on lääneosa juba

praegu ulukite liikumiseks vähesobiv. Seetõttu toimub loomade liikumine tõenäoliselt koridori

ida- ja keskosas, millest tingitult tuleks see säilitada võimalikult looduslikuna ning eelistada

elamuarendusteks rohekoridori läänepoolset osa. Maaüksus, mille osas kaebaja taotleb

detailplaneeringu algatamist asub vastava ala läänepoolses osas.

13. Kolmandaks vaidlevad pooled selle üle, kas vastustaja on rikkunud kaalutlusõiguse

teostamise nõudeid ning lähtunud korralduse andmisel ning selle suhtes vaideotsuse tegemisel

õigest õiguslikust alusest.

Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on vaidlustatud korralduse andmisel tuginenud PlanS § 128

lg 2 p 1, mis sätestab, et detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui algatamine on

ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Küll aga on vastustaja jätnud tähelepanuta sama

paragrahvi lg 3, mille kohaselt selle paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata

käesoleva seaduse §-s 142 sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlust reguleerib PlanS § 142, mille lg 1 sätestab,

et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Kaebaja heidabki kolmandaks vastustajale ette, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt kaalunud

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise võimalikkust arvestades muuhulgas

kaebaja huve ja õigusi.

Pooled ei vaidle selle üle, et Rae valla ÜP kehtestati 21.05.2013 otsusega. Maaüksusel asuvat

hoonet kasutati Jägala Pirita kanali teeninduspunktina ning kaebaja lõpetas hoone ja kogu

maaüksuse senisel otstarbel kasutamise 2019. aasta esimesel poolel vajaduse äralangemisel.

Vaidlust ei ole ka selles, et katastriüksus, sh maaüksus kuulub kaebajale, kes on huvitatud

maaüksuse väärtustamisest, st hoonestamisest taotluses näidatud viisil.

Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et vaidlustatud otsusest ega vaideotsusest ei nähtu vastustaja

kaalutlusi, kus oleks analüüsitud kaebaja omandiõiguse riivet, kaalutud kaebaja erahuvi ja

avalikke huve. Otsuses nr 1720 on viidatud üksnes 26.09.2019 toimunud komisjoni

koosolekule, kus analüüsiti veelkord detailplaneeringu koostamise algatamise taotlust ning

tutvuti Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud eksperthinnanguga. Komisjon jäi oma varasema

seisukoha juurde, et Veskitaguse küla Jägala-Pirita kanali katastriüksuse detailplaneeringut ei

ole võimalik algatada, kuna detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringuga ilmselges

vastuolus. Samuti lähtus komisjon seisukoha kujundamisel Rae valla Veskitaguse küla Golfi

tee piirkonna rohevõrgustiku toimimise tagamise uuringust (Skepast&Puhkim AS töö nr 2015-

0231, 23.12.2015), mille järgi ei kuulu planeeritav ala soovitatavate arendusalade hulka.

Ühtegi kaalutlust ega sisulist analüüsi korraldusest nr 1720 ei nähtu. Kohus leiab sellest

tulenevalt, et korraldus nr 1720 ei vasta HMS § 56 nõuetele. Otsuses puuduvad sisuliselt

põhjendused, miks vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei ole detailplaneeringu algatamine

põhjendatud. Ka vaidemenetluses ei ole vastavaid puudusi kõrvaldatud. Eeltoodust tulenevalt

on vaidlustatud korraldus ja vaideotsus õigusvastased.

Kokkuvõtvalt tuleb kohtul nõustuda kaebajaga selles, et vastustaja on keeldumisotsust tehes

tuginenud ebapiisavale õiguslikule alusele ning teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti, mistõttu

on keeldumisotsus kaalutlusvigane ja õigusvastane. PlanS § 128 lg 3 sätestab, et lg 2 p-s 1

sätestatut ei kohaldata PlanS §-s 142 sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

puhul. PlanS § 142 lg 1 ls 1 järgi võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lg 1 ls 2 kohaselt

on

kehtestatud

üldplaneeringu

põhilahenduse

detailplaneeringuga

muutmine:

(1)

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; (2) üldplaneeringuga

määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine,

detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; (3) muu kohaliku omavalitsuse

üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Riigikohus on oma praktikas

küll korduvalt rõhutanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on erandlik

(RKHKo 19.04.2007, 3-3-1-12-07; 15.01.2009, 3-3-1-87-08; 27.01.2010, 3-3-1-79-09), kuid

märkinud samuti, et kohalik omavalitsus peab põhjalikult kaaluma ja motiveerima

detailplaneeringulahenduse ning samuti üldplaneeringuga kehtestatud sihtotstarbe muutmise

vajalikkust (RKHKo 15.01.2009, 3-3-1-87-08, p 22). Kohus leiab, et kui detailplaneeringu

algatamise taotlus sisaldab sõnaselgelt taotlust algatada ühtlasi detailplaneeringu muutmine või

selle kehtestamise tagajärjel tuleks muuta üldplaneeringu põhilahendust, siis peab kohalik

omavalitsus detailplaneeringu algatamisest keeldumise korral näitama ära ka põhjused, miks ei

saa vastavas osas muuta üldplaneeringut. Vastustaja seda käesoleval juhul teinud ei ole. (Vt ka

Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2017 otsus nr 3-15-2831 p 11.). Kohus märgib siinkohal, et

planeerimismenetlused on loodud eelkõige selleks, et tasakaalustada era- ja avalikku huvi

maakasutuses. Käesoleval juhul on kohtule selge, et seoses olukorra muutumisega on eraisikul

tekkinud huvi ja majanduslikult arusaadav põhjus talle kuuluva maatüki kasutamiseks uuel

otstarbel. Sellises olukorras ei ole õigustatud vastava menetluse algatamise tagasilükkamine

paljalt viitele senise olukorra säilitamise soovi põhjusel. Senise olukorra säilitamise soovi ja

vajadust tuleb sellises olukorras igakülgselt kaaluda arvestades muutunud asjaolusid ja eraisiku

esitatud seisukohti. On võimalik, et tekkinud uues olukorras kaaluvad erahuvid senise

planeerimislahenduse

muutmiseks

ja

oma

maatüki

majanduslikult

otstarbekamaks

kasutamiseks üles avalikkuse huvi säilitada senine maakasutus ja mitte asuda menetlema uut

planeeringut. Ilma kaalumist teostamata ja seda taotlejale arusaadavas vormis ning asjakohaste

põhjendustega esitamata ei ole võimalik asuda seisukohale, et haldusorgan on käitunud

õiguspäraselt.

Kohus rõhutab veelkord, et alused üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamata

jätmiseks tulenevad PlanS 128 lg-st 2 koostoimes § 142 lg-ga 1. Üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamisest ei tohi keelduda pelgalt viitega selle vastuolule kehtestatud

üldplaneeringuga, kuid samas võib sellise detailplaneeringu algatamisest keelduda ka põhjusel,

mida ei ole otsesõnu PlanS § 128 lg 2 p-des 1–6 nimetatud. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu

otsustab algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, tuleb selle koostamisel arvestada

PlanS § 142 lg-tes 2–8 sätestatut.

14. Viimase küsimusena tõstatas kaebaja kohtuistungil küsimuse, kas korraldus ja vaideotsus

on antud pädeva haldusorgani poolt.

Kohus leiab arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ja kohtu poolt väljendatud seisukohti, et

asjas on leidnud kinnitust, et kaebaja esitas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

algatamise taotluse.

PlanS § 128 lg-s 2 loetletud juhtudel võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta DP algatamata.

PlanS § 128 lg 2 p 1 kohaselt ei algatata detailplaneeringut muu hulgas juhul, kui selle

algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. PlanS § 128 lg 3 järgi ei kohaldata PlanS

§ 128 lg 2 p-i 1 üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul. PlanS § 142 lg 1 sätestab, et

detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust (arvestades seejuures nimetatud paragrahvis

sätestatud erisusi, vt § 142 lg 2 teine lause ja lg-d 3–8). PlanS § 77 lg 1 kohaselt algatab

üldplaneeringu kohaliku omavalitsuse volikogu.

Ka Rae Vallavolikogu 12.04.2011 määrusega nr 56 vastu võetud „Rae valla põhimääruse“ § 19

lg 3 p 8 ja p 36 sätestavad, et vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad poolthäälte enamusega

otsustatavad küsimused: valla üldplaneeringu (sh osaüldplaneeringute ja teemaplaneeringute)

algatamine, kehtestamine ja muutmine; muud seadusega või valla põhimäärusega vallavolikogu

ainupädevusse antud küsimused.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud vallavolikogu

ainupädevusse kuuluvaid küsimusi ei või vallavolikogu delegeerida vallavalitsusele, kohaliku

omavalitsuse üksuste koostööorganitele ega erasektorile.

Kohtu hinnangul tuleneb tsiteeritud õigusaktide sätetest, et üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise peab otsustama kohaliku omavalitsuse

volikogu sarnaselt üldplaneeringu algatamise otsusele. Samasugusele seisukohale on asunud ka

Tallinna Ringkonnakohus oma 14.11.2019 otsuses haldusasjas nr 3-19-475.

Arvestades, et käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktid on vastu võtnud Rae Vallavalitsus,

mitte aga Rae Vallavolikogu, ei ole vaidlustatud haldusaktid vastu võetud pädeva haldusorgani

poolt ning need on tühised lähtuvalt HMS § 63 lg 2 p 3, mis sätestab, et haldusakt on tühine,

kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale (HMS §

63 lg 1).

HKMS § 41 lg 4 sätestab, et haldusakti tühisuse võib halduskohus teha kindlaks ka

tühistamiskaebuse

alusel.

Halduskohus

võib

haldusakti

tühistada

ka

tühisuse

kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel, kui see vastab tühistamiskaebusele esitatud

nõuetele.

Kohus juhindudes HKMS § 41 lg 4 tuvastab käesoleval juhul tühistamiskaebuse alusel Rae

Vallavalitsuse 30.12.2019 korralduse nr 1720 ja 28.02.2020 korralduse nr 297 tühisuse.

Arvestades eeltoodut tuleb rahuldada ka kohustamiskaebus. Kohus kohustab Rae valda vaadata

AS-i Tallinna Vesi 20.06.2019 detailplaneeringu koostamise algatamise taotlus uuesti läbi

hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

15. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Otsus tehti vastustaja kahjuks, seega tuleb kaebaja

menetluskulud vastustajalt välja mõista.

Kaebaja palub mõista Rae vallalt AS-i Tallinna Vesi kasuks välja menetluskulud summas

(3141,6 + 15) 3156,6 eurot ja 12.01.2021 kohtuistungiga seotud menetluskulud summas 938,40

eurot (vt menetluskulude nimekiri tl 57-59p ja 62-63p).

Vastustaja on palunud kaebaja menetluskulusid vähendada leides, et kulud on arvestades asja

vähest keerukust põhjendamatult suured. Samuti ei ole kohtule esitatud kirjalikke teese, mille

koostamisele on viidatud 12.01.2012 taotluses arve nr 20210018 spetsifikatsioonis.

16. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

HKMS § 108 lg 12 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (edaspidi TsMS) §-des 173 ja 175 sätestatut. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb

eelkõige hinnata, kas väljamõistetavad esindajatasud on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175

lg 1 tähenduses. Põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja

keerukusest, arvestades nii keerulisi õiguslikke põhjendusi, aga ka elulisi asjaolusid, mis

muudavad vaidluse keeruliseks. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe

tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus analüüsinud nii kohtule esitatud arvete spetsifikatsioone, asja mahtu kui ka keerukust

leiab, et menetluskulud on üldjoontes põhjendatud. Küll aga nõustub kohus vastustajaga selles,

et kuivõrd kohtule ei ole esitatud kirjalikke teese, millel on viidatud 12.01.2012 taotluses arve

nr 20210018 spetsifikatsioonis, siis selles osas ei saa menetluskulusid põhjendatuks pidada.

Muus osas vastavad menetluskulud asja mahule ja keerukusele. Kohus märgib, et ei nõustu

vastustajaga selles, et tegemist on väga lihtsa asjaga, millele ei tohiks nii palju aega kuluda.

Kohus leiab, et erinevate planeeringutega (teemaplaneering, üldplaneering) tutvumine ja nende

analüüsimine koos kohtupraktika analüüsimisega on küllaltki ajamahukas töö. Seega ei saa

pidada kaebuse koostamisele kulunud aega 18h ja 15 min pidada ülemääraseks, samuti on

vastustaja vastuse analüüsimisele kulutatud aeg 1 h mõistlik. Kohtuistungiks ettevalmistumine

2h ja 30 min on samuti kohtu arvates põhjendatud, millele lisandub kohtuistungil osalemine 1

h ja 15 min. Seega vähendab kohus menetluskulusid üksnes 2 h osas, mis on väidetavalt

kulunud kirjalike teeside koostamisele, kuid mida ei ole kohtule esitatud.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku

summas 3768 eurot (3156 eurot (sh riigilõiv 15 eurot)+612 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik