2-20-6801/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

11. veebruar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-6801

Tsiviilasi

Osaühingu

Roodevälja

Terminal

avaldus

saneerimismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Roodevälja Terminal määruskaebus

MV Finantseeringud OÜ vastumääruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (ettevõtja; määruskaebuse esitaja): Osaühing

Roodevälja Terminal (registrikood 10970745), esindaja

vandeadvokaat Klen Laus

Saneerimisnõustaja: Martin Krupp

Puudutatud isik (võlausaldaja): MV Finantseeringud

OÜ, esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a määrus osas, milles maakohus

jättis Osaühingu Roodevälja Terminal avalduse rahuldamata ja läbi vaatamata,

MV Finantseeringud OÜ taotluse saneerimisavalduse läbivaatamata jätmiseks

läbi vaatamata ning määras kindlaks saneerimisnõustaja Martin Krupi (Krupp)

tasu 5000 eurot ületavas osas, samuti tühistada maakohtu määrus

menetluskulude jaotuse ja sellest tulenevalt ka menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Osaühingu Roodevälja Terminal

13. juuli 2020. a avaldus võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamiseks menetlusse võtmata, määrata saneerimisnõustaja Martin Krupi

tasu suuruseks 5000 eurot (sh käibemaks), jätta MV Finantseeringud OÜ

maakohtus kantud menetluskulud täies ulatuses Osaühingu Roodevälja

Terminal kanda ning määrata Osaühingu Roodevälja Terminal poolt

MV Finantseeringud OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurusena kindalaks ja

mõista Osaühingult Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks välja

3915 eurot 72 senti (sh käibemaks).

Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni Viru Maakohtu 24. augusti 2020. a

määrusega kohaldatud saneerimisavalduse tagamise abinõude rakendamise

tühistamise kohta. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Jätta Osaühingu Roodevälja Terminal määruskaebus rahuldamata.

3. MV Finantseeringud OÜ vastumääruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a määruse resolutsioon terviklikult

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Jätta Osaühingu Roodevälja Terminal 13. juuli 2020. a avaldus

võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse

võtmata ja lõpetada Osaühingu Roodevälja Terminal saneerimismenetlus.

2. Määruse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 12. mai 2020. a määruse

p-des 6–10 ja 24. augusti 2020. a määruses kohaldatud saneerimisavalduse

tagamise abinõud.

3. Vabastada Osaühingu Roodevälja Terminal saneerimisnõustaja Martin

Krupp nõustaja ülesannetest käesoleva määruse jõustumisel.

4. Määrata saneerimisnõustaja tasuks 5000 eurot (sh käibemaks). Tasu

hüvitada kohtu deposiitkontol oleva (Osaühingu Roodevälja Terminal poolt

13. mail 2020 tasutud) 6000 euro arvelt, mille osas teha väljamakse NAP-i

vahendusel käesoleva määruse jõustumisel Saneerimismenetlus OÜ kontole

nr EE092200221044428799.

5. Jätta läbi vaatamata MV Finantseeringud OÜ taotlus kuriteo teate

esitamiseks.

6. Jätta

läbi

vaatamata

Osaühingu

Roodevälja

Terminal

taotlus

saneerimiskavale hinnangu andmiseks ekspertide nimetamiseks."

5. Jätta nii maakohtu menetluses kantud kui ka määruskaebuste menetlemisel

tekkinud menetluskulud Osaühingu Roodevälja Terminal kanda.

6. Määrata Osaühingu Roodevälja Terminal poolt MV Finantseeringud OÜ-le

hüvitatavate menetluskulude suurusena kindlaks ning mõista Osaühingult

Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks välja 6821 eurot 72 senti

(koos käibemaksuga), sh maakohtu menetluses kantud kulud 3915 eurot 72 senti

ja määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulud 2906 eurot.

7. Välja mõistetud menetluskulude summalt (6989 eurot 72 senti ) tuleb Osaühingul

Roodevälja Terminal tasuda MV Finantseeringud OÜ-le viivist alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

8. Saneerimisnõustajal hüvitatavad menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusosaline esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Osaühing Roodevälja Terminal (avaldaja; ettevõtja) esitas 8. mail 2020 Viru

Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks.

Avaldaja peamiseks tegevusalaks on terminali- ja transporditeenuse osutamine,

laadungikäitlus ning kaupade vahendamine. Eelkõige on avaldaja spetsialiseerunud

naftabituumeni ladustamisele ja käitlemisele, kuid tegeleb ka väävelhappe kontsentraadi,

naatriumhüdroksiidi vesilahuse ning vedelate jäätmete käitlemisega. Avaldaja on ainus

bituumeni käsitlusterminal Põhja-Eestis ning ainus äriühing Eestis, kes pakub vagunitega

tarnitud väävelhappe kontsentraadi ja naatriumhüdroksiidi vesilahuse käitlemist koos

vagunite soojendamise ja roostevabast terasest mahutipargiga ning laadimisega autodele.

Bituumeni käitlemise vajaduse kasv on tingitud vabariigi valitsuse otsustest uute neljarealiste

maanteede ehitusteks.

Avaldaja on sõlminud pikaajalised lepingud bituumeni käitlemiseks näiteks Osaühinguga

Pigipada, OÜ-ga RusImport ja STR Tecoil OY-ga (Soome äriühing). Samuti on soovi

avaldanud aktsiaselts Olerex. Avaldaja on ka oluline tööandja, andes tööd viiele inimesele.

Avaldaja 2020. a esimese nelja kuu müügitulu on olnud 110 562 eurot ning kasum

39 865 eurot. Avaldajal on 1. mai 2020. a seisuga 1 847 929 euro 44 sendi väärtuses vara

(sh põhivara 1 734 604 eurot 47 senti ja käibevara 113 324 eurot 97 senti) ning

1 678 026 euro 58 sendi ulatuses kohustusi (lühiajalised kohustused). Avaldaja omakapital on

1. aprilli 2020. a seisuga 169 902 eurot 86 senti.

Avaldaja 2019. a kahjumi põhjustas 26. veebruari 2019. a otsuse jõustumine tsiviilasjas

nr 2-17-10142, millega mõisteti avaldajalt MV Finantseeringud OÜ (puudutatud isik) kasuks

välja 634 416 eurot. Avaldaja on nõuet vähendanud 83 371 euro 16 sendi võrra. Võlausaldaja

on nõude sissenõudmiseks pöördunud kohtutäituri poole.

Avaldaja makseraskuste ületamiseks on vajalik algatada saneerimismenetlus. Avaldaja

soovib nõuded ümber kujundada nende tasumise tähtaja pikendamise ning osaliselt

vähendamise kaudu. Saneerimismenetluses kohaldatavate abinõude rakendamiseta on

avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline, kuna tal puuduvad piisavad

käibevahendid kõikide sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks. Kui kohtutäitur

müüb avaldajale kuuluva kinnisvara, ei ole avaldajal enam võimalik oma tegevust jätkata.

Samuti tooks koostöölepingute lõppemine kaasa leppetrahvi ja kahjunõuded.

Avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja likviidsuse taastamine saneerimismenetluse

kaudu tulevikus on tõenäoline. Avaldaja majandustegevus ei ole seiskunud, vaid suuremas

mahus aktiviseerumas. Tal on olemas varad, mida ta majandustegevuseks vajab ning need ei

vaja täiendavaid suuremahulisi investeeringuid. Avaldaja omab pikaajalist kogemust oma

tegevusvaldkonnas. Lisaks on tal pooleli mitmed läbirääkimised uute lepingute sõlmimiseks.

2. Maakohus algatas 12. mai 2020. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse, määras

saneerimisnõustajaks Martin Krupi, kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava

vastuvõtmise hiljemalt 6. juuliks 2020 ning esitama võlausaldajate poolt vastu võetud

saneerimiskava kohtule kinnitamiseks hiljemalt 13. juuliks 2020.

3. Saneerimisnõustaja koostas saneerimiskava ja edastas selle avaldaja seitsmele

võlausaldajale 14. mail 2020 koos üleskutsega edastada hiljemalt 22. juuniks 2020 kirjalik

seisukoht kava vastuvõtmise kohta.

Saneerimiskava vastuvõtmise hääletamiseks koosolekut ei korraldatud. 6. juuli 2020. a

hääletusprotokolli kohaselt hääletasid võlausaldajad kahes rühmas. Esimese rühma ainus

pandiga tagatud nõudega võlausaldaja (puudutatud isik) hääletas kava vastu. Seega ei ole

esimene rühm kava vastu võtnud. Pandiga tagamata võlausaldajate rühmas oli kuuel

võlausaldajal kokku 1 076 092 häält. Hääletamisel osales viis võlausaldajat, kellest neli

hääletasid kava poolt (914 200 häält) ning üks vastu. Üks võlausaldaja ei hääletanud, mistõttu

loeti, et ta hääletas saneerimiskava vastu. Seega on teise rühma võlausaldajad kava vastu

võtnud. Kuivõrd saneerimiskava kinnitamiseks on vajalik mõlema rühma võlausaldajate poolt

vastu võtta, ei saa lugeda kava vastu võetuks (saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg 4).

4. Avaldaja esitas 13. juulil 2020 maakohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamiseks, paludes ühtlasi määrata kava hindamiseks eksperdid.

5. Saneerimisnõustaja esitas 13. juulil 2020 maakohtule arvamuse saneerimiskava kohta

ning taotluse tasu 7488 euro (sh käibemaks) määramiseks.

Saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt suudab avaldaja saneerimiskava täita ning tema

olukorra parandamine ja kasumlikkuse taastamine on kava alusel võimalik. Avaldaja omab

oskusteavet ja taristut kehtivate lepingute täitmiseks ning tulevikus planeeritava

majandustegevuse laiendamiseks.

Saneerimiskavaga kujundatakse ümber kuue võlausaldaja nõuded. Saneerimisnõustajal

puudub põhjus kahelda nõuete õiguspärasuses. Avaldaja on vajadusel esitanud nõuet

tõendavaid dokumente.

Avaldaja on oluline ettevõtja, kuna ta on ainus bituumeni käitlusterminal Põhja-Eestis, mis

pakub veo-ja laadimisteenust oma veoautopargi, raudtee, veduri ja laadimisestakaadi ning

mahutipargiga. Samalaadseid terminale omavad ettevõtted on pigem ostetud kauba müüjad.

Ühtlasi on avaldaja olnud oluline maksumaksja. Samuti on avaldaja oluline tööandja,

arvestades tööhõive määra ja töökohtade arvu piirkonnas.

6. Puudutatud isik esitas 13. juulil 2020 maakohtule taotluse avaldaja saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks.

Taotluse kohaselt on puudutatud isiku õigusi saneerimiskava koostamise ja vastuvõtmise

käigus rikutud. Avaldaja soovib vältida puudutatud isiku kasuks tehtud kohtuotsuse täitmist.

Samas ei ole saneerimisnõustaja pidanud puudutatud isikuga läbirääkimisi nõude

ümberkujundamiseks. Lisaks määras saneerimisnõustaja puudutatud isikule häälte arvu

ebaõigesti, kuna luges intressinõude kõrvalnõudeks. Põhinõudeks on mh intresside nõuded.

Saneerimiskava on vastuoluline ning selles esinevad ebatäpsused muudavad kava tervikuna

ebausaldusväärseks. Võlausaldajate rühmade moodustamine on vastuolus SanS § 21 lg-ga 2.

Saneerimisnõustaja on lugenud põhjendamatult kehtivateks nõueteks A.A. ja WSL Energy

OÜ nõuded. Nimetatud isikud on avaldaja lähikondsed ning nende nõuded on näilikud. Isegi

kui nende nõuded on õiguspärased, siis on need tekkinud hiljem kui 22. augustil 2019.

Pankroti korral oleksid need nõuded tagasivõidetavad ning rahuldataks pankrotiseaduse

(PankrS) § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud korras. Seega oleks pidanud nende võlausaldajate nõuded

kuuluma eraldi rühma ning rahuldama alles pärast kõikide ülejäänud võlausaldajate nõuete

rahuldamist. Avaldaja varast piisaks ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Saneerimiskava täitmise tähtaeg pandipidaja nõude osas ei tohi olla pikem kui üks aasta

(PankrS § 182 lg 2). Samuti peab pandipidajale olema tagatud intressi maksmine

(PankrS § 182 lg 3). Praegusel juhul on kava täitmise tähtaeg kuus aastat ja intressi puudutatud

isik nõuda ei saa. Puudutatud isiku nõue rahuldatakse saneerimismenetluses pikema aja

jooksul ja väiksemas ulatuses kui avaldaja pankroti korral. Ainuüksi sellise pankrotihinnangu

kohaselt tuleb kava jätta kinnitamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Maakohus jättis 4. septembri 2020. a määrusega avaldaja avalduse võlausaldajate

poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks rahuldamata, lõpetas saneerimismenetluse,

tühistas 12. mai 2020. a määruse p-des 6–10 kohaldatud abinõud ja vabastas

saneerimisnõustaja oma ülesannetest. Maakohus määras saneerimisnõustaja tasuks

6912 eurot, millest 6000 eurot hüvitatakse avaldaja poolt kohtu deposiiti makstud rahast ning

912 eurot mõistetakse avaldajalt välja.

Sama määrusega jättis maakohus läbi vaatamata puudutatud isiku taotlused kuriteo teate

esitamiseks ja avaldaja saneerimisavalduse läbivaatamata jätmiseks. Samuti jättis maakohus

läbi

vaatamata

avaldaja

taotluse

vastuvõtmata

saneerimiskava

kinnitamiseks

ja

saneerimiskavale hinnangu andmiseks ekspertide nimetamiseks.

Maakohus jättis puudutatud isiku menetluskulud 50% ulatuses avaldaja ja 50% ulatuses

puudutatud isiku enda kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja

menetluskulud 1957 eurot 86 senti koos kohustusega tasuda viivist menetluskuludelt alates

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Maakohus leidis, et avaldaja avaldus võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata ning saneerimismenetlus tuleb lõpetada

(SanS § 30 lg 6). Eeldused avalduse rahuldamiseks on täitmata.

Saneerimiskava ei vasta SanS §-s 21 sätestatud nõuetele. On ilmne, et avaldajal puuduvad

puudutatud isiku nõude tasumiseks vajalikud likviidsed käibevahendid ning vara müümine

tähendaks tema majandustegevuse lõppemist. Avaldaja on aga rajanud jätkusuutliku

majandamise ja saneerimiskava täitmise üksnes lootusele enda tegevust laiendada, mis mh

hõlmab lubade ja litsentside saamist. See on keerukas, aeganõudev ja finantsiliselt koormav.

Avaldaja seadusliku esindaja ebamäärased vastused kohtule viitavad, et tegelikult puudub tal

ülevaade ja visioon oleviku ja tuleviku osas. Kui aktiivne võlausaldaja on esitanud oma

seisukohti ja avalduses toodud väited ümber lükanud, siis ei piisa avaldajal võlausaldajaga

mittenõustumise korral enam oma seisukohtade põhistamisest, vaid ta peaks tõendama, et

võlausaldaja väited on ebaõiged.

Avaldaja ei ole oluline ettevõtja. Ettevõtja olulisuse hindamise kriteerium on see, kas ja kui

oluline koostööpartner ta on teiste lepinguliste suhete osas (riiklikul tasandil). Üksnes lootus,

et ta võiks tulevikus saada oluliseks ettevõtjaks, ei ole piisav, et lugeda äriühingut oluliseks

ettevõtjaks. Tõendamata on see, et avaldaja oleks osalenud mõnes olulises riigihankes. Samuti

ei saa pidada avaldajat oluliseks ainuüksi seetõttu, et on ainus Põhja-Eesti piirkonnas vastava

teenuse pakkuja. Seejuures on tõendamata ka väide, et avaldaja on ainus ettevõte Eestis, kes

suudab pakkuda vagunitega taristut keemiatoodete käitlemiseks koos vagunite soojendamise

ja mahutipargiga.

Samuti ei ole avaldaja oluline tööandja. Viis töötajat ei ole oluline tööhõive määr. Avaldajat

ei saa pidada oluliseks tööandjaks makstavate tööjõukulude tõttu. Asjaolu, et avaldaja

kavatseb palgata üks kuni kaks uut töötajat, ei anna samuti alust lugeda teda oluliseks

tööandjaks. Pealegi puudusid avaldajal vajalikud vahendid senistele töötajatele ettenähtud

tasude maksmiseks.

Täitmata on SanS § 29 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus võlausaldajate poolt vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamiseks. Võlausaldajad on saneerimiskavas jaotatud kahe rühma.

Pandiga tagatud võlausaldajate rühmas olnud ainus võlausaldaja hääletas kava vastu. Seega

ei ole üks rühm saneerimiskava vastu võtnud.

Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse kuriteo teate esitamiseks. Kohus ei saa

praeguses asjas võtta seisukohta tõendi väidetava võltsimise kohta.

Kuivõrd kohus rahuldas puudutatud isiku taotluse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata

jätmiseks, siis avaldaja vastuvõtmata kava kinnitamiseks kui ka ülejäänud puudutatud isiku

taotluste lahendamiseks puudus maakohtu arvates vajadus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Avaldaja palub 21. septembril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus võlausaldajate poolt

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, saneerimiskava kinnitada ning jätta jõusse

12. mai 2020. a määruse p-des 6–10 kohaldatud abinõud. Kui kohus leiab, et

SanS § 29 lg 1 p 2 välistab avaldaja avalduse rahuldamise, palub avaldaja tunnistada

SanS § 29 lg 1 p 2 Eesti Vabariigi põhiseadusega (põhiseadus; PS) vastuolus olevaks, jätta

see säte kohaldamata ning edastada määrus Riigikohtule.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Kui kohus jätab vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamata, palub avaldaja alternatiivselt maakohtu määruse tühistada osas,

millega kohus määras kindlaks puudutatud isiku menetluskulud ja nende jaotuse ning teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus SanS § 30 lg 1 p 4 kohaldanud ebaõigesti.

Kohus ei ole hinnanud saneerimise võimalikkust tõenäosuse alusel, vaid viisil, et ettevõtte

saneerimise võimalikkuse osas peaksid kõik mõistlikud kahtlused olema kõrvaldatud. Asjas

on esitatud piisavalt tõendeid, et avaldaja saneerimine on tõenäoline ja perspektiivikas.

Avaldajal puuduvad ajutiselt likviidsed käibevahendid, kuid see on saneerimise teel ületatav.

2019. a-l tekkinud kahjum ei ole tekkinud ettevõtte põhilise majandustegevuse

ebaõnnestumisest, vaid kohtulahendist tulenevast erakorralisest kohustusest.

Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldustega, nagu ei oleks ta oluline ettevõtja ja tööandja.

Avaldaja tegevus on Põhja-Eestis ainulaadne ning tema teenuseid vajavad riigile olulised

ettevõtjad (nt Pigipada OÜ, Ingle AS, Ragn-Sells AS) ja projektid. Avaldaja on

regionaalpoliitilistel põhjustel riigile olulise tähtsusega, olles Lääne-Virumaal arvestatav

maksumaksja. Lisaks on avaldaja töötajateks spetsialistid, kellel ei ole lihtne uut tööd leida.

Avaldajal on kavatsus töötajate arvu suurendada.

SanS § 29 lg 1 p 2 teise alternatiivi kohaldamine ja selle alusel saneerimiskava kinnitamata

jätmine ei vasta saneerimise eesmärgile. Kava vastu hääletas vaid üks võlausaldaja, kes on

käitunud pahauskselt ning avaldaja saneerimist takistanud. Tema huvid ei ole suunatud nõude

rahuldamisele, vaid avaldaja tegevuse ülevõtmisele. Saneerimiskava kohtuliku kinnitamise

eesmärgiks ongi pahatahtlike ja vastutöötavate võlausaldajate neutraliseerimine. Olukorras,

kus rühma kuulunud üks võlausaldaja hääletab ainsana kava vastu ega oma häälte koguarvust

olulist osa, tuleb SanS § 29 lg 1 p 2 tõlgendada selliselt, et kava kinnitamiseks piisab vähemalt

poolte kõikide võlausaldajate häältest. Kui kohus sellega ei nõustu, tuleb viidatud säte jätta

kohaldamata ja tunnistada osaliselt PS-ga vastuolus olevaks.

9. Saneerimisnõustaja hinnangul on avaldaja määruskaebus põhjendatud ning see tuleb

rahuldada.

10. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

11. Puudutatud isik palub 5. oktoobri 2020. a vastumääruskaebuses, arvestades selle

10. novembri 2020. a täpsustusi, tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1–2, 4, 6, 8

ja 10 osas, jätta vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus menetlusse võtmata ja

saneerimismenetlus lõpetada, saneerimisnõustajale tasu määramata ja tasu katteks hoiustatud

raha tagastada mitte varem kui 10 päeva jooksul alates saneerimisavalduse tagamise abinõu

tühistava määruse jõustumisest. Ühtlasi palub puudutatud isik tunnistada SanS § 18 lg 6

PS §-dega 11, 15 ja 24 vastuolus olevaks.

Puudutatud isik palub esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta avaldaja kanda ning

need avaldajalt välja mõista koos kohustusega tasuda viivist alates kohtumääruse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub

puudutatud isik kohtumääruse jõustumisel tühistada rakendatud saneerimisavalduse tagamise

abinõud.

Vastumääruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud avaldaja

SanS § 29 alusel esitatud avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks rahuldamata.

SanS § 30 lg-te 1 ja 5–6 järgi võib kohus vastava avalduse rahuldada või jätta menetlusse

võtmata. Seega oleks kohus pidanud jätma avaldaja avalduse menetlusse võtmata. Samuti on

kohus ebaõigesti jätnud puudutatud isiku taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks

menetlusse võtmata. Puudutatud isik ei ole taotlenud vastuvõtmata saneerimiskava läbi

vaatamata jätmist, vaid avaldaja vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse

menetlusse võtmata jätmist.

SanS § 29 lg 1 p-st 2 tulenevalt puudus avaldajal alus vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamise avalduse esitamiseks. Kuivõrd võlausaldajad on jaotatud rühmadesse, saab

vastuvõtmata kava kohtule kinnitamiseks esitada siis, kui selle poolt on hääletanud igas

rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Praeguses asjas on pandiga

tagatud võlausaldajate rühmas olnud ainus võlausaldaja hääletanud kava vastu. Seega on

maakohus jätnud õigesti saneerimiskava kinnitamata. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja

seisukohaga, nagu oleks SanS § 29 lg 1 p 2 põhiseadusega vastuolus. Pealegi ei saa

pandipidajat asetada saneerimismenetluses halvemasse olukorda, kus ta oleks olnud ilma

saneerimiseta.

SanS § 18 lg 6 on vastuolus põhiseadusega. Võlausaldajal peab olema õigus vaidlustada

saneerimisnõustajale tasu määramist, sh tasu suurust. On ebaõiglane, et võlausaldaja ei saa

vaidlustada tema õigusi puudutavat otsustust. Samuti puudub objektiivne põhjus, miks peab

võlausaldajat kohtlema võlgnikust või saneerimisnõustajast erinevalt ning võlausaldaja

kaebeõigus olema piiratud.

Saneerimisnõustajale tasu maksmiseks alus puudub ning tasu määramine rikub võlausaldaja

huve. Saneerimisnõustaja seaduses sätestatud nõutele mittevastava töö tasustamiseks

kulutatav raha tuleb kasutada võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Saneerimisnõustaja ei ole

hinnanud ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust, tuvastanud kava

realiseerimiseks olulisi asjaolusid (vajalike lubade olemasolu) ega taganud kava õiguspärast

kättetoimetamist. Saneerimisnõustaja oleks pidanud kohut ja avaldajat teavitama, et

saneerimine on õiguslikult võimatu ega vasta võlausaldajate huvidele, et vältida

põhjendamatuid menetluskulusid.

Maakohus on jaotanud menetluskulud ebaõigesti ning ületanud diskretsiooni piire.

Saneerimisnõustaja kohustuste täitmata jätmise ja avaldaja poolt kohtu eksitamise tõttu pidi

puudutatud isik oma õigusi menetluses kaitsma aktiivselt. Puudutatud isikul on õigus nõuda

võlgnikult (avaldajalt) kohtuotsusest tulenevat ja pandiga tagatud nõude täitmist.

12. Avaldaja palub jätta vastumääruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud

isiku kanda.

13. Saneerimisnõustaja palub jätta puudutatud isiku vastumääruskaebuse läbi vaatamata

osas, milles puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p 4

(vastumääruskaebuse p-d 3.3 ja 3.4), kuna võlausaldajal puudub selles osas kaebeõigus, või

alternatiivselt jätta kaebus selles osas rahuldamata. Saneerimisnõustaja palub rahuldada

vastumääruskaebuse osas, milles puudutatud isik vaidlustab kohtu otsustuse jätta avaldaja

vastuvõtmata

saneerimiskava

kinnitamise

avaldus

rahuldamata

ja

lõpetada

saneerimismenetlus ning teha uus määrus, millega rahuldada vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamise avaldus ja määrata eksperdid.

14. Maakohus jättis mõlemad määruskaebused rahuldamata ning saatis need

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse

rahuldamata ja läbi vaatamata, puudutatud isiku taotluse saneerimisavalduse läbivaatamata

jätmiseks läbi vaatamata ning määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu 5000 eurot ületavas

osas, samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja sellest tulenevalt ka

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja 13. juuli 2020. a

avalduse võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse

võtmata, määrab saneerimisnõustaja tasu suuruseks 5000 eurot, jätab puudutatud isiku

maakohtu menetluses kantud menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda ning määrab

avaldaja poolt puudutatud isikule hüvitatavate menetluskulude suurusena kindalaks ja

mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 3915 eurot 72 senti. Lisaks tuleb täiendada

maakohtu määruse resolutsiooni maakohtu 24. augusti 2020. a määrusega kohaldatud

saneerimisavalduse tagamise abinõude rakendamise tühistamise kohta. Muus osas jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata ja vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

16. Avaldaja on SanS § 29 lg 1 alusel esitanud avalduse võlausaldajate poolt vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamiseks. Maakohus leidis määruse põhjendustes õigesti, et eeldused

saneerimiskava kinnitamiseks on täitmata, avaldaja avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata

ning saneerimismenetlus lõpetada. Siiski on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ja

kohaldanud ebaõigesti SanS § 30 lg-t 6, kui jättis avaldaja avalduse vaidlustatud määruse

resolutsiooniga (menetlusse võtmata jätmise asemel) rahuldamata ja läbi vaatamata.

Kui ettevõtja on esitanud avalduse võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamiseks, saab kohus selle avalduse rahuldada (SanS § 30 lg-d 1–2) või jätta menetlusse

võtmata ning saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada (SanS § 30 lg 6 ja § 39 lg 2 p 4).

Järelikult ei saanud maakohus jätta avaldust rahuldamata ega läbi vaatamata, vaid SanS § 30

lg 6 alusel menetlusse võtmata ning saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada. Seega

tuleb maakohtu määrus saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamata jätmise ja läbi

vaatamata jätmise osas tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus menetlusse

võtmata.

Samuti on maakohus ekslikult leidnud, et puudutatud isik esitas taotluse avaldaja

saneerimisavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Puudutatud isik on SanS § 26 alusel esitanud

13. juulil 2020 avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (IV kd, tl-d 2–5). Maakohus

on sellele avaldusele andnud vaidlustatud määruses ka hinnangu (SanS § 30 lg 5). Seega tuleb

maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata puudutatud isiku

taotluse avaldaja saneerimisavalduse läbi vaatamata jätmiseks.

17. Puudutatud isik on vastumääruskaebuses vaidlustanud saneerimisnõustajale tasu

määramise.

17.1. Avaldaja ja saneerimisnõustaja arvates puudub võlausaldajal saneerimisnõustaja tasu

vaidlustamiseks kaebeõigus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb puudutatud isiku kaebeõigus

saneerimisnõustajale tasu määramise osas SanS § 30 lg-st 7, mille esimese lause kohaselt võib

ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus avalduse

menetlusse võtab või võtmata jätab.

Ringkonnakohus leiab, et SanS § 30 lg 7 kohaldub mh juhul, kui kohus lahendab ettevõtja

SanS § 29 alusel esitatud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldust ning ühtlasi

määrab saneerimisnõustajale tasu. Sellises olukorras puudub mõistlik põhjendus, miks ei

peaks võlausaldaja saama vaidlustada määrust, millega võib olla tema huve kahjustatud.

Võlausaldajal puudub sellises olukorras muu õiguskaitsevahend enda eeldatavate ja

seadusega kaitstud õiguste ning huvide kaitseks.

Eesti riigisisest õigust tuleb tõlgendada mh kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

20. juuni 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/1023 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv).

Selle direktiivi art 27 lg-s 4 on ette nähtud, et liikmesriigil tuleb tagada, et nõustajate

tasustamise reeglid on kooskõlas menetluste tõhusa lahendamise eesmärgiga ning kõikide

tasustamisalaste vaidluste lahendamiseks on olemas asjakohased menetlused. Olukorras, kus

saneerimisnõustaja tasu määramisega on võlausaldaja huve kahjustatud, kuid võlausaldajal

selles osas kaebeõigus puudub, ei saaks väita, et oleks tagatud direktiivis ette nähtud

asjakohane menetlus vaidluse lahendamiseks. Seega toetab ringkonnakohtu poolt SanS § 30

lg-le 7 antud tõlgendust ka saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv.

PS § 15 lg 1 ja § 152 lg 2 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

§ 14 lg 2 esimese lause järgi on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse

eelduseks kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus. Riigikohtu järjekindla praktika

kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (alates

Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsusest asjas nr 3-4-1-10-00, p 10). Otsustava

tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama

teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (esimest korda Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri

2002. a otsuses asjas nr 3-4-1-5-02, p 15). Kuivõrd SanS § 18 lg 6 ringkonnakohtu hinnangul

võlausaldaja kaebeõiguse osas käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu, puudub kohtul alus

kontrollida selle sätte põhiseaduspärasust.

17.2. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal vabastamise korral õigus saada oma

kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma

ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 järgi otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste

hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel.

Saneerimisnõustaja on aruande maakohtule esitanud (III kd, tl 92), paludes määrata tasuks

7488 eurot (sh käibemaks) (52 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks)).

Maakohus pidas põhjendatuks saneerimisnõustaja toiminguid 48 tunni ulatuses ja tasu

6912 eurot (sh käibemaks). Puudutatud isiku arvates ei ole saneerimisnõustajale tasu

määramine põhjendatud, kuna nõustaja rikkus enda seaduses sätestatud kohustusi.

Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga osaliselt. Praeguses asjas ei ole

saneerimisnõustajale tasu maksmine välistatud, kuid see peaks olema minimaalne ega pea

olema võrreldav eduka saneerimiskava kinnitamise korral makstava tasuga.

Saneerimisnõustaja tasu määramisel (SanS § 18 lg-d 2 ja 3) ei saa arvestada üksnes seda, kui

suur oli saneerimisnõustaja poolt tehtud toimingute ajakulu, vaid ka seda, kas see toiming oli

vajalik ja põhjendatud. Saneerimisnõustaja tasu suurust tuleb hinnata kriitiliselt, eelkõige

põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, millest võiks rahuldada

võlausaldajate nõudeid. Kohus peab esmajoones hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei

kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve.

Olukorras, kus saneerimisnõustaja koostab saneerimiskava, mis ei saa kinnitamisele kuuluda,

ei saa saneerimisnõustaja kogu tegevust tasustada. Praeguses asjas on kohus jätnud

saneerimiskava kinnitamata põhjusel, et esineb alus, mis saneerimiskava kinnitamise välistab

(sh saneerimiskava mittevastavus seaduses sätestatud nõuetele, ühtlasi ei ole kavas arvestatud

võlausaldaja huvidega). Seega on osa saneerimisnõustaja poolt tehtud tööst osutunud

ebavajalikuks ja põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu

poolt määratud saneerimisnõustaja tasu suurus on ebaproportsionaalselt suur ning tasu sellises

ulatuses

väljamõistmine

avaldajalt

kahjustab

ebamõistlikult

võlausaldajate

huve.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub siiski alus vähendada saneerimisnõustaja tasu nullini.

17.3. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et saneerimisnõustajale tasu määramine on kohtu

diskretsiooniotsus, leiab ringkonnakohus, et saneerimisnõustaja töö oli vajalik ja põhjendatud

5000 euro (sh käibemaks) ulatuses. Summa makstakse välja ettevõtja poolt

saneerimisnõustaja tasu katteks kohtu deposiiti tasutud 6000 euro arvelt.

Ringkonnakohus lisab, et saneerimisnõustaja tasu suuruse vähendamist eeltoodud põhjustel

toetab ka saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi preambula p 89, mille kohaselt tuleks

nõustajate suhtes kohaldada järelevalve- ja reguleerimismehhanisme, mis peaksid hõlmama

töökohustusi rikkunud nõustajate vastutuse suhtes rakendatavaid tõhusaid meetmeid, näiteks

nõustaja tasu vähendamine. Järelikult olukorras, kus saneerimisnõustaja töö on olnud

puudustega, esineb ka direktiivi järgi alus saneerimisnõustaja tasu vähendamiseks.

17.4. Avaldajal on õigus esitada taotlus deposiiti saneerimisnõustaja tasu katteks

enammakstud

raha

tagastamiseks

(TsMS

§

lg

7).

Puudutatud

isik

on

vastumääruskaebuses esitanud taotluse saneerimisnõustaja tasu katteks hoiustatud raha

tagastamiseks avaldajale mitte varem kui 10 päeva jooksul alates saneerimisavalduse

tagamise abinõu tühistava määruse jõustumisest. Käesoleva määrusega ei lahenda

ringkonnakohus deposiiti kantud raha tagastamise taotlust ning ei saa seetõttu võtta

seisukohta ka puudutatud isiku taotluse osas.

18. Nii avaldaja kui ka puudutatud isik on määruskaebustes vaidlustanud menetluskulude

jaotuse. Avaldaja hinnangul tuleb jätta puudutatud isiku maakohtus kantud menetluskulud

täies ulatuses tema enda kanda, kuid puudutatud isiku arvates tuleb need jätta täies ulatuses

avaldaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud puudutatud isiku seisukoht.

TsMS §-st 172 tuleneb kohtule ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus menetluskulude

jaotamisel. Ringkonnakohtu arvates on maakohus menetluskulude jaotamisel praegusel juhul

diskretsiooni piire ületanud.

Kulude osalist puudutatud isiku kanda jätmist on maakohus põhjendanud puudutatud isiku

tajutava jäikusega ja soovimatusega anda avaldajale võimalust oma kohustusi täita. Maakohtu

määrusest ei nähtu samas, kuidas on selline väidetav "jäikus" ja "soovimatus" puudutatud

isikule etteheidetav. Puudutatud isik on realiseerinud enda saneerimisseadusest tulenevaid

võlausaldaja õigusi ning maakohus ei ole pidanud saneerimisseaduse asjassepuutuvaid sätteid

põhiseadusvastaseks. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et tal puudus kohustus

esitatud saneerimiskavaga nõustuda. Maakohus ei ole ka tuvastanud, et puudutatud isik oleks

menetlusosalisena kuritarvitanud oma menetlusõigusi. Ringkonnakohtu hinnangul oli

ebaõiglane jätta puudutatud isiku menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel osaliselt

tema enda kanda olukorras, kus saneerimiskava jäi kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetati

ennetähtaegselt.

Ringkonnakohus leiab eelmärgitust lähtudes, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude

jaotuse osas tühistada ning jätta saneerimismenetluse kulud maakohtus TsMS § 172 lg 7 teise

lause (koosmõjus SanS §-ga 4) alusel täies ulatuses avaldaja kanda (vt nt Riigikohtu

9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 91; 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-164-16, p 30).

19. Maakohus on vaidlustatud määrusega tühistanud maakohtu 12. mai 2020. a määruse

p-des 6–10 kohaldatud saneerimisavalduse tagamise abinõud, kuid on jätnud tühistamata

maakohtu 24. augusti 2020. a määrusega kohaldatud abinõud. Puudutatud isik on

vastumääruskaebuses

esitanud

avalduse

saneerimisavalduse

tagamise

abinõude

tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb selles osas täiendada ning

ka 24. augusti 2020. a määrusega kohaldatud saneerimisavalduse tagamise abinõud tühistada.

TsMS § 4771 lg-st 3 tuleneb, et kui menetluse saab algatada üksnes avalduse alusel, võib

kohus esialgset õiguskaitset kohaldada ning esialgse õiguskaitse määruse tühistada või seda

muuta üksnes avalduse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 4771 lg 2 teise lause

kohaselt kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus saneerimisavalduse tagamise

abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4 ja § 377 lg 4).

20. Muus osas tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus

järgib nimetatud osas ka maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

21. Vastusena avaldaja määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

21.1. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamine on kohtu

diskretsiooniotsus, mille kohus teeb ettevõtja ja võlausaldajate huve kaaludes. Kõrgema astme

kohus saab madalama astme kohtu sellisesse otsustusse sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ning on kaalutlusõigust õiguspäraselt

teostanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et eeldused saneerimiskava kinnitamiseks ei

ole täidetud.

21.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamiseks ei pea juhul, kui on moodustatud

võlausaldajate rühmad, SanS § 29 lg 1 p 2 järgi hääletama kava poolt igas rühmas vähemalt

pool vastavasse rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Maakohus leidis õigesti, et kohus saab

võlausaldajate vastuvõtmata kava kinnitada üksnes juhul, kui kava toetab vähemalt pool

igasse rühma kuuluvatest võlausaldajatest (SanS § 30 lg 1 p 6, § 29 lg 1 p 2). See tähendab,

et kui on moodustatud võlausaldajate rühmad, hääletatakse rühmade kaupa ning

hääletuskvooti tuleb iga rühma suhtes eraldi arvestada. Üksnes juhul, kui rühmi ei ole

moodustatud, saab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitada, kui saneerimiskava poolt

hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest. Kui rühmad on moodustatud, saab

vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitada siis, kui selle poolt hääletas igas

rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest (või mõnes rühmas võttis

hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest, SanS § 29 lg 1).

Praeguses asjas hääletasid võlausaldajad saneerimiskava vastuvõtmisel kahes rühmas, kuid

esimeses rühmas olev ainus võlausaldaja (puudutatud isik) kava kinnitamist ei toetanud.

Seega on täitmata SanS § 29 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamise avalduse esitamiseks. Järelikult ei olnud avaldajal õigust taotleda kohtult

SanS §-de 29 ja 30 alusel saneerimiskava kinnitamist.

21.3. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, nagu oleks SanS § 29 lg 1 p 2

põhiseadusega vastuolus. Saneerimine on seaduses sätestatud võimalus abinõude

rakendamisega ettevõtte majanduslikud raskused ületada (SanS § 2), kuid üksnes SanS §-des

29 ja 30 sätestatud tingimuste täitmise korral. Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmes lahendis

SanS § 29 lg 1 p 2 käsitlenud ning andnud küllaltki üksikasjalikke ja selged juhiseid sätte

kohaldamiseks (vt nt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 39; 1.

märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-16, p 17). Riigikohus ei ole näinud

SanS § 29 lg 1 p 2 kohaldamise sarnastel juhtumitel sätte vastuolu põhiseadusega.

21.4. Põhjendatud ei ole avaldaja viide Eesti maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks

muutmise võimaluste analüüsi lõppraportile (lõppraport), milles on mh hinnatud Eesti

saneerimisalast õigusraamistikku, selle toimimist praktikas ning viise ülalviidatud

saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi ülevõtmiseks. Lõppraportis on tehtud üksnes

ettepanekud saneerimisseaduse muutmise kohta, kuid need ei mõjuta kehtivat seadust ega

senist kohtupraktikat.

21.5. Kuigi avaldajal puudus alus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse

esitamiseks, vastab ringkonnakohus lühidalt ka määruskaebuse väidetele SanS § 30 lg 1

p-des 4 ja 5 sätestatud eelduste puudumise kohta saneerimiskava kinnitamiseks.

21.5.1. Kohus kinnitab võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava SanS § 30 lg 1 p 4 järgi

mh juhul, kui saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline. See ei

tähenda siiski, et kohus võiks saneerimisnõustaja positiivse hinnangu puhul jätta kava

kontrollimata, vaid ta peab hindama kava realistlikkust ja realiseeritavust (vt ka Riigikohtu

9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 37). Nõustuda ei saa määruskaebuses

toodud etteheitega, et maakohus on SanS § 30 lg 1 p 4 ebaõigesti kohaldanud ning seetõttu

põhjendamatult leidnud, et avaldaja saneerimine ei ole tõenäoline. Maakohus on piisava

põhjalikkusega kontrollinud saneerimiskava täitmise tõenäosust ning õigesti leidnud, et

puudub veendumus, et avaldaja on võimeline saneerimiskava täitma. Kohtule esitatud

andmetest ei nähtu, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine oleks tulevikus tõenäoline.

Saneerimiskava on koostatud avaldaja vara ja tuleviku rahavooge silmas pidades. Kava

kinnitamisel avaldaja 2020. a-l võlausaldajatele väljamakseid ei tee. Edaspidi teeb avaldaja

võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas järgmiselt: 2021. a-l 136 069 eurot, 2022.–

2023. a-l 204 104 eurot, 2024.–2026. a-l 272 138 eurot. Avaldaja on näiteks planeerinud

2021. a ja 2022. a tuluks 563 484 eurot ning kasumiks 462 684 eurot. Samas ei ole avaldaja

saneerimiskavas ega ka määruskaebuses põhistanud, kuidas ta kavatseb likvideerida

käibevahendite defitsiidi ning saavutada finantsprognoosis välja toodud majandusnäitajad.

Kuigi avaldaja väitel osutab ta praegusel ajal pikaajaliste lepingute alusel teenust bituumeni

käitlemiseks ning teenib igakuiselt müügitulu 46 957 eurot ja kasumit 38 557 eurot, siis

ainuüksi 16. juuni 2020. a seisuga oli avalajal kahjum 235 682 eurot 53 senti (III kd, tl 97).

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu ette toodud andmetest tulenevalt võimalik veenduda

saneerimiskava realiseeritavuses ja ettevõtte kasumlikkuse taastamise võimalikkuses. Seda ei

tõenda ka määruskaebusele lisatud Eesti Asfaldiliidu poolt koostatud "Asfalt arvudes 2019"

(V kd, tl-d 47–54) ja "Riigiteede teehoiukava 2020–2030" (V kd, tl-d 55–67), kuna nendes on

välja toodud üksnes üldised planeeritavad taristuprojektid. Neist aga ei selgu, kas ja millises

mahus osutaks avaldaja projektidega seotud teenuseid.

21.5.2. Samuti leidis maakohus õigesti, et avaldaja ei ole oluline ettevõtja ega tööandja

SanS § 30 lg 1 p 5 tähenduses. Kuigi avaldaja on tegutseb spetsiifilises valdkonnas, siis ei

anna asjas esitatud materjalid alust väita, et ta on ainuke vastava teenuse pakkuja Eestis või

talle kuuluv vara oleks eriline. Arvestades avaldaja poolt 16. juuni 2020. a seisuga makstud

tööjõukulusid 8100 eurot 99 senti (III kd, tl 97) ja kavatsust töötajate arvu üksnes kahe töötaja

võrra suurendada, puudub alus väita ka, et avaldaja oleks oluline tööandja.

21.6. Avaldaja määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka selles esitatud muud väited.

Enamik avaldaja väitetest lähtuvad eeldusest, et tal oli õigus esitada kohtule avaldus

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on

avaldaja taoline käsitlus põhjendamatu. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide

põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse määruskaebuse osaliseks või

täielikuks rahuldamiseks.

22. Kuna avaldaja määruskaebust ei rahuldata, avaldust saneerimiskava kinnitamiseks

menetlusse ei võeta ning saneerimismenetlus lõpetatakse ennetähtaegselt, jätab

ringkonnakohus määruskaebuste menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ning

TsMS § 172 lg 7 teise lause ja SanS § 4 (nende koosmõjus) avaldaja kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg-st 5 tuleneb, et kui

madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas

määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks

läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme

kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.

23.1. Maakohus on pidanud põhjendatuks puudutatud isiku poolt maakohtus kantud

menetluskulude suuruseks 3915 eurot 72 senti (sh käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohtu määrus nii ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades asja mahtu ning menetluse

käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud puudutatud

isiku maakohtus kantud menetluskulude suurust ning õigesti vähendanud toimingute ajakulu

vaidlustatud määruses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud ega vajalik.

Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjendustes jälgitav ja arusaadav.

Avaldaja ei ole määruskaebuse põhjendustes esitanud iseseisvaid vastuväiteid maakohtu

poolt põhjendatuks peetud puudutatud isiku menetluskulude suurusele. Seetõttu tuleb

avaldaja määruskaebus jätta rahuldamata ka osas, milles ta vaidlustab kindlaksmääratud

puudutatud isiku menetluskulude suuruse.

Puudutatud isik on vastumääruskaebuses märkinud, et tema hinnangul olid tema

menetluskulud põhjendatud täies ulatuses. Samas ei ole ka puudutatud isik kaebuses välja

toonud maakohtu võimalikke kaalutlusvigasid.

Eelmärgitut arvestades tuleb avaldaja poolt puudutatud isikule hüvitatavate menetluskulude

suurusena maakohtu menetluses kindalaks määrata ning avaldajalt puudutatud isiku kasuks

välja mõista 3915 eurot 72 senti.

23.2. Määruskaebemenetluses kantud kulude kohta esitas puudutatud isik ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja 12. jaanuaril 2021.

23.2.1. Nimekirjast nähtuvalt on puudutatud isik kandnud määruskaebemenetluses

menetluskulusid kokku 4292 eurot (käibemaksuga). Kulud koosnevad lepingulise esindaja

kulust (4242 eurot) ja riigilõivust (50 eurot). Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat

A. Kasak on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 25 tundi 15 minutit tunnitasuga

140 eurot (lisandub käibemaks). Esindaja on teinud järgmised toimingud: tutvus

kohtumäärusega (2 tundi 30 minutit) ja avaldaja määruskaebusega ning kujundas seisukoha

(60 minutit), koostas vastumääruskaebuse (8 tundi 15 minutit), ja vastuse määruskaebusele

(7 tundi), tutvus saneerimisnõustaja 6. oktoobri 2020. a ja 20. oktoobri 2020. a seisukohtadega

(1 tund 15 minutit), tutvus vastumääruskaebusele esitatud vastusega (30 minutit) ning koostas

täiendava seisukoha ja taotluse (4 tundi 45 minutit). Ringkonnakohus leiab, et advokaadi

taotluses näidatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt.

Puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta menetluskulud kindlaks

määrata koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitab võlausaldaja, et kõik kulud

on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

23.2.2. Saneerimisnõustajal ei ole asja materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.

23.2.3. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku menetluskulud ülepaisutatud ning ei ole

taotletud ulatuses põhjendatud ega vajalikud.

23.2.4. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari

2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleks maakohtu määrusega ja avaldaja määruskaebusega

tutvumise ning nende osas seisukoha kujundamise ajakulu vaadelda ühiselt puudutatud isiku

vastumääruskaebuse

ja

avaldaja

määruskaebuse

vastuse

koostamise

ajakuluga.

Ringkonnakohus nõustub, et aega kulub ka menetlusdokumentidega tutvumisele ja nende

osas seisukoha kujundamisele, kuid peab seda vastava dokumendi koostamise osaks.

Ringkonnakohus leiab, arvestades asja sisu ja mahtu, et põhjendatud ajakulu

vastumääruskaebuse koostamisele on 8 tundi ja avaldaja määruskaebuse vastuse koostamisele

5 tundi. Tsiviilasi on küll üle keskmise mahukas, kuid puudutatud isik on avaldaja

määruskaebusele esitatud vastuses valdavas osas korranud juba maakohtu menetluses esitatud

seisukohti ja väiteid.

Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud ka eraldi ajakulu saneerimisnõustaja

seisukohtadega ja vastumääruskaebuse vastusega tutvumise ning nende osas seisukoha

kujundamise eest. Nimetatud ajakulu peaks olema hõlmatud puudutatud isiku 10. novembri

2020. a täiendava seisukoha ja taotluse koostamise ajakuluga. Seega on eelnimetatud

toimingute põhjendatud ajakulu 4 tundi.

Kokkuvõttes saab puudutatud isiku esindaja toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

määruskaebemenetluses lugeda seega 17 tundi (8+5+4). Puudutatud isik tasus

vastumääruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot, mis on samuti vajalik ja põhjendatud

menetluskulu (TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg 1).

Puudutatud isiku esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 140 eurot (lisandub käibemaks) on

TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

23.2.5. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses tekkinud

puudutatud isiku hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2906 eurot (17 × 140 × 1,2 + 50)

ning mõistab nimetatud summa avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.

23.3. Mõlema kohtuastme peale kokku tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista

seega 6821 eurot 72 senti (3915,72 + 2906).

23.4. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt puudutatud isiku taotlusele

määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

23.5. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest

Resolutsioon Riigikohtu 20.10.2021 lahendist:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. veebruari 2021. a määrus osas, millega

ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a määruse osas, milles

maakohus määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu 5000 eurot ületavas osas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta MV Finantseeringud OÜ

määruskaebus Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a saneerimisnõustaja tasu määramise

määruse peale läbi vaatamata ning jätta muutmata Viru Maakohtu 4. septembri 2020.

a määrus osas, milles maakohus määras kindlaks saneerimisnõustaja Martin Krupi tasu

6912 eurot, millest 6000 eurot hüvitatakse Osaühingu Roodevälja Terminal poolt

deposiiti makstud rahast ja 912 eurot tuleb välja mõista Osaühingult Roodevälja

Terminal. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

3. Rahuldada saneerimisnõustaja Martin Krupi määruskaebus.

4. Jätta

saneerimisnõustaja

Martin

Krupi

määruskaebusega

seotud

kassatsioonimenetluse kulud MV Finantseeringud OÜ kanda.

2-20-6801

2(9)

5. Rahuldada saneerimisnõustaja Martin Krupi menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus ja mõista MV Finantseeringud OÜ-lt saneerimisnõustaja Martin Krupi kasuks

välja kassatsioonimenetluse kulud 499 eurot 20 senti (koos käibemaksuga).

Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

6. Rahuldada Osaühingu Roodevälja Terminal menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus osaliselt ja mõista MV Finantseeringud OÜ-lt Osaühingu Roodevälja Terminal

kasuks välja kassatsioonimenetluse kulud 390 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt

tuleb alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

7. Tagastada saneerimisnõustaja Martin Krupi määruskaebuselt tasutud kautsjon.

8. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

„8.1. Jätta Osaühingu Roodevälja Terminal 13. juuli 2020. a avaldus võlausaldajate

poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata ja lõpetada

Osaühingu Roodevälja Terminal saneerimismenetlus.

8.2. Määruse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 12. mai 2020. a määruse p-des 6–10

ja 24. augusti 2020. a määruses kohaldatud saneerimisavalduse tagamise abinõud.

8.3. Vabastada Osaühingu Roodevälja Terminal saneerimisnõustaja Martin Krupp

nõustaja ülesannetest käesoleva määruse jõustumisel.

8.4. Määrata nõustaja tasuks 6912 eurot. Tasu hüvitada osaliselt kohtu deposiitkontol

oleva (ettevõtja 13. mail 2020 tasutud) 6000 euro arvel, mille osas teha väljamakse NAP

vahendusel käesoleva määruse jõustumisel. Ülejäänud osa, s.o 912 eurot välja mõista

Osaühingult Roodevälja Terminal. Mõlemal juhul tuleb summa üle kanda

Saneerimismenetlus OÜ kontole nr EE092200221044428799.

8.5. Jätta läbi vaatamata MV Finantseeringud OÜ määruskaebus Viru Maakohtu 4.

septembri 2020. a saneerimisnõustaja tasu määramise määruse peale. Muus osas

rahuldada MV Finantseeringud OÜ määruskaebus osaliselt.

8.6. Jätta läbi vaatamata MV Finantseeringud OÜ taotlus esitada kuriteoteade.

8.7. Jätta läbi vaatamata Osaühingu Roodevälja Terminal taotlus nimetada

saneerimiskavale hinnangu andmiseks eksperdid.

8.8. Jätta nii maakohtu menetluses kantud kui ka apellatsiooniastmes määruskaebuste

menetlemisel tekkinud menetluskulud Osaühingu Roodevälja Terminal kanda.

8.9. Määrata Osaühingu Roodevälja Terminal poolt MV Finantseeringud OÜ-le

hüvitatavate menetluskulude suurusena kindlaks ning mõista Osaühingult Roodevälja

Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks välja 6821 eurot 72 senti (koos

käibemaksuga), sh maakohtu menetluses kantud kulud 3915 eurot 72 senti ja

ringkonnakohtule esitatud määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulud 2906 eurot.

8.10.

Jätta

saneerimisnõustaja

Martin

Krupi

määruskaebusega

seotud

kassatsioonimenetluse kulud MV Finantseeringud OÜ kanda.

8.11. Mõista MV Finantseeringud OÜ-lt saneerimisnõustaja Martin Krupi kasuks välja

kassatsioonimenetluse kulud 499 eurot 20 senti (koos käibemaksuga).

8.12. Mõista MV Finantseeringud OÜ-lt Osaühingu Roodevälja Terminal kasuks välja

kassatsioonimenetluse kulud 390 eurot.

8.13. Tasaarvestada resolutsiooni p-des 8.9 ja 8.12 nimetatud menetlusosaliste nõuded

ja tasaarvestuse tulemusena mõista Osaühingult Roodevälja Terminal MV

Finantseeringud OÜ kasuks välja 6431 euro 72 sendi suurune menetluskulu.

8.14. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.“