1-21-818/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-21-818

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2021. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-818 (20730000392) Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Riigiprokuratuuri 30. detsember 2020. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik XXXXXXXXXXX; viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta XX määruskaebus Riigiprokuratuuri 30. detsembri 2020. a määrusele läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri laekusid 05.11.2020. a Tallinna Vanglas kinnipeetava XX avaldused, milles ta palus alustada kriminaalmenetlust Tallinna Vangla ametnike suhtes, kuna 30.10.2020. a teostasid vanglaametnikud põhjendamatult tema läbiotsimise, olles eelnevalt paisanud ta põrandale, millega põhjustasid valu, vigastusi ja hingelise trauma. Seejuures asus XX seisukohale, et temaga samast soost vanglaametnike poolt teostatud läbiotsimine, mille käigus teda kätega kombati, on käsitletav seksuaalse ahistamisena. Teises avalduses lisas XX, et uurija, kelle andmeid ta ei täpsusta, on teda 30.10.2020. a mõjutanud ja „tekitanud valu ning füüsilise piinamise jälgi“. 2. 16.11.2020. a koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruse. 3. 15.12.2020. a esitas XX kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrusele kaebuse. 4. 30.12.2020. a jättis Riigiprokuratuur XX kaebuse rahuldamata. 5. 02.02.2021. a laekus Tartu Ringkonnakohtule XX kaebus Riigiprokuratuuri 30.12.2020. a määrusele. XX väidab, et tal puudub võimalus kaebuse esitamiseks, sest kaitsja leidmiseks on

1-21-818

tal vaja ametniku abi ja dokumentide vorme, kuid ametnik pole talle lubatud dokumentide vorme kuu jooksul toonud. Kaebaja on esitanud ametniku peale juba kaks kaebust ning kirjutab veel ühe. Riigiprokuratuuri määrus on eesti keeles, millest tema aru ei saa ning tema taotlusele sellest tõlke saamiseks, pole vastatud. XX selgitab, et prokuratuur ei võtnud vastu peksmise kohta koostatud tõendit ja tegi sissekande ainult jälgedest kätel, mis olid käeraudade poolt tekitatud, aga mitte jälgedest ribidel või küljel. Lisaks ei kuulanud uurija kaebajat üle ja ei kontrollinud ametnike tegevuses §-de 321, 324, 124, 1531 p 1, 323, 2901 p 1 tunnuste esinemist. Kaitsja ja uurija koostasid dokumendi, milles on kirjas, et kaebaja loobub ütluste andmisest, kuid see ei ole nii ja kriminaalasjast on näha, et kaebaja kirjutab puhtsüdamlikke ülestunnistusi ja teeb uurijatega koostööd. Kaebaja palub Tallinna Vangla meditsiiniosakonnast välja nõuda tõendi, mis on koostatud käeraudadest jäänud jälgede kohta ning tõendi tema ravi või ravi puudumise kohta. Lisaks palub kaebaja kvalifitseerida õigesti Tallinna Vangla ametnike ja prefektuuri ametnike teod. Samuti palub saata talle Riigiprokuratuuri lahendi tõlge ja anda talle õigusabi. 6. Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2021. a määrusega edastas Tartu Ringkonnakohus XX kaebuse alluvusjärgselt Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus on seisukohal, et XX määruskaebus Riigiprokuratuuri 30.12.2020. a määrusele kriminaalasjas nr 20730000392 tuleb jätta läbi vaatamata.

8. Vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 võib Riigiprokuratuuri määruse peale esitada ringkonnakohtule kaebuse advokaadi vahendusel. Seda on selgitanud oma 30.12.2020. a määruses ka Riigiprokuratuur. Tallinna Ringkonnakohtule esitanud kaebuse XX ise. Kuna kaebajal ei ole õigust ise kaebust esitada, tuleb jätta kaebus läbi vaatamata.

9. XX on oma kaebuses taotlenud talle õigusabi määramist. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi saamiseks tuleb isikul esitada nõuetekohasel vormil taotlus ning majandusliku seisundi teatis, mida XX käesoleval juhul teinud ei ole. Selline puudus oleks iseenesest kõrvaldatav kohtu poolt antava täiendava tähtaja jooksul, kuid ringkonnakohus leiab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest, ei ole isikule puuduste kõrvaldamise tähtaja andmine praegusel juhul põhjendatud, kuivõrd lisaks isiku majanduslikule seisundile tuleb kohtul riigi õigusabi andmisel hinnata tulenevalt RÕS § 41 lg-st 3, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid.

Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p-ga 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli põhjendatud ning seega on XX võimalus oma eesmärgi saavutamiseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub täielikult Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri põhjendustega sellest, miks ei esine Tallinna Vangla ametnike tegevuses kuriteotunnuseid ning leiab, et prokuratuur on XX-le piisava põhjalikkusega oma seisukohti põhjendanud.

Nagu märgitud, ei ole kogutud andmeid, mis annaks aluse väita, et füüsiline sekkumine oleks ületanud lubatud intensiivsuse piire ning füüsilist jõudu ja erivahendit kasutati XX allumatuse tõttu. Samuti pole võimalik vanglaametnike tegevuses tuvastada ühegi kuriteo subjektiivseid tunnuseid. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses pole välja toodud asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule aluse asuda prokuratuurist erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust.

Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis isegi juhul, kui XX majanduslik seis tingiks talle riigi

1-21-818

õigusabi määramise, puudub käesoleval juhul tulenevalt kaebuse perspektiivitusest alus riigi õigusabi andmiseks. 10. Taotluse Riigiprokuratuuri lahendist tõlke saamiseks jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuivõrd selle saamiseks tuleb isikul pöörduda (mida isik on kaebuse kohaselt ka teinud) Riigiprokuratuuri poole. 11. Eelnevast tulenevalt tuleb esitatud kaebus KrMS § 208 lg 1, 3 ja § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/