2-20-13869/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-13869

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

11.veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13869

Tsiviilasi

M.E. hagi Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vastu

töölepingu

erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks (töövaidlusasi nr XXX )

Tsiviilasja hind

500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.E. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Kostja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ (registrikood:

10539438; asukoht: Kadaka tee 4, Tallinn; e-post: XXX)

Kostja lepinguline esindaja A.P. (e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.E. hagi Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu

lõpetamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks.

2. Tuvastada M.E. ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 89 lg 1 alusel alates 10.05.2020.

3. Lõpetada M.E. ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 10.05.2020.

4. Mõista Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-lt välja M.E. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel

summas 500 eurot (bruto).

5. Jätta menetluskulud Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ kanda.

6. Määrata

M.E.

menetluskuluse

rahaliseks

suuruseks

ja

mõista

Kvatro

Kinnisvarahalduse OÜ-lt välja M.E. kasuks 40 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Menetluse käik

1. M.E. (töötaja, hageja) esitas 08.05.2020 Tööinspektsiooni Tartu Töövaidluskomisjonile

avalduse Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ (tööandja, kostja) vastu, milles palus tuvastada

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping töölepingu seaduse

(TLS) § 107 lg 2 alusel alates 10.05.2020 ja välja mõista hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o XXX eurot. Töövaidluskomisjoni istungil

töötaja vähendas nõutava hüvitise summat saadud koondamishüvitise 843 eurot (bruto)

võrra.

2. Töövaidluskomisjon rahuldas 06.08.2020 otsusega töövaidlusasjas nr XXX töötaja

avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas M.E. ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

vahel XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 89 lg

1 alusel alates 10.05.2020, lõpetas M.E. ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vahel

XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 10.05.2020 ning mõistis

Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-lt välja M.E. kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel

summas 500 eurot (bruto).

3. Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ esitas 23.09.2020 Tartu Maakohtule taotluse, paludes

vaadata töövaidluskomisjoni tehtud otsuse hagimenetluse korras hagina osas, milles

Tööinspektsiooni XXX rahuldas M.E. kaebuse, teha uus otsus, millega tühistatakse

Tööinspektsiooni Tartu Töövaidluskomisjoni otsus ning tuvastada töölepingu erakorralise

ülesütlemise kehtivus.

Töötaja seisukohad

4. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötaja on arvamusel, et tööandjal ei ole

majanduslikke raskusi ja tööandja koondas seetõttu, et ta oli sunnitud eriolukorra tõttu

riigis XXX hoolduslehele XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. XXX on diagnoositud

XXX ja XXX oli XXX, haigustunnustega XXX. 06.04.2020 oli töötaja tagasi tööl.

09.04.2020 edastas tööandja töötajale koondamisavalduse selgitusi jagamata väitega, et

see on juhatuse otsus. Töötaja saatis ka juhatusele kirja, kus palus põhjendada, miks

selline otsus tehti, kuna XX.XX.XXXX võeti tööle ka uus täiskohaga XXX. On

kummaline, et kulusid hakati optimeerima kaheksa päeva hiljem. Töötajal on alust arvata,

et ka poole kohaga tööline vormistati tööle täiskohaga samal perioodil. Koondati ka

töötaja XXX, kes samuti oli sunnitud XXX. Sellel perioodil kui tööaja oli hoolduslehel

otsis tööandja samale ametikohale täiskohaga töölist töötukassa portaalis ja teistes

tööpakkumiste lehtedel, lisaks otsiti veel töölist XXX. Töötajale ei pakutud teist tööd.

Töökuulutus oli aktiivne ka peale koondamisavalduse andmist. Töötaja leiab, et

koondamine oli tehtud ülekohtuselt ja tunneb, et sellega on diskrimineeritud XXX.

5. Töövaidluskomisjoni istungil töötaja selgitas, et juunis 2020 oleks saanud 2 aastat kui

töötab tööandja juures ja kordagi pole olnud XXX. Väljavõte tööandja töökuulutustest on

tehtud aprillis, siis kui töötaja sai kätte koondamisteate. Pärast koondamist võttis töötaja

ennast töötukassas töötuna arvele ja alates XX.XX.XXXX töötab teise tööandja juures.

Töötaja võttis omaks, et on saanud töötuskindlustushüvitist maikuu eest XXX eurot,

juunikuu eest XXX eurot ja juulikuu eest XXX eurot.

Tööandja seisukohad

6. Tööandja ei tunnista töötaja nõudeid ja palub jäta need rahuldamata. Tööandja on

seisukohal, et tööleping on kehtivalt üles öeldud.

7. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuse, töövaidluskomisjoni istungil avaldatu ning

maakohtule esitatud taotluse kohaselt XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu alusel asus

hageja kostja juures täitma XXX kehtestatud tööülesandeid. Töölepingu kohaselt oli

töötaja töötasu XXX eurot, millele lisandus lisatasu XXX eurot ja seega oli töötaja

igakuine töötasu XXX eurot (brutotasu). XXX aprillis võttis tööandja juhatus seoses 1.

kvartali halbade majandusnäitajatega vastu otsuse korraldada ümber tööandja XXX senine

tööprotsess, eesmärgiga vähendada kahjumit ja suurendada tööandja XXX osa

efektiivsust. Tööandja koondas kaks XX (täiskoormusega töökoht) ja üks XXX töökoht.

Ümberkorraldamise tulemusena koondati tööandja XXX.

Tööandja

edastas

töötajale

08.04.2020

koostatud

töölepingu

erakorralise

ülesütlemisavalduse, millega ütles töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates

10.05.2020. Erakorralise töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli seonduvalt töö

ümberkorraldamisega koondamine. Tööandja oli seda ka töölepingu erakorralises

ülesütlemisavalduses põhjendanud ja selgitanud. Tööandjal ei olnud töötajale võimalik

teist tööd asemele pakkuda. Töötaja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 09.04.2020.

Töötaja väide, nagu oleks tööandja temaga töölepingu ülesöelnud põhjusel, et töötaja

viibis XXX, ei vasta tõele. Koondamine ei olnud seotud töötaja isikuga ega tema

tegevusega eriolukorra ajal. Senistel tingimustel töösuhte jätkumine ei olnud

majanduslikult võimalik, sest Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ XXX konkreetne sXXX

teenuse osakond oli majanduslikult kahjumis. Arvestades ka Eestis kehtiva eriolukorraga

ja sellega kaasneva määramatusega oli kostja tööandjana sunnitud operatiivselt tegema

tööprotsessis muudatusi, sh vähendama töötajate arvu ja jagama objektid olemasolevate

töötajate vahel ära. Kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni poolt otsuses esitatud väitega,

mille kohaselt ei ole kostja kasumiaruanne tõendiks, et olemasolev töö oli vaja ümber

korraldada.

Tööandja sõnul sõlmis ta uue töötajaga töölepingu XX.XX.XXXX põhjusel, et tagada

klientidega sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmine ajal, mil tööandja XXX, sh hageja

viibisid seoses haigestunud XXX töökohustuste täitmisest eemal. Tööandjale ei olnud

teada, kui pikk on eelnimetaud olukorra ajaline kestus ja millal töökohustuste täitmisest

sel hetkel eemal viibivad töötajad tööle naasevad. Asja lahendamise kontekstis ei ole

oluline, kas uue töötajaga sõlmiti XXX tööleping. On ebamõistlik eeldada, et tööandja

sõlmib äraoleva(te) töötaja(te) asendamiseks tähtajalise töölepingu selliselt, et ei suuda

tööle tulevatele isikutele öelda, kui kaua töösuhe kestab. Antud sektoris, s.o XXX ja XXX

ametikohtadel on väga suur tööjõu liikuvus ja tema jaoks ei olnud ka antud juhul lepingu

nn tüüp (tähtajaline või tähtajatu) õiguslikult oluline.

Ebaõiged on töötaja 15.04.2020 pöördumises tööandjale esitatud väited, mille kohaselt

ettevõttel läheb hästi, uusi objekte on juurde tulnud ja tuleb veel ning töötaja töötas

eelmisel nädalal uuel objektil. Tööandja sõnul töötaja viibis tema jaoks uuel objektil

seoses konkreetse objekti XXX haigestumisega. Tööandja poolt avaldajatud töötajate

värbamiskuulutused olid töötaja koondamise hetkeks aegunud. XXX värbamiskuulutus

aegus XX.XX.XXXX ja kojamehe värbamiskuulutus aegus XX.XX.XXXX. Kostja

sõlmis tõesti tööinspektsiooni poolt nimetatud kuupäevadel (otsuse p 19) uute inimestega

töölepingud, kuid eelnimetatud töölepingud ei olnud sõlmitud XXX, vaid XXX. Kostja

jääb selle juurde, et kostjal tööandjana ei olnud võimalik töötajale teist tööd XXX või

XXX pakkuda. XXX olemasolevate töökohtade pakkumine teises linnas asuvale töötajale

ei ole kooskõlas seadusandja mõttega.

KOHTU SEISUKOHT

8. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon

avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus

vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. TvLS §

58 lg 5 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Seega menetleb

kohus hageja nõudeid osas, milles töövaidluskomisjon need rahuldas. Arvestades

eeltoodut menetleb kohus hageja nõudeid poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise 500 eurot

(bruto) väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub

otsus TvLS § 59 lg 1 kohaselt osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Seega

töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, milles töövaidluskomisjon jättis hageja

hüvitisenõude rahuldamata.

9. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle:

-

töötaja asus tööandja juures tööle alates XX.XX.XXXX XXX, täistööajaga ja

töötasu kokkuleppega XXX eurot kuus;

-

töötajaga öeldi tööleping üles erakorraliselt ülesütlemisavaldusega TLS § 89 lg 1

alusel (koondamine) alates 10.05.2020;

-

töötaja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 09.04.2020;

-

tööandja maksis töötajale koondamishüvitisena TLS § 100 lg 1 alusel XXX eurot

(bruto).

10. TLS § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte

jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg 3

kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale

võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või

muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri

kulusid. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on TLS § 89 lg 5 kohaselt tööle

jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Pärast

eelisõigusega isikute väljavalimist on tööandjal õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta

töölepingu üles ütleb ja kellega mitte, kuid TLS § 89 lõikest 4 tulenevalt peab tööandja

arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet (vt nt Riigikohtu 2. veebruari 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-152-11, p 10). TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta

või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

11. TLS § 95 lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis

ülesütlemisavaldusega.

Vorminõuet

rikkudes

tehtud

või

tingimuslik

ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg-st 2 tulenevalt peab tööandja ülesütlemist

põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vaidlust ei ole selles, et

tööleping on tööandja poolt üles öeldud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega ja ülesütlemist on põhjendatud. Ülesütlemisavaldus ei ole

tingimuslik ning vastab seaduses sätestatud vorminõuetele.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandja võis hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 89 lg 1

alusel üles öelda.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool

peab hagimenetluses tõendama üldjuhul neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja vaidluse korral

tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja.

Töölepingu ülesütlemisavalduses (tl 16) on tööandja töötajale teada andnud, et vastavalt

juhatuse otsusele optimeerida ettevõtte kulusid ning korraldada ümber ettevõttesisene töö,

sh puhastusosakonna töö, öeldakse töötajaga tööleping üles. Samuti on töötajale teada

antud, et tööandjal puudub võimalus teise töökoha pakkumiseks või ümberõppe

korraldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et tööandja juhatus võttis vastu otsuse korraldada

ümber XXX senine tööprotsess seoses 2020. aasta 1. kvartali majandusnäitajatega.

Tõendamaks et Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ XXX XXX teenuse osakond oli

majanduslikult kahjumis, on kostja esitanud kohtule osakonna kasumiaruande (tl 73).

Kostja seisukohtadest ning juhatuse otsusest nähtuvalt ümberkorralduste tegemine oli

seotud ka Eestis kehtiva eriolukorra ja sellega kaasneva määramatusega. Kostja sõnul

tööandja oli sunnitud vähendama töötajate arvu ja jagama objektid olemasolevate töötajate

vahel ära. Kohus nõustub kostjaga, et seadusest tulenevalt on tööandjal õigus oma töö

ümberkorraldamiseks, samas leiab kohus, et üksnes kasumiaruandega ei ole võimalik

tõendada koondamisvajadust. Kostja ei ole tõendanud, et töömaht oleks vähenenud või

töökorralduslike muudatuste tõttu ei olnud osadele töötajatele enam tööd anda ning tööd

oli võimalik ümber jagada olemasolevate töötajate vahel.

14. Vaidlus puudub selles, et tööandja sõlmis samale ametikohale uue töötajaga tähtajatu

töölepingu XX.XX.XXXX, st vahetult enne hageja koondamist. Tööandja selgitusel

sõlmis ta uue töötajaga töölepingu põhjusel, et tagada klientidega sõlmitud lepinguliste

kohustuste täitmine ajal, mil tööandja XXX, sh hageja viibisid seoses haigestunud XXX

töökohustuste täitmisest eemal. Tööandjale ei olnud teada, kui pikk on eelnimetaud

olukorra ajaline kestus ja millal töökohustuste täitmisest sel hetkel eemal viibivad töötajad

tööle naasevad. Tööandja hinnangul on sellises olukorras ebamõistlik eeldada, et tööandja

sõlmib tähtajalise töölepingu äraoleva(te) töötaja(te) asendamiseks, suutmata tööle

tulevale isikule öelda, kas töösuhte kestab nädala või rohkem. Kohus on seisukohal, et

olemasoleva töötaja koondamiseks ei ole alust olukorras, kus tööandjal on samal ajal

vajadus uue töötaja järgi, põhjusel et olemasolevad töötajad viibivad ajutiselt

töökohustuste täitmisest eemal. Uue töötaja töölevõtmisel saanuks tööandja sõlmida

tähtajalise töölepingu – kas ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks (TLS § 9 lg 2) või

seoses ajutise tööjõuvajaduse suurenemisega seoses eriolukorrast ja viiruse levikust

tingitud ajutiste töölt eemalviibimistega (TLS § 9 lg 1).

15. Seega töötajaga töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu TLS § 89 lg 1

alusel alates 10.05.2020 on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu.

16. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse

tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud. Nimetatud juhul TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus või

töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

17. Seega poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud

ning töötaja taotlusel lõpetab kohus töölepingu alates 10.05.2020.

18. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107

lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

19. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus töötaja välja mõista hüvitise kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon vähendas hüvitise suurust, võttes arvesse

sh töötajale välja makstud koondamishüvitist ning saadud töötuskindlustushüvitist,

mõistis välja hüvitise 500 eurot (bruto). Väljamõistetud hüvitise suuruse osas tööandja ei

ole menetluses maakohtus vastuväiteid esitanud.

20. Kohus mõistab tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 500

eurot (bruto).

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades hagi rahuldamist jäävad menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

22. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskuluks on juriidilise konsultatsiooni

kulu 40 eurot (H.L.O, E.P. ). Kohtule teadaolevalt E.P. vastab lepingulisele esindajale

esitatavatele nõuetele ning kulu on põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1 esimene

lause), mistõttu kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik