2-20-125867/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-125867

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi J. F. i vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5468 eurot 81 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617, Harju maakond.

Hageja esindaja: A. V.

e-post XXX

Kostja: J. F. , isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega OK Incure OÜ hagi J. F. i vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista J. F. ilt OK Incure OÜ kasuks välja 5418 eurot 81 senti (sealhulgas põhivõlg 5000

eurot, intress 220 eurot 36 senti ja viivis 198 eurot 45 senti).

3. Jätta OK Incure OÜ hagi J. F. i vastu rahuldamata võla sissenõudmiskulude 50 euro

väljamõistmise osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus hagejale kätte.

6. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid

1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud J. F. i kanda.

8. Mõista J. F. ilt OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna välja riigilõiv 425 eurot.

9. Mõista J. F. ilt OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja

muude

sidevahendite

andmete

väljaselgitamiseks

päringu

rahvastikuregistrisse,

e-maksuametisse,

Soome

rahvastikuregistrisse,

kostja

elukohajärgsele

kohalikule

omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja

kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale

kättetoimetamiseni. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse

esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2021

määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 4. jaanuaril 2021. Kohus

märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse

esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja

ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Bank AS ja kostja 2. detsembril 2019 laenulepingu

nr. 0932035929150, millega kostja sai laenu 5000 eurot. Kostjale kanti 2. detsembril 2019 raha

üle. Pank debiteeris kõik laenusaaja poolt lepingu alusel pangale tasumisele kuuluvad maksed

laenusaaja täiendava korralduseta lepingus näidatud kontolt. Laenusaaja kohustus tagama, et

kontol oleks piisavalt raha, võimaldamaks tasumisele kuuluva makse kontolt selle vaba jääki

ületamata debiteerida. Kostja rikkus kohustusi ja jättis kontol vajalikud vahendid tagamata.

Kostja jäi viivitusse vähemalt kolme tagasimaksega. Laenuandjal oli õigus laenuleping üles

öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist. Kostjale edastati 26. märtsil 2020 teade ning anti

tähtaeg lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt.

Pank ütles 12. mai 2020 teatega laenulepingu üles. Pank edastas 30. septembril 2020 kostjale

posti teel teate nõude hagejale loovutamise kohta. Hageja võib laenulepingu nr

0932035929150 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, 397 lg 1, § 108 lg 1, § 416 lg 1 ja 3

ja § 195 lg 2, 5 alusel nõuda kostjalt põhivõla 5000 euro tagastamist ja intressi 220 euro

36 sendi tasumist. Hageja või laenulepingu ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt viivist

ajavahemiku 13. mai 2020 kuni 7. oktoober 2020 eest summas 198 eurot 45 senti. Need nõuded

tuleb seega rahuldada.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingu nr 0932035929150 alusel välja

sissenõudmiskulud 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks VÕS § 1132 lg 2.

Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib VÕS § 1132 lg 2 järgi pärast lepingu

lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel:

 sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot;

 sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot;

 sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 sõnastusest tulenevalt kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist

nõuda juhul, kui hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju

või teinud muid võla sissenõudmisega seotud kulutusi. Tegemist ei ole sissenõudmiskulude

hüvitamise nõude iseseisva alusega, vaid sättega, mis näeb ette tarbijast võlgnikult võla

sissenõudmiseks tehtavate kulutuste väljamõistmise ülempiiri (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus

I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1132, p 4). Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja on

pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või kandnud võla

sissenõudmise tõttu muid kulusid. Hageja nõue laenulepingu alusel sissenõudmiskulu 50 euro

väljamõistmiseks tuleb jätta VÕS § 115 lg 1 ja 1132 lg 2 alusel seega rahuldamata.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja

sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks

päringu

rahvastikuregistrisse,

e-maksuametisse,

Soome

rahvastikuregistrisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja

Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude

sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule

ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult

kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite

andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid

laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse

resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb

TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse

resolutsiooni punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hagi enam kui 99% ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel

seega kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv. Hageja tasus riigilõivu 425 eurot.

Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja

menetluskulu, so riigilõiv 425 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik