2-15-12922/115 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-12922

Kohtuasi

AB Flivik Shipping hagi XX ja YY vastu kahjuhüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.08.2019 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

AB Flivik Shipping määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): AB Flivik Shipping

(Rootsi

Kuningriigi

registrikood

556853-5263),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.08.2019 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-15-12922

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 22.02.2019 otsusega rahuldamata AB Flivik Shipping

hagi XX ja YY vastu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus

ei võtnud 16.05.2019 määrusega hageja apellatsioonkaebust menetlusse ja jättis

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohtulahendid jõustusid 04.06.2019.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kandsid kostjad maakohtus kulu 16 051,80 eurot, millest

13 338 eurot (käibemaksuga) on lepingulise esindaja kulu, 2584,80 eurot dokumentaalse tõendi

saamise ja tõlkekulu, 79 eurot tunnistajakulu ning 50 eurot riigilõiv. Kostjatele osutati õigusabi

85,5 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Apellatsioonimenetluses kostjad kulusid ei

kandnud.

Hageja ei esitanud kostjate kuludele vastuväiteid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 30.08.2019 määrusega kindlaks kostja I menetluskulud 3550,56 euro

ulatuses (õigusabikulu) ja kostja II menetluskulud 3756,48 euro ulatuses (õigusabikulu) ning

mõistis need summad hagejalt kostjate kasuks välja. Ühtlasi kohustas maakohus hagejat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1. Maakohus leidis tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1, et

kostjate lepingulise esindaja tunnihind 156 eurot (käibemaksuga) on esindaja kvalifikatsiooni

ja tsiviilasja keerukust arvestades õigustatud. Kostja I puhul pidas maakohus esindaja

õigusabitoimingud analüüsides neile kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks 22,76 tunni ning

kostja II puhul 24,08 tunni ulatuses. Kostjate taotlused jäid vastavalt rahuldamata 3187,08 euro

(õigusabikulu 20,43 tunni eest) ja 2848,56 euro (õigusabikulu 18,26 tunni eest) ulatuses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas 16.09.2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

 Kohtumäärusest ei tulene määruse edasikaebamise korda ega tähtaega, seega on kohus

rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-st 7 tulenevat kohustust.

 Maakohus on mõistnud kostjate kasuks välja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult

suures ning ebavajalikus ulatuses. Arvestades kostjate menetlusdokumentide sisu ning

õiguslikke seisukohti ei ole põhjendatud tegevused kokku rohkem kui 10 tunni ulatuses.

Maakohus parandas 18.09.2019 määrusega vaidlustatud määruses vea, täiendades

edasikaebe korda selgitusega, et määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.

7.1. Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu. Kaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlustatud

määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Kohtumääruse tegemisel ei ole kohus ületanud

diskretsioonipiire ja vastupidist ei ole väidetud ka määruskaebuses.

7.2. Kostja II ühines kostja I vastuses esitatud argumentide ja järeldustega.

2-15-12922

Kostjad esitasid 28.11.2019 vastumääruskaebuse, milles taotlesid vaidlustatud määruse

tühistamist osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata dokumentaalse tõendi kogumise

ja tõlkekulu, tunnistajakulu ja riigilõivu ning mõista hagejalt kostjate kasuks välja täiendavalt

menetluskulud summas 2713,80 eurot.

09.12.2019 määrusega täiendas maakohus omal algatusel vaidlustatud määrust, mõistes

hagejalt täiendavalt välja tunnistajakulu 79 eurot.

Kostjad esitasid 27.12.2019 maakohtu 09.12.2019 täiendavale määrusele määruskaebused.

Maakohus rahuldas 02.04.2020 määrusega kostjate vastumääruskaebuse ning 27.12.2019

määruskaebused maakohtu 09.12.2019 täiendavale määrusele. Maakohus tühistas 09.12.2019

täiendava määruse tervikuna ja vaidlustatud määruse osas, millega jättis kindlaks määramata

kostjate menetluskulud summas 2713,80 eurot. Lisaks vaidlustatud määrusega seni kindlaks

määratud menetluskuludele mõistis maakohus kostja I kasuks välja menetluskulud 1356,90

eurot (dokumentaalse tõendi saamise ja tõlkekulu, tunnistajakulu ning riigilõiv) ja kostja II

kasuks menetluskulud 1356,90 eurot (dokumentaalse tõendi saamise ja tõlkekulu,

tunnistajakulu ning riigilõiv).

Maakohus hageja 16.09.2019 määruskaebust ei lahendanud ja edastas tsiviilasja toimiku

Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 27.05.2020 kirjaga toimiku maakohtule

seaduses sätestatud kohustuslike toimingute teostamiseks ning selguse loomiseks.

Maakohus jättis hageja 16.09.2019 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 02.11.2020

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostjate õigusabikulud. Ülejäänud osas on

vaidlustatud määrus koos selles tehtud muudatustega jõustunud.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lõiget 1. Maakohtu järeldus kostjate vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta

põhineb kostjatele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt

Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem

praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostjate lepingulise esindaja osutatud

õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel

kaalumispiire ületanud. Hageja ei ole määruskaebuses tuginenud sellele, et mõni maakohtu

poolt vajalikuks ja põhjendatuks hinnatud toiming tegelikult neile tingimustele ei vastanud.

Vastuväiteid kostjate lepingulise esindaja kulude osas ei esitanud hageja ka maakohtule.

Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes

vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt

2-15-12922

Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Seega ei ole alust kulude

põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav