Legislator Case Law & Legislation
2-13-18536/170 AI generated

2-13-18536/170 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-18536/170
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 16.09.2020 määrus osas, millega mõisteti hagejalt summalt viivis. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja taotlus

Legislator headnote

AI generated

2-13-18536/170 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja taotlus

Keywords

AI generated
reimbursement of costs education allowance overpaid insurance benefits school fee contribution unpaid cost advance extortion of excessive official fees
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-18536

Kohtuasi

Alderton OÜ hagi Nurmak OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/817

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.09.2020 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Alderton OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Alderton

OÜ

(registrikood

12217851),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Kostja: Nurmak OÜ (registrikood 11453199), lepinguline

esindaja Ants Kuningas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.09.2020 määrus osas, millega mõisteti hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud suuremas summas kui 6536 eurot ja sellelt

summalt viivis. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 6536 eurot ületavas summas ja

sellelt viivise saamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu määruse resolutsioon

muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Jätta kindlaks määramata Nurmak OÜ Riigikohtus kantud menetluskulude

rahaline suurus.

3.2. Rahuldada osaliselt Nurmak OÜ avaldus maakohtus ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks.

3.3. Määrata Nurmak OÜ maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude

suuruseks 6536 eurot.

3.4. Välja mõista Alderton OÜ-lt Nurmak OÜ kasuks menetluskulud 6536 eurot

ning viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni,

kuid mitte rohkem kui 6536 eurot.

2-13-18536

3.5. Jätta rahuldamata Nurmak OÜ avaldus maakohtus ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulude 835 eurot kindlaksmääramiseks.

3.6. Menetluskulud tuleb tasuda L.P Konsultatsioonid OÜ (registrikood 12460126)

pangakontole nr EE311010220235423222.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 10.06.2015 otsusega Alderton OÜ hagi Nurmak OÜ

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.01.2016 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Maakohus rahuldas 09.01.2020 otsusega osaliselt hageja hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

ning

jättis

menetluskulud

menetlusosaliste

endi

kanda.

Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 08.05.2020 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 05.08.2020 määrusega

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude nimekirjade kohaselt kandis kostja menetluskulusid järgmiselt:

− asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus 1724 eurot (õigusabikulud), tunnihinnaga

80 eurot (käibemaksuta);

− asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 972 eurot (õigusabikulud),

tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga);

− asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus 2804 eurot (õigusabikulud), tunnihinnaga

120 eurot (käibemaksuga);

− asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 1967 eurot (õigusabikulud 1542 eurot

ja riigilõiv 425 eurot), tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga).

Hageja vaidles vastu kostja menetluskulude suurusele asja teistkordsel läbivaatamisel

ringkonnakohtus, märkides, et kostja kulud on ülepaisutatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 16.09.2020 määrusega kindlaks kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 7321 euro ulatuses (õigusabikulu 6896 eurot, riigilõiv 425 eurot) ning mõistis

selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Ühtlasi kohustas maakohus hagejat hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7321 eurot.

2-13-18536

Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse jättis maakohus kindlaks määramata.

Kohus määras kostja taotlusel kindlaks ka kohtulahendi täitmise korra.

5.1. Maakohus lähtus kostja 08.09.2020 menetlusdokumendis märgitud menetluskulude

kogusummast 7371 eurot, millest 425 eurot moodustab riigilõiv ning 6946 eurot õigusabikulu.

Asja õiguslikku keerukusest, menetlusdokumentide sisu ning tehtud toiminguid arvestades

pidas maakohus kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 68,96 tundi

ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades õigustatuks keskmist tunnitasu 100 eurot

(käibemaksuga). 68,96 tundi ületavas osas ei pidanud maakohus kostja õigusabikulu

põhjendatuks, jättes 50 euro (= 6896 – 6946) osas avalduse rahuldamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas 01.10.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,

millega maakohus kostja menetluskulude taotluse rahuldas. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt

järgmised.

− Maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire ega ole põhjendanud,

millises ulatuses ja miks peab menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Maakohus

ei kontrollinud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust.

− Käesolev tsiviilasi ei ole ilmselgelt sedavõrd keerukas ega mahukas, et oleks

põhjendatud menetluskulude väljamõistmine nõutud ulatuses.

− Kostja lepinguline esindaja pole esitanud tõendeid menetlusega seonduva ajakulu kohta.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

7.1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus on määranud menetluskulud kindlaks

õiguspäraselt ja õigesti. Kaebuses esitatud väited on alusetud ja põhistamata. Määruskaebuse

esitamine on kantud üksnes soovist lükata määruse jõustumist edasi.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2

alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega vähendada hüvitatavaid menetluskulusid 785 euro

võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus

muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostja

menetluskulud. Kostja ei vaidlustanud määrust osas, milles tema õigusabikulud jäid hagejalt

välja mõistmata. Selles osas on vaidlustatud määrus jõustunud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles

viidatud varasemat praktikat).

2-13-18536

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust kohaselt teostanud, kui lähtus

kostja õigusabikulu kindlaksmääramisel esindaja tunnitasu keskmisest määrast ning luges

põhjendatuks taotletust suurema ajakulu. Vaidlustatud määruses märkis maakohus, et

õigusabikuluna taotletud 6946 euro eest on võimalik keskmise tunnitasu 100 euro korral

osutada õigusabi 69,46 tunni ulatuses. Vähendades toimingutele kulunud ajakulu 0,5 tunni

võrra leidis maakohus seejärel, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu saab olla kokku

maksimaalselt 68,96 tundi, pidades menetluse käiku arvestades taotlust selles ulatuses ka

põhjendatuks. Seejuures ületas kohus aga taotluse piire, kuna suurendas kostja taotlustes

märgitud õigusabi mahtu (kokku 65,87 tundi) omal algatusel 68,96 tunnini (koos juba maha

arvestatud 0,5 tunniga koguni 69,46 tunnini). Kuigi kohus lahendab menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), siis ei paku see võimalust

hüvitada õigusabikulu

konkreetsete

toimingute eest

taotletust suuremas ulatuses.

Ringkonnakohus

saab

maakohtu

eksimuse

parandada,

vähendades

väljamõistetud

menetluskulusid kooskõlas kostja taotlustega, vastates seejuures kaebuse väidetele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd

keeruline, et rakendada mitteadvokaadist esindajale 100 eurost (käibemaksuga) kõrgemat

tunnitasu. Küll aga ei saa tunnitasu põhjendatuse leidmisel tugineda taotletud tasumäärade

keskmisele, nagu tegi maakohus, vaid lähtuda tuleb eelkõige juhtumi keerukusest ja esindaja

kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

Põhjendatud ja kooskõlas asja keerukusega on kostja esindaja tasumäär kuni 100 eurot/h

(käibemaksuga), mis vastab senises kohtupraktikas aktsepteeritud juristi poolt osutatud

õigusteenuse tunnitasule. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades

keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas.

Maakohus ei ole kostja õigusabikulusid hinnates toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse

kaalumisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust toimingute vajalikkust ümber

hinnata. Hageja ei ole määruskaebuses ka tuginenud sellele, et mõni maakohtu poolt vajalikuks

ja põhjendatuks hinnatud toiming neile tingimustele ei vastanud.

14.1. Kostja kulunimekirjades märgitud toimingud vastavad asja arutamise käigule etappide

kaupa. Seejuures on ajamahukamad olnud just menetlused maakohtus, kus toimus asja sisuline

arutamine kõige laiemalt ja korraldati rohkem istungeid:

− Maakohtu I menetluses saab õigusabikulu 1724 eurot (21,55 tunni eest tasumääraga

80 eurot/h) pidada tervikuna põhjendatuks. Hageja sellele vastuväiteid ei esitanud.

− Ringkonnakohtu I menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 8,1 tunni eest

(= 852 : 120 + 1), millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Eelneva põhjal oli vajalik ja

põhjendatud kulu 815 eurot (= 8,1 × 100).

− Maakohtu II menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 23,37 tunni eest

(= 2528 : 120 + 2,3), mida maakohus vähendas 0,5 tunni võrra. Eelneva põhjal oli

vajalik ja põhjendatud kulu 2287 eurot (= 22,87 × 100).

− Ringkonnakohtu II menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 12,85 tunni

eest, millele lisandus riigilõiv 425 eurot. Seega oli vajalik ja põhjendatud kulu kokku

1710 eurot (= 12,85 × 100 + 425).

14.2. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maakohus ei kontrollinud menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus vähendas kostja esindaja toimingutele kulunud aega

põhjendatud ulatuses. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu

nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada, tuues eraldi välja vaid need,

2-13-18536

mille osas ei saa toimingut või sellele kulunud aega pidada põhjendatuks. Nii on maakohus

käesoleval juhul talitanud ja see jääb eespool p-s Tõrge! Ei leia viiteallikat.1 kirjeldatud kohtu

diskretsiooni piiridesse. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik

otsustada toimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

14.3. Hüvitatava menetluskulu vähendamise põhjus ei ole pelgalt hageja seisukoht, et temalt

kostja kasuks väljamõistetud lepingulise esindaja kulu on liiga suur. Hageja ei ole kaebuses

selgitanud ega põhjendanud, et mõni kuludokumentides kajastatud töö oleks olnud ebavajalik.

Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla ka üksnes vastaspoole seisukoht, et

õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei saa alles

määruskaebuses tugineda väitele, nagu ei oleks kostja õigusabikulude maht põhjendatud. Kuigi

kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse reegleid järgides, ei anna see poolele

õigust laiendada oma vastuväiteid vastaspoole kuludele alles kulude kindlaksmääramise

määruse peale kaevates.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus 6536 euro (= 1724 + 815 + 2287 + 1710) ulatuses

kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määranud õiguspäraselt. Seejuures on maakohtu

poolt vähendamata ajakulu kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas

menetluse käigu ja asja keerukusega. Ringkonnakohus vähendab maakohtu määrusega hagejalt

välja mõistetud kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid kokkuvõttes 785 euro võrra

(= 7321 – 6536).

Asjakohatu on hageja etteheide, et kostja lepinguline esindaja ei ole esitanud tõendeid

menetlusega seonduva ajakulu kohta. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele

tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama. Kostja menetluskulude rahaline suurus oli võimalik kindlaks

määrata tsiviilasja materjalide ja menetluskulude nimekirjade alusel. Samuti ei ole hageja esile

toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et kostja menetluskulude nimekirjades

tehtud toiminguid on tegelikult tehtud või et kostja lepinguline esindaja on nimetatud mahus

õigusabi osutanud.

Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg 2² esitab ringkonnakohus

kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sellest tuleb siiski jätta välja menetlusosaliste

registrikoodid, summad sõnadega ja määruse kättetoimetamist puudutav korraldus, sest need ei

oma määruse vaidlustamisel ega täitmisel tähtsust.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav