2-13-18536/170 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 16.09.2020 määrus osas, millega mõisteti hagejalt summalt viivis. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja taotlus
Legislator headnote
AI generated2-13-18536/170 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja taotlus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-13-18536
Kohtuasi
Alderton OÜ hagi Nurmak OÜ vastu sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/817
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.09.2020 määrus (menetluskulude
kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Alderton OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja:
Alderton
OÜ
(registrikood
12217851),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
Kostja: Nurmak OÜ (registrikood 11453199), lepinguline
esindaja Ants Kuningas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 16.09.2020 määrus osas, millega mõisteti hagejalt
kostja kasuks välja menetluskulud suuremas summas kui 6536 eurot ja sellelt
summalt viivis. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja taotlus
menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 6536 eurot ületavas summas ja
sellelt viivise saamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu määruse resolutsioon
muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1. Jätta kindlaks määramata Nurmak OÜ Riigikohtus kantud menetluskulude
rahaline suurus.
3.2. Rahuldada osaliselt Nurmak OÜ avaldus maakohtus ja ringkonnakohtus
kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks.
3.3. Määrata Nurmak OÜ maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude
suuruseks 6536 eurot.
3.4. Välja mõista Alderton OÜ-lt Nurmak OÜ kasuks menetluskulud 6536 eurot
ning viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni,
kuid mitte rohkem kui 6536 eurot.
2-13-18536
3.5. Jätta rahuldamata Nurmak OÜ avaldus maakohtus ja ringkonnakohtus
kantud menetluskulude 835 eurot kindlaksmääramiseks.
3.6. Menetluskulud tuleb tasuda L.P Konsultatsioonid OÜ (registrikood 12460126)
pangakontole nr EE311010220235423222.
4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 10.06.2015 otsusega Alderton OÜ hagi Nurmak OÜ
vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja
kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.01.2016 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja
uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
Maakohus rahuldas 09.01.2020 otsusega osaliselt hageja hagi sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks
ning
jättis
menetluskulud
menetlusosaliste
endi
kanda.
Tallinna
Ringkonnakohus tühistas 08.05.2020 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis maa- ja
ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 05.08.2020 määrusega
kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
Menetluskulude nimekirjade kohaselt kandis kostja menetluskulusid järgmiselt:
− asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus 1724 eurot (õigusabikulud), tunnihinnaga
80 eurot (käibemaksuta);
− asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 972 eurot (õigusabikulud),
tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga);
− asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus 2804 eurot (õigusabikulud), tunnihinnaga
120 eurot (käibemaksuga);
− asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 1967 eurot (õigusabikulud 1542 eurot
ja riigilõiv 425 eurot), tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga).
Hageja vaidles vastu kostja menetluskulude suurusele asja teistkordsel läbivaatamisel
ringkonnakohtus, märkides, et kostja kulud on ülepaisutatud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
Maakohus määras 16.09.2020 määrusega kindlaks kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud
menetluskulud 7321 euro ulatuses (õigusabikulu 6896 eurot, riigilõiv 425 eurot) ning mõistis
selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Ühtlasi kohustas maakohus hagejat hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7321 eurot.
2-13-18536
Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse jättis maakohus kindlaks määramata.
Kohus määras kostja taotlusel kindlaks ka kohtulahendi täitmise korra.
5.1. Maakohus lähtus kostja 08.09.2020 menetlusdokumendis märgitud menetluskulude
kogusummast 7371 eurot, millest 425 eurot moodustab riigilõiv ning 6946 eurot õigusabikulu.
Asja õiguslikku keerukusest, menetlusdokumentide sisu ning tehtud toiminguid arvestades
pidas maakohus kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 68,96 tundi
ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades õigustatuks keskmist tunnitasu 100 eurot
(käibemaksuga). 68,96 tundi ületavas osas ei pidanud maakohus kostja õigusabikulu
põhjendatuks, jättes 50 euro (= 6896 – 6946) osas avalduse rahuldamata.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Hageja esitas 01.10.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,
millega maakohus kostja menetluskulude taotluse rahuldas. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt
järgmised.
− Maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire ega ole põhjendanud,
millises ulatuses ja miks peab menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Maakohus
ei kontrollinud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust.
− Käesolev tsiviilasi ei ole ilmselgelt sedavõrd keerukas ega mahukas, et oleks
põhjendatud menetluskulude väljamõistmine nõutud ulatuses.
− Kostja lepinguline esindaja pole esitanud tõendeid menetlusega seonduva ajakulu kohta.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
7.1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus on määranud menetluskulud kindlaks
õiguspäraselt ja õigesti. Kaebuses esitatud väited on alusetud ja põhistamata. Määruskaebuse
esitamine on kantud üksnes soovist lükata määruse jõustumist edasi.
Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud
menetluskulude suuruse osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2
alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega vähendada hüvitatavaid menetluskulusid 785 euro
võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus
muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu
määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostja
menetluskulud. Kostja ei vaidlustanud määrust osas, milles tema õigusabikulud jäid hagejalt
välja mõistmata. Selles osas on vaidlustatud määrus jõustunud.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse
hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud
diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles
viidatud varasemat praktikat).
2-13-18536
Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust kohaselt teostanud, kui lähtus
kostja õigusabikulu kindlaksmääramisel esindaja tunnitasu keskmisest määrast ning luges
põhjendatuks taotletust suurema ajakulu. Vaidlustatud määruses märkis maakohus, et
õigusabikuluna taotletud 6946 euro eest on võimalik keskmise tunnitasu 100 euro korral
osutada õigusabi 69,46 tunni ulatuses. Vähendades toimingutele kulunud ajakulu 0,5 tunni
võrra leidis maakohus seejärel, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu saab olla kokku
maksimaalselt 68,96 tundi, pidades menetluse käiku arvestades taotlust selles ulatuses ka
põhjendatuks. Seejuures ületas kohus aga taotluse piire, kuna suurendas kostja taotlustes
märgitud õigusabi mahtu (kokku 65,87 tundi) omal algatusel 68,96 tunnini (koos juba maha
arvestatud 0,5 tunniga koguni 69,46 tunnini). Kuigi kohus lahendab menetluskulude rahalise
kindlaksmääramise hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), siis ei paku see võimalust
hüvitada õigusabikulu
konkreetsete
toimingute eest
taotletust suuremas ulatuses.
Ringkonnakohus
saab
maakohtu
eksimuse
parandada,
vähendades
väljamõistetud
menetluskulusid kooskõlas kostja taotlustega, vastates seejuures kaebuse väidetele.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd
keeruline, et rakendada mitteadvokaadist esindajale 100 eurost (käibemaksuga) kõrgemat
tunnitasu. Küll aga ei saa tunnitasu põhjendatuse leidmisel tugineda taotletud tasumäärade
keskmisele, nagu tegi maakohus, vaid lähtuda tuleb eelkõige juhtumi keerukusest ja esindaja
kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
Põhjendatud ja kooskõlas asja keerukusega on kostja esindaja tasumäär kuni 100 eurot/h
(käibemaksuga), mis vastab senises kohtupraktikas aktsepteeritud juristi poolt osutatud
õigusteenuse tunnitasule. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades
keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas.
Maakohus ei ole kostja õigusabikulusid hinnates toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse
kaalumisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust toimingute vajalikkust ümber
hinnata. Hageja ei ole määruskaebuses ka tuginenud sellele, et mõni maakohtu poolt vajalikuks
ja põhjendatuks hinnatud toiming neile tingimustele ei vastanud.
14.1. Kostja kulunimekirjades märgitud toimingud vastavad asja arutamise käigule etappide
kaupa. Seejuures on ajamahukamad olnud just menetlused maakohtus, kus toimus asja sisuline
arutamine kõige laiemalt ja korraldati rohkem istungeid:
− Maakohtu I menetluses saab õigusabikulu 1724 eurot (21,55 tunni eest tasumääraga
80 eurot/h) pidada tervikuna põhjendatuks. Hageja sellele vastuväiteid ei esitanud.
− Ringkonnakohtu I menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 8,1 tunni eest
(= 852 : 120 + 1), millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Eelneva põhjal oli vajalik ja
põhjendatud kulu 815 eurot (= 8,1 × 100).
− Maakohtu II menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 23,37 tunni eest
(= 2528 : 120 + 2,3), mida maakohus vähendas 0,5 tunni võrra. Eelneva põhjal oli
vajalik ja põhjendatud kulu 2287 eurot (= 22,87 × 100).
− Ringkonnakohtu II menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 12,85 tunni
eest, millele lisandus riigilõiv 425 eurot. Seega oli vajalik ja põhjendatud kulu kokku
1710 eurot (= 12,85 × 100 + 425).
14.2. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maakohus ei kontrollinud menetluskulude
põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus vähendas kostja esindaja toimingutele kulunud aega
põhjendatud ulatuses. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu
nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada, tuues eraldi välja vaid need,
2-13-18536
mille osas ei saa toimingut või sellele kulunud aega pidada põhjendatuks. Nii on maakohus
käesoleval juhul talitanud ja see jääb eespool p-s Tõrge! Ei leia viiteallikat.1 kirjeldatud kohtu
diskretsiooni piiridesse. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik
otsustada toimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.
14.3. Hüvitatava menetluskulu vähendamise põhjus ei ole pelgalt hageja seisukoht, et temalt
kostja kasuks väljamõistetud lepingulise esindaja kulu on liiga suur. Hageja ei ole kaebuses
selgitanud ega põhjendanud, et mõni kuludokumentides kajastatud töö oleks olnud ebavajalik.
Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla ka üksnes vastaspoole seisukoht, et
õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011
määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei saa alles
määruskaebuses tugineda väitele, nagu ei oleks kostja õigusabikulude maht põhjendatud. Kuigi
kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse reegleid järgides, ei anna see poolele
õigust laiendada oma vastuväiteid vastaspoole kuludele alles kulude kindlaksmääramise
määruse peale kaevates.
Eeltoodust tulenevalt on maakohus 6536 euro (= 1724 + 815 + 2287 + 1710) ulatuses
kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määranud õiguspäraselt. Seejuures on maakohtu
poolt vähendamata ajakulu kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas
menetluse käigu ja asja keerukusega. Ringkonnakohus vähendab maakohtu määrusega hagejalt
välja mõistetud kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid kokkuvõttes 785 euro võrra
(= 7321 – 6536).
Asjakohatu on hageja etteheide, et kostja lepinguline esindaja ei ole esitanud tõendeid
menetlusega seonduva ajakulu kohta. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele
tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama
menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid
tõendavaid dokumente esitama. Kostja menetluskulude rahaline suurus oli võimalik kindlaks
määrata tsiviilasja materjalide ja menetluskulude nimekirjade alusel. Samuti ei ole hageja esile
toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et kostja menetluskulude nimekirjades
tehtud toiminguid on tegelikult tehtud või et kostja lepinguline esindaja on nimetatud mahus
õigusabi osutanud.
Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg 2² esitab ringkonnakohus
kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sellest tuleb siiski jätta välja menetlusosaliste
registrikoodid, summad sõnadega ja määruse kättetoimetamist puudutav korraldus, sest need ei
oma määruse vaidlustamisel ega täitmisel tähtsust.
TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata.
Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3
esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud
isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Ande Tänav