2-20-13548/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2020.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-13548

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

M.S, P.E hagi T.D vastu elatise nõudes

Hageja I osas 1800 eurot/hageja II osas 1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: M.S (isikukood XXX; elukoht XXX, 75512

XXX-i)

Hageja II: P.E (isikukood XXX; elukoht XXX, 75512

XXX-i)

Hagejate seaduslik esindaja: S.B (e-post)

Kostja: T.D (isikukood XXX, elukoht XXX, Peetri, XXX,

e-post )

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista T.D-lt igakuiselt elatis summas 200 eurot M.S kasuks alates

17.09.2020 kuni M.S täisealiseks saamiseni (s.o 22.02.2028).

3. Välja mõista T.D-lt igakuiselt elatis summas 200 eurot P.E kasuks alates

17.09.2020 kuni P.E täisealiseks saamiseni (s.o 29.07.2029).

4. Välja mõista T.D-lt tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.10.2019-16.09.2020

summas 650,79 eurot M.S kasuks.

5. Välja mõista T.D-lt tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.10.2019-16.09.2020

summas 650,79 eurot P.E kasuks.

6. Elatise

summad

kanda

igakuiselt

S.B

arvelduskontole

nr

EE202200001100955944, selgitusega „elatis M.S, P.E“.

7. Juhul, kui T.D on kohtumenetluse kestel M.S-ile ja/või P.E-le maksnud elatist,

siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, m.h

kuulub tasaarvestamisele T.D poolt 15.11.2020 tasutud 510 eurot.

8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

17.09.2020 esitatud ning 18.09.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on T.D (kostja) M.S-i

(hageja I) ning P.E (hageja II) bioloogiline isa. Kostja ei ole tasunud hagejatele regulaarselt

(igakuiselt) seaduses sätestatud elatist. Lapsed elavad emaga ning vajavad igapäevaselt ja

igakuiselt oma vajaduste katteks ülalpidamist.

Vastavalt kostja ja hagejate esindaja omavahelisele kokkuleppele oli kostja kohustunud

hagejatele tasuma elatist 250 eurot kuus hageja kohta (kokku 500 eurot kuus). Vastavalt kostja

poolt 29.09.2018 tehtud ettepanekule on perioodil november 2018 kuni märts 2020 elatise

summast maha arvestatud hagejate kostja juures ühes kuus viibitud päevade elatise summa (ühe

päeva elatise määr mõlema lapse kohta kokku 16,40 eurot). Vastavalt kostja poolt 17.03.2020

tehtud ettepanekule kehtis perioodil 18.03.2020-31.08.2020 koroonast tingitud eriolukorra tõttu

ajutine kokkulepe, mille kohaselt viibisid hagejad kostja juures poole ühest kuust ning elatise

summaks arvestati 0 eurot kuus.

Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 790 eurot, s.h eluasemekulud 200 eurot, kulutused

toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 10

eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 80 eurot,

kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (huvialaringid,

treeningud, vaba aeg) 200 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 730 eurot, s.h

eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot,

sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot,

kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 80 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot,

muud vältimatud püsikulutused (huvialaringid, treeningud, vaba aeg) 140 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt mõlemale hagejale elatise summas

200 eurot alates hagiavalduse esitamisest ning tagasiulatuvalt elatist ajavahemiku 01.10.2019-

16.09.2020 eest kokku summas 1901,57 eurot.

Kostja vastus

Kostja märgib, et on hagejate esindajaga aastaid suhelnud sel teemal, et vabaneda käendusest,

mille ta allkirjastas maja ostmisel ja kus hagejad hetkel koos esindajaga elavad. Käesoleva aasta

augustis kirjutas hagejate esindaja, et tal on võimalik käendusest vabaneda kui teha kirjalik

kokkulepe notaris või lahendada asi kohtus. Elatise vaidluse tõstatamine sel põhjusel ei ole

kindlasti aktsepteeritav.

Kevadel kehtestatud eriolukorra tõttu kadus kostja sissetulek peaaegu täielikult. Samas olid

lapsed tema juures võrreldes laste ema juures olemisega praktiliselt ajaliselt võrdselt. Kostja

kandis ajal, mil lapsed olid tema juures, laste ülalpidamiseks ja kasvatamiseks vajalikud kulud.

Hagejate transport nende elukohast kostja juurde ja tagasi või kostja juurest kooli ja tagasi on

olnud kõik kostja kulu, v.a. üksikud juhtumid kus hagejate esindaja on neid ise transportinud.

Üks ots on 25km. Kostja pole kunagi keeldunud täitmast laste ülalpidamiskohustust. Kostja

tänases leibkonnas on kaks täiskasvanud inimest ja üks 12-aastane laps (naise eelmisest suhtest,

kes elab nendega). Lisaks tuleb kostjal kohustusi kanda tema esimese lapse (Mia T.D) ees, kes

õpib gümnaasiumiastmes ja elab koolipäevadel ühiselamus. Muul ajal elab ta kostjale kuuluvas

korteris Kuressaares.

Tulenevalt Covid-19 pandeemiast on kostja leibkonna sissetulekud vähenenud 3 korda ja sellega

seonduvalt on raskendatud elatise maksmine. Varasemalt on kostja kohustuste täitmiseks võtnud

laenu, kuid seda lõputult teha ei ole võimalik. Perioodil 01.04.2019 kuni 13.01.2020 oli kostja

töötuna arvel. Töötuna arvelolek lõpetati, sest arvates 13.01.2020 registreeris kostja oma

äriühingus Tehnik OÜ end töölepingu alusel töötajaks. Töötasu ei ole kostja sisuliselt saanud.

Alates 28.09.2020 on kostjal sõlmitud tööleping OÜ-ga Granitop, katseajaaga 4 kuud. Esimese

töötasu laekumine on ette nähtud 15.10.2020, kuid seda mõne päeva eest ja täisarvestuses töötasu

laekumine on alles 15.11.2020.

Elatise võlgnevuse arvestusele kui sellisele summas 1901,57 eurot kostja vastu ei vaidle, v.a. et

10.09.2020 sai tasutud 50 eurot, seega palub kostja õigeks summaks lugeda 1851,57 eurot.

Samas palub kostja kohtul arvestada asjaolusid, miks võlgnevus tekkis ning seda, et lapsed olid

väga suure osa ajast kostjaga.

Samuti on kostja seisukohal, et laste vajaduste loetelus on kulunumbrid võimendatud

(ebareaalsed) ega vasta laste tegelikele vajadustele. Reaalseks summaks kummagi lapse puhul

peab kostja 170 eurot kuus.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei

või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on

292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära

kehtestamise“ kohta).

4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja S.B (kd

I lk 9-12). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100

lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud

normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt

vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei

osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga

kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS §

100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava

hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise

maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab

elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.

Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise

vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning

iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi

suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS §

116 lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist miinimumsuuruses

ega ka hagejate palutud 200 euro ulatuses tasunud või muid ülalpidamisega seotud

vajalike kulutusi kandnud. Konto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud hageja

seadusliku esindajale perioodil 01.03.2020 kuni 06.10.2020 kokku üksnes 600 eurot, s.o

09.03.2020 summas 550 eurot, 10.09.2020 summas 50 eurot (kd I lk 64-69). 15.11.2020

on kostja tasunud täiendavalt 510 eurot (kd I lk 174). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole

elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud (ega ka hagejate poolt nõutud summas), siis

on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista mõlemale hagejale elatise summas 200 eurot.

Hageja I on hagiavalduses välja toonud oma igakuised kulud summas 790 eurot (hageja

I) ning hageja II 730 eurot, s.h on mõlema hageja eluasemekulud 200 eurot, kulutused

toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused

tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse

koolikohustuse täitmiseks 80 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ning hageja

I muud vältimatud püsikulutused (huvialaringid, treeningud, vaba aeg) 200 eurot ning

hageja II osas 140 eurot. Kostja on esitanud vastuväiteid hagejate igakuiste kulude

suurusele. Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hagejate poolt väljatoodud kulude

mõistlikkusele ja põhjendatusele.

6.1 Hagejad on välja toonud eluasemekulud kokku summas 200 eurot. Hagejad on

30.11.2020 välja toonud, et hagejad elavad koos ema ja tema abikaasaga. Kohus leiab, et

käesoleval juhul tuleb arvesse võtta tegelikke kulutusi, s.h saab arvestada hagejate poolt

välja toodud kodulaenu tagasimakseid, kindlustust ja kommunaalkulusid. Hagejate poolt

esitatud tõenditest nähtuvalt on igakuiseks kodulaenu makseks 516,57 eurot, keskmiseks

elektrikuluks 69,51 eurot, veekuluks 33,57 eurot, prügiveo kuluks 12,07 eurot ning

kindlustuse kuluks 22,81 eurot (kd I lk 120-134, 136). Seega on nimetatud kulud kokku

654,53 eurot, millest hageja I osa on 163,63 eurot ning hageja II osa samuti 163,63 eurot

(654,53/4 inimesega). Kohtu hinnangul on nimetatud eluasemekulud vajalikud ja neile

märgitud suurus mõistlik. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud

seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse

kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja

teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad

vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka

kommunaalkulude kandmisel. Hagejad on esitanud tõenditena ka korstnapühkija arve

summas 50 eurot ning katusepuhastamise arve summas 558 eurot (kd I lk 135,137).

Iseenesest ei saa nimetatud kulutusi pidada ebavajalikeks, kuid tegemist ei ole igakuise

väljaminekuga. Korstnapühkija kulu võib tulla ette kord aastas ning katust ei ole vaja iga

aasta puhastada. Seega loeb kohus eluasemekuludena lisaks põhjendatuks kulutusi seoses

majaga ca 15 euro ulatuses ning kokku on ühe hageja mõistlikud kulud eluasemele seega

ca 179 eurot.

6.2 Hagejad on märkinud söögikuludeks kokku 150 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et

lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav

asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju

ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas ei ole hagejad välja

toonud, et nad peaksid jälgima erilist dieeti, mille tõttu oleks nende toidukorv keskmiselt

kallim. Kohtu hinnangul on seega hagejate toidukulu suurus põhjendatud 130 euro

ulatuses.

6.3 Transpordikulude osas on hagejad selgitanud, et tegemist on peamiselt kütusekuluga.

Hagejad elavad koolist 3 km kaugusel ning enamasti ei ole koolibussi kasutamine

võimalik, kuna tundide ja trennide-huvialaringide ajad ei klapi. Lisaks käib hageja I 1-2

korda nädalas Kurtnas ratsutamas. Lisaks on sõidud seoses arstivisiitide, juuksuri,

koolitarvete soetamise, vaba aja veetmisega jms. Hagejad on esitanud kohtule kulude

tõendamiseks ka kütusekulu tšekid (kd I lk 138-139). Kohtu hinnangul on usutav, et

teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida ning aja kokkuhoiu mõttes ei ole igakord

mõistlik ka ühistransporti kasutada. Samas ei saa ühistranspordi kasutamist täielikult

välistada arvestades ka hagejate vanusega. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks

keskmiseks transpordikuluks 30 eurot.

6.4 Sidekulud summas 30 eurot koosnevad hagejate selgitustest tulenevalt mobiiltelefonidega

seotud igakuistest kuludest, telefonitarvikutest ja proportsionaalsest osast koduinterneti

kulust. Arvestades laste vanusega on usutav, et telefone ja internetti kasutatakse. Kohtule

on esitanud ka tõend, mille kohaselt hageja I telefoniarve moodustab kokku 19,12 eurot

ning hageja II telefoniarve 19,30 eurot (kd I lk 140-141). Kohtule teadaolevalt pakutakse

alaealistele aga ka odavamaid kõnepakette, milles sisaldub ka internet. Telefonitarvikuid

ei ole aga igakuiselt vajalik osta ning tegemist ei ole ka hädavajaliku igakuise kuluga

(kuludokumendid kd I lk 142, 143). Lapsevanem võib osta tarvikuid kingitusena või

hagejad kasutada nende ostmiseks taskuraha. Kohus peab seega põhjendatud igakuiseks

sidekuluks kokku 20 eurot.

6.5 Hagejad on välja toonud kulutused tervishoiule 10 eurot ning hügieenile 20 eurot. Kohus

peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt

valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ning

vitamiine. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele).

Seega on nimetatud kulud põhjendatud kokku 30 euro ulatuses.

6.6 Hagejad on välja toonud koolikohustuse kulu summas 80 eurot. Kohtu hinnangul on

nimetatud kulu põhjendatud arvestades, et hagejad on kooliealised. Koolis käimiseks on

vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis

käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha jms. Hagejad

on esitanud nimetatud kulude osas ka kuludokumente (kd I lk 161-166).

6.7 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid.

Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et

laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid.

Samuti on kooliealisel vajalikud riided nii koolis käimiseks, kui ka kehalise kasvatuse

tundides osalemiseks. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul

nimetud kulud suuremad. Seega on kohtu hinnangul 50 eurot mõlema hageja osas igati

mõistlik ja põhjendatud.

6.8 Ka kulusid meelelahutusele ei saa pidada ebavajalikuks arvestades hagejate vanusega

ning ka igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav. Hagejate

poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt käivad hagejad ujumas (hageja I kulu 34 eurot,

hageja II kulu 25,50 eurot, kd I lk 145, 146). Lisaks käib hageja I tantsimas ja ratsutamas

(tantsimine 55 eurot kuus ja ratsutamise 10 korra hind 150 eurot; kd I lk 147, 148).

Hageja II käib lisaks korvpalli trennis ja vibukooli treeningus (9 eurot ja 28 eurot; kd I lk

149, 150). Lisaks on eluliselt usutav, et treeningutel osalemiseks on vaja ka osta vastav

varustus (kd I lk 151-157). Samuti on usutav, et igakuiselt võib tekkida teatud kulu

meelelahutusele. Samas pakuvad paljud meelelahutusasutused ka lastele ja peredele

soodushindasid ning lastega ajaveetmine ja meelelahutuse pakkumine ei pea olema alati

tasuline. Kohus peab seega mõistlikuks meelelahutuse, vaba aja ja treeningute kuluks

hageja I osas kokku 160 eurot ning hageja II osas 100 eurot.

6.9 Seega on hageja I kulud põhjendatud 679 euro ulatuses ja hageja II osas 619 euro

ulatuses. Nimetatust oleks kostja osa hageja I puhul ca 340 eurot ja hageja II puhul ca

310 eurot. Samas nõuavad mõlemad hagejad kostjalt üksnes 200 euro tasumist.

7. Kostja on viidanud Justiitsministeeriumi poolt tellitud analüüsile „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis“. Kohus selgitab, et nimetatud analüüsist nähtuvad laste keskmised

igakuised kulud. Samas tuleb kohtul kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda konkreetse

lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist

üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Kohus on eelnevalt juba hinnanud, kas kulud on

ülepaisutatud või mitte. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis

osas vähendada üksnes lähtudes kostja viidatud uuringust.

8. Kostja on välja toonud, et hagejad viibivad osaliselt ka tema juures. Ühtegi tõendit kostja

nimetatud asjaolu kohta esitanud ei ole. Samuti on kohus seisukohal, et hagejate

igakuised põhikulud ei vähene üksnes seetõttu, et hagejad viibivad ka teatud aja kuust

kostjaga. Väheneda võivad minimaalselt üksnes toidukulud, eluasemekulud ning vaba aja

kulud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta tasuks igakuiselt hagejate põhivajaduste eest

või et vanematel oleks kokkuleppeid teatud kulude kandmise osas. Kuna hagejad on

palunud välja mõista elatise väiksemas ulatuses kui miinimum, siis ei ole kohtu

hinnangul alust vähendada ka hagejate igakuiseid kulusid täiendavalt selle arvel, et

hagejad võivad viibida mõne päeva kuust ka kostjaga.

9. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise

väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks

on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS §

102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Kostja on oma vastuses välja toonud, et elatise tasumine on tal majanduslikult

raskendatud. Kostja on lõpetanud puidutöötlemise erialal tehnik-tehnoloogi kutse Võru

Tööstustehnikumis (kd I lk 184). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja olnud

perioodil 01.04.2019 kuni 12.01.2020 töötuna arvel (kd I lk 62-63). Samuti nähtub, et

kostja on töötanud Granitop OÜ-s, kuid nimetatud tööleping on üles öeldud ja viimane

tööpäev oli 24.11.2020 (kd I lk 178). 09.12.2020 esitatud dokumendis on kostja

kinnitanud, et on leidnud uue töökoha, kuid ei ole täpsustanud kus, kellena ja millise

töötasuga.

Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulub korteriomand Kuressaares ning kinnisasi Rapla

maakonnas (kd I lk 78). Samuti kuulub kostjale sõiduauto Saab 9-5 Estate (kd II lk 51).

Kostja on ka juhatuse liige ja osanik (osamaks 3387 eurot) Tehnik OÜ-s (kd II lk 50).

Seega ei saa kostjat pidada varatuks.

Perioodil 01.03.2020 kuni 06.10.2020 on kostja AS LHV Pank olevale arveldusarvele

laekunud kokku 16 251,56 eurot, s.o ca 2322 eurot kuus (kd I lk 64-69). Sularaha

sissemaksed moodustasid sellest 3230 eurot ning töötasu (lisaks kompensatsioon) Tehnik

OÜ-lt ja Exlusive Stone OÜ-lt kokku 7794,37 eurot. Viimane töötasu nimetatud konto

väljavõttest laekus septembris 2020. Samuti on kostjal konto AS-s SEB Pank, millest

nähtuvalt on perioodil 01.01.2020 - 30.09.2020 kostja sissetulekud (kostja tehtud

sissemaksed) 1070 eurot (kd I lk 185-188) ning konto Swedpank AS-s, kuhu kostja on

teinud sissemakseid 1082 euro ulatuses (kd I lk 189-190). Arvestades konto väljavõtetega

ning asjaoluga, et kostja on leidnud uue töökoha, siis asub kohus seisukohale, et kostja

omab regulaarseid sissetulekuid.

Kohus on 04.11.2020 kirjas palunud kostjal m.h välja tuua oma igakuiste kulude loetelu

ja tõendid kulude olemasolu ja kandmise kohta (kd I lk 109-110). Kostja on välja toonud,

et tema igakuised kulud koosnevad järgnevast: eluasemelaen Swedpank AS-le 115 eurot

kuus; Kuressaare korteri kommunaalkulud aastas ca 100 eurot; erinevad laenulepingud ca

1400 eurot kuus, millest 2 laenu on ettevõte nimel; elukoha kulud 500 eurot (s.h eluruumi

kasutamise kulu, auto, toit, hügieen); 2020 aastal hambaravi kulu 655 eurot. Kohtule

esitatud dokumentidest nähtuvalt on kostja kommunaalkulud seoses Kuressaare korteriga

oktoobris 2020 olnud summas 90,40 eurot (kd I lk 191). Laenukohutuste olemasolu kohta

esitatud dokumentidest ei nähtu, kelle kohustusega tegu on (kd I lk 192-194). Samas on

kostja esitatud pangakontode väljavõtetega tõendatud, et kostja tasub laenu Swedpank

AS-le ca 115 eurot kuus, Coop Finants AS-le ca 226 eurot kuus ning AS-le LHV Finance

ca 208 eurot kuus. Samas ei ole laenukohustuste olemasolu iseenesest elatise

vähendamise aluseks. Laenukohustuste võtmine on olnud kostja enda valik. Samuti ei saa

kostja osaühingu laene samastada kostja enda võetud kohustustega. Kuigi muude

igakuiste kulude osas ei ole kostja tõendeid esitanud, siis loeb kohus usutavaks, et teatud

kulud igakuiselt tekitavad, s.o nii söögile, hügieenile, kui ka eluasemele.

Kostja on ka viidanud, et tal on teine ülalpeetav. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal

lisaks hagejatele 1 alaealine laps veel, s.o Mia T.D. Kohus on 04.11.2020 kirjas palunud

kostjal m.h konkreetselt välja tuua ja tõendada, millised on teiste laste kulud ja milliseid

nende kulusid kannab kostja. Ühtegi tõendit ei ole aga kostja seoses teise lapse kuludega

kohtule esitanud. Samas tuleneb alaealise ülalpidamiskohustus seadusest, seega on

iseenesest usutav, et teatud kulusid tuleb kostjal kanda ka oma teise lapsega. Kostja uue

naise lapse osas puudub kostjal ülalpidamiskohustus.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole töövõimetu ning ei ole

tõendanud, et elatise väljamõistmine võiks kahjustada tema enda või teise lapse

ülalpidamist, kes võiks jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejatega. Kohus

arvestab siinkohal kostja igakuiste sissetulekute ja tõendatud kohustustega. Kostja ei ole

kohtule väljatoonud ühtegi selgitust ega tõendit, millest nähtuks, et kostjal oleks

sissetuleku teenimine ja selle suurendamine takistatud. Samuti ei ole kostja varatu-

kostjale kuulub 2 kinnisasja, sõiduk ja osalus äriühingus. Kohus selgitab, et vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa

arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud

vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

Seega on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seis ja teise lapse olemasolu ei anna

alust elatise vähendamiseks. Kostja ei ole töövõimetu ega täielikult varatu ning tal

puuduvad takistused lisa tuluallikate leidmiseks. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et

teine laps võiks jääda elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda kui hagejad.

10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates

hagi esitamisest kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista

igakuiselt elatis summas 200 eurot alates 17.09.2020 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni.

Elatise summad tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul kui kostja

on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist (s.h 15.11.2020 tasutud 510 eurot),

siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

11. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

12. Hagejad on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise summas 1901,57 eurot perioodi

eest 01.10.2019-16.09.2020.

Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud

õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui

õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et

ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest,

mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks

kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu

lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt

raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud

isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud.

Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust

määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui

õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist

järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise

õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejate seaduslik esindaja hagejate ülalpidamiseks

kostjalt regulaarselt elatist nõudnud (kd I lk 23-30, 35-44). Kostja ei ole vaidlustanud

tagasiulatuva elatise olemasolu. Samas tuleb kohtul arvestada, et kostja on 09.03.2020

tasunud 550 eurot ning 10.09.2020 tasunud 50 eurot. Kohtule ei nähtu, et tagasiulatuva

elatise osaks oleksid hagejad nimetatud summadega arvestanud. Muude kulude kandmist

tagasiulatuva perioodi jooksul ei ole kostja tõendanud. Samuti märgib kohus, et kuigi

hagejad on viibinud eelviidatud perioodil ka kostja juures, siis nähtuvalt tagasiulatuva

elatise arvestustest, ei ole hagejad osade kuude eest elatist nõudnud. Seega on

tagasiulatuv elatis põhjendatud kokku summas 1301,57 eurot, s.o hageja I osas 650,79

eurot ja hageja II osas 650,79 eurot.

13. Kostja on palunud tasaarvestada elatise võlgnevuse notari tasudega, mida kostja tasus

seoses laenuga, mille käendaja ta oli. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on ta 2008

aastal tasunud 30 000 krooni hagejate seaduslikule esindajale (kd II lk 27).

VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Vastava nõude

suhtes tehtud tasaarvestuse avaldus on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Kohus

selgitab, et sellise tasaarvestuse keelu eesmärk on tagada, et ülalpidamist saama

õigustatud isik saaks tema ülalpidamiseks reaalselt vajalikud vahendid oma kasutusse (vt

selle kohta ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I.Kull,

V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Juura 2016; § 200). Seega ei saa kostja oma nõuet hagejate

nõudega tasaarvestada ning kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut kostja esitatud

asjaoludele ja nõude suurusele seoses tasaarvestusega.

14. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagasiulatuva elatise osas rahuldamisele osaliselt

ning kostjalt tuleb välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.10.2019-

16.09.2020 hageja I kasuks summas 650,79 eurot ning hageja II kasuks samuti

650,79 eurot.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad

pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetlukulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik