Legislator Case Law & Legislation
2-18-3083/90 AI generated

2-18-3083/90 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-3083/90
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

Legislator headnote

AI generated

2-18-3083/90 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

Keywords

AI generated
disability-related expenses reimbursement of costs cost-covering rent housing costs health insurance costs reduction of costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Merit Helm ja Villem Lapimaa

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-3083

Tsiviilasi

QQ hagi DD ja OÜ TAP HAMBARAVI vastu

solidaarselt

varalise

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 23. märtsi 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

QQ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

14 398 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Valdis Härmsalu

Kostja (vastustaja) DD (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) OÜ TAP HAMBARAVI (registrikood

10871581)

Kostjate

ühine

lepinguline

esindaja

Anastasia

Nezgovorova

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21. jaanuaril 2021

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. märtsi 2020. a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

3. Mõista DD-lt ja OÜ-lt TAP HAMBARAVI QQ kasuks välja 13 898 eurot.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta solidaarselt DD ja OÜ TAP

HAMBARAVI kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

2 (9)

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. QQ (hageja) esitas Harju Maakohtule 26. veebruaril 2018 hagi, 18. aprillil 2019 hagi

täienduse ja 21. oktoobril 2019 hagi tervikteksti DD (kostja I) ja OÜ TAP HAMBARAVI

(kostja II) vastu. Hagi tervikteksti kohaselt palus hageja kostjatelt solidaarselt enda kasuks

välja mõista 10 898 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.

1.1. Hageja väitel oli ta hambaarst dr DD patsiendiks alates 2003. aastast. Kostja I töötas

hagejale hambaraviteenuse osutamise ajal OÜ-s TAP HAMBARAVI. Hageja ja kostja II vahel

loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks alates tervishoiuteenuse osutamise

alustamise hetkest. Kostja I vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest kostja II

kõrval ka isiklikult (võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 2).

1.2. Kostja I paigaldas hagejale aastatel 2003 kuni 2005 ülalõua ja alalõua metallkeraamilised

kroonid ja sillad. Hageja pöördus 2013. a aprillis kostja I poole, kuna paigaldatud

metallkeraamilised kroonid ja sillad muutusid kollakaks ja nähtavale tulid kroonide

kinnitamiseks kasutatavad tihvtid. Kostja asendas perioodil 2013 kuni 2016 metallkeraamilised

kroonid ja sillad tsirkoonist kroonide ja sildadega. Kostja vahetas välja ülemised kroonid ja

sillad hammastel 16, 15, 14, 13, 12, 11, 21, 22, 23, 24, 25 ja 26, kokku 12 tükki. Kroonide ja

sildade asendamine ebaõnnestus. Kostja ei saavutanud restauratsioonide paigaldamisel

paigaldatavate restauratsioonide ja alumiste hammaste vahel õiget kontakti. Ülemisi

restauratsioone võttis kostja korduvalt maha ja paigaldas uuesti, lihvis restauratsioone ja hageja

hambaid. Vaatamata sellele õiget kontakti ei saavutatud. Hagejal tekkisid valesti valmistatud

ja/või paigaldatud kroonide ja sildade tõttu tõsised terviseprobleemid. Kontakti ebaühtluse tõttu

tekkisid hagejal probleemid lõua- ja kaelalihastega ning tulid ära kostja I paigaldatud uute

restauratsioonide tükid. Hageja elu kvaliteet langes oluliselt seoses kaks aastat kestnud

hambakroonide pideva eemaldamise, parandamise ja paigaldamisega. Hagejal oli püsiv valu

lõualiigeste ja kaela piirkonnas. Toidu närimine oli võimalik ainult kõige tagumiste

hammastega, seejuures närimine ei olnud põhjalik, kuna hammaste pinnad olid lihvitud

tasaseks. Mittesobivatest hambakroonidest tingituna oli hammaste koormus ebaühtlane ja

valutasid kroonide alused hambad. Kroonidega kaetud hammaste ülemäärane lihvimine

põhjustas hammaste ülitundlikkuse. Vasaku ja parema poole hambapindade kalded ei olnud

sobivad. Kolm ülemist vasemat hambakrooni ei oma tugevat kontakti, mis on nähtav suu

sulgemisel. Kostja I suunas hageja korduvalt teiste erialaarstide konsultatsioonile, kuna ta ei

leidnud lahendust tekkinud probleemidele.

1.3. Kostja osutatud raviteenus ei vastanud lepingutingimustele, üldistele hambaraviteaduse

nõuetele ega heale tavale. Kroonid ja sillad olid valmistatud ning paigaldatud valesti. Ülemiste

ja alumiste hammaste vahel mõnes kohas kontakt puudus ning teistes kohtades oli kontakt

liigne. Kostja I lihvis hambumuse parandamiseks korduvalt hageja suus olevaid kroone. Sellest

tulenevalt tekkisid kroonidel kahjustused. Valesti valmistatud ja/või paigaldatud kroonide ja

sildade tõttu ei saanud hageja alalõug õiget asendit leida, mistõttu tekkisid hagejal lõua ja kaela

lihaste probleemid.

1.4. Unimed Kliinikud OÜ tegi 2016. a novembris ja detsembris hagejale kondülograafilise

uuringu. Uuringu tulemuste põhjal koostas dr CC (Unimed Kliinikud OÜ) hagejale raviplaani

eesmärgiga tuua välja alumine lõualuu hambumuse määratud asendist ehk valmistada alumisele

lõuale lihaseid lõdvestavad lahased, võttes sellega ära liigesele tekitatava koormuse. Samuti

määrata alumise lõua teraapiline asend hilisemaks raviks. Raviplaani kuulus ka uue hambumuse

vahamodelleerimine ja ajutiste restaureerimiste valmistamine (13 krooni ülemisele lõuale ja 9

krooni alumisele) ning püsivate restaureerimiste valmistamine. Unimed Kliinikud OÜ

3 (9)

raviplaaniga ja kokkuvõttega on tõendatud, et kostja I osutatud raviteenus ei olnud kvaliteetne

ja vajas ümbertegemist. Seda kinnitavad ka hageja elektroonilisest ravikaardist nähtuvad

väljavõtted, dr YY arvamus ning dr ZZ järeldused koos fotodega. Dr CC juhtis hageja

tähelepanu sellele, et ravi protsessis võib tekkida vajadus raviplaani korrigeerimiseks, mis võib

kaasa tuua teenuse maksumuse suurenemise. Hageja pöördus 24. mail 2018 enne kostja I

teostatud restauratsioonide raviga alustamist Unimed Kliinikud OÜ dr UU poole, kes teostas

ülevaatuse ja koostas raviplaani. Dr UU tuvastas, et hiljuti valmistatud esihammaste kroonidest

on ära tulnud mitmeid portselani tükke. Seda võis põhjustada ebaühtlane kontakt tagumistel

hammastel. Ühtlasi kinnitas arst, et hammaste preparatsioon on väga subgingivaalne ning

tagumiste restauratsioonide vaheline kontakt kokku hammustamisel on kohati puudulik.

Madaldunud hambumuse tõttu on vajalik ka hambumuse tõstmine, et tagada lõualiigese

probleemivaba funktsioneerimine ja patsiendi mugavustunne.

1.5. Hageja on seoses kostja I ebakvaliteetselt teostatud raviga aastatel 2017 kuni 2018 teistes

raviasutustes osutatud hambaraviteenuste eest tasunud 2224 eurot. Lisaks peab hageja vastavalt

Unimed Kliinikud OÜ 10. augusti 2018 raviplaanile tasuma ümberravi eest 8674 eurot. Kõik

raviplaanis nimetatud teenused on suunatud kostja I teenustes esinenud vigade kõrvaldamiseks.

Järelikult on kostja tekitanud hagejale kahju 10 898 eurot.

1.6. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtu määratud mõistlik mittevaralise

kahju hüvitis. Hageja kannatas valesti paigaldatud hambakroonide tõttu perioodil 2013 kuni

2017 tugevat füüsilist valu, ta ei saanud normaalselt toituda ega avada suud rohkem kui kahe

sõrme ulatuses. Hageja ei saanud elada tavalist elu.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostjad paluvad kohaldada aegumist. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud on

tõendamata. Kostjatele on ebaselge, millisel õiguslikul alusel esitas hageja hagi kostjate vastu.

Kostja I ei saa vastutada hageja ees kohustuse rikkumise eest, sest tema ei ole füüsilise isikuna

hagejaga lepingut sõlminud. Kohustuse rikkumise eest saab vastutada kostja II.

2.1. Kostjad ei nõustu, et nad on ravinud kõiki hageja hambaid. Hagejale on

hambaimplantaadid paigaldanud teised arstid. Hageja on kostja I patsient alates 2005. aastast.

Proteesimise alustamisel tehti hagejale panoraamröntgen, millest selgus et takistusi

proteesimiseks ei olnud. Hagejale on teostatud proteetiline ravi mitmes etapis ülemises lõuas ja

osaliselt alalõuas (III sektor patsiendi alalõua vasak pool). Ravi käigus pidi kostja I arvestama

patsiendi soovidega ja ka tema rahaliste võimalustega. Hageja hambumuse kõrgus ei muutunud

ja jäi stabiilseks aastateks. Raviplaan vastab proteetiliste tööde nõutele.

2.2. Kostjad ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valmistas või

paigaldas kroonid valesti, et kostjad on teinud ravivigu või et proteesimine oli teostatud

ebakvaliteetselt. Kostjatele jääb ebaselgeks, milles seisneb töö väidetav ebakvaliteetsus.

Kostja II ei ole süüliselt kohustusi rikkunud ega eksinud diagnoosiga. Osutatud

tervishoiuteenus on dokumenteeritud ja sellest ei nähtu kostja eksimust. Kostja osutatud

tervishoiuteenus vastas hambaravi üldisele tasemele ja ta osutas seda vastutustundlikult ja

vajaliku hoolsusega. Kostja II on täitnud teavitamiskohustuse ning selgitanud tervishoiuteenuse

olemust, otstarvet, kaasnevaid ohte ja tagajärgi. Kostja I ei suunanud hagejat OÜ Unimed

Kliinikud poole. Selleks puudus objektiivne vajadus. Unimed Kliinikud OÜ uuringust ei selgu,

et kostja II teostatud töö on ebakvaliteetne. Selles pole ühtegi proteetilist tööd nimetatud valeks.

Samas ei ole Unimed Kliinikud OÜ uuring tõendina usaldusväärne, kuna selle koostanud isikud

ei ole sõltumatud eksperdid, vaid kostja II konkurendid. Usaldusväärne tõend saab olla

ekspertkomisjoni otsus, mitte teiste hambaarstide arvamus. Hagejal on õigus käia erinevate

arstide konsultatsioonidel või ravil, kuid see ei anna alust arvata, et kostja II diagnoos oli vale.

4 (9)

Võimalik esteetiliselt ebasobiv tulemus ei ole kehavigastus. On küsitav, kas proteeside

paigaldamist saab käsitada üldse tervisekahjustusena.

2.3. Kostjate väitel on alust vähendada varalise kahju hüvitist VÕS § 139 alusel, sest hageja

ei soovinud raviplaani eesmärgipäraseks täitmiseks teha kostjaga koostööd. Lisaks on kostjate

suhtes kahju täies ulatuses hüvitamine äärmiselt ebaõiglane, mistõttu on alust vähendada

varalise kahju hüvitist VÕS § 140 alusel.

2.4. Hageja ei ole tõendanud, et valesti valmistatud ja/või paigaldatud kroonide ja sildade tõttu

tekkisid tal tõsised terviseprobleemid või oluliselt langes elu kvaliteet. Järelikult ei ole hageja

tõendanud mittevaralise kahju olemasolu ega selle põhjuslikku seost kostjate tegevusega.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 23. märtsi 2020. a otsusega hagi rahuldamata.

3.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle, et:

• hageja on kostja I juures hambaid ravinud alates 2005. aastast kuni 2017. aastani;

• kostja I osutas hagejale hambaraviteenust kostja II kaudu;

• kostja asendas aastatel 2013 kuni 2016 hageja soovil hagejale varem, s.o perioodil 2012

kuni 2013 paigaldatud metallkeraamilised kroonid ja sillad tsirkoonist kroonide ja

sildadega;

• kostja vahetas aastatel 2013 kuni 2015 hagejal DD 16–26 restauratsioonid, s.o ülemised

kroonid ja sillad hammastel 16, 15, 14, 13, 12, 11, 21, 22, 23, 24, 25, 26, kokku 12 tükki.

3.2. Kostjad esitasid hagile aegumise vastuväite. Maakohus leidis, et hageja nõuded ei ole

aegunud. VÕS § 771 järgi on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat

alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti kohustuse rikkumisest ja kahju

tekkimisest. Hagis on kirjeldatud, et 2013 kuni 2015 ebaõnnestus kostjal I hagejale 12 ülemise

restauratsiooni paigaldamine. Hageja pidi teadlik olema pärast iga restauratsiooni paigaldamist,

et kui restauratsioon ei saavuta kontakti alumiste restauratsioonide ega hammastega, on kostja I

lepingut rikkunud. Kui lepingu sisuks oli kõigi 12 restauratsiooni paigaldamine, siis pidi hageja

hiljemalt viimase restauratsiooni paigaldamisel, s.o 2014. a lõpul, olema teadlik, et need kõik

ei sobi suhu. Hiljemalt 31. detsembril 2014 pidi olema möödunud mõistlik aeg nõuda kostjatelt

kahju hüvitamist. Hagi aegumise tähtaeg ei ole möödunud, sest hageja esitas hagi kohtusse

26. veebruaril 2018.

3.3. Pooled vaidlevad, kas kostjad on rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut.

3.4. Maakohus selgitas, et VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt

arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse

osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama

patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. VÕS § 770 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja

ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest,

eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise

kohustuse rikkumise eest. Sama sätte lg 3 näeb ette, et tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758

lg-s 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, v.a juhul, kui

patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. VÕS

§ 770 lg 4 kohaselt, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike,

mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel.

Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.

3.5. Hageja ei ole tõendanud, et kostja paigaldas DD 16–26 restauratsioonid, s.o ülemised

kroonid ja sillad hammastel 16, 15, 14, 13, 12, 11, 21, 22, 23, 24, 25, 26 lepingut rikkudes, et

kostja I ei ole seda teinud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal või

5 (9)

temalt oodatava hoolega. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et Unimed Kliinikud OÜ

raviplaanidest ja kokkuvõttest nähtuks, et kostja tegevuse tõttu on hagejal tagumiste hammaste

vaheline kontakt kokku hammustamisel puudulik, et hageja ülemistel esihammastel on

kattekeraamika murdunud, et hageja ei saa suud avada, implantaadid on halva asendiga, et D22

ja D13 kroonidel oli ajutine tsement, et D11 piirkond on valulik, et hambad D26, D14 ja D11

vajavad juureravi ümbertegemist. Asjaolust, et dr UU arvab, et hiljuti esihammaste kroonidest

mitmete portselanitükkide ära tulemise võis põhjustada ebaühtlane kontakt tagumistel

hammastel, ei luba tõsikindlalt lugeda tõendatuks, et ebaühtlane kontakt tagumistel hammastel

on tekkinud kostja II tõttu, s.o kostja I töö tulemusena, ammugi mitte seda, et portselanitükid

ongi seetõttu ära tulnud. Asjaolust, et dr YY peab vajalikuks arvata midagi kostja I raviteenuse

osutamisest, ei luba samuti järeldada, et kostja II tööd ei vastanud lepingule. Ka dr ZZ

järeldused koos fotomaterjaliga, et hageja hammaskonda on vajalik proteesida, ei luba arvata,

et kostja I on osutanud hagejale mittekvaliteetsed hambaraviteenust. Hageja ei ole tõendanud,

et kostja II ja kostja I ei oleks tohtinud tervishoiuteenuse osutamisel hambaid lihvida või oleks

teinud seda ülemääraselt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I valmistas või paigaldas kroonid

ja sillad valesti. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et kroonide ja sildade paigaldamise tõttu

puudus või esines liigne kontakt ülemiste ja alumiste hammaste vahel. Hageja ei ole tõendanud,

et kostja I on kroonide ja sildade paigaldamisel muutnud hageja hambumuse kõrgust.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja II on rikkunud tervishoiuteenuse osutamise

lepingut. Järelikult ei saa hagejal väidetavalt tekkinud kahju olla põhjuslikus seoses kostja

tegevusega. Kuna kostja II ei ole rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut, siis ei ole

tõendatud ka hageja väide, et kostja I vastutab isiklikult kostja II kõrval sama tervishoiuteenuse

osutamise lepingu rikkumise eest.

Poolte seisukohad

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

4.1. Hageja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme

ning hindas ebaõigesti tõendeid. Maakohus jättis osad tõendid tähelepanuta ega võtnud

põhistatud seisukohta poolte esitatud kõigi faktiliste ega õiguslike seisukohtade osas. Maakohus

tuvastas asjaolud ebaõigesti.

4.2. Hagejale on arusaamatu, kuidas leidis maakohus, et kahju hüvitamise nõude esitamise

mõistlik aeg möödus 31. detsembril 2014. See kohtu järeldus on oletus ega põhine esitatud

tõenditel. Nõude aegumist võiks hakata lugema 2016. a detsembrist, kui hageja sai

kondülograafilise uuringu tulemusena teada, millises seisukorras on peale kolme aastat kestnud

ravi tema hambad.

4.3. Maakohus ei ole lähtunud kahju hüvitamise nõude lahendamise metoodikast ega

tuvastanud lepingu olemasolu, lepingu rikkumist, kahju ega põhjuslikku seost lepingu

rikkumise ja kahju vahel.

4.4. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooltel oli kokkulepe, et ajavahemikul 2013 kuni 2015

vahetab kostja I hagejal kaheteistkümnel hambal kroonid ja sillad ning hageja tasub selle eest

kostjale II. Pooled ei leppinud tervishoiuteenuse osutamises kokku ajaliselt, s.o puudus

raviplaan, milles oleks fikseeritud hambaravi ajaline kestus. Hageja huvi oli võimalikult kiiresti

asendada esteetilistel põhjustel ülemised restauratsioonid, s.o ülemised kroonid ja sillad

hammastel 16, 15, 14, 13, 12, 11, 21, 22, 23, 24, 25, 26, kokku kaksteist restauratsiooni.

4.5. Maakohus leidis ebaõigesti, et ükski hageja esitatud dokumentaalne tõend ei kinnita

kostja I tehtud raviviga VÕS § 770 lg 4 mõttes. Maakohus jättis hageja esitatud spetsialistide

arvamused tähelepanuta. Vastupidiselt kohtu arvamusele, kinnitavad hageja esitatud

spetsialistide arvamused üheselt, et kostja I teostatud ravi ei vastanud arstiteaduse üldisele

tasemele ega tavalise hoolsuse nõudele.

6 (9)

Maakohus ei arvestanud dokumentaalsete tõendina Unimed Kliinikud OÜ 2017. a jaanuaris

teostatud kondülograafilist uuringut ega selle tulemustele antud selgitusi, dr CC

4. oktoobri 2017 korduvat kondülograafilist uuringut ega dr CC 5. septembril 2017 tehtud

hageja ülevaatust ega selle objektiivset leidu. Need tõendid kinnitavad, et hageja pidi taluma

pikaajaliselt tugevat füüsilist valu, ta ei saanud normaalselt toituda ning tema elukvaliteet oli

oluliselt langenud. Need tõendid kinnitavad hageja väiteid, et kostja I tehtud ravi tingis hageja

terviserikke ja ravi oli tehtud vigadega. Hageja esitas 24. aprillil 2018 Unimed Kliinikud OÜ

hambaravikaartide kannete selgitused. 25. oktoobri 2016 kandest on võimalik järeldada, et

tagumiste hammaste kontakt oli puudulik, alalõug ei saanud õiget asendit leida, millest tekkisid

keraamikakahjustused esihammastel, kus kontakt oli tugev. Selle dokumendiga on sõltumatu

hambaravi spetsialist fikseerinud hageja hammastiku seisukorra ajal, kui kostja I tegeles hageja

restauratsioonidega. Järelikult annavad Unimed Kliinikud OÜ hambaravikaartide kanded

ülevaate hageja hammastiku seisust pärast raviarsti keeldumist hageja ravimisest

11. aprillil 2017.

Maakohus ei arvestanud dr ZZ 8. detsembril 2017 mikrokaamera abil tehtud fotode ega

selgitustega. Fotodelt on näha restauratsioonidest ära tulnud tükkide puudumine,

restauratsioonide lihvimise jäljed ja kontrollpaberil fikseeritud ülemiste ning alumiste

restauratsioonide kontaktide ebaühtlus. Dr ZZ on 22. detsembri 2017 kirjas kirjeldanud uuringu

tulemusi ning järeldanud, et tema arvates on hagejale vaja teha täielik stomatoloogiline

rekonstrueerimine. Järelikult tõi kostja I teostatud hambaravi hagejale kaasa kannatusi ja

füüsilist valu. Ravi oli teostatud madalama kvaliteediga kui arstiteaduse üldine tase ning

tavapärast tervishoiuteenuse osutaja hoolsuskohustust rikkudes, mis on vastuolus VÕS § 762

nõuetega. Tähelepanu vääriv on asjaolu, et dr ZZ kasutas fotode tegemiseks spetsiaalset

fotoaparaati, samas kui kostjate menetluses esitatud fotomaterjal on tehtud mobiiltelefoniga.

Maakohus ei arvestanud dr UU 24. mai 2018 õiendit, mis kinnitab, et hageja terviserikke

põhjuseks oli kostja I poolt tervishoiuteenuse osutamisel tehtud ravivead, mille tagajärjel tekkis

hagejal terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida.

Maakohus ei arvestanud dr YY 9. oktoobri 2018 hageja ülevaatuse alusel antud arvamust

kostja I osutatud ravi tulemuste kohta. Dr YY väitel on hambumuse korrigeerimine võimalik

ainult

uute

hambakroonidega.

Puudulikku

kontakti

ülemiste

ja

alumiste

hammaste/restauratsioonide vahel ilma uute restauratsioonideta likvideerida ei saa.

Hambakroonide D16, 15, 14, 24, 25, 26 mälumispinda on kahjustanud lihvimine, mis tähendab,

et kroonid ei ole enam korrektse anatoomilise kujuga ja ei võimalda füsioloogilist

mälumisprotsessi. Ka muudel restauratsioonidel on täheldatavad keraamikakahjustused. Dr YY

arvamus kinnitab, et kostjate osutatud raviteenused ei vastanud VÕS § 762 nõuetele ja hageja

terviserikke põhjusteks olid ravivead, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida.

Hageja väitel on oluline ka ajaline kronoloogia. Nimelt on suurem osa spetsialistide arvamustest

antud ajal, kui hageja raviarstiks oli kostja I või vahetult peale seda. Ka Unimed Kliinikud OÜ

poole pöördus hageja kostja I soovitusel, mis nähtub ka hambaravikaardi 6. juuli 2016 kandest.

Lisaks jättis maakohus tähelepanuta kostjate esitatud hambakaardile tehtud kanded. Kostja I ei

suutnud pea kaks aastat kestnud ravi tulemusena valmistada ega paigaldada korralikke

hammaste 13, 12, 11, 21, 22 ja 23 restauratsioone. Pärast kahe aasta möödumist sai kostjale I

selgeks, et restauratsioon tuleb ümber teha. Järelikult üritas kostja I saavutada kahe aasta vältel

normaalset kontakti ülemiste ja alumiste hammaste vahel, kuid see tal ei õnnestunud. Lisaks on

hageja 19. augusti 2015 kande kohta selgitanud, et alates 20. oktoobrist 2014 teostatud ravi

restauratsioonide 24, 25 ja 26 osas tuli 19. augustil 2015 ümber teha, sest hammas 25 hakkas

valutama ja selle alt tuli mädast vedelikku.

Eeltoodust tulenevalt olid hageja tervisrikke põhjuseks kostja I ravivead, mis omakorda

põhjustasid hagejale kahju. Lisaks tõendab kostjate esitatud hambaravikaart, et hageja pöördus

7 (9)

perioodil 2013 kuni 2017 vähemalt 20 korda kaebustega kostja I poole. Kaebuste suur hulk

kinnitab, et kostja I raviteenustes esinesid ravivead ning raviteenuseid osutati hagejale VÕS §-

s 762 sätestatud kohustusi rikkudes. Lisaks puudus pooltel kokkulepe, et 12 restauratsiooni

asendamiseks tsirkoonist restauratsioonidega kulub rohkem kui kaks kuni kolm aastat. Ravi

pikkus viitab puudulikule diagnoosimisele ja ravimetoodika vähesele tundmisele.

4.6. Hageja kantud kulud on põhjuslikus seoses kostjate tervishoiuteenuse lepingu

rikkumisega. Kui kostjad ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja pidanud kandma

hambaravi kulusid 10 898 eurot. Tervishoiuteenuse lepingu nõuetekohane täitmine oleks

pidanud ära hoidma hagejale tekkinud kulud (VÕS § 127 lg 2). Lisaks pidi kostjatele olema

ettenähtav, et lepingu rikkumisel võib hagejale tekkida täiendav kulu (VÕS § 127 lg 3).

4.7. Hageja on palunud kohtul määrata õiglane mittevaraline kahju hüvitis. Puudub alus

kahelda, et ebakvaliteetne hambaravi põhjustas hagejale perioodil 2013 kuni 2017 füüsilise ja

hingelise valu. Hageja ei saanud normaalselt toituda ega avada suud rohkem kui kahe sõrme

ulatuses. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimisel pidi kostjale olema ettenähtav, et

kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta kaebus rahuldamata, maakohtu

otsus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I osutas kostja II kaudu

hagejale hambaravi teenust, mille käigus vahetas välja varem paigaldatud ülemiste hammaste

kroonid ja sillad.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad rikkusid lepingut, st kas kostjate osutatud

hambaraviteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal VÕS §

762 mõttes.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt põhjendamiskohustust, hinnates hageja

esitatud dr YY kirjalikku arvamust. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa olukorras, kus hageja

oli esitanud maakohtule eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse, milles on selgelt kirjas, et talle

kostjate poolt osutatud hambaraviteenus oli ebakvaliteetne ja vajab ümbertegemist, maakohtu

põhjendamiskohustuse täitmiseks üksnes lausest: „Asjaolust, et dr YY peab vajalikuks arvata

midagi kostja I poolt teostatud raviteenuse osutamisest, ei luba samuti iseenesest järeldada nagu

kostja II tööd ei vastanud lepingule“. Tõendite hindamine peab kohtuotsuses olema sisuline,

mitte üksnes formaalne. Juhul, kui maakohus ei nõustunud asjatundja arvamuses tooduga või

ei pidanud seda usaldusväärseks, tulnuks seda selgelt arusaadavalt ja jälgitavalt põhjendada.

Tegemist ei olnud tõendiga, mis on ilmselgelt asjakohatu.

10. Ringkonnakohus leiab, et hageja maakohtus esitatud Unimed Kliinikud OÜ raviplaani, dr

ZZ arvamuse, dr UU arvamuse ja dr YY arvamuse ning YY ringkonnakohtus tunnistajana antud

ütlustega on tõendatud, et kostjate osutatud hambaraviteenus ei vastanud arstiteaduse üldisele

tasemele teenuse osutamise ajal. Kõikidest nimetatud tõenditest nähtub, et hagejal on pärast

kostjate osutatud hambaravi puudulik hambumus, mis seisneb probleemides hammaste

vaheliste kontaktidega. Hageja tagumiste hammaste vaheline kontakt on puudulik ning esimeste

hammaste vaheline kontakt liiga tugev. Dr YY tunnistajana antud ütluste kohaselt ei toiminud

kostjad nõuetekohaselt, jättes koostamata tervikliku raviplaani, tegemata enne proteesimist

juureravi, paigutades hagejale suhu proteesid, millel oli ebapiisav kontakt alumiste

8 (9)

hammastega, ning üritades tekkinud probleeme kõrvaldada hambaid ja proteese suus lihvides,

selle asemel, et nõuda hambatehnikult uute korrektsete proteeside tegemist. Eeltoodud järeldusi

ei lükka ümber kostjate esitatud fotod, röntgenpildid ja patsiendikaart. Ringkonnakohus märgib,

et kohtul endal puuduvad eriteadmised, et hinnata kostjate osutatud raviteenuse nõuetekohasust

fotode ja röntgenpiltide alusel, kuid tunnistajana üle kuulatud YY, kel sellised eriteadmised on,

ütluste kohaselt nähtuvad puudused kostjate tehtud töös ka asjas esitatud fotodest ja

röntgenpiltidest. Tunnistaja YY ütluste kohaselt oli tegu raviveaga ning korrektse raviga oleks

terviseriket saanud vältida. Kostjad ei ole täpsustanud, kuidas nähtub ravi nõuetekohasus

patsiendikaardist. Patsiendikaardil on küll kirjas kostja I enda hinnangud, et hagejale olid

paigaldatud proteesid nõuetekohaselt, kuid samas nähtuvad patsiendikaardilt ka pidevad hageja

kaebused seoses paigaldatud proteesidega. Seega ei lükka ka patsiendikaart ümber asjas

esitatud erinevate asjatundjate hinnanguid.

11. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostjad tegid hageja suhtes ravivea, hõlmab

see eelduslikult ka nende süü tuvastamist, sest tervishoiuteenuse osutajalt oodatav hoolsus on

osa lepingulisest kohustusest, mitte hinnang kohustuse täitmisele. Süü puudumise

tõendamiskoormis on kostjatel (vt Riigikohtu 27. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-

12477, p-d 14 ja 20). Kostjad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et nad ei tegutsenud

süüliselt.

12. Hageja nõuab kostjatelt varalise kahju 10 898 euro hüvitamist. Tegemist on kuludega, mida

hageja on teinud ja peab tegema kostja paigaldatud proteeside asendamiseks. Unimed Kliinikud

OÜ raviplaani, dr ZZ arvamuse, dr YY arvamuse ning tunnistajana antud ütlustega on

tõendatud, et kostjate tehtud puuduliku töö tagajärgede kõrvaldamiseks on vajalik kogu hageja

hammaskonna uus proteesimine, sellele eelnevalt juureravi ning lõualiigese ravi. Seega on

kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, põhjuslikus seoses kostjate lepingurikkumisega. Kahju

suurus on tõendatud Unimed Kliinikud OÜ esitatud arvete ja raviplaaniga. Kostjad ei ole

esitanud omapoolseid tõendeid, mis lükkaksid ümber viidatud tõenditest tehtud järeldused.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et kostjate kohustuse, osutada hambaraviteenust

vähemalt arstiteaduse keskmisel tasemel, eesmärgiks VÕS § 127 lg 2 mõttes on ära hoida

vajadus paigaldatud proteesid ümber vahetada. Samuti pidid kostjad VÕS § 127 lg 3 mõttes

ette nägema, et selline kahju võib kohustuse rikkumisel tekkida. Seega tuleb hageja nõue

varalise kahju hüvitamiseks rahuldada.

13. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitise kohtu

äranägemisel. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad rikkusid süüliselt hagejaga

sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Unimed Kliinikud OÜ raviplaani, dr ZZ

arvamuse, dr UU arvamuse ning dr YY arvamuse ja tunnistajana antud ütlustega on tõendatud,

et kostjate lepingurikkumine põhjustas hagejal liigese- ja lihasevalusid, mälumisfunktsiooni ja

lõua liikumise häireid. Tegemist on tervisekahjustusega, mille tekitamise tõttu tekkinud

mittevaralise kahju hüvitamiseks on kostjad VÕS § 134 lg 2 järgi kohustatud maksma hagejale

mõistliku rahasumma. Kostjate tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused

olid suunatud hageja hammaste ravimisele, st mittevaralise huvi järgimisele. Samuti on

mittevaralise kahju tekkimine lepingu rikkumisel ettenähtav. Ringkonnakohus peab

mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 3000 eurot, arvestades hagejale tekitatud

tervisekahjustuse olemust, selle kestust ning vajadust taluda selle kõrvaldamiseks pikaajalist

hambaravi, samuti sarnaste rikkumiste puhul väljamõistetud hüvitisi (vt kohtupraktika analüüs

„Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal).

14. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. VÕS § 771 kohaselt on patsiendi

kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada

tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.

Patsiendikaardilt nähtub, et hageja käis kostjate juures proteesidega seotud kaebustega kuni

2017. a alguseni. Ringkonnakohtu hinnangul saab aegumistähtaega arvestada alates ajast, mil

9 (9)

kostjate osutatud ravi lõplikult ebaõnnestus. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks 26. veebruaril

2018 viieaastane aegumistähtaeg ilmselgelt möödunud.

15. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 758 lg 2 kohaselt vastutab tervishoiuteenust osutav

hambaarst, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud lepingu alusel, tervishoiuteenuse

osutamise lepingu täitmise eest ka isiklikult. Seega ei välista asjaolu, et hageja oli sõlminud

tervishoiuteenuse osutamise lepingu kostjaga II, kostjat I vastutusest lepingu rikkumisega

tekitatud kahju eest. Kostja I kui hambaarst, kes osutas vahetult teenust hagejale vastutab

viidatud sätte alusel solidaarselt kostjaga II lepingu rikkumise eest.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjatelt mõista solidaarselt hageja kasuks

välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis kokku 13 898 eurot (10 898+3000).

17. Hageja esitas algses hagis ka viivisenõude. Hagi terviktekstis hageja seda nõuet aga ei

esitanud. Kuigi maakohus ei fikseerinud hagi osalist tagasivõtmist määrusega, saab sellises

olukorras lugeda hageja viivisenõude tagasi võtnuks (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19).

18. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast otsuse jõustumist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Merit Helm

Villem Lapimaa