2-19-18415/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18415

Tsiviilasi

XX avaldus YY vastu alaealise lapse YXi suhtes ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

ainuhooldusõiguse andmiseks XXle lapse viibimiskoha

ja lasteaiakoha valiku osas.

YY vastuavaldus XX vastu alaealise lapse YXi suhtes

ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks

ja

ainuhooldusõiguse andmiseks YYle

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik YX (isikukood xxxxxxxxxxx), määratud

esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska

Puudutatud isik YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Veso

Kohalik omavalitsus:

Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu),

esindaja Marina Keizo

Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu),

esindaja Olga Žuravljova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18. aprilli 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta YY kanda, välja arvatud lapse

esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2 (10)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja, isa) esitas 24. novembril 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada osaliselt tema ja YY (puudutatud isik, ema) ühine hooldusõigus alaealise lapse YXi

(puudutatud isik, laps) suhtes. Isa täpsustas korduvalt avaldust. Viimase, 8. aprilli 2020. a

täpsustuse kohaselt palus isa lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha ja

haridusküsimuste osas.

Lisaks palus isa:

-

kohustada ema andma laps üle isale viie päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest;

-

lubada kohtutäituril lapse üleandmise kohustuse täitmata jätmise korral ema suhtes

kasutada jõudu;

-

keelata emal ja tema lähisugulastel suhelda lapsega alates lapse isale üleandmise

kuupäevast ühe aasta jooksul;

-

keelata emal ja tema lähisugulastel viibida koos lapsega välismaal.

Isa leiab, et lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga, kuid ema takistab järjepidevalt isa ja

lapse suhtlemist. Lapse heaolu tagamiseks tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse

viibimiskoha ja haridusküsimuse osas ning anda selles osas ainuhooldusõigus üle isale.

Pikaajalised kohtuvaidlused emaga, ema korduv kohtumääruste rikkumine, lepitusmenetluste

nurjumised, isegi ema hooldusõiguse piiramine ja erieestkostja määramine ei ole toonud kaasa

muutust ema arusaamistes ega lapse kontakti isaga. Lapse elukorralduse muutus võib olla

lapsele esialgu ootamatu, kuid lapse ühekordne traumeerimine kaalub üles lapse emapoolse

pikaaegse kahjustamise, mis seisneb lapse isast lahutamises ja lapse emotsionaalse ning vaimse

arengu takistamises. Lapse huvidega on kooskõlas kohustada ema last üle andma ning lubada

kohtutäituril lapse üleandmisekohustuse täitmata jätmisel kasutada ema suhtes jõudu.

Isa väitel esitas ta esmakordselt kohtule avalduse tema ja lapse suhtluskorra

kindlaksmääramiseks 2. mail 2013, sest ema ei võimaldanud isal lapsega suhelda. Harju

Maakohtu 2. augusti 2013. a määrusega asjas nr 2-13-20288 määrati kindlaks lapse ja isa

suhtluskord. Ema kohtumäärust ei täitnud, mistõttu esitas isa 27. jaanuaril 2014 maakohtule

avalduse lepitusmenetluse korraldamiseks, mida menetleti asjana nr 2-14-3983. Maakohus

kinnitas 18. veebruari 2014. a määrusega kompromissi, mida ema ei täitnud. Maakohtu

11. septembri 2014. a määrusega tunnistati lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja kehtestati uus

suhtluskord. Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2014. a määrusega tühistati maakohtu

määrus ja saadeti asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks. 2015. a kevadel saavutasid vanemad

lapsega suhtlemise korra osas tänu lastekaitsetöötajate abile kokkuleppe, isa ja lapse

kohtumised toimusid vastavalt kokkuleppele, kuid alates 2015. a augusti teisest poolest keeldus

ema lapse ja isa kohtumistest, mis on pikemad kui 1 tund, sest need olevat lapsele väsitavad.

Samuti keeldus ema lapse ja isa kohtumistest perekeskuse vahendusel, sest seal olevat

inimesed, keda laps ei tunne. Vaatamata lastekaitsetöötajate püüdlustele ei õnnestunud emaga

kokkulepet saavutada. Haabersti Linnaosa Valitsus (LOV) teatas 16. novembri 2015 vastuses

avaldaja pöördumisele, et ema ei nõustunud isa ja lapse kohtumistega enne 1. veebruari 2016. a

kohtuistungit asjas nr 2-14-52778. Tsiviilasjas nr 2-14-52778 menetleti isa avaldust ema

hooldusõiguse piiramiseks, lapsele erieestkostja määramiseks ja suhtluskorra määramiseks.

Asjas kohaldati esialgset õiguskaitset viisil, et ema hooldusõigus peatati isa ja lapse suhtlemise

osas ning lapsele määrati erieestkostja, kelleks oli Haabersti LOV pädev ametnik ja Lasnamäe

LOV pädev ametnik ühiselt. Erieestkostja ülesanneteks määrati lapse ja isa suhtlemise

3 (10)

korraldamine kohtumenetluse ajal, sh kohtumisaegade ja kohtade määramine ning lapse

üleandmine isale. Alates kohtumääruse tegemisest on erieestkostja püüdnud süstemaatiliselt

korraldada isa ja lapse suhtlemist, kuid see ei ole õnnestunud erinevatel emast tulenevatel

põhjustel. Ehkki ema hooldusõigus on peatatud, elab laps emaga ja ema on sellest tulenevalt

tugevamal positsioonil. Perioodil 23. september 2016 kuni 19. detsember 2016 tegi perega tööd

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse spetsialist Ly Rüüs, kelle tehtud töö kokkuvõttest

nähtub, et ema ei tee koostööd ja on otsustanud, et laps kohtub isaga siis, kui ema seda soovib.

Taoline käitumine takistab lapse normaalset sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning riivab

lapse isikuõigusi suures ulatuses. Ema äärmuslikult kaitsev ja hooldav käitumine lapse suhtes

takistab lapse vaimset arengut ja kahjustab lapse psüühikat. Harju Maakohus tegi 23. aprillil

2019 lõpliku määruse lapse ja isa suhtlemiskorra määramiseks, kuid ema seda ei täitnud,

mistõttu pöördus isa järjekordse lepitusmenetluse avaldusega tsiviilasjas nr 2-14-52778

kohtusse. Pärast 8. septembrit 2019 on isa suhtlemine lapsega peatunud.

2. Ema vaidles isa avaldusele vastu ja esitas 23. jaanuaril 2020 vastuavalduse, milles palus

lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda lapse hooldusõigus üle emale.

Alternatiivselt palus ema lõpetada ühine hooldusõigus osaliselt ning anda temale otsustusõigus

lapse elukoha, hariduse ning tervise küsimustes. Ema ei mõista, miks isa algatab kohtuvaidlusi,

sest isa, kes tahab lapsega kohtuda, seda ei tee. Isal on olnud võimalus suhelda lapsega alates

lapse sünnist, kuid isa ei ole suutnud aastate jooksul luua lapsega usaldusväärseid suhteid. Laps

ei soovi isaga suhelda alates 2019. a septembrist, kuna laps solvus isa peale. Laps ei soovinud

isaga suhelda perioodil 9. septembrist kuni 19. oktoobrini 2019. Pärast seda ei ole isa lapsega

kohtuda soovinud ja on helistanud lapsele vaid neli korda. Isa ise ei algata suhtlust lapsega ega

käitu lapse huvides. Isa käitumine on traumeerinud last, mistõttu on laps vajanud korduvalt

psühholoogi abi. Kuigi isa palub kohtul keelata emal ja tema lähisugulastele lapsega

suhtlemisele, on lapse huvides lähisuhted mõlema vanemaga. Isa on aastate jooksul korduvalt

kuritarvitanud vanema hooldusõigust, rikkunud regulaarselt lapse heaolu ega suuda täita oma

kohustusi, mis annab aluse lapse ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale. Ema leidis, et

praeguses menetluses on kõik vanemate lepitused välistatud.

3. Lasnamäe LOV leiab, et isa avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja talle

ainuhooldusõiguse osaliseks üleandmiseks on põhjendatud. Kohalikul omavalitsusel oli perega

esmane kokkupuude 5. novembril 2013, mil isa palus abi lapsega suhtlemisel, sest ema takistas

isa ja lapse suhtlemist. Alates 2014. a juulist on Lasnamäe LOV kaasatud Harju Maakohtu

menetlustesse

isa

ja

lapse

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

ja

korduvatesse

lepitusmenetlustesse. Isa pikaajaline kohtuskäimine emaga, korduvad kompromissid (sh

korduvad kohtumääruse rikkumisest tingitud lepitusmenetlused) ja nende mittetäitmine,

lepitusmenetluste ebaõnnestumine, ema hooldusõiguse piiramine ja lapsele erieestkostja

määramine, perelepitus, pakutud perenõustamise teenus ja sellest loobumine või mitteilmumine

ning kohtumenetluse käigus tehtud selgitused emale, ei ole toonud kaasa muutust ning ema

jätkab takistuste tegemist lapse ja isa kohtumistele. Ema tegevuse tõttu puuduvad lapsel isaga

peaaegu seitse aastat lähedased suhted, v.a periood, mil Harju Maakohtu 22. detsembri 2015. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-14-52778 peatati ema hooldusõigus lapse ja isa suhtlemise

küsimuses ning määrati Haabersti LOV ja Lasnamäe LOV pädevad ametnikud ühiselt ajutiseks

erieestkostjaks lapse ja isa vahelise suhtlemise korraldamiseks. Ka nendel kohtumistel ei

soodustanud ema lapse ja isa lähenemist. Perioodil 2017. a veebruar kuni 2018. a märts oli

erieestkostja ülesandel lapse ja isa kohtumistel lepitaja – Sotsiaalkindlustusameti nõunik Ly

Rüüs. Nõustamise teenuse osutamise lõpus oli lapsel tugev kiindumussuhe nii ema kui ka isaga.

Vaatamata rohkem kui aasta kestnud nõustamisele ei muutnud see ema käitumist ega suhtumist

isasse. Ema kuritarvitab hooldusõigust ega soodusta isa ja lapse suhtlemist. Lapse negatiivne

meelestatus isa suhtes on tingitud sellest, et ema ei ole püüdnud töötada kaasa lapse ja isa suhete

parandamisele, vaid on järjepidevalt teinud takistusi lapse ja isa suhtlemisele. Ema ei ole

võimaldanud isal alates lapse sünnist last kasvatada ega tema eest hoolt kanda, mistõttu ei ole

4 (10)

alust väita, et isa ei suuda teostada hooldusõigust lapse huvidest lähtudes. Lapse kontakt isaga

ei ole ema juurde elama jäämisel võimalik. Seevastu on ema kontakt lapsega pärast isa juurde

elama asumist võimalik. Kuigi lapse isale üleandmine võib mõjuda lapsele esialgu raskelt,

lõpeb sellega aastaid kestnud emapoolne lapse negatiivne mõjutamine ja kahjustamine. Kui laps

väljendab vastumeelsust isaga kohtumiste suhtes, tuleb kindlaks teha selle põhjus ehk pöörduda

lastepsühholoogi poole lapse emotsionaalse seisundi väljaselgitamiseks.

4. Haabersti LOV seisukoha kohaselt tegelevad lastekaitse spetsialistid last puudutavate

küsimustega juba seitse aastat. Vaatamata kohtulahenditele, spetsialistide arvamustele,

korduvatele kompromissidele ning lepitusmenetlustele, leiab ema erinevaid takistusi ja

ettekäändeid, miks isa ei ole saanud siiani oma lapsega regulaarselt kohtuda. Ema on hoidnud

last isa suhtes isolatsioonis, mistõttu ei ole laps harjunud isaga suhtlema. 14. jaanuari 2020

jutuajamisest lapsega selgus, et laps ei soovi kohtuda isaga ilma ema kohalolekuta. Laps ei

osanud rääkida, kuidas ta veetis oma isaga kohtumised suvel, vaid ta väidab, et on solvunud isa

peale, sest isa hakkas naerma, kui laps ratta pealt maha kukkus. Oli märgata, et lapsel tekib

pinge, kui jutt puudutab isa. Kohaliku omavalitsuse hinnangul on lapse emotsionaalne tasakaal

rikutud ning ema ei soodusta oma käitumise ja mõjutusega selle taastumist. Ema on tahtlikult

võõrandanud last isast. Mida kauem viibib laps äärmuslikult kaitsva ema mõjusfääris, seda

raskem on isal lapsega kontakti saada. Lisaks puudub emal tahe teha isaga koostööd lapse elu

puudutavate küsimuste otsustamisel. Pole alust arvata, et isa ja lapse suhtlemine võiks olla last

kahjustav. Hooldusõiguse osaline üleandmine viibimiskoha määramise küsimuses isale ei

kahjusta lapse huve ning on põhjendatud. Isa on kinnitanud ametnikele, et tal ei ole plaanis teha

takistusi ema ja lapse suhtlemisele. Arvestades lapse õigust suhelda isiklikult lahuselava

vanemaga, ei ole põhjendatud isa avalduse taotlused, mille kohaselt isa palub keelata emal ja

tema lähisugulastel suhelda lapsega ühe aasta jooksul lapse isale üleandmise kuupäevast ning

keelata emal ja tema lähisugulastel viibida lapsega koos välismaal. Nimelt on lapsega

kooselaval vanemal kohustus toetada lapse hingelist seotust lahuselava vanemaga.

5. Lapsele määratud esindaja nõustus kohaliku omavalitsuse arvamustega ja leidis, et isa

avaldus tuleb rahuldada. Lapse esindaja on praeguse tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-14-52778

materjalidega tutvumise pinnalt jõudnud veendumusele, et ema käitumine takistab lapse

normaalset sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Ema käitumine viitab ebatervele

kiindumussuhtele ning tahtlikule lapse võõrandamisele isast. Ema tegevus on vaadeldav lapse

emotsionaalse väärkohtlemisena. Vanemad on teineteise suhtes emotsionaalselt vägivaldsed.

Sellised suhted ei mõju hästi lapse arengule ning võivad tulevikus hakata kahjustama ka

vanemate endi tervist. Seega ei saa vanemad teostada ühist hooldusõigust. Samuti tuleb laps

suunata psühholoogi juurde, et tasandada võimaliku elukorraldusega kaasnevate muutuste

mõju.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus rahuldas 18. aprilli 2020. a määrusega isa avalduse osaliselt. Maakohus lõpetas

vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes viibimiskoha ja haridusküsimuste osas ning andis

lapse ainuhooldusõigus viibimiskoha ja haridusküsimuste osas üle isale. Maakohus kohustas

ema viie päeva jooksul peale kohtumääruse jõustumist andma lapse koos lapsele vajalike

igapäevaste riideesemete, mänguasjade ja muude lapsele vajalike igapäevaste esemetega üle

isale. Maakohus kohustas isa viima lapse hiljemalt ühe kuu möödumisel kohtumääruse

jõustumisest alates lastepsühholoogi vastuvõtule, et aidata lapsel kohaneda elukorralduse

muutusega ning käima psühholoogi juures nii kaua kui psühholoog seda lapse huvides

vajalikuks peab. Maakohus andis kohtutäiturile õiguse kasutada täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 179 lg 4 alusel ema suhtes jõudu lapse üleandmiseks lapse isale viie päeva

möödumisel kohtumääruse jõustumisest arvates, kui ema ei täida vabatahtlikult lapse isale

üleandmise kohustust. Maakohus jättis rahuldamata ema vastuavalduse isa vastu lapse suhtes

5 (10)

ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks. Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti

Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus ei pidanud vajalikuks vanemaid isiklikult ära kuulata, sest vanemate isiklik

ärakuulamine ei anna juurde asja lahendamiseks olulist teavet. Maakohus tutvus vanemate

vahel varasemalt toimunud kohtuvaidlustega ning praeguse tsiviilasja materjalidega, mh

menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega.

Maakohus leidis, et ema rikub perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-d 1 ja 2 ning takistab lapse

õigust kohtuda lahuselava vanemaga ning kahjustab seeläbi lapse suhet isaga. Perelepitaja Ly

Rüüsi kokkuvõttest perelepitusteenusest perioodil 23. september 2016 kuni 19. detsembrini

2016 selgus, et lapse ja isa kohtumiste mittetoimumise põhjused on tingitud eelkõige lapse

emast. Ema soovimatus teha koostööd lapse ja isa suhtlemise korraldamisel nähtub ka Haabersti

LOV 16. novembri 2015. a kirjast isale, kus ema välistab lapse ja isa kohtumise enne esimest

kohtuistungit 1. veebruaril 2016 ning lastekaitsetöötajate, ema ja Ly Rüüsi 28. veebruari 2017

kuni 7. märtsi 2017 kirjavahetusest. Asjaolu, et lapse ja isa suhtlus on takistatud ema tõttu,

kinnitavad oma seisukohtades ka mõlemad eestkosteasutused ja lapsele määratud esindaja.

Nimetatus veendus maakohus ka tsiviilasja materjalide hulgas oleva vanemate kirjavahetusega

tutvudes.

Emapoolne lapse tahtlik võõrandamine tema isast, lapse ja isa suhtluse takistamine on lapse

emotsionaalne väärkohtlemine, mis kahjustab lapse heaolu ja arengut. Seetõttu peab lapse

hooldusõigus kuuluma isale. Ainuhoolduse andmine avaldajale vastab eelkõige lapse huvidele

ja vajadustele. Olukorras, kus vanemad on vaielnud alates lapse sünnist, ei olnud maakohtule

teada ühtegi muud vahendit lapse õiguste tagamiseks, kui vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamine. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine tagab lapse heaolu. Juhul kui kohus

ühist hooldusõigust ei lõpetaks, jätkuks lapse suhtes emapoolne emotsionaalne vägivald. Ema

ei võimalda lapsel isaga suhelda ning tekkida lapse ja isa vahel lähedustunnet. Lisaks on isa

nõustunud lapse ja ema suhtlusega, kui temale kuulub lapse ainuhooldusõigus. Vanemate

kirjavahetusest nähtuvalt on vanematel erimeelsusi ka lapse kooli osas. Maakohus pidas lapse

huvidega kooskõlas olevaks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist lapse haridusküsimuste

osas ning selles osas ainuhooldusõiguse üleandmist lapse isale.

Maakohtule ei ole teada asjaolusid, et isa ei ole võimeline vanema hooldusõigust

nõuetekohaselt teostama. Lastekaitseametnike ja perelepitaja Ly Rüüsi kirjavahetusest nähtub

hinnang isa teadmistele lapse arengupsühholoogia ja vajaduste osas, mis pidi ületama algaja

lastekaitseametniku oma. Lasnamäe LOV on kontrollinud isa elukohta ning lugenud selle

lapsele sobivaks elukeskkonnaks.

Maakohus ei pidanud otstarbekaks suunata vanemaid perelepitusse, sest pooled on kohtus

vaielnud alates 2014. aastast ning lepitusmenetlust on proovitud korduvalt läbi viia. Ükski

lepitusmeede, sh erieestkostja määramine, pole osutunud edukaks, eelkõige lapse ema tegevuse

tõttu. Maakohtul puudus veendumus, et lepitus sel korral osutuks edukaks. Perelepituse ajal

viibiks laps oma ema juures, kes jätkaks lapse sihikindlat võõrandamist isast.

Maakohus ei rahuldanud isa taotlust keelata üheks aastaks lapse suhtlus ema ja emapoolsete

sugulastega. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Kuivõrd isale jääb ainuhooldusõigus

lapse igakordse viibimiskoha määramise osas, siis ei võtnud maakohus seisukohta lapse ja ema

välisreiside keelamise osas, sest see jääb isale antud ainuhooldusõiguse küsimuseks.

Arvestades ema varasemat käitumist, pidas maakohus vajalikuks kindlaks määrata määruse

täitmise kord. Maakohus andis kohtutäiturile TMS § 179 lg 4 kohase õiguse kasutada ema

suhtes jõudu lapse üleandmiseks lapse isale.

6 (10)

Maakohus ei rahuldanud ema taotlust tema ja isa ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse

suhtes, sest ema avalduses välja toodud asjaolud ei anna alust vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks. Isa ei ole ohtlik lapsele ega avalda temale negatiivset mõju.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Ema esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, jätta isa avaldus

rahuldamata. Ema loobus vastuavaldusest ning soovib, et vanematel säiliks lapse osas ühine

hooldusõigus. Isa suhtlemist lapsega tagab kehtiv suhtluskord. Ema soovib asja läbivaatamist

istungil ja tema istungil ära kuulamist.

Ema väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Maakohus

jättis ema esitatud seisukohad ja tõendid hindamata ning hindas tõendeid ebaõigesti. Lisaks

jättis maakohus vanemad isiklikult üle kuulamata ega kuulanud ära last ega selgitanud välja

lapse tahet. Maakohus kohaldas vääralt PKS § 143 lg-t 1 ja § 137 lg-t 3, kui leidis, et laps peab

tema tahte vastaselt isaga elama, kus laps pole isegi ööbinud.

Maakohus ei põhjendanud vaidlustatud määruses, miks vanemate ära kuulamata jätmine ja

kohtulahendiga kiirustamine oli vajalik. Asja materjalidest ei nähtu ka tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 558 lg 3 kohast alust, mis oleks õigustanud jätta vanemad ära kuulamata.

Vanemate ära kuulamata jätmine annab aluse tühistada maakohtu määrus. Ema soovis kohtule

suuliselt selgitada vanemate suhteid. Lisaks ei kuulanud maakohus TsMS § 5521 lg-t 1 rikkudes

ära ka last.

Ema ei ole takistanud lapse ja isa suhtlemist. Maakohus tugines põhjendamatult lapsele

määratud esindaja arvamusele. Lapse esindaja ei ole olnud arvamust esitades objektiivne ega

erapooletu. Ema esitas juba 30. jaanuaril 2020 maakohtule taotluse lapsele uus esindaja

määramiseks, kuna lapsele määratud esindajal on huvide konflikt. K. Sitska ei ole erapooletu,

kuna Advokaadibüroo Tibar & Partnerid on isa varasemalt suhtluskorra vaidluses esindanud.

Nimelt töötab K. Sitska Advokaadibüroos Tibar & Partnerid, kus töötab ka vandeadvokaat

H. Tomberg, kes oli tsiviilasjas nr 2-14-52778 kuni 23. maini 2018 isa esindaja. Lisaks ei ole

lapsele määratud esindaja lapsega kohtunud. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes lapse

esindaja väidab, et ainult ema otsustab, millal, kus ja kui kaua laps isaga olla saab. Ka on

alusetud lapse esindaja väited, et tegemist on ühe vanema poolt lapse tahtliku võõrandamisega

teisest vanemast, mis on lapse väärkohtlemine. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et ema on last

emotsionaalselt väärkohelnud ning rikkunud suhtluskorda. Lapse esindaja arvamus on

paljasõnaline ja kallutatud, kuna ei toetu ühelegi tõendile. Maakohus tugines ebaõigesti ka

perelepitaja Ly Rüüsi kokkuvõttele perelepitusteenusest. Tegemist ei ole aktuaalse ega

ajakohase hinnanguga. Ly Rüüsi arvamus kirjeldab olukorda, mis oli 2016. a lõpus, kui

vanemate vahelised pinged olid suuremad. See arvamus ei kirjelda tänast olukorda. Lisaks on

ka kohaliku omavalitsuse arvamused kallutatud, üldsõnalised ja ema süüdistavad. Nimelt

puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et ema on rikkunud suhtluskorda ja takistanud lapsel isaga

kohtumast. Kohaliku omavalitsuse arvamused ei vasta lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg-

tele 2 ja 3. Peale selle keeldus Haabersti LOV emale väljastamast 14. jaanuari 2020 vestluse

protokolli, mis seab täiendavalt kahtluse alla Haabersti LOV 20. jaanuari 2020 seisukoha

objektiivsuse ja usaldusväärsuse.

Maakohtu määrusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes leidis maakohus, et emapoolne

lapse tahtlik võõrandamine tema isast, lapse ja isa suhtluse takistamine, on lapse emotsionaalne

väärkohtlemine, mis kahjustab lapse heaolu ja arengut. Ema esitas ringkonnakohtule uued

tõendid selle kohta, et ta on teinud kõik, et isa saaks lapsega suhelda ja julgustanud isa

aktiivsemalt lapsega suhtlema. Maakohus ei hinnanud ka Tallinna Sinilille lasteaia õpetajate

lapse kohta antud iseloomustust, mis tõendab ema hoolivat ja lapse huvidest lähtuvat käitumist.

Ema ei ole takistanud isal lapsega kohtumist. Hoopis isa ei täida määratud suhtluskorda.

Maakohus ei arvestanud ema 23. jaanuari 2020, 15. märtsi 2020 ja 9. aprilli 2020

7 (10)

menetlusdokumentides ja nende lisades väljatoodut, mis kinnitavad isa suhtluskorra täitmisest

kõrvale hoidumist ja terapeudi Tiina Teska 26. aprilli 2020 seansi tühistamist. Isa on jätnud

mitmel korral lapsega kohtumised ise ära ning saatnud emale ja lastekaitseametnikele segaseid

e-maile, mis peaks jätma mulje, et ema ei võimalda temal lapsega kohtuda. Maakohus ei

arvestanud ka asjaolu, et lastekaitseametnike osavõtul organiseeritakse isale asenduskohtumisi,

kuid isa neid ei täida. Samuti on isa lapsele helistanud kahe kuu jooksul vaid kolm korda. Lisaks

ei ole isa esitanud ühtegi otsest tõendit, et ema ei võimaldanud isal suhtluskorraga määratud

päeval lapsega kohtuda.

Maakohus ei arvestanud ka järgmiste ema väidetega. Laps loobus isaga suhtlemisest alates

2019. aasta septembrist, mil laps kukkus jalgrattalt maha ning isa naeris lapse üle. Laps solvus

isa käitumise peale ega soovinud isaga mitmel korral kohtuda. Lisaks kirjeldas ema

vastuavalduses isa agressiivset käitumist lapse juuresolekul, mida maakohus, lapsele määratud

esindaja ega ka lastekaitseametnikud ei arvestanud. Peale selle toimub igal aastal lasteaias 3–4

üritust vanematele. Laps on käinud lasteaias neli aastat, kuid isa on käinud vanematele suunatud

üritusel ainult ühel korral. Lapse ja isa suhtlemisprobleemi tekitajaks ei saa pidada ema. Kui isa

soovib tõemeeli lapsega suhelda ja tema elus osaleda, siis miks esitas ta 2015. aastal maakohtule

isaduse vaidlustamise avalduse. Selline käitumine ei kinnita isa soovi tegutseda lapse huvides.

Lisaks andis Tallinna Ringkonnakohus 3. juuli 2015. a määrusega asjas nr 2-14-52119 emale

ainuhooldusõiguse lapse lasteaiakoha valiku küsimuses. Kui viis aastat tagasi pidas

ringkonnakohus mõtlikuks, et ema otsustab lapse lasteaiakoha üle, siis kuidas leiab maakohus

viis aastat hiljem, et ema mõjub lapsele halvasti. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei

arvestanud ka Arenduskeskuse Sõprus psühholoogi S. Nefedkina 27. juuni 2019. a

arvamusega, et laps ei ole veel isa juures ööbimiseks psühholoogiliselt valmis ning kui hakata

seda harjutama hoolimata lapse valmisolekust, võib see põhjustada stressi ja neuroosi.

Maakohus ei arvestanud ka isa varasema konfliktse käitumisega. Nimelt peab isa kõikide

inimeste arvamust valeks, kes ei ole temaga samal arvamusel. Isa survestab oma agressiivse

käitumisega lastekaitseametnikke ja teisi vaidlusega seotud isikuid. Selline käitumine ei ole

aktsepteeritav. Peale selle on isa 2019. aastal mitmeid kordi muutnud oma soove lapsega

suhtlemise osas. Isa esitas 22. juunil 2019 taotluse lepitusmenetluse algatamiseks ning

24. novembril 2019 avalduse hooldusõiguse üleandmiseks. Maakohus ei arvestanud, et

eeltoodu näitab selgelt, et isa tegevus on vastuoluline. Maakohus ei selgitanud, miks lapse

elama määramine isa juurde on lapse huvides, kui isa leiab, et laps ei peaks esimese aasta

jooksul emaga üldse suhtlema.

Lisaks ei lähtu maakohtu määrus lapse huvidest. Lapse seisukohta ei ole kõigi vaidlusaluste

küsimuste osas küsitud ning lapse arvamust on elukoha valiku küsimuses eiratud. See on

vastuolus TsMS § 5521 lg-ga 1. Nimelt nähtub Lasnamäe LOV 15. jaanuari 2020 arvamusest,

et 14. jaanuari 2020 vestluses on laps väljendanud kindlalt, et ta ei soovi isaga elada. PKS §

143 lg 1 järgi ei ole lapsel kohustust suhelda mõlema vanemaga. Last ei saa tema tahte vastaselt

kohustada elama isaga, kellega tal pole tekkinud usalduslikku suhet. Lapse huvides on tema

ema juurde elama jätmine. Olukorras, kus isa ise ei ole suhtluskorda korrektselt täitnud,

emapoolne suhtluskorra rikkumine ei ole tõendatud, lapsel on tugev hingeline side emaga, laps

ei ole kordagi isa juures ööbinud, ei ole lapse isa juurde elama määramine mõistlik ega

proportsionaalne abinõu tagamaks isa ja lapse vahelist suhtlemist. Isa ei ole suutnud tekitada

lapsele turvalist keskkonda, et laps sooviks isa juurde ööseks jääda. Maakohus ei arvestanud ka

Tallinna Lasteaia xxx psühholoog J.J 2. oktoobri 2018 hinnanguga lapse emotsionaalse

seisundi kohta, et laps ei ole harjunud isa hääle tõstmisega ja isa käitumine on lapse jaoks

ärevust tekitav. Maakohus ei ole ka kaalunud, et päevapealt lapse isa juurde elama määramine

kahjustab oluliselt ka lapse suhet isaga, keda laps näeb siis šoki põhjustajana. Samuti on elukoha

ja haridusküsimustes hooldusõiguse isale üleandmine ennatlik, kuna kehtiv suhtluskord tagab

isale piisava võimaluse lapsega suhelda. Eeltoodust tulenevalt ei põhjendanud maakohus, miks

8 (10)

isa suhtlemisõiguse tagamiseks ei piisa muudest meetmetest ja miks on vajalik jõu

rakendamine.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kaebusele

vastamiseks.

9. Lapse esindaja vaidles ema määruskaebusele vastu. Ema on hooldusõigust kuritarvitanud

hoides last eemal temale lähedastest isikust ning mõjutanud last oma käitumise ja eeskujuga

isa tõrjuma. Ühise hooldusõiguse teostamine lapse suhtes ei ole praeguses asjas võimalik.

Lapsel on võõrandamatu õigus suhelda isaga. Ei ole tuvastatud, et isa kujutaks ohtu lapsele.

10. Isa vaidles ema määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Poolte

menetluskulud palus isa jätta ema kanda.

11. Lasnamäe LOV vaidles ema kaebusele vastu. Ema on takistanud lapse ja isa vahelise

kiindumussuhte tekkimist. Ema on hooldusõigust kuritarvitanud hoides last eemal temale

lähedastest isikust ning mõjutanud last oma käitumise ja eeskujuga isa tõrjuma. Ühise

hooldusõiguse teostamine lapse suhtes ei ole praeguses asjas võimalik. Lapsel on võõrandamatu

õigus suhelda oma bioloogilise vanemaga. Ei ole tuvastatud, et isa kujutaks ohtu lapsele.

12. Haabersti LOV vaidles ema kaebusele vastu. Ema käitumine mõjutab last, mis omakorda

on viinud lapse võõrandumiseni isast. Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse

kasvatamise küsimustes ja ema põhjendamatu usaldamatus isa suhtes, tingivad vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamise. Osalise hooldusõiguse üleandmine ei kahjusta lapse huve ja tagab

mõlemale vanemale võimaluse osaleda lapse kasvatamisel ja lapsega suhtlemisel.

13. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

15. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus isa avalduse rahuldas. Ema

ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles isa avaldus jäi osaliselt ja ema vastuavaldus

tervikuna rahuldamata. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei

kontrolli.

16. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et maakohus rikkus TsMS § 558 lg-t 1,

jättes vanemad ära kuulamata. Ainuüksi asjaolu, et kohtu hinnangul on asja lahendus kirjalike

dokumentide alusel selge, ei anna alust jätta vanemad ära kuulamata. Vanemate ärakuulamine

on hooldusõiguse asjades vajalik, et võimaldada (tavaliselt õigusteadmisteta) vanematel

maksimaalselt tõhusalt kohtule enda seisukohta avaldada, samuti et kohus saaks luua endale

vahetu mulje vanematest. Üldjuhul on vanemate ärakuulamisel ka oluline roll vanemate

lepitamisel. Samas ei tingi see rikkumine maakohtu määruse tühistamist, kuivõrd

ringkonnakohus on rikkumise kõrvaldanud, kuulates vanemad ise ära.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse normi, jättes lapse ära

kuulamata. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt peab kohus kuulama ära vähemalt 10-aastase lapse.

Praeguses asjas on laps noorem. Seega ei olnud kohtul kohustust last ära kuulata. Lapsega on

vestelnud kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad. Ringkonnakohtul ei ole põhjust asuda

seisukohale, et arvestades lapse vanust, aidanuks lapse huvisid paremini kaitsta see, kui

maakohus oleks lapse isiklikult ära kuulanud.

9 (10)

18. PKS § 137 lg 3 kohaselt lahendab kohus lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamise ja

ühele vanemale ainuhooldusõiguse üleandmise asja lähtudes eeskätt lapse huvidest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha

ja haridusküsimuste otsustamiseks antakse üle isale, on lapse huvid paremini tagatud kui

praeguse olukorra jätkumisel. Lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga.

Praeguses asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et isa avaldaks lapsele

kuidagi negatiivset mõju.

19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et asjas esitatud tõenditest ja

menetlusosaliste seisukohtadest nähtub, et ema takistab lapse suhtlemist isaga ning on

kahjustanud lapse ja isa suhet. Perelepitaja Ly Rüüsi koostatud kokkuvõtetest nähtub selgelt, et

lapse ja isa suhtlust takistab ema käitumine. Tegemist on arvamusega, mille on andnud

spetsialist, kes töötas pikemat aega vanemate ja lapsega. Kohtul pole mingit alust arvata, et

lepitaja oleks olnud kuidagi põhjendamatult kallutatud. Õige on küll määruskaebuse väide, et

tegemist on arvamusega, mis on antud mõned aastad tagasi, kuid arvestades kohaliku

omavalitsuse hiljuti antud seisukohti pole olukord sisuliselt muutunud. Nii kohaliku

omavalitsuse esitatud arvamustest kui ka lapsele määratud esindaja seisukohast nähtub, et

jätkuvalt takistab lapse ja isa suhtlemist ema. Ema süüdistab küll lastekaitsetöötajaid

kallutatuses, kuid ta ei ole suutnud mõistlikult põhjendada, miks peaksid lastekaitsetöötajad,

kes on eelduslikult asja lahenduse suhtes objektiivsed, asuma põhjendamatult isa kaitsma. Ka

ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel selgus, et kohtumenetluse ajal on laps saanud isaga

suhelda minimaalselt ning lapse ja isa suhted on halvenenud. Ema põhjendas kohtumiste

ärajäämist osaliselt sellega, et laps ei tahtnud isaga kohtuda, ning osaliselt sellega, et

kohtumised jäid ära isa tõttu. Ringkonnakohus leiab, arvestades lapse vanust, et kohtumiste

toimumise otsustamise lapsele jätmine ei ole põhjendatud. Suhtluskorra täitmise kohustus lasub

lapsega koos elaval vanemal. Pigem näitab asjaolu, et 7-aastane laps suhtub isasse vaenulikult,

seda, et ema on last isa suhtes selliselt meelestanud. Olukorras, kus laps pole saanud isaga

pikemalt koos eladagi ja kohtumised on reeglina toimunud ema juuresolekul, pole mõistlikku

põhjust arvata, et lapse vastumeelsus isa suhtes on tekkinud isa käitumise tõttu. Ainuüksi üks

intsident, mil laps isa juures viibides rattaga sõites kukkus, ei saa iseenesest rikkuda lapse ja

vanema suhet. Ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et suhtluskorra mittetoimimine on

tingitud isast. Seda ei tõenda kohtule esitatud vanemate e-kirja ja sõnumivahetus. Nimetatud

tõenditest nähtub vanemate konflikt, mitte see, et ema oleks teinud midagi isa ja lapse

suhtlemise soodustamiseks ning lapse ja isa kohtumised on jäänud ära isa tõttu.

20. Ringkonnakohus leiab, et lapse huvide kaitseks ei ole jäänud enam muud toimivat

võimalust, kui anda lapse ainuhooldusõigus osaliselt isale, kes kohtu hinnangul suudab tagada

lapse suhtlemise ja normaalsete suhete olemasolu mõlema vanemaga. Vanemad on vaielnud

kohtus lapsega suhtlemise üle sisuliselt alates lapse sünnist. Muud meetmed, sh kohaliku

omavalitsuse lastekaitsetöötajate määramine lapse erieestkostjaks suhtluskorra täitmise osas, ei

ole taganud isale püsivat ja regulaarset võimalust lapsega suhelda. Lapsele tingib hooldusõiguse

üleandmine tõenäoliselt lühiajaliselt negatiivseid emotsioone, kuid isaga suhete taastamise

pikaajaline mõju kaalub selle üles. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole, arvestades vanemate

konflikti

ja

pikaajalisi

kohtuvaidlusi,

põhjendatud

kohaldada

lapse

üleandmisel

üleminekuperioodi. Mida kauem lapse üleandmine isale viibib, seda rohkem saavad nende

suhted kahjustada.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult lubanud kasutada määruse

täitmiseks vajadusel ema suhtes jõudu. Jõu kasutamine on küll äärmuslik meede, kuid

arvestades asjaolu, et tegemist on ühekordse toimingu, mitte pideva suhtluskorra täitmisega,

ning vajadust tagada lahendi kiire täitmine, on see õigustatud.

Ringkonnakohus märgib siiski, et jõu kasutamist saab ema vältida sellega, et ei tööta jõustunud

kohtulahendi täitmisele, s.o lapse üleandmisele vastu. Lapse üleandmisele vastu töötades, sh

10 (10)

lapse nähes, kahjustaks vanem teadlikult oma last ja seda võtaks kohus arvesse hooldusõiguse

üle edaspidi toimuvates võimalikes vaidlustes. Seega pole kohtul üldjuhul alust arvata, et jõu

kasutamist oma lapsest hooliva ja õiguskuuleka vanema vastu reaalselt tarvis läheb ja jõu

kasutamise võimaluse ettenägemine toimib juba iseenesest piisava heidutusena.

22. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuse väited, mille kohaselt on

lapse esindajal huvide konflikt, kuna sama advokaadibüroo advokaat esindas isa kuni 23. maini

2018. Advokatuuriseaduse § 44 lg 4 kohaselt ei või advokaat õigusteenust osutada, kui ta samas

asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule.

Lapse esindaja ei ole esindanud selles asjas isa. Samuti selgitas lapse esindaja ringkonnakohtu

istungil, et asus praegusesse advokaadibüroosse tööle pärast seda, kui tema kolleeg oli isa

esindamise lõpetanud.

23. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi ema kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja kulu,

mis jääb TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et teised

menetlusosalised oleksid kandnud menetluskulusid, mida ema peaks hüvitama.

24. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Merit Helm