3-20-1180/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1180

Määruse kuupäev

10.02.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X. kaebus Viru Vangla ja justiitsministri peale seonduvalt

vangla riietuse ja pesu väljastamise, vahetamise, pesemise ning

kuivatamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja I – Viru Vangla

Vastustaja II – justiitsminister

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X.X. taotlus haldusasjade nr 3-20-

816 ja nr 3-20-1180 liitmiseks.

2. Tagastada X.X. kaebus.

3. Jätta X.X. menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale

võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus

toimetatakse

kaebajale

kätte

ning

edastatakse

teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas 15.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru

Vangla ja justiitsministri peale. Kaebusest nähtub, et kaebaja peab õigusvastaseks Viru Vanglas

valitsevat olukorda, mis seondub vangla riietuse ja pesu väljastamise, vahetamise, pesemise

ning kuivatamisega. Lisaks peab kaebaja õigusvastaseks seda, et justiitsminister ei ole andnud

vangistusseaduse (VangS) § 46 lõikes 3 nimetatud määrust.

Kaebaja ei ole kaebuses rahul sellega, et vangla poolt väljastataval riietusel (täpsemalt pükstel)

puuduvad taskud ja ta ei saa seetõttu puudest tingituna endale vajalikke asju (nt prillid,

inhalaator, taskurätikud, märkmik jne) kaasas kanda. Ta on taskutega pükse vanglalt nõudnud,

kuid tema taotlus ja vaie on jäetud rahuldamata. Kaebaja ei ole rahul ka sellega, et tal ei ole

enam võimalik pesta sokke ja aluspesu osakonna pesumasinas. Ta on selle probleemiga

seonduva vaide esitanud 23.04.2020, kuid vaiet ei ole tähtaegselt lahendatud. Lisaks

pesumasinas pesu pesemise võimaldamisele esitas kaebaja vaides veel muid taotlusi toimingute

tegemiseks ja Viru Vangla kodukorra punktide muutmiseks.

3-20-1180

Lisaks eelnevale ei ole kaebaja rahul sellega, et justiitsminister ei ole andnud

VangS § 46 lõikes 3 nimetatud määrust. Seadusandja on pannud justiitsministrile kohustuse

kehtestada määrusega vangla riietuse kirjeldus ja kandmise kord. Kaebaja leiab, et ilmselgelt

hõlmab see endas voodipesu ning rätikute kirjeldust ning nende vahetuse intervalle. Vaatamata

sellele, et seadusandja selgest korraldusest on möödas 7,5 aastat, ei ole minister seda täitma

asunud.

Kaebaja esitab kaebuses alljärgnevad taotlused:

1) kui mõni Viru Vangla direktori haldusakt (nt kodukorra p 3.7) keelab kanda taskutega pükse,

siis tunnistada see kehtetuks;

2) kui ükski haldusakt ei keela taskutega pükste omamist, siis kohustada vanglat väljastama

talle taskutega lühikesed ja pikad püksid;

3) tühistada Viru Vangla kodukorra p 11.2.5 ja kohustada vanglat looma kord, kus

kinnipeetavatele antud riideid, voodipesu ja rätikuid vahetatakse puhaste vastu vähemalt üks

kord nädalas;

4) kohustada Viru Vangla direktorit lisama kinnipeetavale antavate asjade loendisse (Viru

Vangla kodukorra punkti 3.7) käterätik;

5) tühistada Viru Vangla kodukorra p 3.7 osas, kus on sätestatud kinnipeetavale antavate riiete

arv ning kohustada looma uus kord, kus igale kinnipeetavale antakse kaks korda rohkem riideid

(erandiks jope, sall, müts, kindad) kui varasemalt;

6) tühistada Viru Vangla kodukorra p 11.2.3 ja kohustada vanglat looma kord, kus korraga saab

pessu anda ¼ riietest;

7) kohustada vanglat paigaldama kambri hügieeniruumi kolm nagi (rätikute kuivatamiseks)

piisava vahega, et rätikud ei kataks teineteist, ning muutma kodukorra sõnastust nii, et

hügieeniruumi ust tohib kasutada rätikute kuivatamiseks;

8) kohustada justiitsministrit andma VangS § 46 lõikes 3 nimetatud määrust.

Kaebaja toob kaebuse eesmärgina välja selle, et ta soovib saada endale inimväärikust tagavaid

vangistustingimusi ning kohustada justiitsministrit looma regulatsioon, kus need on sätestatud.

Kaebuses on lisaks esitatud taotlus kaebuse liitmiseks kaebusega, mille kaebaja esitas kohtule

26.04.2020 (s.o haldusasjaga nr 3-20-816 – kohtu märkus). Kaebaja palub end vabastada ka

riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 30.06.2020 kohtule järgmised dokumendid:

X.X. taotlus (registreeritud vanglas 09.03.2020 nr-ga 6-10/11095-1), Viru Vangla 08.04.2020.

a otsus nr 6-10/11095-2, X.X. vaie (registreeritud vanglas 14.04.2020 nr-ga 6-12/100-1), Viru

Vangla 14.05.2020. a vaideotsus nr 6-12/100-2, X.X. vaie (registreeritud vanglas 27.04.2020

nr-ga 6-12/137-1), Viru Vangla 26.06.2020. a vaideotsus „Vaide edastamata jätmine“ nr 6-

12/137-2; 6-12/158-2.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus lahendab esmalt kaebuste liitmise taotluse (I), määratleb vaidluse eseme (II) ja

selgitab seejärel, miks kaebus kuulub tagastamisele (III).

I

4. Kaebaja on palunud liita käesolevas asjas esitatud kaebuse haldusasjas nr 3-20-816 tema

poolt esitatud kaebusega. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-20-816 esitatud kaebus ei ole enam

kohtu menetluses. Tartu Halduskohtu 30.11.2020. a määrusega tagastati see kaebus

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning nimetatud määrus on jõustunud. Arvestades lisaks seda, et

kohus tagastab määrusega ka käesolevas asjas esitatud kaebuse, jätab kohus kaebuste liitmise

taotluse rahuldamata.

3-20-1180

II

5. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja

vaidluse eseme ning kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad

ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta.

HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

6. Kaebaja on kaebuses kokkuvõtvalt esitanud kaheksa taotlust (dtl 8–9). Kohus määratleb

vaidluse eseme lähtudes nendest taotlustest. Lisaks nendele kaheksale taotlusele võib kaebust

mõista sellisena, et kaebaja soovib, et tal võimaldataks pesta sokke ja aluspesu osakonna

pesumasinas.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kaebaja on soovinud esitada kohtule alljärgnevad nõuded:

1) Viru Vangla kohustamise nõue võimaldada pesta sokke ja aluspesu osakonna pesumasinas;

2) Viru Vangla kohustamise nõue väljastada kaebajale taskutega lühikesed ja pikad püksid

(kohus märgib, et Viru Vangla kodukorrast ei nähtu, et selles oleks kehtestatud konkreetne

keeld omada taskutega pükse);

3) Viru Vangla kodukorra punktide 11.2.5, 3.7 ja 11.2.3 tühistamise nõue;

4) Viru Vangla kohustamise nõue kehtestada kodukorras uus regulatsioon (senisest sagedasem

riiete, voodipesu ja rätikute vahetamine puhaste vastu; kinnipeetavale antavate esemete loetellu

täiendava käterätiku lisamine; igale kinnipeetavale suuremas koguses (senisest kaks korda

rohkem) riiete väljastamine (v.a jope, sall, müts ja kindad); ühe korraga senisest suuremas

koguses riiete pessu andmise võimalus1; luba kuivatada rätikut hügieeniruumi uksel);

5) Viru Vangla kohustamise nõue paigaldada hügieeniruumi piisava vahega kolm nagi;

6) justiitsministri kohustamise nõue anda välja VangS § 46 lõikes 3 nimetatud määrus.

Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et jätab tähelepanuta kaebaja taotlused ja viited, mis

seonduvad teiste kinnipeetavate õiguste kaitsega. Kaebaja saab halduskohtusse pöörduda vaid

enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Seega ei saa kaebaja esitada kohtule nõudeid kõigi

kinnipeetavate huvidest lähtudes.

III

7. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et X.X. kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.

8. Kaebaja on soovinud Viru Vangla kohustamist võimaldada tal pesta sokke ja aluspesu

osakonna pesumasinas.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja pöördus 26.04.2020 haldusasjas nr 3-20-816

tuvastamiskaebusega

kohtu

poole

samuti

kaebusega,

mis

seondus

pesumasina

kasutamisvõimaluse

puudumisega.

Kohus

tagastas

selle

kaebuse

30.11.2020.

a

kohtumäärusega. Nimetatud kohtumäärusest nähtub, et kaebaja sai 2020. a 13. nädalal (s.o

märtsikuus) teada, et tal ei lubata enam kasutada riiete pesemiseks osakonnas olevat

pesumasinat. Viidatud piirang tulenes Viru Vangla direktori 19.03.2020. a käskkirjast

nr 1-1/46, millega peatati vanglasisesed saatmised (sh pesumasina juurde) seonduvalt riigis

leviva COVID-19 haigust põhjustava viirusega SARS-Cov2. Saatmiste piirangud lõpetati Viru

Vangla 18.05.2020. a käskkirjaga nr 1-1/60 samast päevast. Seega esitas kaebaja pesumasina

1 Kaebaja on siinkohal kaebuses ilmselt ekslikult märkinud, et tema sooviks on see, et korraga saab pessu anda ¼

riietest. Selline nõue on Viru Vangla kodukorra punktis 11.2.3 kehtestatust kaebaja jaoks ebasoodsam. Kaebaja

vaidest nr 6-12/137-1 nähtub, et kaebaja peab silmas siiski seda, et korraga võetaks pessu riideid arvestusega, et

kinnipeetava kätte jääb vähemalt ¼ riietest (vt vaide lk 15, dtl 49).

3-20-1180

kasutamise piirangut puudutava vaide nr 6-12/137-1 ajal, mil piirangud veel kehtisid (vaie

registreeritud 27.04.2020), kuid kohtule kaebuse esitamise ajaks ehk 15.06.2020 olid need

lõpetatud. Kaebaja jaoks taastus pesumasina kasutamise võimalus 18.05.2020 ning seega tuleb

kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kaebuse esitamise ajal ehk 15.06.2020 kaebaja õigusi ei

rikutud (HKMS § 44 lg 1) ning kohustamisnõude esitamiseks puudus vajadus.

Eelnevat arvestades tagastab kohus Viru Vangla kohustamise nõude võimaldada pesta sokke ja

aluspesu osakonna pesumasinas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

9. Kaebaja on soovinud Viru Vangla kohustamist väljastada talle taskutega lühikesed ja pikad

püksid. Kaebaja põhjendab oma soovi sellega, et tal on puudest tingituna raske endale vajalikke

asju käes kaasas kanda ja taskutega pükste olemasolu korral saaks ta panna asjad taskusse.

VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui vangistusseadusest ei tulene

teisiti. Viru Vangla 08.04.2020. a otsusest nr 6-10/11095-2 (dtl 26) nähtub, et vangla poolt

väljastatavatel

pükstel

taskud

puuduvad

ja

seda

julgeolekuohu

vähendamise

ja

järelevalvetoimingute hõlbustamise eesmärgil.

Kohus leiab, et sellise olukorra puhul, kus kaebaja peab kandma taskuteta pükse ega saa seetõttu

esemeid taskus kaasas kanda, on tegemist isiku õiguste väheintensiivse riivega. Kuigi kaebajal

võib terviseseisundist tulenevalt olla liikumine raskendatud ja tal võib olla vajadus kasutada

liikumiseks abivahendit (nt karku), siis ei ole usutav, et kaebaja ei saaks mõnda väiksemat eset

(inhalaator, taskurätikud) endaga ka sellisel juhul kaasas kanda. Kohtu hinnangul võib selline

olukord olla kaebaja jaoks veidi ebamugav, kuid mitte võimatu.

Kaebaja kohustamisnõude rahuldamine ei oleks ka tõenäoline. Vangla riietusena väljastatavatel

pükstel taskute puudumine on seotud julgeolekuohu vähendamise ja läbiotsimiste

hõlbustamisega. Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust väljastada isikule just taskutega

pükse. Lisaks nähtub Viru Vangla kodukorra punktist 7.1.39, et vanglateenistuse loal võib

kinnipeetaval olla kott. Seega olukorras, kus kaebajal peaks olema vajalik kaasas kanda rohkem

esemeid (nt arsti vastuvõtule minnes), ei ole talle koti väljastamine välistatud. Kohus nõustub

siinkohal Viru Vangla 14.05.2020. a vaideotsuses nr 6-12/100-2 (dtl 22–24) toodud

põhjendustega, mis puudutavad taskutega pükste mitteväljastamist kaebajale.

Eelnevat arvestades tagastab kohus Viru Vangla kohustamise nõude väljastada taskutega

lühikesed ja pikad püksid HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

10. Kaebaja on soovinud Viru Vangla kodukorra punktide 11.2.5, 3.7 ja 11.2.3 tühistamist.

HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale

kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel,

et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning

vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata

või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus küsimust,

kas see on algatatud tähtaega järgides ning kohustusliku kohtueelse menetluse algatamise

tähtaja mittejärgimisel tuleb olenevalt olukorrast kaebus kas tagastada või jätta läbi vaatamata

(vt Riigikohtu 17.01.2019. a määrus nr 3-17-911, p 18).

3-20-1180

Praegusel juhul esitas kaebaja Viru Vangla kodukorra punktide 11.2.5, 3.7 ja 11.2.3 kehtetuks

tunnistamist nõudva vaide Justiitsministeeriumile Viru Vangla kaudu 27.04.2020

(registreeritud nr-ga 6-12/137-1, dtl 35–49). Viru Vangla jättis 26.06.2020. a otsusega

nr 6-12/137-2; 6-12/158-2, dtl 51–53) vaide Justiitsministeeriumile edastamata ja tagastas selle.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada

30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast

haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

Kohtupraktikas on leitud, et vangla kodukorra kui üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema

hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Kui mõju on

vahetu, tuleb korraldus vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest. Kui tegemist on

aga sättega, mis isiku õigusi koheselt ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse

tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist (vt nt Riigikohtu 13.02.2008. a määrus

nr 3-3-1-95-07, p 14; 05.09.2019. a määrus nr 3-19-557, p 8).

Viru Vangla 26.06.2020. a otsusest nr 6-12/137-2; 6-12/158-2 nähtub, et kaebaja viibib

seekordse karistuse kandmise ajal Viru Vanglas alates 03.01.2017 ja ta on tutvunud Viru

Vangla kodukorraga 09.01.2017. Kodukorda on kaebajale tutvustatud ka tema eelmise

vangistuse kandmise ajal.

Kaebaja soovib vaidlustada Viru Vangla kodukorra punkte, mis reguleerivad seda, kui tihti

vahetatakse kinnipeetavate voodipesu, käterätikuid ja vangla riietust (p 11.2.5), milliseid

esemeid ja kui palju kinnipeetavale vanglasse vastuvõtmisel väljastatakse (p 3.7) ja seda, kui

palju riideid saab korraga pessu anda (p 11.2.3). Kohus leiab, et viidatud kodukorra punktide

mõju avaldus kaebajale koheselt vanglasse saabumisel ja kodukorraga tutvumisel. Sätete mõju

avaldumist ei saa praegusel juhul seostada pesumasinas pesu pesemise võimaluse kaotusega.

Kodukorra punktid, mis reguleerivad kinnipeetavale väljastatavate käterätikute kogust ning

voodipesu, käterätikute ja riiete vahetamise ja pesemise sagedust, avaldavad kinnipeetavale

mõju vahetult pärast vanglasse saabumist. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja esitas

vaide nr 6-12/137-1 Viru Vangla kodukorra punktide 11.2.5, 3.7 ja 11.2.3 peale hilinenult ning

arvestades HMS § 34 lõikes 3 sätestatud piirangut, ei oleks vaide esitamise tähtaja ennistamine

enam ka võimalik.

Ka juhul, kui lugeda kodukorra kõnealuste punktide mõju avaldumiseks aega, mil kaebaja sai

aru, et ta soovib pesta riideesemeid tihemini ja asus selleks kasutama osakonna pesumasinat, ei

saaks pidada vaiet esitatuks tähtaegselt. Asja materjalide pinnalt ei ole kahtlust, et kaebaja oli

kasutanud osakonnas olevat pesumasinat arvestatava aja jooksul enne 2020. a märtsis selle

võimaluse ajutist kadumist.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Viru Vangla kodukorra punktide 11.2.5, 3.7 ja 11.2.3

tühistamise nõuded HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast.

11. Kaebaja on soovinud Viru Vangla kohustamist kehtestada kodukorras uus regulatsioon

(senisest sagedasem riiete, voodipesu ja rätikute vahetamine puhaste vastu; kinnipeetavale

antavate esemete loetellu täiendava käterätiku lisamine; igale kinnipeetavale suuremas koguses

(senisest kaks korda rohkem) riiete väljastamine (v.a jope, sall, müts ja kindad); ühe korraga

senisest suuremas koguses riiete pessu andmise võimalus; luba kuivatada rätikut hügieeniruumi

uksel).

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et taotlus haldusakti

andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile

3-20-1180

või kaebuse halduskohtule. Kinnipeetava ja vangla vahelises suhtes tuleb seejuures arvestada

kohustusliku vaidemenetluse läbimise regulatsiooniga (VangS § 11 lg 5).

Kaebaja on kaebuses sisuliselt taotlenud haldusakti andmist, mis kehtestaks talle sobivama

regulatsiooni. Kaebaja on sellise regulatsiooni kehtestamist nõudnud 27.04.2020 esitatud

vaides nr 6-12/137-1. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja enne vaidena pealkirjastatud

pöördumise esitamist esitanud vanglale taotlust vastavalt RVastS § 6 lõikele 3. Seega tuleks

vaidena pealkirjastatud pöördumises sisalduvaid taotlusi käsitada algsete taotlustena haldusakti

andmiseks, mille rahuldamata jätmise korral tuleks enne kohtusse pöördumist läbida

vaidemenetlus. Sellist vaidemenetlust toimunud ei ole.

Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on Viru Vangla kohustamise nõudes (s.o

kehtestada kodukorras uus regulatsioon) kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohus

tagastab selle nõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

12. Kaebaja on soovinud Viru Vangla kohustamist paigaldada hügieeniruumi piisava vahega

kolm nagi.

Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 1 p 6

kohaselt kuulub kambri sisustusse riidenagi. Kaebaja vaidest nr 6-12/137-1 (vaide lk 8, dtl 42)

nähtub, et tema kambris on rätikute kuivatamiseks olemas kaks nagi. Kohus leiab, et kaebaja

õigusi ei ole intensiivselt riivatud olukorras, kus kambri nn hügieeniruumis ei ole rätikute

kuivatamiseks piisavate vahedega kolme nagi. Kaebaja saab rätikute kuivatamiseks kasutada

olemasolevaid nagisid. VSkE § 7 lg 1 punktis 6 nimetatud nagi on kambris seega olemas ja

vanglal puudub kohustus lisada kambrisse veel täiendavaid riidenagisid. Samuti on kaebaja

märkinud, et kui ta saab kasutada osakonna pesumasinat, siis käterättide kuivamisega probleemi

pole (samuti vaide lk 8).

Eelnevat arvestades leiab kohus, et täiendavate nagide paigaldamiseks kohustamise nõue tuleb

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

13. Kaebaja on soovinud, et kohus kohustaks justiitsministrit andma VangS § 46 lõikes 3

nimetatud määrust.

Kaebaja on avaldanud sarnast soovi ka haldusasjas nr 3-17-495, kus 26.06.2017. a määrusega

tema kaebus tagastati.

VangS § 46 lg 3 sätestab, et vangla riietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on ministri

määrus õigustloov akt. Kohus nõustub siinjuures haldusasjas nr 3-17-495 väljendatud

seisukohaga, et kaebajal puudub tulenevalt RVastS § 6 lõikest 1 subjektiivne õigus nõuda

haldusorgani kohustamist õigustloova akti väljaandmiseks. Lisaks märgib kohus, et selline

riietust puudutav määrus ei reguleeriks ilmselgelt voodipesu ja rätikute kirjeldust ja nende

vahetuse intervalli, nagu kaebaja ekslikult leiab. Samuti ei ole mingit põhjust eeldada, et selline

määrus kehtestaks vangla riietuseks olevate pükste kohustusliku elemendina püksitaskud.

Eelnevat arvestades tagastab kohus justiitsministri kohustamise nõude määruse andmiseks

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja

menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

15. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)