2-19-13681/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Helina Luksepp ja

Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.02.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-13681

Kohtuasi

XX

hagi

YY

vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.08.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Piret Tees

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 19.01.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 31.08.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.

4. Välja mõista XX-lt YY kasuks 300 eurot ringkonnakohtu menetluskulude

hüvitamiseks.

5. Mõista XX-lt riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv 500 eurot (TsMS § 190 lg 2). Menetluskulude tasumiseks

vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumber on kättesaadavad otsusele lisatud

makseinfos.

6. Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

2-19-13681

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 05.09.2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus

kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged väited ja välja mõista kostjalt mittevaralise

kahju hüvitis.

2. Hagiavalduse kohaselt algatas hageja 14.07.2019 Facebooki XXX grupis vestluse seoses

tema koera kadumisega. Vestluses palus hageja inimestelt abi koera otsimisel. Kostja

avaldas vestluses järgmised kommentaarid, mis sisaldavad ebaõigeid ja hageja mainet

kahjustavaid väiteid:

- „Te juba kord kaotasite koera, unustasite ta mänguväljakule vms..., juba siis taheti teilt

koer ära võtta!!! Kurat kes sellistele koeri üldse annab, ma ei saa aru.“ Kostja avaldas

kommentaaris ebaõige väite, et hageja juba kord kaotas koera ja et hageja unustas koera

mänguväljakule;

- „ Öelge palun, mis teil arus on? Te hoiate sellise karvkattega koera ketis õues??!! Selline

on toakoer! Oleks minu teha, ma võtaks teilt igasuguse loomapidamise õiguse ära. Issand

ja sellist koera hoitakse ketis õues?“. Kostja avaldas kommentaaris ebaõige väite, et hageja

hoiab koera ketis õues;

- „Koer on sinu juures reaalses ohus! Kas oled nõus koerast loobuma v peab loomakaitse

hakkama asjasse sekkuma?“ Kostja avaldas ebaõige väite, et koer on hageja juures reaalses

ohus;

- „Kuule saa oma varastamise foobiast üle! Point on selles, et koera ei tohi niimoodi lahti

lasta üksi jalutama! Sedasi on ta suures ohus liikluses.“ Kostja avaldas ebaõige väite, et

hageja laseb koeral üksi jalutada;

- „Lisaks siia juurde veel selle seiga, kuidas Lotte asotsiaalide kätte sattus...“. Kostja avaldas

ebaõige väite, et koer sattus asotsiaalide kätte.

3. Kostja kommentaarides avaldatud väited on ebaõiged faktiväited, mis kahjustavad hageja

mainet. Faktiväited kujutavad hagejat hooletu koeraomanikuna, kes tahab koerale halba

teha. Ebaõige on kostja väide, et tema poolt avaldatud väited põhinevad hageja

kommentaaridel. Vaidlusalused kostja väited erinevad hageja kommentaaridest. Kostja

mõistis hageja kommentaare valesti ja seda halvustavas suunas. Hageja palus kohustada

kostjat lükkama ümber ebaõiged väited selliselt, et kostja avaldab Facebooki veebilehel

2-19-13681

XXX grupis teate, milles märgib, et tema poolt 14.07.2019 Facebooki XXX grupi vestluses

esitatud väited hageja kohta on eksitavad ega vasta tegelikkusele.

4. Hageja maine kahjustamise tõttu palus hageja välja mõista kostjalt mittevaralise kahju

hüvitise 5000 eurot. Facebooki grupis, kus kostja avaldas vaidlustatud väiteid, on vähemalt

17 000 liiget ja väga paljud elavad XXXs. Hagejal on tänaval piinlik ja halb käia, sest teiste

inimeste suhtumine, pilgud ja kommentaarid teevad elamise võimatuks.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid. Kostja väide, et hageja juba kord kaotas koera ja et hageja unustas koera

mänguväljakule, vastab tõele. Kostja väide tugineb muuhulgas hageja 22.07.2017

postitusele samas XXX grupis Facebookis, kus hageja väidab, et tema koer varastati

Toompuiestee mänguplatsilt. Hageja on jätnud oma koera korduvalt hooleta nii 2017.

aastal, kui ka 2019. aastal, kui hageja avaldas vaidlusaluse 14.07.2019 postituse Facebooki

XXX grupis.

7. Väide, et hageja hoiab koera ketis õues vastab tõele. Kommentaar, millest hageja

vaidlustatud väite tuletas, ei sisalda hageja tuletatud väidet, vaid kommentaar sisaldab

küsimusi hagejale ja kolmandatele isikutele. Küsimused on tekkinud hageja poolt sama

postituse all esitatud kommentaaride põhjal. Lisaks märkis hageja kommentaarides ise, et

ta hoiab koera ketis. Hageja on tekitanud oma kommentaaridega arusaama, et ta hoiab koera

ketis. Hageja ja teiste isikute kommentaaridest tulenevalt mõistis kostja, et koera hoitakse

ketis ja vahel lastakse ta seal lahti. Seetõttu on põhjendatud kostja mure ja küsimus

taksilaadse toakoera ketis pidamise kohta. Koera ketis pidamine ei ole keelatud, mistõttu ei

kahjusta vaidlustatud väide hageja mainet.

8. Hageja vaidlustatud väide, et koer on hageja juures reaalses ohus, on hinnatav

väärtushinnanguna. Kostja on kujundanud väärtushinnangu hageja avaldatu põhjal.

Väärtushinnang on põhjendatud. Koera võib viia avalikku kohta üksnes jalutusrihma otsas

või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist. Avalikus kohas koeraga liikudes tuleb tagada

loomade ja inimeste ohutus. Kostja mure koera pärast oli põhjendatud, sest hageja on

põhjustanud ohtu koera heaolule ja tervisele. Telliskivi piirkond on tiheda liiklusega

linnaala. Vabalt ringi jooksvad koerad võivad põhjustada ohtu ja kahju ka inimestele.

Hageja ise avaldas ühes kommentaaris, et tavaliselt ta koera ketist linnas lahti ei lase, sest

ta hammustab teisi koeri. Mõistlik koeraomanik enda koera sellisel juhul lahtiselt jooksma

ei lubaks.

9. Tõele vastab väide, et hageja laseb koeral üksi jalutada. Hageja on ise oma kommentaarides

väitnud, et lubab koeral ilma rihmata vabalt joosta olenemata asjaolust, et koer teisi koeri

hammustab. Samuti on koer korduvalt kadunud olnud. Hageja on andnud koera vaadata

isikutele, kes liialdavad alkoholiga ning lasevad hageja loal koeral lahtiselt joosta.

10. Tõele vastab väide, et hageja lasi koeral asotsiaalide kätte sattuda. Kostja väide tugineb

hageja enda kommentaaridele, kus ta märgib, et laseb pompsidel õlle eest koeraga jalutada.

11. Mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Hageja on ise

oma kommentaaridega endast hooletu koeraomaniku pildi loonud. Kostja kommentaarid ei

saa hageja mainet kahjustada ega hagejale täiendavat kahju tekitada. Vaidlustatud väited ei

ole ebasündsad. Olenemata sellest, et kostja väited ei sisaldanud hageja kohta valet teavet

ega kahjustanud tema mainet, kustutas kostja vaidlusalused kommentaarid pärast

hagiavalduse kättesaamist.

2-19-13681

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Harju Maakohus jättis 31.08.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1900 eurot.

13. Maakohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

 hagejale kuulub koer nimega Lotte (tl 3 – 9);

 14.07.2019 algatas hageja Facebookis XXX grupis vestluse seoses tema koera kadumisega

(tl 56);

 kostja avaldas hageja algatatud vestluses järgmised kommentaarid hageja kohta:

-

„Te juba kord kaotasite koera, unustasite ta mänguväljakule vms..., juba siis taheti teilt

koer ära võtta!!! Kurat kes sellistele koeri üldse annab, ma ei saa aru“ (edaspidi

kommentaar nr 1) (tl 11);

-

„Öelge palun, mis teil arus on? Te hoiate sellise karvkattega koera ketis õues??!! Selline

on toakoer! Oleks minu teha, ma võtaks teilt igasuguse loomapidamise õiguse ära“

(edaspidi kommentaar nr 2a) (tl 12). „Issand ja sellist koera hoitakse ketis õues?“

(edaspidi kommentaar nr 2b) (tl 13);

-

„Koer on sinu juures reaalses ohus! Kas oled nõus koerast loobuma v peab loomakaitse

hakkama asjasse sekkuma?“ (edaspidi kommentaar nr 3) (tl 14);

-

„Kuule saa oma varastamise foobiast üle! Point on selles, et koera ei tohi niimoodi lahti

lasta üksi jalutama! Sedasi on ta suures ohus liikluses“ (edaspidi kommentaar nr 4) (tl

14);

-

„Lisaks siia juurde veel selle seiga, kuidas Lotte asotsiaalide kätte sattus...“ (edaspidi

kommentaar nr 5) (tl 15).

14. Kostja poolt avaldatud kommentaarides vaidlustab hageja järgmiseid väiteid:

 kommentaaris nr 1 vaidlustab hageja järgmiseid väiteid: hageja juba kord kaotas koera

(edaspidi väide nr 1); hageja unustas koera mänguväljakule (edaspidi väide nr 2);

 kommentaarides nr 2a ja nr 2b vaidlustab hageja järgmist väidet: hageja hoiab koera ketis

õues (edaspidi väide nr 3);

 kommentaaris nr 3 vaidlustab hageja järgmist väidet: koer on hageja juures reaalses ohus

(edaspidi väide nr 4);

 kommentaaris nr 4 vaidlustab hageja järgmist väidet: hageja laseb koeral üksi jalutada

(edaspidi väide nr 5);

 kommentaaris nr 5 vaidlustab hageja järgmist väidet: koer sattus asotsiaalide kätte

(edaspidi väide nr 6).

15. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 4, lg-le 2, §-dele 1046 ja 1047.

16. Väited nr 1 ja 2 on hinnatavad faktiväidetena ning need kahjustavad hageja mainet, sest nad

kujutavad hagejat hooletu koeraomanikuna.

17. Kostja on tõendanud, et hageja on juba korra koera kaotanud ning väide nr 1 vastab

tegelikkusele ja selle avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. Kostja

tõendab väite nr 1 tõele vastavust hageja 22.02.2017 postitusega XXX grupis Facebookis,

kus hageja avaldas järgmist: „Eile 21. veebruaril 2017 umber kella 22.00 varastati

Toompuiste mänguplatsilt koer. Ta ei tulnud peremehe juurde, et saaks kett panna, vaid

võõra inimese juurde, kes ta sülle võttis ja ära viis“ (tl 57). Kuigi kostja kasutas väites nr 1

mõiste „varastamise“ asemel mõistet „kaotama“, saab mõistlik isik väitest nr 1 aru selliselt,

et koer läks kaduma. Kuigi hageja sisustab 22.07.2020 menetlusdokumendis koera

kadumist sellega, et võõras agressiivne meesterahvas võttis temalt koera, ei nähtu see hageja

22.02.2017 postitusest. Asjaolule, et koer läks kaduma viitavad ka hageja 22.02.2017

postituse juurde tehtud CC kommentaar: „Sarnane koer täna leiti“ (tl 59) ja HH (H)

kommentaar: „Leidsin täna hommikul enne kella 6 Shnelli koerteplatsile jäetud väikese

taksi sarnase, aga pikkade jalgadega emase kutsika. Värises külmast ja hüppas mulle kohe

sülle, kui värava lahti poetasin. /…/ Koerale oli jäetud ka veekauss, läbinisti jääs“ (tl 60).

2-19-13681

Kui kolmas isik varastas koera mänguplatsilt, jääb ebaselgeks, miks tema või keegi kolmas

tõi koera tagasi mänguplatsile ja jättis nõu veega. Hageja väite koera varguse kohta seab

kahtluse alla ka see, et hageja ei teavitanud politseid koera vargusest. Hageja 04.01.2020

menetlusdokumendis esitatud väide, et ta palus politseilt abi seoses koera vargusega, on

tõendamata. Asjaolu, et koer läks kaduma hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu, kinnitab

kaudselt ka see, et hageja ei teinud Facebookis postitust koera kadumise kohta samal päeval,

millal koer väidetavalt varastati vaid alles järgmisel päeval. Lisaks sai kostja kujundada

seisukohta koera kadumise kohta CC ja HH kommentaaride alusel, kus puudub teave koera

varguse kohta.

18. Väide nr 2 vastab tegelikkusele ja selle avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 2

alusel. Kostja tõendab väite nr 2 tõele vastavust LL järgmise kommentaariga: „Aga olen ka

varem tähele pannud et see sama koerake on talvel ööseks koerte mänguväljakule unustatud,

või siis nagu omanik väidab, koer röövitud“ (tl 65). Kostja väidet, et hageja unustas koera

mänguväljakule, kinnitab ka PP kommentaar: „Läks parki ja unustas koju minnes kaasa

võtta“ (tl 63). Vestlusest, kuhu PP oma kommentaari jättis, nähtub, et märgitud kommentaar

käib hageja ja tema koera kohta. Asjaolu, et hageja unustas koera mänguväljakule, kinnitab

ka DD kommentaar: „Selle sama pikajalgse taksiga oli intsident, kus ta oli jäetud terveks

ööks miinuskraadidega koerte mänguväljakule lõdisema“ (tl 95). Kohus loeb eeltoodud

kommentaaridega tõendatuks, et hageja on unustanud koera mänguväljakule.

19. Kommentaarides nr 2a ja 2b ei ole kostja avaldanud, et hageja hoiab koera õues ketis.

Kommentaarides on kostja esitanud küsimuse, kas hageja hoiab koera õues ketis. Küsimuse

esitamine nähtub sellest, et: 1) kostja postitas kommentaarid repliigina hageja ja DD

kommentaarile; 2) kommentaaride lõpus on küsimärgid; 3) hageja kommentaari juures on

pilt koerast õues (tl 12, tl 73), mis kinnitab, et kostjal võis tekkida küsimus koera õues ketis

hoidmise kohta; 4) asjaolu, et vestluse kontekst võis tekitada lugejal ja sealhulgas ka kostjal

arusaama koera ketis hoidmise kohta kinnitab ka KK kommentaar: „Taks ketis

ohohohohohooo mis asja“ (tl 12); 5) kui kostja postitas kommentaari nr 2b repliigina DD

kommentaarile, järgnes sellele DD vastus: „Seda ei oska kommenteerida, ei ela enam

sealkandis, kuid julgen väita, et omanik ei sobi loomapidajaks“ (tl 13). Kuna kostja ei ole

avaldanud hageja vaidlustatud väidet, puudub vajadus hinnata väite tõelevastavust ja väite

avaldamise õigusvastasust.

20. Väide nr 4 on väärtushinnang ning selle avaldamine ei olnud õigusvastane.

Väärtushinnangu avaldamisel realiseeris kostja õigust sõnavabadusele. Kostja avaldas

väärtushinnangu soovist juhtida avalikkuse tähelepanu tekkinud probleemile. Avalikkusel

esineb põhjendatud huvi saada teada taolistest juhtumitest. Väärtushinnang ei olnud

vulgaarne, hageja inimväärikust alandav ega hagejat mõnitav. Hageja maine kahjustamine

oli õigustatud ning väärtushinnangu avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1046 lg 1

teise lause ja lg 2 alusel.

21. Kostja on tõendand, et kui hageja koer läks kaduma veebruaris 2017, leiti ta ja toodi

varjupaika.

Varjupaigas

selgus,

et

koer

kandis

mikrokiipi,

kuid

koer

oli

lemmikloomaregistrisse kandmata (tl 60 – 61). Koera registreerimine lemmikloomaregistris

on vajalik selleks, et tagada looma elu ja tervise kaitse. Kandmata koera registrisse on

hageja käitunud hooletult, seades selliselt koera elu ja tervise ohtu.

22. Kostja esitas LL järgmise kommentaari hageja koera kohta: „Samuti on ta Kalamajas

tänavalt üksinda jalutamas leitud“ (tl 65). Märgitud kommentaariga on tõendatud, et hageja

lasi koeral üksinda jalutada. Lastes koeral üksinda jalutada seadis hageja koera elu ja tervise

ohtu.

23. Hageja kommentaariga on tõendatud, et tema koer hammustab teisi koeri, mistõttu ei lase

hageja koera ketist lahti (tl 79). Olukorras, kus hageja koer hammustab teisi koeri, kuid

vaatamata sellele lasi hageja koeral üksinda jalutada, rikkus hageja Tallinna koerte ja

2-19-13681

kasside pidamise eeskirja § 2 lg-t 2. Lisaks seadis hageja oma käitumisega koera elu ja

tervise ohtu.

24. Hageja avaldas järgmise kommentaari: „Tavalisel lasen Lote Telliskivi Rimi taga ketist

lahti. Kuna ta juba 2. a ilusti sõna kuulanud, siis läksin eile natsa ülbeks ja jooksime üle tee,

et muusikat kuulata. Nii kui inimesi nägi oli kadunud“ (tl 66). Hageja kommentaarist

nähtub, et hageja lasi koera jalutusrihmast lahti ja tegi seda kohas, kus võib kohata inimesi,

mis kinnitab, et tegemist oli avaliku kohaga. Asjaolu, et hageja viibis koeraga jalutusrihmata

avalikus kohas, on tõendatud ka LL kommentaariga: „XX nägin teid jalutamas eile koeraga

Peatuse baari juures, panin tähele, et koer oli ilma rihmata. Inimesi on seal kandis just palju

sest nädalavahetus ju..“ (tl 80). Viibides avalikus kohas koeraga, kes ei olnud jalutusrihma

otsas, rikkus hageja Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg-t 2 ja seadis ka koera

tervise ohtu. Asjaolu, et koer viibis avalikus kohas koos hagejaga, ei vähendanud sellega

kaasnenud riski. Koera kui looma käitumine on reeglina ettearvamatu ja koera

jalutusrihmast lahti laskmine avalikus kohas võib ohustada nii koera, kui ka teiste loomade

ning ka inimeste tervist.

25. LL 14.07.2019 seletusest nähtub: „13. juuli 2019 õhtu poolikul istusime rahumeelselt ja

lustlikult baltijaama piirkonnas. Üks hetk tuli kusagilt põõsastest välja väga pikk ja

kummaline naine, kaasas koer. Koer oli ilma rihmata ei millegita. Ilmselgelt kartis naist.

Oli närviline, saba jalge vahel, ehmatas iga liigutuse peale. Sisuliselt surus koera meie

seltskonda, et võtke mängige ja lahkus. Mingi hetk naases (ta oli täiesti purupurjus lisaks

kummalisele käitumisele) käes tühi veinipudel ja ähvardas selle meile kõigile pähe puruks

lüüa. Siis kadus jälle kusagile eemale võsasse ja hakkas tühje pudeleid kasti loopima puruks.

Me istusime seal väga pikal. Naine oli kadunud. Ei tulnudki tagasi, möödas oli raudselt mitu

tundi. Koer mängis ja tundis hästi meiega. Tõmbas kohe sülle kerra ja jäi magama. Võtsime

endaga koju“ (tl 114). Eesti Loomakaitse Liidu 16.08.2019 avaldusega politseile ja

Veterinaar- ja Toiduametile on tõendatud, et LL kirjutab 14.07.2019 seletuses hagejast ja

tema koerast (tl 115 – 116). Eesti Loomakaitse Liidu avaldusega on tõendatud, et seltskond,

kellele hageja koera jättis, toimetas koera varjupaika. Hageja, jättes koera kolmandate

isikute kätte, veendumata seejuures, et kolmandad isikud ei kujuta endast ohtu loomale, on

käitunud koera suhtes hooletult ja seadnud koera tervise ohtu.

26. Isegi juhul, kui hageja on loonud kodus koera jaoks head elamistingimused ja hageja laseb

koeral vabalt ringi joosta Telliskivi Rimi taga asuvas kõrvalises kohas, on eelnevalt

käsitletud asjaolude ja tõenditega tõendatud, et hageja on seadnud koera elu ja tervise ohtu.

27. Väide nr 5 on faktiväide, mis vastab tegelikkusele ja seega ei olnud selle avaldamine

õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. LL avaldas kommentaari hageja koera kohta: „Samuti

on ta Telliskivis tänavalt üksinda jalutamas leitud“ (tl 65). Kommentaarist nähtub, et koer

jalutas tänaval üksi, st hageja või kolmanda isiku järelevalveta. KK avaldas järgmise

kommentaari: „Palun teavitage Paljasaare loomade varjupaika. See koer on mitu nädalat

„telliskivi“ joodikutega pundis kuniks ta ilmselt hüljati sest hulgub nüüd omapäi. Enne hoiti

teda ikka süles ja rihma otsas“ (tl 86). AA avaldas kommentaari hageja koera kohta:

„Koguaeg pidi siin lahtiselt jooksma nagu oma kodus“ (tl 86). Märgitud kommentaaridega

on tõendatud, et hageja lasi koeral üksinda ilma järelevalveta jalutada.

28. Väide nr 6 on faktiväide, mis vastab tegelikkusele ja seega ei olnud selle avaldamine

õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. Mõistlik isik saab kommentaarist nr 5 ja selles

sisalduvast väitest nr 6 aru nii, et koer viibis asotsiaalide seltskonnas. Määrav seejuures ei

ole see, kas koer sattus asotsiaalide seltskonda juhuslikult või hageja tahtel. Hageja kinnitas

04.02.2020 menetlusdokumendis, et ta laseb pompsidel koeraga jalutada. Hageja avaldas

järgmise kommentaari: „Lotel on jah päevaks paari õlle eest hoidjad palgatud (rikaste

inimeste värk). Lotele ei meeldi päeval üksi kodus olla ja sellepärast jalutab pompsidega“

(tl 89). Lisaks avaldas hageja kommentaari, et: „No kujuta ette, et pompsid ongi tema uus

2-19-13681

pere“ (tl 94). Kohtu hinnangul saab hageja kasutatud mõistet „pompsid“ samastada kostja

väites nr 6 kasutatud mõistega „asotsiaalid“. Hageja 04.02.2020 menetlusdokumendis

esitatud kinnituse ja märgitud kommentaaridega loeb kohus tõendatuks, et hageja koer

viibis asotsiaalide seltskonnas. Hageja tsiteeritud kommentaaridest nähtub, et ta lasi

asotsiaalsetel inimestel õlle eest koeraga jalutama minna. Seega vastab tegelikkusele kostja

väide, et hageja koer sattus asotsiaalide kätte.

29. Kuna hageja poolt vaidlustatud kostja faktiväidete ja väärtushinnangu avaldamine ei olnud

õigusvastane, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.

Apellatsioonkaebus

30. Hageja esitas 30.09.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

31. Kohus on otsuse tegemisel ebaõigesti tuginenud internetikommentaaridele, mis on

ebausaldusväärsed tõendid. Facebooki kommentaarid ei ole isikustatud ja on kirjutatud

asjaga mitte seotud inimeste poolt. Samuti ei viibinud inimesed sündmuste juures ja ei saa

olla kursis sündmustega, mida nad ise näinud ei ole. Need, kes väidetavalt viibisid mingite

sündmuste juures, peaksid oma sõnu kinnitama kohtus ütlusi andes või kirjalikult. LL on

asjast huvitatud isik ja ei sobi seetõttu tunnistajaks.

32. Hageja ei nõustu kohtu poolt hageja 22.02.2017 Facebooki teatele (tl 57) antud

tõlgendusega ning sellega, et mõistlik inimene peaks mõistma hageja lauseid teisiti kui need

on kirja pandud. Hageja ei ole nõus järeldusega, et jäätunud joogikauss koerteplatsil

tõendaks koera kaotamise fakti ning et järgmisel päeval internetti üles pandud kuulutus

koera vargusest tõendab kaotamise fakti.

33. Kostja kommentaarid 2a ja 2b on hageja au riivavad. Isegi, kui lause lõpus on küsimärk,

siis kahjustavad sellised väited ikkagi hageja mainet. Kostja lisas küsimusele ebakohased

väärtushinnangud (tl 12 ja 13), mistõttu tekkis teistes inimestes arusaam, et hageja hoiab

koera ketis õues.

34. Väide nr 4 on kontrollitav objektiivsete kriteeriumide alusel. Hageja ei nõustu, et koera

registrisse kandmata jätmine, tõestab tema hooletut käitumist koera suhtes. Kiip jäi

registreerimata ainult seetõttu, et hageja ja loomaarst mõistsid üksteist valesti. Praegu on

koer registreeritud hageja nimele (mikrokiibi number XXXXXXXXXXXXXXX).

35. Hageja selgitas 13.07.2019 sündmuse asjaolusid ning märkis, et see on ainult üks sündmus,

mis juhtus tänu halbadele kokkusattumustele. Kostja hakkas lisaks esitama valeandmeid

koera 2,5 aasta elu kohta, millega ta kursis ei ole. Kostja avaldas valeandmeid selle kohta,

et hageja laseb koeral juba kaks aastat järjest üksinda valveta tänavatel ringi joosta (tl 157).

36. Väite hindamisel, et hageja koer sattus asotsiaalide kätte, omab tähtsust, kas hageja andis

koera kellelegi hoida või jooksis koer üksi tänaval ning sattus juhuslikult võõraste inimeste

kätte.

Vastustaja seisukoht

37. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

38. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse

2-19-13681

tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on

oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

39. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 19.01.2021 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Taotluses palub hageja täiendada protokolli hageja kommentaaride ja seisukohtadega.

40. Ringkonnakohus jätab taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. TsMS § 50 lg 1

kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja

muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te

2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on

sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt

või tõendamise aspektist. Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral

istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada

protokolli menetlusosalise soovitu kohaselt. Protokolli parandamise taotlus lisatakse

protokolli juurde.

41. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude

uut tuvastamist vajalikuks.

42. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

43. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda

internetikommentaaridele, kuna need on isikustamata ja ebausaldusväärsed. Käesolevas

asjas vaidlustatud faktiväited tuginevad eelkõige hageja enda poolt Facebook’i XXX grupis

kirjutatud kommentaaridele. Maakohus on kõigile neile kommentaaridele otsuses

põhjalikult viidanud. Nendest kommentaaridest nähtub, et hageja on ka varem koera

mänguväljakul kaotanud ja sellest Facebook’i XXX grupis teatanud. Samuti nähtub hageja

enda kommentaaridest, et ta laseb koera ketist lahti, on lasknud koeral üksinda jalutada ja

andnud ka asotsiaalide, keda hageja nimetab pompsideks, hoole alla. Hageja poolt

algatatud teemal seoses tema koera kadumisega avaldasid mitmed grupi liikmed neile

teadaolevaid asjaolusid selle koera kohta. Nende inimeste poolt avaldatut pole põhjust

pidada ebausaldusväärseks. Nõustuda ei saa hageja arvamusega, et kommentaarid on

kirjutatud asjaga mitteseotud isikute poolt, kes ei ole ise viibinud sündmuste juures.

Tegemist on piirkondliku sotsiaalmeedia grupi liikmetega, kelle poole hageja on ise

pöördunud seoses oma koera kadumisega. Avaldatud kommentaaridest nähtub, et inimesed

kirjutavad sellepärast, et on mures koera saatuse ja heaolu pärast.

44. LL, kes viibis 13.07.2019 õhtul koos oma seltskonnaga Telliskivi Loomelinnaku pargis ja

kelle juurde hageja koera jättis ning lahkus, pole põhjust pidada asjast huvitatud isikuks. LL

toimetas koera Tallinna loomade varjupaika, kirjutas juhtunu kohta seletuse ja rohkem tal

hagejaga puutumust pole.

45. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt hageja 22.02.2017 Facebooki teatele antud

tõlgendusega. Hageja ei ole tõendanud, et koer oleks temalt varastatud. Seetõttu ei saa

hageja ette heita, et inimesed räägivad koera kaotamisest, mitte vargusest.

46. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole oma kommentaarides väitnud, et kostja hoiab

koera õues ketis, vaid esitas selle kohta küsimuse. Hageja on oma kommentaarides ise

korduvalt kasutanud väljendit, et ta laseb koera ketist lahti, mistõttu võis grupi liikmetel

tekkida küsimus, kas hageja hoiab koera ketis.

47. Kolleegium nõustub maakohtuga, et väide „koer on hageja juures reaalses ohus“, on

väärtushinnang, mille ümberlükkamist ei saa nõuda. Hageja avaldas sellega oma arvamust.

Väärtushinnang ei olnud vulgaarne, hageja inimväärikust alandav ega hagejat mõnitav.

Selle avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel.

2-19-13681

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul

pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

49. Maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 1900 eurot,

mille suurust pole hageja vaidlustanud.

50. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3

järgides ka ringkonnakohus.

51. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulu-

nimekirja põhjal. Kostja taotleb 300 euro hüvitamist 3 t õigusabi eest tasumääraga

100 eurot/t (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja tutvus kaebusega (1 t) ja koostas vastuse

(2 t). Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Kostja on

maksnud esindajale tasu ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista 300 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.

52. Hageja vabastati ringkonnakohtu 10.11.2020 määrusega apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi korras riigilõivu (500 eurot) tasumisest.

53. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud

täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antus

menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb hagejalt välja mõista

riigituludesse riigilõiv summas 500 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)