2-16-16902/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-16902

Tsiviilasi

XX ja CC hagi QQ vastu 6518,29 euro ja viivise

saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. detsembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja CC määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad XX (isikukood XXXXXXXXXXX), CC

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Kostja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-16902

osas, millega mõisteti XX-lt ja CC-lt solidaarselt QQ kasuks välja menetluskulud

2012,98 eurot ületavas osas ning jäeti pärast poolte vastastikuste menetluskulude

nõuete tasaarvestust QQ-lt XX ja CC kasuks solidaarselt välja mõistmata

menetluskulud 1497,84 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud 2012,98 eurot ületavas

osas XX-lt ja CC-lt solidaarselt QQ kasuks välja mõistmata ning mõista poolte

menetluskulude nõuete tasaarvestuse tulemusena QQ-lt XX ja CC kasuks solidaarselt

välja menetluskulud 1811,18 eurot.

3. Harju Maakohtu 30. detsembri 2020. a määrus on jõustunud osas, millega XX ja CC

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati osaliselt ning QQ-lt mõisteti

XX ja CC kasuks solidaarselt välja menetluskulud 3824,16 eurot.

4. Rahuldada XX ja CC määruskaebus osaliselt.

5. Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada XX ja CC menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

5.2. Mõista QQ-lt XX ja CC kasuks solidaarselt välja menetluskulud 3824,16

eurot.

5.3. Rahuldada QQ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

5.4. Mõista XX-lt ja CC-lt solidaarselt QQ kasuks välja menetluskulud 2012,98

eurot.

2 (8)

5.5. Tasaarvestada

pooltelt

vastastikku

väljamõistetud

menetluskulud

(tervikresolutsiooni p-d 5.2 ja 5.4) ning tasaarvestuse tulemusena mõista QQ-

lt XX ja CC kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1811,18 eurot.

5.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb QQ-l tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Jätta rahuldamata XX ja CC taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50

eurot tagastamiseks.

7. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud XX ja CC (hagejad) hagi QQ (kostja) vastu

kahjuhüvitise 6518,29 eurot ja viivise välja mõistmiseks.

Harju Maakohus jättis 5. juuli 2018. a otsusega hagi rahuldamata ning mõistis hagejatelt

solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. märtsi 2019. a otsusega Harju Maakohtu 5. juuli 2018. a

otsuse hagi rahuldamata jätmist puuduvas osas osaliselt. Samuti tühistas ringkonnakohus

maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus tegi

tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hagejate kasuks

solidaarselt välja kahjuhüvitise 4848,61 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 1027,18 eurot ja edasi viivise protsendina põhinõudest (4848,61 eurot) seadusjärgses

määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud (sh apellatsioonimenetluse kulud) jättis

ringkonnakohus 25,6% ulatuses hagejate kanda ja 74,4% ulatuses kostja kanda.

Ringkonnakohus märkis, et hagejad vastutavad kostja menetluskulude hüvitamise eest

solidaarselt. Ringkonnakohtu otsus jõustus 12. juunil 2019.

2. Hagejad esitasid 21. mail 2018 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse, mille kohaselt on hagejate menetluskuludeks maakohtus riigilõiv 475 eurot,

ekspertiisikulu 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2730 eurot koos käibemaksuga. Hagejad

esitasid 21. veebruaril 2019 Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse, mille kohaselt on hagejate menetluskuludeks ringkonnakohtus riigilõiv 475 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 780 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub ringkonnakohtu

21. veebruari 2019. a istungil osalemise kulu 180 eurot koos käibemaksuga. Hagejad esitasid

14. juunil 2019 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaks määramise avalduse, milles palusid

kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud kokku summas 3898,56 eurot.

Hagejad on palunud välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Hagejad on kinnitanud, et

nad ei ole käibemaksukohustuslased ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada.

Kostja ei ole hagejate menetluskuludele vastu vaielnud.

3. Kostja esitas 21. mail 2018 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks maakohtus lepingulise esindaja

3 (8)

õigusabikulud 6127,20 eurot koos käibemaksuga ning tasu dokumentide skaneerimise ja

koopiate tegemise eest 143,44 eurot. Samuti on kostja menetluskuluks ekspertiisikulu 600

eurot. Kostja esitas 21. veebruaril 2019 ja 25. veebruaril 2019 Tallinna Ringkonnakohtule

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milliste järgi on kostja menetluskuludeks

ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 2136 eurot ja 576 eurot koos käibemaksuga. Kostja

on palunud välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada.

Hagejad vaidlesid kostja maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludele vastu.

4. Harju Maakohtu 5. juuli 2018. a otsusega tagastati kostjale ekspertiisikulude katteks enam

tasutud 100 eurot ja Harju Maakohtu 29. detsembri 2020. a määrusega tagastati hagejatele

ekspertiisikulude katteks enam tasutud 100 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 30. detsembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagejate

ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ning mõistis kostjalt hagejate

kasuks solidaarselt välja menetluskulud 3824,16 eurot ja hagejatelt solidaarselt kostja kasuks

välja menetluskulud 2326,32 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude

nõuded, mille tulemusena mõistis kohus kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja

menetluskulud 1497,84 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

seadusjärgses määras.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagejate põhjendatud ja vajalik menetluskulu

hagilt tasutud riigilõiv 475 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 475 eurot ja

ekspertiisikulu 500 eurot. Samuti on kohtuvaidluse asjaolusid (haginõue, esitatud

menetlusdokumentide sisu ja maht, asja lahendamine kohtuistungil) arvestades põhjendatud ja

vajalik hagejate lepingulise esindaja kulu maakohtus 22,75 tundi tunnihinnaga 120 eurot (koos

käibemaksuga), s.o kokku 2730 eurot koos käibemaksuga, ning ringkonnakohtus 8 tundi

tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga), s.o kokku 960 eurot koos käibemaksuga.

Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejate menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hagejate lepingulise esindaja poolt osutatud

ning need toimingud on olnud hagejate esindamiseks põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodut

arvestades leidis maakohus, et hagejate põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku on 5140

eurot koos käibemaksuga, millest riigilõiv on 950 eurot, ekspertiisikulu 500 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 3690 eurot.

Kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on ekspertiisikulu 500 eurot. Maakohus ei pidanud

põhjendatuks dokumentide skaneerimise ja koopiate tegemise kulu 143,44 eurot. Samuti ei

pidanud maakohus põhjendatud kuluks kohtukõne teeside koostamise kulu 2 tundi.

Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, sh keskmisest

rohkem ehitustehniline vaidlus, asja lahendamine kohtuistungil) arvestades pidas kohus

ülejäänud osas toiminguid maakohtus 42 tunni 24 minuti ulatuses tunnihinnaga 138 eurot (koos

käibemaksuga), s.o kokku 5851,20 eurot põhjendatud ja vajalikuks. Samuti pidas kohus

põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 19 tundi

tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga), s.o kokku 2736 eurot koos käibemaksuga.

Toimiku

materjalidest

nähtuvalt

on

kostja

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi kostja lepingulise esindaja poolt osutatud ning

need toimingud on olnud kostja esindamiseks põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodut arvestades

leidis maakohus, et kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 9087,20 eurot, millest

ekspertiisikulu on 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 8587,20 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4 (8)

6. Hagejad esitasid vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu

määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja

menetluskulud suuremas ulatuses kui 1200,13 eurot ja millega maakohus jättis pärast

tasaarvestust kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõistmata menetluskulud summas

1126,19 eurot. Hagejad palusid tühistatud osas teha uue määruse, millega mõista pärast

tasaarvestust kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2624,03 eurot. Samuti

palusid hagejad määruskaebuse rahuldamisel tagastada tasutud riigilõiv 50 eurot.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus sisuliselt hinnanud kostja lepingulise esindaja toimingute

ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja ajakulu on hagejate esindaja ajakulust

rohkem kui kaks korda suurem. Hageja kannab menetluses suuremat tõendamiskoormist,

mistõttu saab eeldada, et hagejate esindaja ajakulu kujuneb suuremaks kostja esindaja ajakulust.

Arvestades töö tegelikku mahtu ja ajakulu on kostja lepingulise esindaja toimingute

põhjendatud ajakulu järgmine: kostja vastuse (sisuline maht 5 lk) koostamise (toiming nr 1)

puhul 4 tundi; hagejate seisukoha analüüsi, vastuse koostamise ekspertiisi taotlusele (sisuline

maht 3 lk), telefoninõupidamiste (toiming nr 2) puhul 2 tundi; kostja seisukoha koostamise

hagejate teatisele (sisuline maht 2 lk), kohtule ja kliendile e-kirjade koostamise ja kliendiga

nõupidamiste (toiming nr 3) puhul 1 tund; kohtule vastuväidete koostamise (sisuline maht 1 lk),

kliendile seoses ekspertiisiga e-kirja koostamise ja telefoninõupidamise (toiming nr 4) puhul 1

tund. Kliendile seoses eksperdi päringuga e-kirja koostamise ja telefoninõupidamiste (toiming

nr 5) ajakulu 24 minutit on põhjendatud ajakulu, aga kliendile ja kohtule e-kirjade koostamise

(toiming nr 6) ajakulu 42 minutit asemel saab pidada põhjendatud ajakuluks 30 minutit.

Põhjendamatu on ajakulu paikvaatluseks ettevalmistamiseks ja küsitav on ka esindaja vajadus

paikvaatlusel osalemiseks (toiming nr 7), mistõttu saab põhjendatud ajakuluks pidada 30

minutit. Lisaks, arvestades töö tegelikku mahtu ja ajakulu, saab ekspertiisi osas seisukoha

koostamise, kliendiga telefoninõupidamiste, tunnistajaga kirjavahetuse, nõude suurendamisele

vastuse koostamise, kohtuistungiks ettevalmistamise, tunnistajast kohtu teavitamise ja

menetluskulude nimekirja koostamise (toiming nr 8) põhjendatud ajakuluks pidada 6 tundi 36

minutit; hagejate täiendava seisukoha analüüsi, 24. aprilli 2018. a istungil osalemise, kliendiga

suhtluse ja protokolli parandamise taotlusele vastuse koostamise (toiming nr 9) põhjendatud

ajakuluks pidada 2 tundi ning kohtukõne teeside koostamise ja menetluskulude nimekirja

täiendamise (toiming nr 10) põhjendatud ajakuluks pidada 4 tundi.

Apellatsiooniastme menetluskuludega seoses on põhjendamatu kostja uue esindaja ajakulu asja

materjalidega tutvumisele (toiming nr 11) ja toimikutega tutvumisele (toiming nr 12). Samuti

tuleks vähendada toiminguga nr 11 hõlmatud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi

ajakulu 1 tunnini. Põhjendamatu on ka kliendiga nõupidamise ajakulu (toiming nr 13).

Arvestades töö tegelikku mahtu ja ajakulu, on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise

(sisuline maht 5 lk) (toiming nr 14) põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Kohtuistungiks

ettevalmistamise (toiming nr 15) puhul saab põhjendatud ajakuluks pidada 2 tundi.

Ringkonnakohtu istungil osalemise (toiming nr 16) ajakulu 1,5 tundi on põhjendatud.

Hagejate väitel on kostja põhjendatud menetluskulud 4688 eurot, millest lepingulise esindaja

kulud on 4188 eurot ja ekspertiisikulu 500 eurot. Menetluskuludest 25,6% tuleb jätta hagejate

kanda, s.o 1200,13 eurot.

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5 (8)

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja

kasuks välja menetluskulud 2012,98 eurot ületavas osas ning jättis pärast poolte vastastikuste

menetluskulude nõuete tasaarvestust kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõistmata

menetluskulud 1497,84 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue

määruse, millega jätab menetluskulud 2012,98 eurot ületavas ulatuses hagejatelt solidaarselt

kostja kasuks välja mõistmata ning mõistab poolte menetluskulude nõuete tasaarvestuse

tulemusena kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1811,18 eurot.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel.

10. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hagejad vaidlustavad maakohtu määrust

osas, milles maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses

kui 1200,13 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 5) ja jättis pärast tasaarvestust kostjalt

hagejate kasuks välja mõistmata menetluskulud summas 1126,19 eurot (maakohtu määruse

resolutsiooni p 7). Seega ei vaidlustata maakohtu määrust osas, milles maakohus on kostjalt

hagejate kasuks välja mõistnud menetluskulud 3824,16 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni

p 3). Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

11. Hagejad ei vaidlusta maakohtu määrust kostja kantud ekspertiisikulu osas ega osas, milles

maakohus pidas põhjendatuks kostja lepinguliste esindajate tunnihinda, kostjale seoses

eksperdi päringuga e-kirja koostamise ja telefoninõupidamiste (toiming nr 5) ajakulu 24 minutit

ning ringkonnakohtu istungil osalemise (toiming nr 16) ajakulu 1,5 tundi. Seda arvestades ei

kontrolli ringkonnakohus kostja lepinguliste esindajate tunnihinna ning nimetatud toimingute

põhjendatust ja vajalikkust ega ekspertiisikulu hagejatelt välja mõistmist.

12. Esmalt selgitab kolleegium, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas

kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab

kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud

toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik.

Kuivõrd menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus

sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel

kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

13. Hagejad heidavad määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei ole sisuliselt

hinnanud kostja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu põhjendatust ja vajalikkust.

Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt kontrollinud, kas

menetluskulude nimekirjas esitatud menetlusdokumendid on esitatud ning kas toimingud olid

kostja

esindamiseks

põhjendatud

ja

vajalikud.

Samuti

arvestas

maakohus

menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning kohtuvaidluse asjaoludega, sh asja keerukusega,

leides, et tegemist oli keskmisest keerukama ehitustehnilise vaidlusega. Asjas tuli välja

selgitada, kas poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks oleva korteri välispiirete

konstruktsioon

vastab

ehitamise

aluseks

olevale

projektdokumentatsioonile

ja

kvaliteedinõuetele, kas võimalikud juurde- või ümberehitused mõjutavad korteri soojapidavust

ning millised tööd on vajalikud võimalike korteri soojustamisega seotud puuduste

kõrvaldamiseks. Seejuures on maakohus olukorras, kus maakohus pidas toimingut

põhjendamatuks või ajakulu ülepaisutatuks, vähendanud menetluskulu.

6 (8)

14. Määruskaebuse

väite

kohaselt

viitab

kostja

esindajate

toimingute

ajakulu

ebamõistlikkusele see, et kostja esindajate ajakulu on hagejate esindaja ajakulust rohkem kui

kaks korda suurem, kuigi hageja kannab menetluses suuremat tõendamiskoormist. Kolleegium

märgib, et asjaolust, et hagejate esindajal kulus vähem aega menetlustoimingute tegemiseks kui

kostja esindajatel, ei saa järeldada kostja esindajate ajakulu põhjendamatust. Esindajate ajakulu

ei pea olema võrdne. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata,

kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte

võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 18. mai

2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Seejuures, kui hagejad on asjaolud ja neid

tõendavad tõendid oma nõude põhjendamiseks esitanud, siis on ka kostjal kohustus oma

vastuväiteid omakorda tõendada (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

53-10, p 13). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

15. Vastuseks määruskaebuses kostja maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise

osas esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.

15.1. Hagejad on määruskaebuses leidnud, et arvestades töö tegelikku mahtu ja ajakulu, saab

kostja lepingulise esindaja maakohtus teostatud toimingute nr 1–4, 6 ja 8–10 ajakulu pidada

väiksemas mahus põhjendatuks. Kolleegium selgitab, et asjaolu, et hagejad ei nõustu maakohu

hinnanguga toimingutele kulunud aja põhjendatuse kohta, ei anna alust nimetatud toimingutele

kulunud aja vähendamiseks ja maakohtu määruse selles osas tühistamiseks. Ainuüksi teise

menetlusosalise hinnang sellele, kui ajamahukas konkreetne menetlustoiming võis olla, ei anna

ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks (vt nt Riigikohtu 26. oktoobri

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Kohtule esitatava menetlusdokumendi

ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka

asjaolude analüüsi ja õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu

eesseisva menetluse jaoks ja mõistlikus ulatuses ka kliendiga nõupidamist. Samuti oli praeguses

asjas vajalik määrata ehitustehniline ekspertiis ja maakohtu istungil kuulati üle ka tunnistaja.

Seejuures on hagejad toonud toimingute nr 1–4 osas esile kostja menetlusdokumentide

lehekülgede arvu. Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluses ei ole normi, mis sätestab, et

dokumendi

koostamiseks

kulunud

põhjendatud

aja

kindlaksmääramine

sõltub

menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Põhjendatud kulu suurus sõltub siiski eelkõige

dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist.

15.2. Määruskaebuse väite kohaselt on põhjendamatu ka kostja lepingulise esindaja ajakulu

paikvaatluseks ettevalmistamiseks ja küsitav on ka esindaja vajadus paikvaatlusel osalemiseks

(toiming nr 7). Kolleegium märgib, et kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud

kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on

pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (vt Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr

2-18-7550/80, p 15). Selliseks kuluks on mh paikvaatlusel osalemise ja selleks ettevalmistamise

kulu. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul

viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja

kutse-eetika nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt

asjakohatu. Maakohus, leides, et ettevalmistus paikvaatluseks ja paikvaatlusel osalemine olid

põhjendatud, ei ületanud diskretsiooni piire. Menetlusosalise esindajal on võimalik soovi korral

vaatlusel osaleda. Samuti eeldab paikvaatlusel osalemine eelnevalt vajalike asjaolude enesele

selgekstegemist.

16. Vastuseks

määruskaebuses

kostja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude

kindlaksmääramise osas esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.

16.1. Hagejad heidavad maakohtule ette seda, et maakohus jättis arvesse võtmata, et kostja

vahetas menetluse kestel esindajat ja uue esindaja vaidlusega kurssi viimisest tingitud kulusid

7 (8)

hagejad hüvitama ei pea. Kolleegium nõustub hagejatega, et kostja lepingulise esindaja

vahetusest tingitud menetluskulud ei ole esitatud asjaoludel põhjendatud.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui

need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Ajakulu, mis läks uuel

esindajal asja materjalidega tutvumiseks, kuulub hüvitamisele, kui see tekkis lepingulise

esindaja vahetamise vajaduse tõttu. Lepingulise esindaja vahetamise vajaduseks saab lugeda

vaid asjaolusid, mis objektiivselt takistavad sama esindajaga jätkamist. Õigusteoorias on peetud

sellisteks asjaoludeks näiteks kliendilepingu lõpetamist lepingulise esindaja poolt, esindaja

ootamatut haigestumist või pikaajalist komandeeringut (Kõve, V., Velbri, E-K. TsMS § 175,

komm 3.4.3.5. –

Kõve, V. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. I. I-V osa (§-d 1-305):

kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Praeguses asjas ei ole kostja vaatamata

hagejate vastavasisulistele etteheidetele esile toonud asjaolusid, mis objektiivselt takistasid

sama esindajaga jätkamist. Heas usus toimival menetlusosalisel tuleks vastavad põhjendused

menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitada omal algatusel (vt Riigikohtu

9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Seega ei ole kostja uue

lepingulise esindaja asja materjalide ja tsiviilasja toimikutega tutvumise kulu (osa toimingust

nr 11 ja toiming nr 12) põhjendatud ning hagejad ei pea hüvitama sellest tingitud

õigusabikulude suurenemist.

16.2. Lisaks on hagejad määruskaebuses leidnud, et maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse

analüüsi (osa toimingust nr 11) põhjendatud ajakulu tuleks vähendada 6 tunnilt (kostja

menetluskulude nimekirja järgi arvestatud koos asja materjalidega tutvumisega) 1 tunnini ning

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise (toiming nr 14) põhjendatud ajakulu 6 tunnilt 3,5

tunnini. Kolleegium leiab, et kostja lepinguline esindaja on kulutanud põhjendamatult palju

aega nimetatud toimingutele, aga ei nõustu hagejate esile toodud põhjendatud ajakuluga.

Maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse läbitöötamisele ning apellatsioonkaebusele vastuse

koostamiseks kulunud aega tuleb hinnata koos, sest toimingute eesmärgiks sai olla

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse

ja vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu ning asjaolu, et arvestatavas osas olid pooled

oma väited juba esimeses kohtuastmes esitanud, on kolleegiumi hinnangul vandeadvokaadist

esindajal põhjendatud kulutada nimetatud toiminguteks kokku 6 tundi. Kolleegium möönab, et

kostja uuel esindajal võis kuluda nimekirjas märgitud aeg, kuid eelnevalt p-s 16.1 toodud

põhjendustel tuleb jätta arvestamata kostja uue esindaja tõttu tekkinud dubleerivate kuludega.

16.3. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et esindaja ja menetlusosalise nõupidamise (toiming nr

13) ajakulu 1 tund on põhjendamatu. Esindajal tuleb menetluse käigus järgida esindatava huve

ja juhiseid. Nii on ka Riigikohus leidnud, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise

suhtlus on põhjendatud ja vajalik toiming kliendi huvide kaitsel (vt Riigikohtu 13. juuni 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Vaidluse asjaolusid arvestades ei saa kostjaga

suhtlemist 1 tunni ulatuses pidada ülemääraseks ajakuluks. Samas on hagejad põhjendatult

viidanud sellele, et ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise (toiming nr 15) ajakulu 2,5 tundi

on ülepaisutatud. Kuigi kohtuistungiks ettevalmistamine on istungil osalemiseks vajalik, siis

arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja menetluse käiku ning asjaolu, et pooled vaidlesid

samade küsimuste üle alates menetluse algusest, on kolleegiumi hinnangul kohtuistungiks

ettevalmistamine põhjendatud 2 tunni ulatuses. Istungiks ettevalmistamise ajakulu hindamisel

tuleb arvestada asjaoluga, et lepinguline esindaja on juba eelnevalt menetlusdokumentidega

tutvunud.

16.4. Seega ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud lepingulise

esindaja apellatsiooniastme toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik 8,5 tunni ulatuses. Kostja

põhjendatud ja vajalik esindajakulu ringkonnakohtus on kokku 1512 eurot (10,5 tundi (= 19 –

8,5) × 144 eurot).

8 (8)

17. Kuivõrd kolleegium leidis, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire kostja lepingulise

esindaja maakohtu toimingute kulu 5851,20 eurot põhjendatud ja vajalikuks pidamisel, siis on

kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku koos käibemaksuga 7363,20

eurot (= 5851,20 + 1512), millele lisandub ekspertiisikulu 500 eurot. Kuna menetluskulude

jaotuse järgi tuleb 25,6% kostja menetluskuludest hagejatel solidaarselt kanda, siis tuleb

hagejatelt solidaarselt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2012,98 eurot (= 7863,20

x 0,256). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium

menetluskulude nõuete osas vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse ja

tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud

1811,18 eurot (= 3824,16 – 2012,98).

18. Pooled on taotlenud vastaspoolelt

väljamõistetavatelt

menetluskuludelt

viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Et tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte

vastastikused nõuded kattuvas osas, tuleb viivis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja

mõista tasaarvestuse tulemusena hüvitamata jäävalt menetluskulude osalt 1811,18 eurot.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

20. Hagejad on palunud määruskaebuse rahuldamisel tagastada tasutud riigilõiv 50 eurot.

Ringkonnakohus

selgitab,

et

kuna

TsMS § 178

lg 4

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, siis juhul, kui menetluskulude

rahaline suurus määrati kindlaks määrusega, siis sõltumata sellele esitatud määruskaebuse

rahuldamisest selle esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist ei ole alust taotleda (vt ka

Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 26).

21. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)