2-17-8764/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. veebruar 2021

Tsiviilasja number

2-17-8764

Tsiviilasi

Nadezhda Nikitina avaldus Narva-Jõesuu linn, Sepa

tn 14 korteriühistu vastu teabe saamiseks ja

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nadezhda Nikitina määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Nadezhda

Nikitina

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Tamara Luigas

Vastustaja:

Narva-Jõesuu

linn,

Sepa

tn

korteriühistu (registrikood 80033404), lepinguline

esindaja advokaat Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nadezhda Nikitina määruskaebus

osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 16. septembri 2020. a

määrus osas, millega maakohus jättis Nadezhda

Nikitina avalduse p-des 1.2.1., 1.2.2., 1.2.4.–1.2.6.

esitatud nõuded rahuldamata ning menetluskulude

jaotuse osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Jätta muus osas

maakohtu määrus muutmata.

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas

tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Nadezhda Nikitina (avaldaja) esitas 5. juunil 2017 avalduse Narva-Jõesuu linn, Sepa tn 14

korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu teabe saamiseks ja dokumentide

väljanõudmiseks.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga X. Elamus on moodustatud

korteriühistu. Korteriühistu põhikirja p 5.2 järgi kuulub ühistu üldkoosoleku pädevusse ka

juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine ning nende tasumise aluste ja korra

kehtestamine. Korteriühistu liikmetele on ebaselge, kuidas toimub juhatuse tasustamine, kuna

viimase 15 aasta jooksul pole korteriühistu üldkoosolek juhatuse arvu ja tasustamist

puudutavaid otsuseid vastu võtnud. Korteriühistu asjaajamine ei ole korrektne. Üldkoosolekute

ettevalmistamine on puudulik, liikmetele ei esitata õigeaegselt tutvumiseks seadusega

ettenähtud dokumente.

Avaldaja on 17. ja 26. aprillil 2017 saatnud korteriühistule päringud, millele ühistu ei ole

reageerinud. Seega palub avaldaja:

1.1. Kohustada korteriühistu juhatust esitama järgmist teavet:

1.1.1. Selgitus asjaolude kohta, miks korteriühistu juhatus on rikkunud põhikirja p-i 5.20 ja

mittetulundusühingu seadust (MTÜS) ning ei ole alates 2002. aastast läbi viinud korteriühistu

juhatuse valimise üldkoosolekuid.

1.1.2. Selgitus, millal, millistel asjaoludel, kellele ja mille alusel tasuti 2016. aastal

sanitaartehnilise avarii likvideerimise eest 177 eurot 96 senti, kui korteriühistul on oma

santehnik, kellele korteriühistu on tasunud 2016. aastal 486 eurot 96 senti.

1.1.3. Selgitus 2016. aasta Sepa tn 14 maja (elamu) trepikoja remonditööde, sh ka

projekteerimistööde, kohta.

1.1.4. Selgitus elamu trepikoja remondi- ja projekteerimistööde eeldatava ja faktilise

maksumuse kohta.

1.1.5. Selgitus elamu trepikodades toimunud käsipuude remondi kohta.

1.1.6. Selgitus, mille alusel kogub korteriühistu oma liikmetelt kommunaalmakseid sularahas,

kui igal ühistu liikmel on võimalus kommunaalmaksete eest tasuda kas pangaülekandega või

siis sularahas elamu läheduses asuvas postkontoris.

1.2. Kohustada korteriühistu juhatust väljastama avaldajale järgmised dokumendid:

1.2.1. Väljavõte korteriühistu juhatuse valimise koosoleku protokollist, mis tõendab praeguse

korteriühistu juhatuse volitusi.

1.2.2. Korteriühistu juhataja töö tasustamise otsuse ja kehtiva korteriühistu juhataja töötasu

määra kinnitava dokumendi koopia.

1.2.3. Korteriühistu liikmete 29. märtsil 2017 toimunud üldkoosoleku protokolli nõuetekohane

koopia.

1.2.4. Korterühistu revisjonikomisjoni 2015. aasta ja 2016. aasta majandustegevuse aruande

arutamise koosolekute protokollide nõuetekohased koopiad.

1.2.5. Korteriühistu revisjonikomisjoni koostatud korteriühistu majandustegevuse 2015. aasta

ja 2016. aasta otsuste/aktide nõuetekohased koopiad.

1.2.6. Korteriühistu juhatuse poolt ühistu liikmetele 29. märtsil 2017 toimunud ühistu liikmete

üldkoosoleku eelselt väljastatud korteriühistu 2017. aasta majandustegevuse aastakava projekti

koopia.

1.3. Võimaldama avaldajal tutvuda korteriühistu järgmiste dokumentidega:

1.3.1. 2016. aastal elamu sanitaartehnilise avarii likvideerimisega seonduvad raamatupidamise

dokumendid.

1.3.2. Elamu trepikoja käsipuude remondiga seonduvad, sh raamatupidamise dokumendid.

1.3.3. Korteriühistu liikmetelt kommunaalmaksete eest kogutud sularaha edasist liikumist

tõendavad raamatupidamise dokumendid aastate 2014–2016 kohta.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Korteriühistu

põhikirja p 3.1. näeb ette liikme õiguse saada teavet juhatuse tegevuse ja otsustuste kohta.

Juhatus täidab teabe andmise kohustust üldkoosolekul vastava päevakorrapunkti raames.

Avaldajal oli võimalus tulla üldkoosolekule ja küsida juhatuselt teavet huvipakkuvate asjaolude

kohta. Avaldaja ei ole põhistanud ega teinud usutavaks õigustatud huvi, miks ta soovib

korteriühistu dokumentidega tutvuda.

Avalduses toodud dokumentide loetelu on üldsõnaline ja ei ole piisavalt täpselt piiritletud,

mistõttu ei ole seda nõuet võimalik rahuldada. Kohtusse pöördumise eeldused ei ole täidetud.

Postikviitungid ei tõenda, et avaldaja on juhatuse poole pöördunud. Avaldajale on teada

juhatuse vastuvõtu aeg, kuid avaldaja ei ole juhatuse poole pöördunud.

3. Maakohus lahendas avaldust hagimenetluses ning jättis 25. jaanuari 2018. a otsusega hagi

rahuldamata.

Avaldaja

esitas

maakohtu

otsuse

peale

apellatsioonkaebuse.

Tartu

Ringkonnakohus tühistas 4. juuni 2018. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis avalduse teabe

saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Ringkonnakohus selgitas, et nõuet teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks tuleb

menetleda hagita menetluses.

4. Asja uuel läbivaatamisel jäi avaldaja oma nõuete juurde. Korteriühistu leidis asja uuel

läbivaatamisel, et avaldaja ei ole korteriühistu liige. Korteriühistu liige on avaldaja abikaasa

Jevgeni Nikitin. MTÜS § 28 lg 5 järgi peab juhatus andma mittetulundusühingule vajalikku

teavet juhtimise kohta ja esitama vastava aruande ainult liikmetele. Kuna avaldaja ei olnud

2017. a korteriühistu liige, puudub tal nõudeõigus.

5. Viru Maakohus jättis 12. juuni 2019. a määrusega avalduse läbi vaatamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 1. oktoobri 2019. a määrusega

avaldaja määruskaebuse, tühistas maakohtu 12. juuni 2019. a määruse ja saatis tsiviilasja uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus selgitas, et avaldajal oli õigus nõuda

korteriühistult teavet ja dokumente ning puudus alus avalduse läbivaatamata jätmiseks.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel lähtuda ringkonnakohtu 4. juuni 2018. a otsuses

toodud juhistest (eelkõige ringkonnakohtu otsuse p-d 12–15).

6. Asja uuel läbivaatamisel jäi avaldaja oma nõude juurde. Korteriühistu vaidles avaldusele

vastu. Korteriühistu selgitas 10. juuni 2020. a kohtuistungil, et kohtule esitatud nõue erineb

juhatusele esitatud nõudest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Viru Maakohus rahuldas 16. septembri 2020. a määrusega avalduse teabe saamiseks ja

dokumentide väljanõudmiseks osaliselt, kohustas korteriühistu juhatust võimaldama avaldajal

tutvuda korteriühistu järgmiste dokumentidega: 1) 2016. aastal Sepa 14 sanitaartehnilise avarii

likvideerimisega seonduvad raamatupidamise dokumendid (177 eurot 96 senti); 2) Sepa 14

trepikoja käsipuude remondiga seonduvad, sh raamatupidamise, dokumendid; 3) korteriühistu

liikmetelt

kommunaalmaksete

eest

kogutud

sularaha

edasist

liikumist

tõendavad

raamatupidamise dokumendid aastast 2014 kuni 2016 kaasaarvatud. Maakohus jättis ülejäänud

nõuete osas avalduse rahuldamata ning menetluskulud 80% ulatuses avaldaja kanda ja 10%

ulatuses korteriühistu kanda, märkides, et kohus määrab kohtukulud rahaliselt kindlaks pärast

lõpplahendi jõustumist.

Avaldaja on korteriühistu liige, kes soovib tutvuda korteriühistu dokumentidega ja saada

korteriühistult teavet. Nõude esitamise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2 järgi rakendati

korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes MTÜS sätteid.

MTÜS § 28 lg 5 järgi peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet

juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

teisiti. Korteriühistu põhikirja p 3.1. järgi on liikmel õigus saada teavet ühistu tegevuse ja

juhatuse otsuse kohta (I kd, tl 14 pöördel).

Avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma

dokumente avaldajale e-postiga. Tutvumisõigus peab olema tagatud eelkõige korteriühistu

asukohas ja juhatuse kontrolli all.

Mittetulundusühingute seadus ei kohusta korteriühistu juhatust esitama ühistu liikmele

selgitusi. Seetõttu ei saa kohus sellist kohustust juhatusele panna ning avaldaja nõuded

selgituste saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja esitas korteriühistule 17. ja 26. aprillil

2017 päringud, millele juhatus ei vastanud. Maakohus nõustus korteriühistuga, et kohtule

esitatud avalduses on avaldaja mitmete nõuete sõnastust muutnud. Avaldaja 17. aprilli 2017. a

päringu p-s 5 ning kohtule esitatud nõude p-d 1.1.3. ja 1.1.4. sõnastus erineb. Juhatusele

edastatud päringus esitatud nõue on ulatuslikum. Päringu p-s 5 esitatud küsimustele vastamine

nõuaks andmete otsimist ja suuremahulise seletuse koostamist, mis koormaks korteriühistu

juhatust ülemääraselt ja milleks mittetulundusühingute seadus juhatust ei kohusta. Kohtule

esitatud nõue on ebaselge.

Ka kohtule esitatud nõude p-d 1.1.5. ja 1.1.6. erinevad juhatusele 17. aprillil 2017 esitatud

nõude p-dest 6 ja 7. Avaldaja nõue on ebaselge. Avaldaja ei saa nõuda, et kohus kohustaks

korteriühistu juhatust vastama sellistele küsimustele, mis tingivad juhatuse arvamuse või

hinnangu andmist, s.o nõude p 1.1.6. puhul selgitamist, kas maksete kogumine sularahas on

vastuolus seadusega või kas maksete kogumine sularahas on põhjendatud. 17. aprilli 2017. a

päringus nõudis avaldaja selgitusi, mis põhjustel kogub korteriühistu ühistu liikmetelt

kommunaalmaksed sularahas, kui igal ühistu liikmetel on võimalus kommunaalmaksete eest

tasuda kas pangaülekandega või sularahas elamu läheduses asuvas postikontoris. Erinevus

korteriühistu nõude ja kohtule esitatud nõude vahel seisneb selles, et korteriühistule esitatud

päringus soovis avaldaja teada sularaha kogumise põhjust, kohtule esitatud avalduses soovib

aga avaldaja teada õiguslikku alust, mis lubab koguda sularaha.

Lisaks selgituste andmise nõudele esitas avaldaja nõude dokumentide väljastamiseks.

Dokumentide väljastamise nõude p-is 1.2.1. nimetatud dokumenti ei ole olemas. Korteriühistu

ei ole alates 2002. aastast korteriühistu juhatuse valimise üldkoosolekuid läbi viinud. Seega

pole ka protokolli, mis tõendaks juhatuse volitusi.

Avalduse p-s 1.2.2. esitatud nõuet ei saa rahuldada, kuna 2017. a korteriühistu seaduses ei olnud

sätteid, mis reguleerisid korteriühistult dokumentide saamise õigust.

Avalduse p-s 1.2.3. esitatud nõude rahuldamiseks ei ole alust, kuna vaidlusaluse protokolli

koopia on avaldajal olemas ja see on lisatud kohtule esitatud avaldusele (avalduse lisa 4, I kd,

tl 9). Kohtuistungil tunnistas avaldaja, et protokoll on tal olemas, kuid avaldajat ei rahulda

protokolli vorm.

Avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma

dokumente avaldajale e-postiga. Protokollidega ja dokumentidega tutvumist ei ole avaldaja

taotlenud. Seetõttu tuleb avalduse p-des 1.2.4.–1.2.6. esitatud nõue jätta rahuldamata.

Avaldaja palus kohustada juhatust võimaldama tutvuda korteriühistu järgmiste dokumentidega:

1) 2016. aastal Sepa 14 santehnilise avarii likvideerimisega seonduvad raamatupidamise

dokumendid, 2) Sepa 14 trepikoja käsipuude remondiga seonduvad, sh raamatupidamise

dokumendid, 3) korteriühistu liikmetelt kommunaalmaksete eest kogutud sularaha edasist

liikumist tõendavad raamatupidamise dokumendid aastast 2014 kuni 2016 kaasaarvatud.

Maakohus leidis, et p-s 1.3 soovitud dokumentide osas tuleb avaldaja nõue rahuldada. Avaldaja

ei soovi selles nõudes selgituste koostamist, vaid soovib raamatupidamisdokumentidega

tutvuda, kuigi teadmata, mis dokumentidega ta konkreetselt tutvuda soovib.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus osas, millega kohus jättis avalduse teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks

rahuldamata (määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3) ning menetluskulude jaotuse osas (määruse

resolutsiooni p 4) ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldus teabe saamiseks ja

dokumentide väljanõudmiseks või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on avaldajal korteriühistu liikmena õigus teabe saamiseks ja

dokumentide väljanõudmiseks. Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu

tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Korteriühistu põhikirja p 3.1. järgi on

liikmel õigus saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta. Sarnaselt

mittetulundusühistu liikmega on õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega ka osaühingu

osanikul ja tulundusühistu liikmel. Sellised õigused tulenevad äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-st ja

tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg-st 1 ja 2.

Avaldaja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et 17. aprillil 2017 korteriühistu juhatusele esitatud

päringu nõuded ja kohtule esitatud nõuded erinevad teineteisest mahu ja detailsuse poolest,

kusjuures päringus esitatud nõuded on oluliselt ulatuslikumad. Avaldaja saab teostada oma

teabeõigust kohtu kaudu, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab esmalt taotlema teavet või

dokumentidega tutvumist ühingult. Teiseks peab juhatus olema teabe andmisest või

dokumentide tutvumiseks esitamisest keeldunud. Avaldaja on need eeldused täitnud. Nõutava

teabe / dokumentide mahu vähendamine ei väära kohtusse pöördumise õigust.

Maakohus on vääralt tõlgendanud avaldaja nõuet, moonutanud seda, leides, et avaldaja soovis

teada nõude õiguslikku alust ehk normi, ning on jätnud seetõttu ebaõigesti nõude rahuldamata.

Kui nõue oli ebaselge, oleks maakohus pidanud andma avaldajale aega nõude täpsustamiseks.

Maakohus jättis avaldaja nõude korteriühistu juhatuse volitusi tõendava juhatuse valimise

koosoleku protokolli väljastamiseks rahuldamata, kuivõrd sellist dokumenti ei ole olemas.

Dokumendi olemasolu tuleneb KÜS-st ja MTÜS-st.

Maakohus jättis osa avaldaja nõuetest rahuldamata põhjusel, et kohus ei saa kohustada

korteriühistut esitama dokumentide koopiaid. Kuni kümne leheküljelise dokumendi

esitamist/saatmist ei saa pidada korteriühistut üleliia koormavaks. Ka korteriühistu ei ole

väitnud, et dokumentide väljastamine oleks talle üleliia koormav.

Maakohus ei ole juhtinud avaldaja tähelepanu sellele, et mingi nõue oleks olnud ebaselge.

Kohus oleks pidanud andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Avaldaja vaidlustab ka menetluskulude jaotust ja palub jätta menetluskulud korteriühistu

kanda.

9. Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Vastuse kohaselt ei nähtu tsiviilasja materjalidest, kas riigilõiv määruskaebuselt on tasutud või

mitte. Kui riigilõiv on tasumata, on määruskaebus ebaõigesti võetud menetlusse.

Seadus ei kohusta korteriühistu juhatust koostama korteriühistu liikme jaoks aruandeid teda

huvitavate küsimuste kohta. Avaldaja ei saa nõuda dokumentidest koopiate saamist ning

tutvumisõigus peab olema tagatud eelkõige korteriühistu asukohas ja juhatuse kontrolli all.

Kohtule esitatud nõuded ja kohtuväliselt esitatud nõuded erinevad teineteistest mahu ja

detailsuse poolest. Avaldaja väide, et kohus on moonutanud avaldaja nõuet, on alusetu.

Avaldaja nõuab dokumendi väljastamist, mida ei ole olemas. Korteriühistu vaidles 29. märtsil

2019 avaldaja nõudele vastu ning märkis, et osa avaldaja nõuetest on ebaselged. Avaldaja ei

ole oma nõudeid kohtumenetluses täpsustanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel osas,

millega maakohus jättis avalduse p-des 1.2.1., 1.2.2., 1.2.4.–1.2.6. esitatud nõuded rahuldamata

ning menetluskulude jaotuse osas ning tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. Menetluskulude jaotuse

otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Korteriühistu on vastuses määruskaebusele märkinud, et korteriühistul puudub info riigilõivu

tasumise kohta. Riigilõiv summas 50 eurot on tasutud 2. oktoobril 2020 OÜ SOLVERE poolt.

Seega on määruskaebus võetud õigesti menetlusse.

11. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas avalduse, s.o

maakohtu määruse resolutsiooni p 2. Seega on maakohtu määrus selles osas TsMS § 466 lg 3

esimese lause järgi jõustunud.

12. Praegusel juhul ei vaidle pooled enam selle üle, kas avaldajal oli õigus esitada nõue

dokumentidega tutvumiseks ning teabe saamiseks. Avaldaja nõude õiguslikku alust on

ringkonnakohus selgitanud käesoleva asja 4. juuni 2018. a otsuses (p-d 7–10) ning 1. oktoobri

2019. a määruses (p-d 12–13). Avalduse esitamise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2, MTÜS § 28 lg

5 ning korteriühistu põhikirja p 3.1. järgi on avaldajal õigus saada teavet ühistu tegevuse ja

juhatuse otsuste kohta.

13. Määruskaebemenetluses on avaldaja nõuded selgitustaotluste saamiseks (avalduse p 1.1.)

ja dokumentide väljastamiseks (avalduse p 1.2.).

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult avaldaja nõude selgituste saamiseks

rahuldamata, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu väitega, et taotlused selgituse saamiseks tuleb jätta

rahuldamata põhjusel, et juhatusele edastatud päringus esitatud nõuded on ulatuslikumad, kui

need, mis on esitatud kohtule. Avaldaja ei saa üldjuhul kohtu kaudu esitada uusi nõudeid, mida

ta pole eelnevalt juhatusele esitanud, s.t laiendada oma nõuet teabe saamiseks. Seadus ei keela

aga kohtule esitatavat nõuet kitsendada. Vähendatud ulatuses nõude esitamine kohtule võib olla

põhjendatud muuhulgas ka olukorras, kus juhatus kohtuväliselt rahuldab osaliselt ühistu

liikmele esitatud nõude.

14. Maakohtu järeldus, et mittetulundusühingute seadus ei kohusta korteriühistu juhatust

esitama ühistu liikmele selgitusi, on ekslik ning vastuolus ringkonnakohtu poolt käesolevas

tsiviilasjas varasemalt väljendatud seisukohaga.

Tartu Ringkonnakohus selgitas käesoleva tsiviilasja 4. juuni 2018. a otsuse p-s 14, et juhatusel

on küll selgitamise kohustus, kuid selle täitmisel tuleb arvestada mõistlikkuse põhimõttega.

Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde.

Teabenõude esitamine võimaldab ühistu liikmel välja selgitada, kas ühistu tegutseb tema liikme

õigusi ja huve järgides ning teabe saamise järel enda õigusi teostada. Seega tuleb juhatusel

vajadusel korteriühistu liikmetele anda ka selgitusi juhtimise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole praeguses vaidluses aga avaldaja taotlus põhjendatud ning taotletud mahus selgituste

andmine korteriühistu juhatuse poolt on ilmselt ebamõistlik.

Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et avaldaja avalduse p 1.3. rahuldamisega on osaliselt

täidetud ka avaldaja taotluses esitatud nõuded, nt saab avaldaja avarii likvideerimisega seotud

raamatupidamisdokumentidega tutvumise kaudu (rahuldatud nõude p 1.3.1.) ka vastuse oma

taotluse nõude p-le 1.1.2. Omavahel on tihedalt seotud ka rahuldatud avalduse p-d 1.3.2. ja

1.3.3. selgitamistaotluse p-dega 1.1.5. ja 1.1.6.

15. Avaldaja vaidlustab määruskaebuses avalduse p-i 1.2. rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avalduse p-s 1.2.3. esitatud nõude

rahuldamiseks ei ole alust, kuna vaidlusaluse protokolli koopia on avaldajal olemas ja see on

lisatud kohtule esitatud avalduses (avalduse lisa 4, I kd, tl 9).

Maakohus jättis avalduse p 1.2.1. rahuldamata põhjusel, et kuivõrd korteriühistu ei ole alates

2002. aastast korteriühistu juhatuse valimise üldkoosolekuid läbi viinud, siis pole olemas ka

nõudes nimetatud protokolli, mis tõendaks juhatuse volitusi.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud avaldaja nõude juhatuse liikmete volituste kohta

teabe saamiseks ennatlikult rahuldamata. Avalduse esitamise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2,

MTÜS § 19 lg 1 p 2 ja korteriühistu põhikirja p 5.2. järgi valib juhatust üldkoosolek.

Korteriühistu põhikirja p 5.20. kohaselt on juhatuse volituste tähtaeg kaks aastat. Puudutatud

isik ei ole põhistanud, et juhatust ei ole üldkoosolekutel valitud. Kui avaldaja väide, et

korteriühistu ei ole alates 2002. aastast korteriühistu juhatuse valimise üldkoosolekuid läbi

viinud, on õige, tuleb juhatusel selgitada, milline on juhatuse tegutsemise õiguslik alus.

Juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks on samuti vaja üldkoosoleku otsust.

16. Maakohus jättis avalduse p-des 1.2.2., 1.2.4–1.2.6. esitatud nõuded rahuldamata põhjusel,

et seadus ei näe kohustust väljastada dokumentidest koopiaid ning dokumentidega tutvumist ei

ole avaldaja taotlenud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide

koopiaid ning kohus ei saa kohustada juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga

(Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.4). Maakohtu järeldus,

et avaldaja ei ole taotlenud dokumentidega tutvumist, on vastuolus tsiviilasja materjalidega.

Kuigi kohtule 5. juunil 2017 esitatud avalduse p 1.2. on sõnastatud kui dokumentide

väljastamise nõue, viitab avaldaja avalduse põhjendustes dokumentidega tutvumise õigusele

(I kd, tl 4A). Korteriomaniku õigust dokumentidega tutvuda on avaldaja rõhutanud ka

16. jaanuari 2018. a kohtuistungil (I kd, tl 68 pöördel) ning 10. juuni 2020. a kohtuistungil

(II kd, tl 27 pöördel). Avaldaja taotles võimaldada dokumentidega tutvuda juba juhatusele

saadetud päringus. Juhatusele saadetud päringus soovis avaldaja tutvuda kõikide päringus

nimetatud dokumentidega (I kd, tl 10 pöördel). 2. oktoobril 2020 esitatud määruskaebuse p-s 3

viitab avaldaja korteriomaniku õigusele dokumentidega tutvuda (II kd, tl 62 pöördel).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, milliste

dokumentidega tutvumist on avaldaja taotlenud. Korteriühistu on 9. novembri 2017. a vastuses

avaldusele märkinud, et avalduses toodud dokumentide loetelu ei ole piisavalt täpselt

piiritletud. Seega tuleb avaldajal selguse mõttes oma nõudeid täpsustada, tuues võimalusel

konkreetselt välja need dokumendid või kirjeldada dokumentide tunnuseid, millega tutvumist

ta nõuab.

17. Kehtiva KrtS § 45 lg 1 järgi piisab korteriühistu dokumentidega tutvumise nõude

esitamiseks üksnes korteriühistu liikmelisusest. Kuigi KrtS ei kehtinud avalduse esitamise ajal,

tuleb ringkonnakohtu hinnangul ka enne KrtS-i kehtima hakkamist esitatud avalduste puhul

lugeda asjaolu, et isik on korteriühistu liige, piisavaks õigustatud huviks korteriühistu

dokumentidega tutvumiseks.

Alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 45 lg 2 kohaselt saab korteriühistu keelduda

andmete esitamisest või dokumentidega tutvuda võimaldamisest, kui on alust eeldada, et see

võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Kuigi

kuni KrtS jõustumiseni kehtinud KÜS ja MTÜS sellist piirangut ei sätesta, tuleb

ringkonnakohtu hinnangul vastavat põhimõtet kohaldada ka enne 1. jaanuari 2018. a esitatud

teabenõuetele.

Korteriühistu leidis 29. märtsi 2019. a menetlusdokumendis, et p-s 1.2.4. kohtule esitatud nõue

erineb juhatusele esitatud nõudest. Juhatusele esitatud nõudes taotles avaldaja „koosolekute

koopiaid“, mida ei ole võimalik esitada ning kohtule esitatud avalduses nõuab avaldaja

„koosolekute protokollide koopiaid“. Ringkonnakohus leiab, et juhatus oleks võinud täpsustada

avaldaja nõuet, mida ta ei ole teinud. Juhatus jättis nõudele vastamata.

18. Avaldaja soovib infot peamiselt selle kohta, kuidas on kasutatud korteriühistu raha (p 1.2.2.

info juhataja töö tasustamise kohta, p 1.2.4. ja 1.2.5. info revisjonikomisjoni tegevuse kohta, p

1.2.6. info majandustegevuse aastakava kohta). Avaldajal kui korteriühistu liikmel on õigus olla

kursis sellega, millisel viisil korteriühistu raha kasutatakse. Korteriühistu vastuväited nõuetele

ei ole sellised, mis õigustaksid rahaliste küsimustega seotud info korteriühistu liikmele andmata

jätmist olukorras, kus info on olemas.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas esineb aluseid korteriühistu poolt

dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumiseks.

Ringkonnakohus märgib, et kui avaldajal on huvi dokumentidega tutvumiseks, tuleb maakohtul

määrata kindlaks täpsem dokumentidega tutvumise aeg, koht ning teabe andmise viis (mh selle

vorm) maakohus peab selleks eelnevalt selgitama välja poolte seisukoha.

19. Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel

osana üldisest menetluskulude jaotusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke