2-18-18490/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-18490

Tsiviilasi

OÜ STEELHOUSE hagi Julia Jakubini vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

14 421,56 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. septembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ STEELHOUSE apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. jaanuar 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ STEELHOUSE (rk: 11277667),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla ja seaduslik

esindaja Asso Altmäe

Vastustaja (kostja): Julia Jakubini (ik: XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 15. septembri 2020 otsuse

resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ STEELHOUSE kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2

ettenähtud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ STEELHOUSE (hageja) esitas 06.12.2018 maakohtule Julia Jakubini (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 7210,78 eurot ja viivise 7210,78 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.07.2016 suveköögi trepi ja 23.08.2016 sisetrepi

ehitamiseks Toilas X töövõtulepingud. Kostja tasus tööde eest 50% ettemaksu. Kui tehtud tööd

ületasid ettemaksuga kaetu, esitas hageja kostjale 31.10.2016 arve nr X summas 3550,78 eurot

ja 09.11.2016 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning 02.06.2017 arve nr X summas

3660 eurot ja 10.02.2017 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Arved on tasumata. Tööd on

teostatud ja kostja kasutuses, põhjendatud vastuväiteid tööde mahu ja kvaliteedi osas, mis

annaksid alust maksmisest keelduda, kostja esitanud ei ole ning tööd tuleb lugeda vastavalt

lepingute p-le 3.2.5 vastuvõetuks 8. päeval pärast aktide esitamist. Kostja vastuväited on

esitatud hilinemisega ja kostja on vastuväidete esitamise õiguse minetanud.

Kostja protsessuaalsele tasaarvestusavaldusele vaidles hageja vastu.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja tasunõue ei ole põhjendatud ega sissenõutav.

Lepingutes ei ole sätestatud tööde ositi üleandmist. Kostja mõistis lepinguid selliselt, et töö

antakse talle üle siis, kui see on täielikult valmis ja puudused kõrvaldatud. Tööd on lõpetamata

ning töödes esinevad puudused, millest kostja on hagejat jooksvalt teavitanud: peatrepi asukoht

ei vasta projektile: alumine trepiaste ulatub 90 mm ruumi sisse, peatrepi ja klaasfassaadi vahel

on ohtlik 250 mm ava (lubatud on maksimaalselt 110 mm); nii pea- kui ka keerdtrepi sepised

on ebakvaliteetsed (karedad, mõlkis, roosteplekilised, ebaühtlaselt musta värvi), peatrepi

sepised ei vasta projektile (sepiste otsad peavad olema konksuga), treppide sepised on erinevad:

sisemine ring ei ole lõpuni keeratud, vaid on n-ö lõigatud; puuduvad käsipuude puidust katted,

varvaslauad, otsa- ja servaliistud; peatrepi kvaliteet on olematu, trepiastme ja metalltala

ühendused on halvasti viimistletud, astmed ei paikne vastu metalltala, ääred narmendavad.

09.11.2016 ja 10.02.2017 aktid on allkirjastamata ning ei tõenda tööde vastuvõtmist.

09.06.2017 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et ei võta töid vastu, kuna tööd ei vasta nõuetele

(peatrepp on vales kohas, viimistlus kehv, vuugid katki).

Kostja tasus 07.11.2016 arve nr X sularahas summas 3000 eurot (raha andis üle A.A.), kuna

hageja seadis selle trepipiirete paigaldamise eelduseks.

Juhul kui kohus loeb tööd vastuvõetuks, palus kostja teostada protsessuaalne tasaarvestus

arvestusega 0,2% lepingu maksumusest päevas selle seisuga, mil kohus loeb tööd vastuvõetuks,

kuna hageja rikkus tööde teostamise tähtaegu (lepingu p-d 5.1 ja 5.6). Teiseks palus kostja

tasaarvestada hageja tasunõue puuduste kõrvaldamise maksumusega 8605 eurot (sh peatrepi

piirete metallkonstruktsiooni puuduste kõrvaldamine 1080 eurot (Neoteric OÜ arve); OÜ Straix

hinnapakkumine

4135 eurot

kahe

trepiastme

ja

platvormide

pikendamiseks

ning

metallkonstruktsiooni viimistluseks spooniga; Meistrimööbel OÜ hinnapakkumine 7200 eurot

peatrepi puitastmete, servaliistude ja trepikäsipuude valmistamiseks, paigalduseks ja

ümberehituseks vastavalt projektile; Neoteric OÜ hinnapakkumine 3390 eurot suveköögi

keerdtrepi puuduste kõrvaldamiseks). Alternatiivselt tuleb lugeda puuduste kõrvaldamise

maksumuseks lepingus määratud trepi hind. Kuivõrd tasaarvestusolukorraga hageja põhinõue

lõpeb, ei saa hagejal olla viivisenõuet. Alternatiivselt palus kostja vähendada viivist nullini.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 15. septembri 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb lepingut tõlgendada selliselt, et pooled olid mõlema

töövõtulepingu lisas 1 leppinud kokku tööde ositi finantseerimises ja tööd olid jaotatud nelja

etappi, tööde valmimise tähtajad olid seotud töömahtude akteerimisega. Akteerimise peamine

eesmärk oli tuvastada hageja poolt akteerimisele eelneva perioodi jooksul teostatud tööd ning

nende osakaal, mille alusel määratakse tööde eest maksmisele kuuluv osa lepingujärgsest tasust.

Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et tööd antakse üle ja võetakse vastu täies mahus ühe

aktiga. Ükski tõend kostja väidet ei kinnita. Pooled olid kokku leppinud teostatud tööde

vaheaktidega etapiviisilises üleandmises ja vastuvõtmises, seejuures lepingute p-des 3.1.4

sätestatult eraldiseisvalt lõppaktiga täielikult valmis tööde üleandmises ja vastuvõtmises.

Kuna kostja ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastanud, siis ei ole kostja töid

09.11.2016 ja 10.02.2017 aktide alusel vastu võtnud.

15.07.2016 lepingu lisa 1 järgi sisaldas I töömaht korruste pikendusplatvormi ja sisetrepi

metallkonstruktsiooni valmistamist ja paigaldamist, II töömaht puitastmete valmistamist ja

paigaldamist ning III töömaht trepipiirete valmistamist ja paigaldamist. 23.08.2016 lepingu

lisas 1 oli I töömahuks korruse pikendusplatvormi ja sisetreppide metallkonstruktsioonide

valmistamine ja paigaldamine, II töömahuks trepipiirete valmistamine ja paigaldamine ning

III töömahuks puitastmete ja peatrepi puitkatteplaatide valmistamine ja paigaldamine.

Põhiprojekti SA-218 järgi peab peatrepp ulatuma klaasfassaadini. Trepiastmed ei ulatu

klaasfassaadini ning peatrepi ja klaasfassaadi vahel on ohtlik ning lubatud 110 mm ületav vahe.

Probleemi keskmeks on see, et klaasfassaad paigaldati väljapoole. Sellest lähtuvalt peatrepi

konstruktsioon, trepiastmed, mademed ei asetse projekti mõttes ettenähtud kohas. Tööprojekti

puudumine, tööde ebaõige koordineerimine ja vajalike kooskõlastuste võtmata jätmine tingis

selle, et hageja projektijärgset ja tellija soovitud tulemust ei saavutanud. Hageja kohustuseks

oli saavutada lepingutingimustele vastav tulemus. Hageja pidi välja selgitama ja kooskõlastama

klaasfassaadi tegeliku asukoha, sh tööprojekti vajaduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg-st 3

tulenevalt lasus hagejal vastutus kontrollida kolmandate isikute koostatud projekte. Projekti

SA-218 märkuste järgi tuli hagejal kontrollida ehituslikke mõõtmeid objektil. Hageja jättis

peatöövõtja ja tellijaga kooskõlastamata klaasfassaadi tegeliku asukoha, mis viis kirjeldatud

soovimatu olukorrani. Hageja teadis, et klaasfassaadi ja peatrepi asukoht on seotud.

Projektis SA-220 ulatub peatrepi aste ruumi sisse ja trepiaste ei ole koridori eenduv. Peatrepi

esimene aste on esile ulatuv, see ei vasta projektile ja tegemist on puudusega.

Projektis SA-218 on kirjas, et peatrepi sepistest piirded, dekoratiivpaneelid peavad olema

keemiliselt töödeldud ja lakitud, sepiste sisemised otsad on keeruga ja ringi lõpposa on lõpuni

keeratud. Fotodelt on võimalik sedastada, et piirete näol on tegemist naturaalse sepisega, kuid

piirded ei ole lakitud. Piirete keemilise töötlemise järgselt ei ole reglementeeritud, et pinnatoon

võiks olla ebaühtlane. Naturaalsetel sepistel võib esineda teatud ebatasasusi või pinnakaredust,

kuid eeldatavaks ja iseloomulikuks ei saa pidada sepistel nähtuvat oksüdeerumist ja

ülemääraseid deformeerumisi. Foto (I kd, tl 131) põhjal võib osundada, et oksüdeerunud ja

deformeerunud sepistatud piirdega ei ole projektijärgne tulemus saavutatud. Tuvastamist ei

leidnud, et oksüdeerumine oleks tekkinud kostja süül ja ebaõigest hooldamisest ning hageja ei

ole tõendanud, et paigaldamisel oksüdeerumist ja muid puuduseid ei esinenud.

Kuna IV etapi töid hageja ei teostanud, siis ei saa lugeda puuduseks peatrepi käsipuude

puudumist. Projekti SA-218 järgi ei pidanud hageja trepiastme ja metalltala ühendusi

viimistlema, vaid pidi katma tammespooniga kaetud puitkatteplaatidega, mis jäid paigaldamata.

Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks puitkatteplaatidest loobunud. Maakohus luges

puitkatteplaatide paigaldamata jätmise puuduseks, mis tähendab seda, et peatrepi III töömahust

jäi vastav kohustus täitmata. Tõendatud ei ole, et peatrepi astmed ei paikneks trepi metalltala

vastas või et astmete ääred narmendaksid. Põranda varvaslauad sisaldusid 13.07.2016

hinnapakkumises, kuid hageja jättis need paigaldamata. Põranda otsa- ja servaliistusid

hinnapakkumisest ei nähtu. Põranda varvaslaudade paigaldamata jätmine on puudus, otsa- ja

servaliistusid kohus puudusteks ei lugenud.

Maakohus luges käsitletud puudused (peatrepi konstruktsioon, trepiastmed, mademed ei

asetsenud klaasfassaadi tegelikku asukohta arvestades projekti mõttes ettenähtud kohas;

peatrepi sepiste ebakvaliteetsus; varvaslaudade paigaldamata jätmine; koridori ulatuv trepiaste)

kogumis olulisteks puudusteks, mis ei vastanud lepingutingimustele. Kostja keeldumine

VÕS § 111 alusel peatrepi I–III etapi tööde vastuvõtmisest oli õigustatud ja tasunõue nende

tööde eest ei ole sissenõutavaks muutunud. Arve nr X on mõlema trepi I etapi tööde eest, arves

nr X kajastub mõlema trepi II ja III etapi tööde tasu. Järelduvalt moodustub peatrepi ja

suveköögi trepi I–III etapi tööde maksumus võrdselt, s.o kumbki 3605,39 eurot, ja viivis samuti

võrdselt, s.o 3605,39 eurot. Sellest lähtuvalt jättis maakohus peatrepi I–III etapi tööde eest

tasunõude koos viivisega summas 7210,78 eurot rahuldamata.

Tõendid, mis kinnitaksid, et ka suveköögi keerdtrepi sepised ei vastanud nõuetele (on karedad,

mõlkis, roosteplekilised, ebaühtlaselt värvitud), puuduvad. Seega suveköögi trepi I–III etapi

tööd tuleb lugeda hiljemalt 2016. a lõpuks vastuvõetuks ja töö oli lepingukohane. Tasunõue on

3605,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3605,39 eurot, kokku 7210,78 eurot.

Kostja väitis 23.10.2019 täiendavas vastuses, et hageja tuli trepipiirdeid paigaldama, mille

eelduseks oli arve nr X tasumine sularahas; kostja tasus 3000 eurot, mida kinnitab tunnistaja

A.A.. Tunnistaja A.A. ütlused ei ole piisavad, et lugeda sularaha hageja poolt vastuvõetuks ja

tasunõue osaliselt täidetuks.

Hageja vastuväited, mis puudutavad puudustest mitteõigeaegset teatamist, ei ole põhjendatud,

sest hageja oli oma seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt teadlik, et peatrepi tööd ei vasta

lepingutingimustele. Ütluste põhjal on tõendatud, et pooled pidasid korduvalt vestlusi olulise

puuduse osas. See tähendab, et kostja teatas puudustest õigeaegselt ja jooksvalt tööde käigus.

Peatrepi osas esinesid olulised puudused, mis seisnesid selles, et peatrepi astmed ei ulatunud

klaasfassaadini ning peatrepp, konstruktsioon ja astmed ei paiknenud õiges kohas. Puuduste

eest vastutab hageja, kes professionaalse töövõtjana teadis või pidi teadma lepingutingimustele

mittevastavusest (VÕS § 645 lg 1 p 2) ning ei kooskõlastanud vajaduspõhiselt ja hooletusest

tulenevalt klaasfassaadi tegelikku asukohta peatöövõtjaga ega teavitanud sellest õigeaegselt

kostjat. Seega ei ole kostja minetanud õigust tugineda tööde mittevastavusele.

Kostja

tasaarvestusavaldust

tasaarvestada

hageja

tasunõue

puuduste

kõrvaldamise

maksumusega võib kvalifitseerida kui kahjunõuet (VÕS § 115 lg 1, lepingute p 5.2).

Kahjunõude eelduseks ei ole täitmisnõude esitamine. Meistrimööbel OÜ, Neoteric OÜ ja

OÜ Stairx hinnapakkumistes kajastuvad kulud on seotud peatrepi puudustega ning on

põhjuslikus seoses hageja lepingurikkumisega ja kahjunõude eeldused on täidetud. Hageja ei

ole kostja tasaarvestusavaldusele hinnapakkumistes toodud kulutuste liikide ega suuruste osas

vastuväiteid esitanud. Suveköögi trepi kahjunõude 3390 eurot jätab kohus rahuldamata. Seega

on kostja tasaarvestusel kasutatavad nõuded põhjendatud 12 415 euro (1080 + 4135 + 7200)

ulatuses ning hageja suveköögi trepi tasunõue 3605,39 eurot on tasaarvestuse tulemusena

lõppenud. Kuna tasunõue suveköögi trepi osas on lõppenud, siis ei ole hagejal ka kõrvalnõuet.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ STEELHOUSE esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu

15. septembri 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on väär kohtu seisukoht, et peatrepi töid ei saa

lugeda vastuvõetuks ja hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Peatrepi kolm esimest

tööetappi olid valmis ja puudusteta. Paigaldamata jäid peatrepi puitkatteplaadid, mida kostja ei

soovinud. Peatrepi puitkatteplaatide valmistamise ja paigalduse eest tasunõuet ei esitatud.

Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud.

Kostja väidetud puudused on otsitud ja ei saa olla hageja valmistatud trepi kui sellise puudused:

- koridori eenduv aste on tingitud astmest seinas, mis oli mõõtude võtmisel pidepunktiks.

Eenduva astmega seonduv kooskõlastati sisearhitektiga. Eenduv aste ei kujuta endast ohtu, sest

koridori käigukuja laius on tagatud;

- klaasfassaadi ruumipoolne pind asetseb projektijärgsest asukohast 10 cm õue pool. Hageja

lähtus joonisel toodud klaasfassaadi asukohast ja võttis aluseks kandevseinas oleva astme,

millele toetub klaasfassaadi sillus. Kilest ja väikesegabariidilistest puitprussidest valmistatud

ajutine avatäide ei saa olla mõõtmisel aluseks;

- hageja vaidles vastu ehitusinseneri B.B. väitele, et käidavatel pindadel võib vahe olla 110 mm.

Tegemist on projekteerimisveaga;

- puuduv servaliist ja varvaslaud ei puuduta treppi, vaid põrandat. Tegemata on põrandaparketi

serv ja parketi paigaldus ning servade vormistamine ei puudutanud töövõttu;

- trepimademed on mõõdus 1,2 ja nendevahelised kaks astet ulatuvad projektijärgse

klaasfassaadini;

- kostja väide, et astmed ei paikne vastu trepi metalltala, on eksitav, sest astmete paigaldamisel

on

oluline

tagada

astmevalem.

Vuugid

nähtavates

kohtades

tihendatakse

vuugitihendusmassiga. Fotodel ei nähtu ühtegi narmendavat astme äärt;

- terastala oli mõeldud katta spoonitud puitplaatidega, nende vuukide viimistlemine ei olnud

vajalik. Kuna kostja ei tasunud arveid, jäid puitplaadid trepitalale paigaldamata;

- trepiastmete ja metalltala ühendusi ei olnud projekti järgi vaja viimistleda;

- peatrepi piirded valmistati sama konstruktsiooni ja tehnoloogiaga nagu keerdtrepi piirded.

Olulisi sepisemustrite erinevusi ei ole, sisekujundaja taotletud tulemus on saavutatud. Sepiste

varieeruv pinnakaredus, vasarajäljed, ebaühtlane pinnatoon (projektijärgne viimistlus ei ole

mitte värv, vaid keemiliselt tumedaks töötlemine) on vabasepisele iseloomulikud. Kui pinnal

esineb roostet, siis ei ole piirdeid õigesti hooldatud (kord aastas vahatatud).

Hageja nõustub kohtu seisukohaga, et probleemi keskmeks on see, et klaasfassaad paigaldati

väljapoole. Hageja võttis trepi mõõdud enne fassaadi paigaldamist. Fassaadi õigele kohale

paigaldamise eest vastutas peatöövõtja. Hageja sai eeldada, et kõik alltöövõtjad lähtuvad

projektist. Vastavalt heale ehitustavale on kohustus teavitada teisi alltöövõtjaid või peatöövõtjat

kõrvalekalletest projektist sellel alltöövõtjal, kes asub teostama lahendust, mis erineb projektist

ning omab mõju ka teiste alltöövõtjate tööfrondile. Ehitise tööprojekti pidanuks tellima kostja

kui elamu ehitamise tellija.

Peatrepi esile ulatuv aste ei ole trepi puudus, vaid on tingitud kirjeldatud probleemist – trepi

paigaldamise tööfronti oli paigaldamise ajaks muudetud. Küsimus on 10 sentimeetris, mis

ruumis liikumist ei sega. Probleemi lahenduseks saab olla üksnes trepi esimese astme asukoha

muutmine, mahtudes samas trepiga astmevalemisse.

Arusaamatuks jääb, mille alusel kohus leidis, et piirded ei ole lakitud ja et piirete keemilise

töötlemise järgselt ei või pinnatoon olla ebaühtlane. Naturaalselt sepistatud detailid kattuvad

tules hallika oksiidiga (tagi). Keemiline töötlemine tumendab oksiidi, kuid ei muuda seda

ühtlaseks. Ka lakkimine ei ühtlusta oksiidi tooni. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja esitatud

C.C. (8. taseme ehitusinseneri) asjatundja arvamuse, mille kohaselt naturaalsete sepiste

tunnuseks on oksüdeerumine (tagi – hallikas toon) ning deformatsioonid (ääsi tule ja vasara

ning vormiraudade jäljed). Roostet fotodel näha ei ole.

Kohus on ekslikult lugenud puuduseks peatrepi III tööetappi kuuluva puitkatteplaatide ja

põranda varvaslaudade paigaldamata jätmise. Hageja seaduslik esindajana selgitas vande all, et

peatrepi tala katmine puitplaatidega jäi tegemata ning aktil ja arvel toomata. Seega ei saa seda

lugeda puuduseks. Sama on varvaslauaga. Kuna kostja ei tasunud arveid, oli hagejal alus jätta

tööd lõpule viimata. Kostja ei esitanud nõuet tööde lõpetamiseks.

2) esitas hageja peatreppi puudutava arve nr X ja akti 2016. a oktoobris. Arve tasumise tähtaeg

oli 07.11.2016. Puudustest (alumise trepiastme asukoht ei vasta projektile, trepimademed 1 ja

2 ei ulatu klaasfassaadini) teatas kostja hagejale üle kuue kuu hiljem, 09.06.2017. Seda, et

sepised ei vasta projektile ning varvaslauad ja servaliistud on paigaldamata, teatas kostja

vastuses hagile. Sellise viivitusega puudustest teatamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega

ja kostja kaotas VÕS § 644 lg 1 alusel õiguse nendele tugineda;

3) luges kohus alusetult põhjendatuks kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse. VÕS § 127

eeldused on tõendamata.

5. Julia Jakubini vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) oli trepi asukoht oluline, mistõttu tehti ümber esialgne, 04.05.2016 projekt. Hageja teadis

projekti ümbertegemise põhjust, st et lahendus, kus trepiaste eendub koridori, ei ole tellijale

vastuvõetav. Hageja kinnitas, et sai aru, et see ei olnud lahendus, mida tellija lootis saada;

2) kostja ei nõustu kohtu järeldusega, et probleemi keskmeks on see, et klaasfassaad paigaldati

väljapoole. Samas on õige seisukoht, et hageja kohustuseks oli saavutada lepingutingimustele

vastav tulemus. Hageja jättis klaasfassaadi tegeliku asukoha peatöövõtja ja tellijaga

kooskõlastamata. Aste, mille hageja võttis trepi asukoha määramisel aluseks, lõikab

vahemademetesse ning ei oma puutumust trepiastmete alguspunktiga. Trepi paigaldamise ajal

oli klaasfassaadi asukoht teada – põrandas oli aknaraami asukohta fikseeriv ava ja paigaldatud

ajutine aknaraam. Hageja märkis, et projektis oli mademe asukoht seotud kolme detailiga – aste

välisseinas, välisseina telg ja klaasfassaad, kuid tema lähtus ainult astmest välisseinas. Hageja

ei ole tõendanud, et kandva astme või klaasfassaadi asukoht erineks projektis ettenähtust.

Samas kui see nii oleks, siis lasus hagejal kohustus objektil mõõdud üle kontrollida. Igal juhul

pidi hageja kooskõlastama tellijaga kõik muudatused projektis, mida ta ei teinud. Hagejal

puudus takistus trepi paigaldamiseks vastu klaasfassaadi. Tunnistajad D.D. ja A.A. kinnitasid,

et trepikoja aken asub projektijärgses asukohas ega ole nihutatud väljapoole, nagu väidetakse

hageja esitatud 17.01.2020 arvamuses. Hageja kinnitas, et ta ei ole nõudnud tellijalt

konstruktiivsete jooniste esitamist, mistõttu tugineb 17.01.2020 arvamus ebaõigetel

lähteandmetel. Tunnistaja D.D. selgitustest tulenevalt ei vasta tõele hageja väide, et esimese

trepiastme eendumist koridori ei olnud võimalik vältida, kuivõrd hageja oleks saanud ühe astme

eemaldada ja teiste sügavust suurendada. Nõustuda ei saa hageja väitega, et ehitise tööprojekti

pidanuks tellima kostja. Kui hageja leidis, et trepi valmistamiseks on vajalik täiendav projekt,

pidi ta sellest kostjale teada andma;

3) ei ole pooled kokku leppinud tööde osade kaupa üleandmises. Kui töövõtulepingu objektiks

on konkreetne vallasasi, on tavapärane, et see antakse tellijale üle töö valmimisel üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Sellele viitavad lepingu p 4.1 ja tingimus, mille kohaselt tasutakse 50%

lepingu mahust ettemaksuna, st tasumist ei ole võimalik siduda teostatud töödega. Akti

esitamine ei tähenda töö ositi üleandmist, vaid andis tellijale indikatsiooni, mille eest arve

esitatakse. Kuna trepp jäi lõpetamata, ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks;

4) ei ole suveköögi keerdtrepp nõuetekohaselt viimistletud. Projekti järgi pidid sepised olema

keemiliselt töödeldud mustaks ja lakitud. Hinnapakkumises on piirete viimistluseks vahatatud

tume oksiid. Ka naturaalne sepis ei tohi olla ebakvaliteetsete keevisõmblustega,

keevituspritsmetega ja mõlkis. Nõuetekohaselt viimistletud (lakitud) sepis ei lähe roostetama;

5) on asjaolusid kogumis hinnates ilmne, et hagejale tasuti 3000 eurot sularahas. Hageja ütlused

on vasturääkivad ja ebausaldusväärsed. Paikvaatlusel ei esitanud hageja vastuväiteid A.A.

väitele, et ta andis hagejale 3000 eurot sularahas. Hageja ei nõudnud arve nr X tasumist alates

2016. a novembrist kuni hagi esitamiseni, mis kinnitab, et arve tasuti sularahas;

6) teavitas kostja hagejat puudustest tööde käigus jooksvalt. Hageja esindaja märkis vande all,

et märkas astmete paigaldamisel, et trepi ja klaasfassaadi vahel on vahe, ning nad arutasid

tellijaga seda probleemi enne 2016. a lõppu. Kostja on teinud kulutusi, et trepp oleks kasutatav,

kuid tulemus ei ole see, mida tellija õigustatult lepingust lootis. Kohus on analüüsinud kahju

hüvitamise nõude eeldusi ning õigesti leidnud, et kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

15. septembri 2020 otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab

ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele

esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult

jätnud hagi rahuldamata.

7.1. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled kaks töövõtulepingut, s.o sisetrepi ja

suveköögi trepi valmistamiseks ja paigaldamiseks. Enne tööde alustamist tasus kostja hagejale

50% tööde maksumusest. Hageja nõue põhineb 31.10.2016 arvel nr X ja 02.06.2017 arvel

nr X, millised kostja jättis tasumata. Kostja vastuväite kohaselt on hageja tehtud tööd

puudustega ning seetõttu ei ole ta kohustatud töid vastu võtma ja arveid tasuma.

Maakohus leidis, et suveköögi trepi osas on kostja vastuväited põhjendamatud ning suveköögi

trepi I-III etapi tööde eest esitatud tasunõue on sissenõutav. Nimetatud asjaolu ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustatud.

Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja tasunõue sisetrepi osas on

sissenõutav, s.o selle üle, kas kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest ja selle eest tasumata

jätmine on põhjendatud.

7.2. Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta hageja tehtud tööd sisetrepi osas lepingutingimustele,

kuna trepp ei ulatunud klaasfassaadini ning seetõttu on trepi ja klaasfassaadi vahel ohtlik ja

lubatud 110 mm ületav vahe; trepi esimene aste on koridori eenduv (ulatub ruumi sisse); trepi

sepistest piirded ei ole keemilisest töödeldud ega lakitud ning sepiste sisemised otsad ei ole

ettenähtud keeruga ja lõpuni keeratud. Seega on hageja tehtud tööd vastuolus projektiga SA-

218, SA-219 ja SA-220 (I kd, tl 60-66). Nimetatud kostja seisukohta kinnitavad eriteadmistega

isiku B.B. arvamused koos fotodega (I kd, tl 56-58 ja 129).

Pooltevahelise lepingu p 2.1 kohaselt on lepingu objektiks sisetrepi ehitus ja paigaldamine

vastavalt lepingu tingimustele. Vastavalt lepingu p-le 3.1.1.1 oli töövõtja kohustatud

mõõdistama, teostama tööjoonised, tarnima ja paigaldama kolm sisetreppi, trepipiirded, astmed

ja platvormide metallosad vastavalt töövõtja poolt koostatud hinnapakkumisele. Projekt SA-

218 sisaldas märkust (I kd, tl 60), et enne trepi valmistamist tuleb tootjal kontrollida ehituslikke

mõõtmeid objektil.

Kostja seisukohast nähtuvalt oli trepi asukoht olulise tähendusega, mida kinnitab ka asjaolu, et

enne lepingu sõlmimist tehti ümber esimene projekt (vt I kd, tl 116), mille põhjuseks oli see, et

tellijale ei olnud vastuvõetav lahendus, kus trepiaste eendub koridori. Hageja ei ole ümber

lükanud kostja väidet, mille kohaselt hageja töövõtjana teadis projekti ümbertegemise põhjust.

Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale (nt 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

80-08, p 22), et kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus

alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud

töö on lepingukohane, st vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes.

Kuna praegusel juhul oli kostja poolt tasutud enne tööde alustamist 50% tööde maksumusest,

siis pidi hageja nõude maksmapanekuks tõendama, et tema poolt tehtud tööd vastavad

lepingutingimustele (on puudusteta) ning tehtud tööde maksumus ületab 50% kogu

lepingujärgsest maksumusest

Hageja on omapoolse tõendamiskoormise täitmiseks esitanud eriteadmistega isiku C.C.

arvamuse (II kd, tl 33-34), samuti on maakohus hageja taotlusel kuulanud vande all üle hageja

seadusliku esindaja (II kd, tl 63-67).

Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt on arvamuse aluseks vestlus hageja juhatuse liikme

E.E.ga ja e-posti teel saadud tsiviilasja materjalid. Arvamusest nähtuvalt ei ole C.C. objektil

kohapeal käinud. Arvamuses on eriteadmistega isik kinnitanud, et fotomaterjali alusel ei ole

võimalik väita, et alumine trepiastme asukoht ei vasta projektile, samuti ei ole võimalik väita,

kas seina asukoht on projektijärgne või mitte. Hageja väite kohaselt ei ole konstruktiivset

joonist tellija ega peatöövõtja talle esitanud. Sepiste puhul on eeldatav, et neid ei värvita ega

lihvita, samuti on eeldatavad ebatasasused ja rooste. Varvaslaua ja servaliistude osas on tööd

lõpetamata.

Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusest nähtub muu hulgas see, et paigaldatud

trepi lahendus ei olnud see, mida tellija lootis saada (vastus kostja küsimusele, kas töö oli

puudustega). Sama on hageja möönnud 06.01.2017 e-kirjas kostjale (I kd, tl 77).

Ringkonnakohus leiab, et eriteadmistega isiku C.C. arvamuse ja hageja seadusliku esindaja E.E.

vande all antud ütlustega ei ole hageja omapoolset tõendamiskoormist täitnud ega tõendanud,

et tema poolt tehtud tööd sisetrepi osas vastasid lepingutingimustele. Seonduvalt eriteadmistega

isiku C.C. arvamusega märgib ringkonnakohus, et tööjooniste teostamine ja mõõdistamine oli

töövõtulepingu p 3.1.1.1 kohaselt hageja kohustuseks. Arvamuse ebausaldusväärsusele viitab

eelkõige see, et arvamuse koostaja ei ole objektil kohal käinud ning samas on kinnitanud, et

fotomaterjali alusel ei ole tal võimalik väita, kas trepiastme asukoht ja seina asukoht vastavad

projektile või mitte. Sepiste puhul on arvamuse andja lähtunud eeldusest, et need vastavad

lepingutingimustele.

Sellest tulenevalt on ekslik ka see hageja seisukoht, et tema tasunõue sisetrepi osas on

sissenõutav ja maakohtu vastupidine järeldus ebaõige.

Tõendatud ei ole ka see hageja väide, et trepi platvormide ja klaasfassaadi vaheline vahe võis

tekkida klaasfassaadi paigutamisest valesse asukohta. Muu hulgas ei kinnita sellist väidet ka

hageja esitatud eriteadmistega isiku C.C. arvamus. Kostja on sellele hageja väitele vastu

vaielnud. Seetõttu tuleb lugeda ebaõigeks ning maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta

maakohtu seisukoht, mille kohaselt klaasfassaad paigaldati algselt projekteeritust väljapoole.

Millistel asjaoludel maakohus sellisele järeldusele jõudis, maakohtu otsuse põhjendustest ei

nähtu.

VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

Nimetatud sätte alusel tuli hagejal professionaalse töövõtjana kontrollida seniseid kolmandate

isikute poolt tehtud töid ja projekte. Eeltoodut kinnitab poolte vahelise lepingu p 3.1.1.1, mille

kohaselt oli hageja kohustuseks tööjooniste teostamine ning projekti joonisel SA-218 olev

märkus, mille kohaselt tuleb hagejal enne trepi valmistamist kontrollida ehituslikke mõõte

objektil. Seega nii trepi mõõtude võtmise kui trepi paigaldamise ajal oli hagejal kohustus

kontrollida faktilist olukorda objektil, vajadusel informeerima tellijat võimalikest riskidest ja

ohtudest töö resultaadile, et tagada lepingutingimustele vastav töö. Asja materjalidest nähtuvalt

oli trepi paigaldamise ajal paigaldatud ajutine aknaraam ning trepi paigaldamisel sai sellest

juhinduda. Hageja väide, et tal puudusid VÕS § 641 lg-s 3 ettenähtud kontrollikohustused, on

ekslik.

Maakohus on kokkuvõtvalt õigesti leidnud, et hageja poolt tehtud töödes esinevate puuduste

tõttu ei vastanud sisetrepp lepingutingimustele ning hageja tasunõue ei ole seetõttu sissenõutav.

7.3. Maakohus on õigesti leidnud, et 23.08.2016 lepingu ja selle lisa järgi leppisid pooled kokku

tööde ositi üleandmises-vastuvõtmises ja ositi tasumises ning töö pidi olema valmis 12.10.2016.

Kostja ei ole kummalegi hageja poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile alla

kirjutanud. Seega on hageja kohustuseks tõendada lisaks tööde vastavusele lepingutingimustele

ka aktides märgitud tööde mahtu ja rahalist väärtust (tööde maksumust üle 50% lepingu

summast). Lepingu lisa nr 1 (I kd, tl 12) kohaselt oli ette nähtud tööde üleandmine ja tasumine

neljas osas. Hageja seisukohast lähtuvalt lõpetas ta tööd 2016. a lõpus, kuna kostja jättis esimese

etapi tööd vastu võtmata ja 31.10.2016 arve tasumata. Teise arve esitas hageja kostjale alles

02.06.2017. Hageja seisukohtadest ei nähtu, miks ta ei järginud lepingu lisas nr 1 ettenähtud

korda arve esitamisel ning samuti ei ole hageja tõendanud puudustega üleantud tööde väärtust.

7.4. VÕS § 645 lg 1 p 2 kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda,

sõltumata sellest, et ta töid üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele

mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.

Maakohus on nimetatud sättele tuginedes põhjendatult leidnud, et kostjal oli õigus töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuivõrd hageja seaduslik esindaja on vande all

antud seletuses tunnistanud sisetrepi osas kokkulepitud omadustele mittevastavust ning seda, et

trepil esinevad puudused oli tellijaga korduvalt kõneaineks. Nimetatud jutuajamised toimusid

enne 2016. a lõppu. Kuivõrd hageja on kinnitanud, et pärast 2016. a detsembrit objektil mingeid

töid ei tehtud, siis oli hagejale teada kogu trepi kui vallasasja seisund (sh piirded).

Maakohtu poolt VÕS § 645 lg 1 p 2 kohaldamise osas ei ole hageja apellatsioonkaebuses

vastuväiteid esitanud ning tuginenud üksnes maakohtu poolt VÕS § 644 lg 1 väärale

kohaldamisele. Ringkonnakohus rõhutab, et maakohus ei ole VÕS § 644 lg 1 alusel leidnud, et

kostja poolt lepingutingimustele mittevastavusest teatamine on toimunud tähtaegselt.

7.5. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 7.3 märkis, leppisid pooled töövõtulepingus ja

selle lisas nr 1 kokku tööde ositi üleandmises-vastuvõtmises ja ositi tasumises.

VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi,

tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

Nimetatud sättest tuleneb, et vaheetapi vastuvõtmisele ei saa vaheetapi raames vastuvõetud

tööde osas omistada vältimatult sama õiguslikku tähendust, mille seadus omistab tööde

lõplikule vastuvõtmisele lõppakti alusel. Seega ei hakka vaheetapi vastuvõtmisest kulgema ja

VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud puudustest teatamise tähtajad.

Maakohus tuvastas, et hageja jättis tööd lõpetamata, kumbki pool ei ole lepingut lõpetanud ning

lõppakti ei ole hageja esitanud. Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud asjaoludest tulenevalt

on põhjendamatu hageja seisukoht apellatsioonkaebuses, et kostja on rikkunud VÕS § 644

lg-s 1 ettenähtud tähtaega lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel.

7.6. Riigikohus on 02.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14 p-s 27 asunud seisukohale,

et juhul, kui töö on puudustega, võib tellija nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te

2 ja 3 järgi.

Selline rahaline nõue on käsitletav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel, kusjuures

kahjuks on tellija kulutused töövõtja poolt tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tehtud

tööde ümbertegemiseks. Kahju nõude tasaarvestamiseks piisab tasaarvestuse avalduse esitamist

kohtumenetluse ajal. VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut

oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus

VÕS § 647 lg-ga 1.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja jättis õigustamatult tööd pooleli, teades samas, et tööl ei

ole kokkulepitud omadusi, siis on hageja rikkunud oluliselt töövõtulepingut VÕS § 647 lg 1 ja

VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses. Seega on tegemist VÕS § 115 lg-s 3 sätestatud olukorraga.

Maakohus on tuvastanud, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue 12 415 euro ulatuses

ning tasaarvestanud selle hageja nõudega kostja vastu summas 3605,39 eurot.

Apellatsioonkaebuses (p 4.7) on hageja kinnitanud, et ta ei sea kahtluse alla puuduste

kõrvaldamise maksumust, vaid vaidleb tasaarvestusele vastu seetõttu, et tema tehtud töödes

puuduseid ei esinenud. Ringkonnakohus tuvastas käesolevas otsuse p-s 7.2-7.5, et hageja poolt

tehtud tööd on puudustega ja hageja vastutab puuduste eest.

Lisaks on hageja apellatsioonkaebuses seisukohal, et antud juhul ei ole kahju hüvitamise

eeldused täidetud. Ringkonnakohus leiab, et hageja nimetatud vastuväide on põhjendamatu.

Tegemist on töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahjunõudega VÕS § 115 lg 3 järgi. Kahju

suurusele ei ole hageja vastu vaielnud ning asja materjalide põhjal on üheselt tuvastatav, et

esineb põhjuslik seos hageja poolt lepingu rikkumise ja kostjal kahju (puuduste kõrvaldamise

maksumus) vahel. Samuti on kostja kahju hüvitamise nõue kooskõlas VÕS § 127 lg-s 2

ettenähtud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga, kuna töövõtulepingu sõlmimisega

võttis hageja endale kahju kandmise riski lepingu rikkumise korral.

8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja