2-20-14559/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-14559

Tsiviilasi

RGR Metall OÜ hagi solidaarselt Alden Ehitus OÜ, L Pi ja

A Ni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6613,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: RGR Metall OÜ (registrikood 10520479, asukoht:

Vahuri tn 6, 11415 Tallinn)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Andres

Aavik

ja

Yulia

Zaitseva

(e-post:

yulia.zaitseva@aaviklaw.ee)

Kostja I: Alden Ehitus OÜ (registrikood 14354931,

asukoht:

Lootsi

tn

11,

10151

Tallinn,

e-post:

info@aldenehitus.ee)

Kostja II: L Pi (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post:

xxxx)

Kostja III: A N (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e--post:

xxxx; xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja: Margus Venesaar (e-post

margus.lawoffice@gmail.com)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada RGR Metall OÜ hagi solidaarselt Alden Ehitus OÜ, L Pi ja A Ni vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista solidaarselt Alden Ehitus OÜ-lt, L Pilt ja A Nilt RGR Metall OÜ

kasuks võlgnevus 4189,44 eurot ja seisuga 25.01.2021.sissenõutavaks muutunud

viivis 1046,32 eurot, kokku 5235,76 eurot.

3. Välja mõista solidaarselt Alden Ehitus OÜ-lt, L Pilt ja A Nilt RGR Metall OÜ

kasuks viivis võlgnevuselt (4189,44 eurot) 0,1% päevas alates 26.01.2021 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta RGR Metall OÜ menetluskulud solidaarselt Alden Ehitus OÜ, L Pi ja A Ni

kanda.

2. Välja mõista solidaarselt Alden Ehitus OÜ-lt, L Pilt ja A Nilt RGR Metall OÜ

menetluskulud 1587,50 eurot, sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 1137,50 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui

menetlusosaline

soovib

asja

läbivaatamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas 05.10.2020 Harju Maakohtule hagi solidaaslet Alden Ehitus OÜ, L Pi ja A Ni

vastu. Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja 2019. aastal kostjale I terastooteid summas

4939,44 eurot 11.07.2019 sõlmitud ostumüügilepingu nr xxxx alusel. Hageja väljastas

kostjale arved nr 6302, 6591, 7781, 8018 alusel, mis 17.07.2020 seisuga olid kostja I poolt

tasumata. Samal kuupäeval saatis hageja kostjatele pretensiooni ning nõudis võlgnevuse

tasumist. 20.07.2020 tunnistas kostja II hageja nõudeid ning palus võlgnevuse tasumiseks

lisaaega 2 nädalat. Täiendava tähtaja jooksul kostjad oma kohustusi ei täitnud. 21.08.2020

maksis kostja I hagejale 500 eurot, millest tulenevalt on arve nr 6302 osaliselt tasutud.

Hageja märgib, et tal on kostjate vastu lepinguline nõue. Kostja I vastutus tuleneb 11.07.2019

sõlmitud ostu-müügilepingust nr RM-0192 ning kostja II ja kostja III solidaarne vastutus

tuleneb 11.07.2019 sõlmitud käenduslepingust. Seisuga 05.10.2020 moodustab hageja nõue

kostjate vastu 4439,44 eurot, millele lisandub 05.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise nõue summas 553,49 eurot. Hageja paljub kostjatelt solidaarselt välja mõista

põhivõlgnevuse 4439,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 553,49 eurot ja edasiulatuva

viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 06.10.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

25.01.2021 teatas hageja, et 19.01.2021 laekus hagejale nõude katteks 250 eurot. Eeltoodust

tulenevalt korrigeeris hageja oma nõuet, millest tulenevalt siesuga 25.01.2021 moodustab

põhivõlgnevus 4189,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1046,32 eurot. Täiendavalt

palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista edasiulatuva viviise 0,1% päevas

põgivõlgnevuselt alates 26.01.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Vastuseks kostja III seisukohale märkis hageja, et VÕS § 65 lg 1 alusel nõuab hageja

võlgnevust solidaarselt nii äriühingult (kostja I) kui ka käendajatelt (kostja II ja kostja III).

Hageja toob esile, et käesoleval juhul ei oma tähtsust kostja III väide, et kuna tema on

juhatusest lahkunud, ei olnud tal võimalik kuidagi mõjutada maksete tasumise protsessi ega

muud moodi hoida ära võlgnevuse tekkimist. Hageja on seisukohal, et kostja III sõlmis

käendulsepingu kostja I kohustuse tagamiseks, millest tulenevalt ei oma kostja III lahkumine

kostja I juhatuse liikme ametikohalt õiguslikku tähendust. Hageja leiab, et käenduslepingus

puudub kokkulepe selle kohta, et kostja III vastutus on piiratud Alden Ehitus OÜ juhatuses

olemise perioodiga.

Kostja I ja kostja II seisukoht

Kostja I ja kostja II esitasid 30.10.2020 ühise vastuse hagiavaldusele.

Kostja I märgib, et ei saa tasuda võlgnevust, kuna ettevõttel on tekkinud makseraskused, mida

ettevõtte juhatuse liige üritab igal juhul lahendada. Võlgnevuse on nõus tasuma kostja II, kes

on kostja I juhatuse liige. Kostja II märgib, et on teadlik võlgnevuse olemasolust ning

tunnistab võlgnevust ja soovib seda tasuda. Kostja II soovib võlgnevust tasuda ainuisikuliselt

ehk et võlgnevust ei nõutaks veel lisaks kostjalt III. Kostja II soovib võlgnevuse tasumiseks

sõlmida kompromissi.

Kosjta III seisukoht

Kostja III esitas 30.10.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt palub jätta hagiavalduse

kostja III suhtes rahuldamata.

Kostja III on seisukohal, et ta ei ole seotud hagiavalduses märgitud võlgnevusega, kuna ta ei

ole kunagi tegelenud kostja I kui ettevõtte juhtimisega. Kostja III on kõik ettevõttega seotud

asjad üle andnud kostjale II, sest kostja II tegeles kõikide tellimustega, lepingute sõlmimistega

ja arvete tasumistega. Kostja III märgib, et ei olnud teadlik, et kostjal I tekkis võlgnevus

hageja ees. Kostja III lahkus ettevõtte juhatusest 13.04.2020 ehk enne seda, kui hageja esitas

arveid. Kuna kostja III oli juhatusest lahkunud, siis ei olnud tal ka võimalik kuidagi mõjutada

maksete tasumise protsessi ega muud moodi hoida ära võlgnevuse tekkimist. Kostja III leiab,

et käitus korraliku ettevõtja hoolsusega ja heas usus, arvates, et tehing hagejaga on äriühingu

parimates huvites, majanduslikult otstarbekas ja mõistlik. Kostja III ei rikkunud juhatuse

liikme hoolsuskohustust ning tema, kui juhatuse liikme tegevuse ja kahju vahel ei ole

põhjuslikku seost. Eeltoodust tulenevalt on kostja III seisukohal, et põhjendatud ei ole kostja

III vastutusele võtmine käenduslepingu alusel. Kostja III märgib, et talle teadaolevalt on

kostja II nõus võtma enda peale hagiavalduses nimetatud võlgnevuse tasumise, millest

tulenevalt ei pea kostja III VÕS § 67 lg 1 esimese lause alusel kohustust täitma.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ära

kohtuistungil ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies

ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt

otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja I sõlmisid 11.07.2019 ostu-müügilepingu nr

RM-0192 ning 11.07.2019 sõlmisid kostja II ja kostja III hagejaga käenduslepingud, mille

kohaselt kohustusid käendajad (kostja II ja kostja III) kandma hageja ees solidaarset vastutust

põhivõlgniku kostja I ostu-müügilepingu nr xxxx järgsete kohustuste täitmise eest. Kostja I ja

kostja II kinnitavad, et on teadlikud võlgnevusest, tunnistavad seda ning soovivad võlgnevust

tasuda. Kuivõrd kostja I ja kostja II tunnistasid võlgnevust ega esitanud hagiavaldusele

vastuväiteid, on kohus seisukohal, et kostja I ja kostja II võtsid hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1

sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus hindama nõude põhjendatust kostja I

ja kostja II suhtes.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja III vastutab võlgnevuse eest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS

§ 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg

2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 101 lg 1 p 1

alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist

ning p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma

kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või

osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Käesolevas asjas on hageja nõude aluseks kostjaga I sõlmitud müügileping ning kostjaga II ja

kostjaga III sõlmitud käenduslepingud. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad hageja nõude

eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 alusel on hageja esitanud hagi kostjate vastu ühiselt. Kohus

märgib, et käesoleval juhul ei oma tähtsust asjaolu, et kostja III lahkus kostja I juhatusest

13.04.2020 ehk enne seda, kui hageja esitas arveid. Asjas on tõendatud, et kostja III sõlmis

hagejaga käenduslepingu ning kostja III ei ole sellele vastu vaielnud. VÕS § § 142 lg 4 alusel

ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Asjaolu, et kostja III ei

ole enam kostja I juhatuse liige, ei too automaatselt kaasa seda, et kõik kohustused, mille

kostja III võttis isiklikult, lõppeksid või läheksid üle teistele juhatuse liikmetele. VÕS § 8 lg 2

alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja

III käenduslepingu alusel kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga I ja kostjaga II. Samuti

ei ole põhjendatud kostja III väide, et kuivõrd kostja II on nõus võlgnevust tasuma, ei pea

kostja III võlgnevust tasuma ning võlgnevuse väljamõistmine kostjalt III ei oleks

põhjendatud. VÕS § 67 lg 1 kohaselt ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma, kui keegi

solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud. Käesolevaks hetkeks ei ole kostjad

võlgnevust hageja ees täielikult tasunud ning kohus on tuvastanud, et kostjad vastutavad

hageja ees solidaarselt, millest tulenevalt on põhjendatud võlgnevuse väljamõistmine

kõikidelt kostjatelt solidaarselt.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja III vastutab käenduslepingu alusel hageja

nõude täitmise eest solidaarselt kostjaga I ja kostjaga II.

Kostjad ei ole põhivõlgnevuse suurusele ja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjate vastu on põhjendatud ja

tuleb rahuldada täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Kohtu

hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel

TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas 450

eurot ja õigusabikuludest summas 1137,50 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 8

tundi ja 45 minutit hinnaga 130 eurot/h (käibemaksuta).

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust

hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16).

Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, leiab, et hageja

menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud vastavad asjas esitatud

menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule (kokku 8 tundi ja 45

minutit). Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või

ebavajalikke kulusid. Hageja esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks

kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu määr (130 eurot tunnis, käibemaksuta) ei ületa

kohtupraktika kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikku määra.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 1587,50 eurot,

sh õigusabikulud 1137,50 eurot ja riigilõiv 450 eurot.

TsMS § 173 lg 4 kolmanda lause kohaselt kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme

menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad

vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostjate kanda,

mõistab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjatelt välja solidaarselt.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud

1587,50 eurot, sh riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulud 1137,50 eurot.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik