2-20-120510/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-120510

Kohtuasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XX vastu võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. jaanuari 2021. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Krediidikaitse Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

504,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood

11693223), lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas

Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Krediidikaitse Grupp OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 4. jaanuari

2021. a tagaseljaotsuse peale menetlusse.

2. Otsustada

asi

üksnes

apellatsioonkaebuse

põhjal

(tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 646).

3. Tühistada Harju Maakohtu 4. jaanuari 2021. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-20-

120510 osas, milles maakohus jättis Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XX vastu

sissenõutavaks muutunud viivise 41,14 eurot ületavas osas rahuldamata, samuti

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule.

4. Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse (v.a resolutsiooni punkti 1) peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 24. septembril 2020 Harju Maakohtule XX (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1751,69 eurot,

intress 354,28 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 545,15 eurot

ja viivis 0,17% põhinõude (1751,69 eurot) tasumata osalt päevas alates 25. septembrist 2020

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1348,88 eurot. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 549 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja XXX FIE (kustutatud)

(laenusaaja) 19. juunil 2019 laenulepingu (laenuleping), mille kohaselt andis laenuandja

laenusaajale laenu 2000 eurot intressiga 5% kuus. Laenuandja ja kostja sõlmisid laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu (käendusleping), mille kohaselt

vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse

rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 4000 eurot. Kuivõrd

laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles

2. aprillist 2020, millest tulenevalt on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud

sissenõutavaks.

Laenuandja on nõudnud laenusaajalt ja kostjalt võlgnevuse tasumist. 28. mail 2020 sõlmisid

laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja

laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas laenusaajat

ja kostjat nõuete loovutamisest samal päeval. Hageja on nõudnud laenusaajalt ja kostjalt

võlgnevuse tasumist, aga kohustust ei ole täidetud.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 4. jaanuari 2021. a tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus) hagi

osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1751,69 eurot, intressi 354,28

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 20. juulist 2019 kuni 24. septembrini 2020 eest

41,14 eurot ja alates 25. septembrist 2020 viivise arvestatuna põhivõlgnevuselt (1751,69 eurot)

määras 0,17% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1348,88 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludena tasutud riigilõivu 325 eurot, õigusabikulud 224 eurot (koos käibemaksuga)

ja viivise menetluskuludelt.

Maakohus tegi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märkis, et hagiavaldus

kuulub rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu tagaseljaotsuse tühistada osas,

millega hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue jäi 504,01 euro osas kostjalt välja

mõistmata ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas 545,15 eurot.

Hageja on palunud hagiavalduses mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise summas 545,15 eurot, kuid maakohus on otsuses mõistnud kostjalt välja

viivise summas 41,14 eurot. Maakohtu otsuse põhjendav osa ja resolutsioon ei ole kooskõlas,

sest maakohus on hagis esitatud nõuded otsusega täielikult rahuldanud, kuid märkinud

resolutsioonis hageja viivise summa erinevalt hagis taotletust.

Laenulepingus on pooled kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust

tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,17%

nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kuivõrd laenusaaja on rikkunud laenu tagastamise

kohustust, siis on hagejal õigus nõuda viivise tasumist. Käenduslepingust tulenevalt vastutab

kostja nimetatud viivisenõude täitmise eest. Hagiavaldusele lisatud võlaarvestuselt nähtub, et

hagiavalduse esitamise seisuga (24. september 2020. a) oli hageja viivisenõue 545,15 eurot.

Arvestades, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, on kostja viivisenõude

hagiavalduses esitatud summas omaks võtnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu

tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata tühistatud

osas uueks läbivaatamiseks maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, § 656

lg 2 ja § 657 lg 2 alusel. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

6. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab

maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 504,01 eurot.

7. TsMS § 457 lg 1 järgi on menetlusosalistele siduv otsuse resolutsioon. Vaidlustatud otsuse

resolutsiooni järgi mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 41,14 eurot. Kuivõrd hageja taotles hagiavalduses hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 545,15 euro välja mõistmist, siis on maakohus

hagi rahuldanud osaliselt.

8. TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus

leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt

kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava

ja põhjendava osata, kuid lihtsustus kirjeldava ja põhjendava osa otsusest väljajätmise kohta

kehtib tagaseljaotsuse puhul vaid juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui hagi rahuldatakse

osaliselt, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt

põhjendada (Kõve, V., Lints, J. TsMS § 444, komm 3.4. – Kõve, V. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik. II. VI-X osa (§-d 306–474): kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Kuigi

maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

41,14 eurot ületavas ulatuses, siis vaidlustatud otsuses puuduvad viivisenõude aluseks olevate

asjaolude kirjeldus ja nõuetekohane põhjendus (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 8). Sellises ulatuses

põhjendamiskohustuse rikkumine toob kaasa vaidlustatud osas otsuse tühistamise (TsMS § 656

lg 1 p 5).

Kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks

esimese

astme

kohtule

(TsMS § 657

lg 2).

Kuna

ringkonnakohus

on

seotud

apellatsioonkaebuse piiridega, tuleb tagaseljaotsus tühistada ja saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks üksnes vaidlustatud ulatuses.

9. Kolleegium märgib, et kui maakohus oleks vaidlustatud otsuses esitanud põhjendused

viivisenõude lahendamise osas, siis menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt saaks

ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida. Kuivõrd aga

praegusel juhul ei ole maakohus oma otsuses esitanud nõutud põhjendusi, siis ei ole

ringkonnakohtul menetlusnormi olulist rikkumist võimalik ise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2).

10. TsMS § 646

alusel

ei

ole

ringkonnakohtul

kohustust

küsida

teiselt

poolelt

apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt ka Riigikohtu

24. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825/57, p 11). Kuna ringkonnakohus ei saa uut

lahendit teha, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.

11. Kui kõrgema astme kohus tühistab madalama astme kohtu lahendi ja saadab asja alama

astme kohtule uueks läbivaatamiseks, tühistab kohus ka alama astme lahendiga määratud

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise sõltumata sellest, kas selles osas on lahendit

vaidlustatud või mitte (vt Riigikohtu 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14,

p 18). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause

ja TsMS § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)