2-21-1727/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-1727

Tsiviilasi

AAA hagi BBB kaudu vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AAA; isikukood XXX; viibimiskoht XXX.

Kostja: BBB kaudu; registrikood XXX; asukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta AAA hagi BBB kaudu vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud AAA kanda.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

AAA (hageja) esitas 3. veebruaril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi BBB kaudu

(kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt võeti hagejalt 17. veebruaril 2020 kambri XXX läbiotsimise käigus ära

isiklikud asjad, so XXX, XXX ja XXX. Hageja tõi XXX ja XXX kaasa 23. jaanuaril 2018, kui

saabus XXX. Sugulased edastasid XXX ja XXX hagejale vahistatu käsipaki või maksikirjaga.

Hageja soovis 21. novembril 2018 paigutada kambris lubatust suurema koguse asjadest XXX

lattu, kuid kontaktisik keeldus taotluse allkirjastamisest. Hageja oli seetõttu sunnitud hoidma

asju kambris. Hageja asjad kuulusid hagejale. Need olid soetatud seaduslikult. Hageja esitas

XXX taotluse, milles palus anda asjad üle hageja XXX. Asju ei antud hageja XXX. XXX

põhjustas oma tegevusega hagejale kahju 36 eurot 24 senti. Hageja soovib kahju hüvitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja soovib, et XXX hüvitaks talle kahju, mis tekkis seetõttu, et hageja kambri läbiotsimise

käigus võeti hagejalt ära tema isiklikud asjad ega antud neid enam tagasi.

Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme

kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Kohtu pädevuse määramiseks tuleb seega tuvastada, kas kinnipeetava kambri

läbiotsimise ja kinnipeetavalt tema isiklike asjade äravõtmise ning nende tagastamisest

keeldumise korral tekib kinnipeetava ja vangla vahel eraõiguslik või avalik-õiguslik suhe.

Vanglateenistuse XXX on vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 järgi õigus teostada kinnipeetava

läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi

läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Vanglateenistuse ametniku poolt

läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad VangS § 68 lg 2 järgi äravõtmisele ning

realiseerimisele või hävitamisele. Vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus VangS § 15

lg 1 järgi kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid

hoiule. Kinnipeetaval on Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 vangla

sisekorraeeskiri (edaspidi: vangla sisekorraeeskiri) § 57 lg 1 järgi õigus hoida enda juures või

kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse

vahendusel soetatud isiklikke asju. Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 3 järgi ei või kinnipeetava

enda juures ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi. Asjad, mida kinnipeetaval

ei ole lubatud vanglas enda juures hoida, on reguleeritud vangistusseaduse (VangS) § 15 ja

vangla sisekorraeeskirja § 641 alusel. Vanglateenistus võib VangS § 15 lg 4 järgi keelata

täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15

lõikes 2 nimetatud tingimustele.

Kinnipeetava, sh tema kambri, läbiotsimist ja läbiotsimise käigus leitud keelatud asjade

äravõtmist saab teostada vanglateenistuse ametnik. Eraõiguslik isik ei saa seda teha.

Kinnipeetava, sh tema kambri, läbiotsimisel ja kinnipeetavalt keelatud asjade äravõtmisel tekib

kinnipeetava ja vangla vahel seega alluvussuhe, milles vanglateenistuse ametnik ehk avaliku

võimu kandja teostab avaliku võimu. Vanglateenistuse ametnik teostab läbiotsimise ja keelatud

asjade äravõtmise avalik-õiguslike normide, so VangS § 68 lg 1 ja 2 alusel. Keelatud asjade

olemus on reguleeritud samuti avalik-õiguslike normide, so VangS § 15 ja vangla

sisekorraeeskirja alusel. Tegemist on seega avalik-õigusliku suhtega, millest tulenevad

vaidlused kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus.

Kahju, mis tekkis seetõttu, et hageja kambri läbiotsimise käigus võeti hagejalt ära tema isiklikud

asjad ega antud neid hagejale tagasi, tuleneb seega avalik-õiguslikust suhtest.

Avalik-õiguslikust suhtest tulenevat kahju hüvitamise nõuet tuleb riigivastutuse seaduse § 7 ja

§ 17 lg 1 ning VangS § 11 lg 8 järgi arutada haldus-, mitte maakohtus.

Tartu Maakohus ei ole pädev kohus. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse

võtmata. Hageja saab oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik