1-20-5259/83 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-20-5259

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i

n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2021. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-5259

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Margit Veike

Kriminaalasi

I.F süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Süüdistatav

I.F - isikukood: XXX; elukoht: XXX-i; kodakondsus:

XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XX klassi;

töökoht:XXX ; varem kriminaalkorras karistatud.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 14.11.2019. a

Kaitsja

Kohtuistungid

Vandeadvokaat Lembit Nirgi

- Rakvere

Advokaadibüroo; e-post: XXX.

16.11.2020, 20.11.2020, 04.12.2020, 11.01.2021.

15.01.2021.a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada I.F KarS § 1573 ( käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni järgi

KarS § 1573 lg.1) järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

2. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et I.F-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele,

kui I.F ei pane 1 -aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75

sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

2.1.elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX-i;

2.2.ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.4.

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

2.5.

saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

2.6.

saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada I.F-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama

alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada I.F-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama

narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.F elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

15.01.2021. a.

3. I.F-ile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

4. Asitõendid – neli CD-d sõnumite ja kõnefailide salvestistega KrMS § 126 lg.3 p.1

alusel jätta kriminaalasja toimikusse.

5. Kriminaalmenetluse kulud:

I.F-i kriminaalasjas menetluskulud on:

1) sundraha 876 eurot;

2) riigi õigusabi tasu ja kulud kohtus kokku 1336,20 eurot.

3)ekspertiisitasu 510 eurot.

4)tunnistajale hüvitatav kulu 8,05 eurot.

5)kannatanule hüvitatav kulu vastava taotluse esitamisel.

Kokku on I.F-i menetluskulud 2730, 25 (kaks tuhat seitsesada kolmkümmend eurot

25 senti) eurot.

KrMS § 180 lg.1 alusel määrata I.F-i hüvitatavaks menetluskulude summaks eurot ja

mõista I.F-ilt välja 2730,25 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda riigi tuludesse ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Menetluskulud riigi tuludesse tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole,

viitenumber 99921700001842, selgitusse märkida „kohtuotsus 1-10-5259 I.F-i

menetluskulu“.

Koos kohtuotsusega antakse välja eraldi dokument, mis sisaldab tasumiseks vajalikke

andmeid.

Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest,

saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

arvates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse

ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kohtu

kantseleis tutvumiseks kättesaadav 05. veebruaril 2021.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

24.07.2020. a saabus kohtusse süüdistusakt I.F-i süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi

üldmenetluses.

Kohus arutas üldmenetluse korras I.F-ile esitatud järgmist süüdistust:

I.F’i süüdistatakse KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisnes selles, et tema jätkuva teona ajavahemikul 06.07.2017a kuni 27.11.2018a järjepidevalt

sekkus Y.E´i eraellu sellega, et otsis korduvalt ja järjepidevalt kontakti Y.E-ga, saates talle

sõnumeid, paberkirju ja e-kirju ning käis Y.E’i elukohas teda otsimas, hoolimata Y.E´i

korduvatest teadetest temaga rohkem mitte ühendust võtta, tehes seda alljärgnevalt: a.

ajavahemikul 06.07.2017a kuni 24.02.2018a I.F saatis Tartu vanglas karistust kandes

aadressile XXX Y.E-le adresseeritud kokku 23 paberkirja; b. 2018 aasta veebruarikuus

menetluses tuvastamata kuupäeval I.F seisis Y.E´i elukohas XXX kortermaja ees ning andis

sellest teada ka Y.E-le mobiiltelefoni sõnumi teel; c. 2018 aasta märtsikuus menetluses

tuvastamata kuupäeval I.F tuli Y.E´i elukohta XXX korteri ukse taha, mille järgselt jäi

trepikotta Y.E´i ootama; d. ajavahemikul 04.09.2018a kuni 09.11.2018a I.F saatis oma

kolmelt erinevalt mobiiltelefoni numbrilt Y.E´i telefoni numbrile XXX kokku 764 sõnumit. -

mobiiltelefoni numbrilt XXX saatis I.F-il 04.09.2018a kuni 02.11.2019a kokku 671 sõnumit

alljärgnevalt: 04.09.2018a 1 sõnumi sisuga „Y.E?“; 07.09.2018a 1 sõnumi sisuga „Y.E mis sa

teed?“; 08.09.2018a 25 sõnumit, üks sõnum sisuga „Ja ma olen see, kes sinuga füüsiliselt

sobib t2ielikult. Aga seda hakkab ikka üle peksma. Vb ka sydamehaige siis. See on muidugi

halb aga vb saab sellest kuidagi üle veel“; 09.09.2018a 8 sõnumit, üks sõnum sisuga „Selgus

et ma ei olegi sydamehaige. Vaid suitsetamine ja pohmakad m6juvad halvasti“; 10.09.2018a 2

sõnumit, üks sõnum sisuga „Võimalik, et kunagi hommiku poole unes hakkab valges templis

taevast punaseid lehti sadama aeglaselt“; 11.09.2018a 1 sõnumi sisuga „Sulle peale“;

14.09.2018a 23 sõnumit, üks sõnum sisuga „Palun (k2ib ka siia juurde). Kui ma tulen sind

kuhugi leidma v otsima ja midagi valesti l2heb ja keegi hakkab politseid kutsuma (vmt), siis

ma p2ris KINDLALT LOHE proovin neid oimetuks lyya ja p6geneda. T2itmata perses, nii on

kuna ma ei salli neid üldse ja ma olen selgelt n2gija“; 15.09.2018a 155 sõnumit, üks sõnum

sisuga „Mis siis nagu toimub ja mis seis on? Tegeled prostitutsiooniga? K2isin Prantsusmaal,

seal on sitaks naisi, K2isin Istanbulis seal naisi palju rohkem. Indias on need arvud x 1000“;

17.09.2018a 2 sõnumit, üks sõnum sisuga „Jeesus, sorry. Loodetavasti polnud see flip nii hull,

et sul paanika v politsei tekiks. Ma poleks hiljem napilt enesetapu kogemata teine“;

18.09.2018a 6 sõnumit, üks sõnum sisuga „Ma olen p2ev otsa t2na sinu peale m6elnud.

Rohkem kui ükski teine päev see viiname nädal vmi, alates päevast mis su nr uuesti sain

selgeks. Vb sa tunned, kuidas su peale mõtlen Y.E Y.E…“; 19.09.2018a 3 sõnumit, üks

sõnum sisuga „Kas sa oleksid võimaline prostitutsioonist loobuma, kui keegi sind ilusti

paluks? Kuima palun sind.“; 20.09.2018a 8 sõnumit, üks sõnum sisuga „Isegi siis kui sa

r22gid mingi politseiga vahel vmt. Siis sa oled lihtalt loll korraks ja muud midagi. Hiljem

muutud jälle targaks tagasi“; 24.09.2018a 23 sõnumit, üks sõnum sisuga „A 6ige 6ige munni

k2isid londonis imemas k6rgematel meestel. Eestis imed aind verd. Et siis minna uuesti

munni imema kõrgemate juurde, loogiline“; 25.09.2018a 10 sõnumit, üks sõnum sisuga „Enne

kui sa fucking kaerajaanist cunt sorry ei ütle selle eest, et nimelt mul sulle kirju p6rgust lasid

saata, sa elada ei saa. Kuradi vitt. Tulen6id muudab sind aegamisi sigade ja rottide libuks

l6puni välja“; 27.09.2018a 1 sõnumi, sisuga „Kappadi Kappadi, jooksis noor ja ahne mm2ra

m88da sitast karjamaad l22ne poole. Ahnelt blondide jobide munni imema. HAKKA

JOOKSMA, M2RA“;

29.09.2018a 16 sõnumit, üks sõnum sisuga „Kas ma sain j2lle valesti aru Y.E? Sa ei mõelnud

midagi halba, vaid ujumist??? Või sa oled ikkagi haige, prostitutsioon jne…:(“; 30.09.2018a

82 sõnumit, üks sõnum sisuga „kaisake anna mulle andeks praegu kohe, kohe please. Ma olen

haige, ma R22kisin sulle. Mitu korda, 5 x. See lugu, mis r22kisin, mu girlfriend puu all, mina

lehtede varjus puu otsas, see tõsi. Ja ma olin taga edasi ja u. 2a. pärast me l2ksime laiali.

Samal õhtul võttis kuri nõid mind oma hoole alla“; 01.10.2018a 4 sõnumit, üks sõnum sisuga

„Ma ei ütlenud uhtki halba sõna sulle seekord, vaid otse vastupidi. Ja sa ei saanud tõesti aru &

ei püüdnud kinni“; 02.10.2018a 3 sõnumit, üks sõnum sisuga „Kas selles elus tuleb 2ra yldse

minu jaoks“; 03.10.2018a 3 sõnumit, üks sõnum sisuga „Sa oleksid pidanud ammu mu nr

täiesti 2ra blokkima. Millegiparast sa aga kunagi ei tee seda“; 06.10.2018a 7 sõnumit, üks

sõnum sisuga „Aga nyyd meie teeme niimoodi, et sina põletad ahjus, õues v lõkkes selle

pildikese ära, nr 24 mis ma sulle saatsin. Mulle lihtsalt meeldib nii. Kas said aru? Kui aru ei

saa, siis on nii et politsei vabse enam midagi ei tea ja sina situd ennast täis. Põleta postkaart,

Y.E. Ja juhtum lahendatud lõplikult“; 07.10.2018a 7 sõnumit, üks sõnum sisuga „Alaarenenud

teismeline 2rahellitatud tatt libu oled sa, kellel puudub igasugune moraal. Sa kuradi hale vitt

ma panen su põlema koos su persepea politseiga“; 08.10.2018a 6 sõnumit, üks sõnum sisuga

„tere. Ma tunnen ennast valesti ja halvasti eilse yleeilse pärast. Mulle ei meeldi ropendada ja

sõimata tegelt. Vabandust. See on nagu firereaction ja laup paranoia. Ma nägin su reaktsiooni,

kui mind nägid. Ja isegi antud olukorras… on mõttetu sind sõimata. Ma loodan, et sulle väga

viga ei tei“; 09.10.2018a 22 sõnumit, üks sõnum sisuga „Pohhui sellest kaardist. Terve

Istanbul on neid täis. Vb need polegi nii v22rtuslikud igas mõttes. Sest miks peaks 1

paberitykk olema nii väga v22rtuslik. Ma saan sulle kunagi saata 10 uut ja veel paremat. Vb

nii, et sa arugi ei saa et mina. Kuigi kes see teine hull saadaks Hagia sophiast postkaarte“;

10.10.2018a 102 sõnumit, üks sõnum sisuga „Ma tungin sinu elu sisse minevikus ja tulevikus

ja põletan, likvideerin, olematusse totaalselt… sellise asja nagu hirm ja paranoia. Et L O V E

sulle haiget teeb. Mitte kunagi enam ei tee. (minevikus -2016 2 a. ja tulevikus 2018 + 3a)

T2hendab sa pead I S E. T A S E M E L olema ja aru saama mida sa teed. Saad aru? Ja siin ei

ole oluline mis sorti love. Kas sinu moodi, minu, su koera, mu sõber ralfi, gerhard schr8der v

k2sna kalle. Okei?“; 11.10.2018a 3 sõnumit, üks sõnum sisuga „Neitsi Y.E?“;

12.10.2018a 14 sõnumit, üks sõnum sisuga „Ilus ilm on. Mis sa teed Y.E? Tule“; 15.10.2018a

5 sõnumit, üks sõnum sisuga „(südame kujutis, millest nool läbi) Y.E“; 16.10.2018a 7

sõnumit, üks sõnum sisuga „Kuule prostituut. Mul ei ole ei tripperit ega rotti. Kas su lapseaju

jagab selle ära?“; 20.10.2018a 11 sõnumit, üks sõnum sisuga „Mul huvitav teada, ma

teadlane. Sugudevahelistes suhetes võiks love olla esikohal, siis kuld, asjad, connectionid,

võim, populaarsus, luulud jne. Kas selline reality on sulle mõistetav?“; 21.10.2018a 39

sõnumit, üks sõnum sisuga „Aitab kas. Ja hakkab see nagu fantaasia kah taanduma, et ainult 1

naine on olemas ja see oled sina jne“; 26.10.2018a 66 sõnumit, üks sõnum sisuga „Sa pole

mitte midagi positiivset kunagi teinud, andnud mulle. On nii? Mina aga olen ja hiljem

proovinud tasakaalustada“; 02.11.2018a 5 sõnumit, üks sõnum sisuga „On midagi rääkida?“. -

Mobiiltelefoni numbrilt XXX saatis I.F 10.10.2018a 17 sõnumit. - Mobiiltelefoni numbrilt

XXX saatis I.F-il 07.11.2018a kuni 09.11.2018a kokku 76 sõnumit: 07.11.2018a 1 sõnumi;

08.11.2018a 45 sõnumit, üks sõnum sisuga „Ma tean, kuidas ennast terveks ravida,

kassikakku v2lja meelitada. Kaasa on vaja metallidetektorit (>kahjuks selles m6ttes) ja sind.

Kas saaksid tulla?“

09.11.2018a 30 sõnumit, üks sõnum sisuga „Kuula seda mida ma sulle selges eesti keeles

ytlen : MA OLEN SIND OMA ALATEADVUSES 24/7 ARULAGEDAKS

V22RTUSETUKS LIBUKS NAHHUI PIDANUD koos su ylej22nud miljoni r6veda haige

rahvaga“. e. 08.11.2018a kell 00:08 I.F helistas mobiiltelefoni numbrilt XXX Y.E´i

mobiiltelefoni numbrile XXX hoolimata sellest, et Y.E oli varasemalt palunud I.F´il temaga

enam mitte ühendust võtta. f. ajavahemikul 08.11.2018a kuni 27.11.2018a I.F saatis oma e-

maili kontolt XXX Y.E´i e-maili kontole XXX sõnumid järgnevalt: 08.11.2018a 1 sõnumi,

sisuga „ma proovisin suga ühendust võtta, sa jälle ei vasta. Ei reageeri või mis su probleem

on. Täpselt sama stsenaarium toimub iga FUCKING KORD. Mis toimub sul peas või sees? Ja

siis sa helistad korra mingi iga 3-e kuu tagant vmt ja ootad v eeldad, et ma oleks raskelt sillas

või õnnelik laksust? MUL ON JUMALA POHHUI OLNUD ÜLDISELT, KUI SA OLED

HELISTANUD. MUL ON OLNUD ALATI MINGEID TÄHTSAID ASJU TEHA SEL

AJAL JA SA ALATI VALID DEBIILSELT SELLE HETKE mille jaoks? See näib alati

selline valja nagu mingi kuradi arulage urood deemon prooviks segada mu tegemisi või

tähelepanu kõrvale juhtida või teel kõrvale jne. ja mõnikord on selline mulje, nagu mingi

mendid oleks sind palganud mul kontsetratsioon sassi ajada ja mingi kuradi andmeid koguda

vmt. Et kas ma ikka kasutan seda nr veel jne. tähendab kas me ei saa nagu seda paska kuidagi

kõrvale jätte? Mh? või mis siin toimub“; 16.11.2018a 1 sõnumi, sisuga „Kas said ilusti tagasi

maakate munni imema :P ? Loodetavasti nüüd jäädavalt. Eksole, ära sealt mujale virvenda“;

18.11.2018a 1 sõnumi, sisuga „Kas sa teadsaid, et kui oiisavalt palju imeda ja kõik alla

neelata, on võimalik jääda rasedaks :) ? (sul on võimalus olemas!)“; 26.11.2018a 1 sõnumi,

üks sõnum sisuga „Kuule sa vastik mollusk hoor nahhui ühe korra veel mentidele minu peale

kitse paned, siis ma muutun füüsiliseks. Ok? Ja saada kindlasti see teade ka teistele edasi.

Vast ei ole hea mõte ka, et Johannes mul siin ümber tilbendab. Vot ja nüüd tagasi talupoegade

munni imema ! ! Hop-hop“; 27.11.2018a 1 sõnumi, sisuga „Tähendab minu tänane teade sulle

oli vist natukene absurdne.

Eks ma ikka kirjutan sulle kirjasid jne, et sa neid EDASTAKSID. Mida mina silmas pidasin,

oli see, et kui sina nüüd ka edaspidi iga kord mind kuskil nähes jne kannad mingitele

persepeadele notsudele sellest ette jne, siis mina olen sunnitud sind lugema ohuks enda elule.

KAS SA TÜRA KURADI LIBU NAHHUI SAAD SELLEST ARU NORMAALSEL VIISIL

MA LOODAN? Ja kui minusugune inimene vaata äkitselt tunneb, et keegi ohustab tema elu,

siis siit võid edasi järeldada igasugu sündmusi, ok? Teiste sõnadega võin ma sulle selle

niiviisi panna siia: Unusta ära, et mina üldse olemas olen vitt nahhui. Ära kõneta mind, ära

näe mind, jne jne. Ma ei ole sust huvitatud ega saagi kunagi olema huvitatud mitte ühestki

valetajast reeturist jne suhuvõtjast matside libust. Selge? See minu huvi ja pommitamine, mis

aegajalt on esile tulnud, on olnud tingutud mingisuguses fucked up stressiolukorras. Sinu

asemel oleks võinud olla ükskõik kes muu jne. Vaata sa oled tegelikkuses juba 50 x läinud üle

piiri, mitte mina ei ole. Reaalsuses olen ma sulle saatnud ainult paarkend meili, tuhat sms-i,

helistanud 103 x ja saatnud 24 paberkirja. Ma ei ole sulle mitte mingit reaalset kahju tekitanud

vaid pigem vastupidi, sest et see positiivne nagu enrgy v tähelepanu hulk, mis sulle saatnud

olen, on olnud ikkagi tunduvalt suurem kui negatiivse. Nii ongi. Sina aga kuradi fucking vitt

oled ilmselt kogu selle 2-e a. jooksul mentidele minu peale koputanud. Ja muidugi hui teab

mis asju veel korda saatnud ja inimestele rääkinud. Nii et lepime kokku, et midagi pole

olemas, pole olnud. Kui me kuskil näeme üksteist ja siis uuesti hiljem selgub, et sa oled

kuskile kitse pand (ja ma selle ka kindlasti kindlaks teen), siis ma enam ei hoiata sind ja võtan

kasutusele mingisugused absoluutselt teistsugused meetmed, olgu nende meetmete

realiseerimiseks kasvõi 10 a. või 100 a. SAID ARU?“. Eeltoodud tegevus oli Y.E tahte

vastane ning tingis I.F-i telefonikõnede blokeerimise, e-kirjadele ta ei vastanud või väljendas

enda soovi rahu saada ja nõuet I.F-i tegevuse lõpetamiseks. Samuti häiris eelkirjeldatud I.F-i

tegevus Y.E igapäevast elu ja tekitas temas hirmutunnet, kuna I.F-i tegevus oli äärmiselt

intensiivse iseloomuga ning telefonikõnede ja kirjade sisu oli Y.E jaoks solvav ja mõnitav,

mõningatel kordadel sisaldas ka ähvardusi.

Oma tahtliku tegevusega pani I.F toime KarS § 1573 (käesoleval ajal kehtiva

redaktsiooni järgi KarS § 1573 lg 1 ) järgi kvalifitseeritava kuriteo- teise isikuga

järjepideva kontakti otsimine ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu

sekkumise, mille tagajärg on teise inimeses hirmutamine, alandamine ja muul viisil

oluliselt häirimine.

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti I.F kohtu alla määrusega 21.08.2020 temale

esitatud süüdistuses. Prokurör ja kaitsja pidasid võimalikuks asja kohtulikku uurimist KrMS

§ 2651 korras eelistungi jätkuna. Kohus määras eelistungi ja kohtuistungi toimuma

16.novembril ja jätkuma 20.novembril 2020. Kaitsja esitas 27.10.2020 kohtule kaitseakti ja

09.11.2020 taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks menetluse mõistliku aja möödumise

tõttu. 19.11.2020 esitas kaitsja taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

I.F ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Prokurör toetas esitatud süüdistust. Menetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja

möödumise tõttu ei pidanud prokurör põhjendatuks ja taotlus süüteomenetlusega tekitatud

kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

Kaitsja kohtulikus vaidluses palub kaitsealuse õigeks mõista või menetlus lõpetada, kuna

puudub avalik menetlushuvi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kannatanu, tunnistajad ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja

hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et I.F tuleb süüdi tunnistada

temale esitatud süüdistuses KarS § 1573 lg.1 (varem KarS § 1573) järgi ja tema süü esitatud

süüdistuses on tõendamist leidnud.

Seadusandja on 14.06.2017 võtnud seadusena vastu KarS § 1573 järgmises redaktsioonis:

”§ 1573. Ahistav jälitamine

Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise

isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku

hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku

§-s 137 sätestatud süüteokoosseis, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

Seadus jõustus 06.07.2017.

20.02.2019 on seadusandja muutnud KarS § 1573 redaktsiooni ja alates 01.07.2019 kehtib

järgmine redaktsioon: KarS § 1573 Ahistav jälitamine

lg.1: Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil

teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise

isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva

seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”.

Seega süüteo koosseisu objektiivsed tunnused nii varem kui ka käesoleval ajal kehtiva

redaktsiooni järgi KarS § 12 lg.1, lg.2 tähenduses on 1)teo suunatus konkreetse teise isiku

vastu, 2)teo toimepanemine kontakti otsimise, jälgimise või muul viisil teise isiku eraellu

sekkumise teel, 3)teo korduvus või järjepidevus, 4)teo toimepanemine teise isiku tahte

vastaselt, 5)teo eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil

oluliselt häirimine (kui puudub KarS § 137 süüteokoosseis).

On leidnud tõendamist, et I.F juba alates 2016.a suvest sõnumite teel ja helistades otsis

pidevalt kontakti kannatanu Y.E-ga. Alates 06.07.2017, mil KarS § 1573 kriminaliseeris

ahistava jälitamise, on kontakti otsimine toimunud järgmiselt:

1)ajavahemikul 06.07.2017 kuni 24.02.2018 saatis I.F Tartu Vanglas karistust kandes

kannatanule 23 paberkirja, kirjad olid adresseeritud XXX linn Y.E nimele.

1.1.Paberkirjade saatmine on tõendatud kannatanu Y.E ütlustega kohtuistungil 16.11.2020

(01:48:41) selle kohta, et K.I küsis temalt telefoninumbrit, et I.F on vanglas ja tahab suhelda.

Kannatanu ei teadnud, kes see K.I on ja ei teadnud ka, kes on I.F. Kannatanu andis siis oma

telefoninumbri ja alumise naabri korterinumbri, kuid kirjad jõudsid kannatanuni. Esimene

kiri tuli paar nädalat pärast aadressi andmist. Kannatanu mäletab, et tuli 19 kirja. Kirju alles

ei ole, kannatanu viskas need minema. Kirjade sisu oli ähvardustega, kannatanu tundis, et

kirjutaja on väga ebastabiilne. Seal oli jutt põletamisest, söega joonistatud, nõidadega ja

tuleriidal põletamisega. Kannatanu luges läbi ja tundis ennast väga halvasti. Siis nimetas

kirjutaja teda litsiks, strippariks Londonis, prostituudiks. Kannatanule tundus, et kirjutaja

tahab tekitada talle tunde, et ta ongi see. Kannatanu kirjadele ei vastanud, ütles K.I-le, et

ütelgu I.F-ile, et ta kannatanu rahule jätaks. Kirjad tulid ikka edasi ja järjest hullema sisuga.

Kirjad tulid kuude viisi.

1.2.süüdistatav I.F andis kohtuistungil 20.11.2020 ütlusi (01:32:29), et ta saatis kannatanule

vanglast 23 kirja, mingist momendist sai aru, et kannatanu ei taha vastata. Saatis kannatanule

kirjaga ka joonistuse- templimüürid hinduistide svastikaga. Surmamärke ei olnud. (02:506:09)

annab ütlusi, et ühes kirjas väljendas ta kannatanule suurt pettumust, et vanglas on igas

sektoris keegi, kes teda tunneb.

1.3.Tunnistaja I.H andis ütlusi 16.11.2020 kohtuistungil (02:36:56), et paberkirjad tulid

alumisele naabrile, Y.E ütles naabrile N.H-le, et kui kirjad tulevad, visaku ära. Naaber pani

aga ikka meie postkasti. Kirja saatja oli I.F, ümbriku peal oli, et vanglast. Tunnistaja nägi neid

kirju kodus kui Y.E luges, Y.E oli peale seda ärevuses, kirjad olid kirjutatud söepliiatsiga.

Vahel Y.E neid kirju ei lugenudki, viskas kohe prügikasti. Tunnistaja nägi, et tema lapsele

mõjuvad need kirjad halvasti, Y.E oli ärevuses, pinges, ütles, et tal on neist kõrini.

1.4.Tunnistaja N.H andis 16.11.2020 kohtuistungil (04:12:35) ütlusi, et kirjad tulid 2017-

2018, Tartu Vanglast, ümbrikul taga oli saatja I.F nimi. Ümbrikul oli tunnistaja

korterinumber, aga Y.E nimi. Tunnistaja pani kirjad Y.E postkasti.

2)2018.a veebruarikuus pärast vanglast vabanemist läks I.F kannatanu elukohta XXX

kortermaja ette, K.I andis sellest kannatanule sõnumi teel teada. Kannatanu oli üksi kodus,

pani uksed kinni, et mitte I.F-i sisse lasta. Nägi teda aknast kui kuulis maja ees auto häält.

Kannatanu sõnul ei julgenud ta peale seda mitu päeva koeraga väljas käia.

2.1.süüdistatav I.F andis kohtuistungil 20.11.2020 ütlusi (01:32:29), et vanglast vabanemise

päeval (veebruaris 2018) käis ta tuttavaga XXX, püüdis kannatanut kätte saada, kannatanu ei

reageerinud I.F-i teadetele. I.F käis kannatanu maja juures koos sõber Vga, V Facebookist

saatis kannatanule ka sõnumi. Ja siis mõne aja pärast kannatanu vastas. Ei tea, kas kannatanu

sai aru, kellega suhtleb.

Seega tõendavad kannatanu ja süüdistatava ütlused kokkulangevalt, et I.F 2018.veebruaris

kui vabanes vanglast, sõitis koos sõbraga XXX kannatanu maja juurde. Kannatanule nägi

seda aknast, välja ei läinud, ei soovinud I.F-ile ust avada. Hiljem, kui kannatanule saadeti

sõnum võõralt FB aadressilt, vastas.

3)2018.a kevadel tuli I.F kannatanu elukohta XXX korteri ukse taha, kannatanu ema palus

tal lahkuda ja ütles, et jätku Y.E rahule. Mõne aja pärast ei olnud I.F veel lahkunud ja ootas

trepikojas.

3.1.Tunnistaja I.H andis kohtuistungil 16.11.2020 ütlusi (02:48:16), et ta avas koputuse peale

ukse ja ukse taga olev mees tutvustas ennast, oli viisakas. Tunnistaja tundis kohe ära, et see

oli mees, kes Y.E-le kirju kirjutas. Tunnistaja ütles mehele, et jätku Y.E rahule. I.F esitas Y.E

kohta küsimusi. Kui tunnistaja hiljem koeraga jalutama läks, oli mees veel trepikojas, palus

tunnistajat, et too mingi käevõru Y.E-le annaks. Tunnistaja keeldus. Tunnistaja kinnitab, et ta

tundis sama ukse taga käinud isiku ära menetlustoimingul foto järgi. Kui tunnistaja hiljem

rääkis sellest I.F-i käimisest Y.E, siis tütar oli häiritud. 2018 septembris tuli tunnistajale

Facebooki sõnum küsimusega Y.E kohta ja tunnistaja sai aru, et sõnumi saatja oli sama mees,

kes ukse taga käis.

3.2.äratundmiseks esitamise protokollist (tl.29-31 Ikd) selgub, et I.H on menetlustoimingul

27.11.2018 nelja foto hulgast viidanud fotole nr 3, kus isik sarnaneb sellele, kes märtsis

2018 käis korteriukse taga ja küsis Y.E järele. Fotol nr. 3 on I.F.

3.3.Süüdistatav I.F kohtuistungil 20.11.2020 (01:36:52) andis ütlusi, et teine Jõgeval käimine

kannatanut otsimas oli nii nagu kannatanu ema kohtuistungil rääkis.

4)Mobiiltelefonilt nr XXX saatis I.F kannatanule ajavahemikul 04.09.2018 kuni 02.11.2018

kokku 671 sõnumit.

4.1. Kannatanu andis kohtuistungil 16.11.2020 ütlusi (alates 01:33:16), et ta tutvus I.F-iga

aastal 2016 kohvikus ja pärast seda kohtusid ühel korral. I.F otsis kannatanu Facebookis

üles muude kasutajanimede alt, mitte enda nimega. Siis sai kannatanu aru, et see ei ole n.ö.

minu inimene. Tal oli nagu kaks karakterit, tujud vaheldusid, hakkasid tulema kirjad, eriti

öösiti- et tahab teda põletada. Kannatanu ei tahtnud temaga enam suhelda ja ütles sellest I.F-

ile juba aastal 2016 kui esimesed kirjad tulid. Siis tuli I.F kannatanu töö juurde hotelli Dorpat,

kõik olid häiritud. Aastal 2016 tuli sõnumeid ja meile ikka sadades. Alates 2017 tulid I.F-ilt

sõnumid numbritelt XXX, XXX(selles numbris on trükiviga paberprotokollis) ja XXX ja

mõnikord helistas ka öösel. Kannatanu blokeeris need numbrid ära. Helistamised, kui

kannatanu vastu võttis, olid erinevad, oli ka normaalseid, aga enamus oli ähvardused,

impulsiivne sõim. Kannatanu on veendunud, et sõnumite saatja ja helistaja oli I.F. Tema

kõnemaneer oli tuttav, sisu oli sama. Need olid ühe sama inimese saadetud. Kui kannatanu

numbrid blokeeris, siis I.F võttis ühendust oma tuttavate kaudu. Kannatanu jaoks oli

sõnumites ja kirjades kõige häirivam ähvardused ja ebastabiilsus. Kannatanu sai aru, et

inimene on haige, kartis, et I.F võib kannatanule endale või tema perele halba teha. Kannatanu

vastas I.F-i sõnumitele väga lühikeselt- et I.F jätaks ta rahule, võib-olla ka sõimas, et I.F on

haige. Kui kannatanu politseisse pöördus, siis sõnumid lõppesid. Kannatanu sõnul ei saanudki

ta aru, mis oli I.F-i kontaktiotsimise eesmärk- kui ta kannatanust nii halvasti arvas ja kirjutas.

Kannatanu tundis, et ta on I.F-i sõnumitest emotsionaalselt läbi, need tekitasid temas

ärevuse. Ta palus ka I.F-i tuttavate kaudu, et I.F ta rahule jätaks. Kannatanu ei teadnud,

milleks I.F võimeline on ja sõnumite sisu põhjal tundis, et I.F tahab talle halba. Kannatanu

kartis I.F-i (02:17:35). Peale seda kui I.F oli vanglast välja saanud, kartis kannatanu, et I.F

teeb kannatanu emale midagi halba ja kannatanu kartis pimedas käia- et äkki tuleb (I.F)

kuskilt ja paneb kannatanu põlema. Kannatanu oli sel perioodil korduvalt

psühhiaatriakliinikus ravil. Kannatanu esitas lähenemiskeelu avalduse ja pöördus politseisse

eesmärgiga, et I.F teda rahule jätaks ja ravi saaks. Kannatanu sõnul ühel korral novembris

2018 võttis ta ise I.F-iga ühendust ja küsis, kuidas tal läheb. Kannatanu sõnul ta ise ei olnud

siis kaine, pikalt ei rääkinud, kokkusaamist kokku ei leppinud. Neid sõnumeid on palju, mis

kannatanu I.F-ile vastuseks saatis, palus, et teda rahule jäetaks või sõimas. Pärast politseis

menetluse algatamist enam sõnumeid I.F-ilt tulnud ei ole.

4.2.Tunnistaja K.I andis kohtuistungil 16.11.2020 (03:18:14) ütlusi, et I.F on tema sõber. I.F

rääkis tunnistajale, et suhtles Y.E-ga 2016 suvel, aga sellest ei tulnud midagi välja. Kui I.F oli

vanglas, palus ta tunnistajat, et too küsiks Y.E-lt telefoninumbrit ja aadressi. Tunnistaja

küsis. Ei ole kindel, et Y.E aru sai, kes seda telefoninumbrit küsib. I.F-il oli ka erinevaid

varjunimesid, mida ta Facebookis kasutas. Tunnistaja vahendas I.F-i suhtlemist Y.E-ga, et

kiiremini suhelda.

Tunnistaja K.I andis kohtuistungil 16.11.2020 (03:45:53) ütlusi selle kohta, et kui I.F

vanglast vabanes, ei saanud ta ise telefonilepingut teha ja tunnistaja tegi enda nimel Tele2

telefonilepingu, millega saadud numbri andis I.F-i kasutusse, tunnistaja kinnitab, et see

telefoninumber võis olla XXX. Telefon ja kõnekaart said I.F-i kätte. Tunnistaja sulges selle

numbri mõned kuud hiljem, ei jõudnud enam arveid maksta.

4.3.Tele2 leping (tl.1-6 IIkd) on sõlmitud K.I poolt, kasutatav telefoninumber XXX. Leping

on sõlmitud 18.08.2018, lõpetatud 16.12.2018 K.I poolt.

Kohus esitles lepingut kohtuistungil 20.11.2020 I.F-ile (02:52:16), kes kinnitas, et see võis

olla tema kasutatav telefoninumber.

4.4. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl.8-10 IIkd) 25.04.2019 selgub teave, et

ajavahemikul 04.09.2018 kuni 02.11.2019 on saadetud SMS-e numbrile XXX (kuulub Y.E-

le) kokku 671 korral. Sama protokoll kinnitab andmeid, et telefonilt XXX on toimunud

aktiivne sõnumivahetus ja helistamine I.F-i emale, I.F-i isale, K.I-le, aga nimetatud isikud

on saatnud sõnumeid ja helistanud ka numbrile XXX.

Need andmed kinnitavad kooskõlas tunnistaja K.I ütlustega, et telefon numbriga XXX oli

üksnes I.F-i kasutuses.

4.5. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl.14-15 IIkd) 09.07.2019 selgub, et

ajavahemikul 25.08.2018-20.11.2018 ei ole telefonilt 59821930 kordagi helistatud Y.E-le.

Sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (tl.17-18 IIkd) on näidatud, et perioodil

04.09.2018-02.11.2018 saadetud sõnumid numbrilt 59821930 numbrile XXX jagunevad

ühest sõnumist päevas 155 sõnumini päevas (15.09.2018), kokku 671 sõnumit.

4.6.Kohtule esitati tunnistaja K.I poolt üle antud facebooki suhtluse väljatrükk (tl.32-36

Ikd), milles Y.E ja K.I suhtlus alates 1.juulist 2017, K.I tekst sinisel taustal. Suhtluse sisust

nähtub, et K.I suhtleb kannatanuga I.F-i palvel, kannatanule ei ole arusaadav, kes on I.F. I.F-i

nimetatakse varjunimega (k.h ). Kannatanu küsib I.F-i perekonnanime. Kui perekonnanimi

öeldakse (I.F), saadab kannatanu vastuse, et viimane kiri muutis meelt ja palun mitte mulle

kirjutada ja läbi K.I sõnumeid saata. Väljatrüki viimasel lehel kirjutab kannatanu korduvalt,

et ta ei soovi, et talle enam kirjutataks, palub ennast rahule jätta. On teade, et ta on pöördunud

avaldusega politseisse, I.F-i kontod on blokeerinud ahistamiskirjade pärast.

4.7.Asitõendi vaatlusprotokollist (tl.26-43 IIkd) nähtuvad sõnumid, mis on saadetud

mobiiltelefonilt numbriga XXX (seda kasutas I.F, vt p.4.2, 4.3) mobiiltelefonile numbriga

XXX (seda kasutas Y.E) ajavahemikul 04.09.2018-02.11.2018. Näiteks 08.septembril 2018

25 sõnumit, millest sõnumeid sisuga „ma endiselt ei ole rullnokk või muu saksa autoromulat

külastanud debiilik, kellele seda nr unustamise juttu korrutada“, „natuke kohatu on Sul

MULLE 8elda, et unusta nr vmt aga unustame selle (lihtsalt et sulle kohale jõuaks“;

14.09.2018 23 sõnumit, mille hulgas „palun (k2ib ka siia juurde).Kui ma tulen sind kuhugi

leidma v otsima ja midagi valesti l2heb ja keegi hakkab politseid kutsuma (vmt), siis ma p2ris

KINDLALT LOHE proovin neid oimetuks lyya ja põgeneda.T2itmata perses, nii on kuna ma

ei salli neid üldse ja ma olen selgeltn2gija“; 15.09.2018 155 sõnumit, mille hulgas näiteks

„Mis siis nagu toimub ja mis seis on? Tegeled prostitutsiooniga? K2isin Prantsusmaal, seal on

sitaks naisi, K2isin Istanbulis seal naisi palju rohkem, Indias on need arvud x1000“, „Tapan

2ra ennast. Hüppan auto ette. Vist mingi jõgeva ossi auto…ja lendan taevasse.“ , „Tead

pohhui see tekst. Ma tahan Pompei’sse minna.“, „Sinu kowraga“, „Koera ohverdama“;

17.09.2018 2 sõnumit, nende hulgas „Jeesus, sorry. Loodetavasti polnud see fli nii hull, et sul

paanika v politsei tekiks.Ma oleks hiljem napilt enesetapu kogemata teine“; 19.09.2018 3

sõnumit, mille hulgas „Kas sa oleksid võime,ine prostitutsioonist loobuma, kui keegi sind

ilusti paluks?Kui ma palun sind“, „Sa pane Lõpuks juba mingi korralik suhuvõtmise video

yles omale instagrami, nagu need hobused kardashianid. Tee sealsamas ujulas 2ra.

Tõsiselt.Seal vaata mõni hobusetyraga quasimodo talupoeg, kes ringi ujub ja olemas“;

24.09.2018 23 sõnumit, mille hulgas „A 6ige 6ige munni k2isid londonis imemas kõrgematel

meestel.Eestis imed aint verd.Et siis minna uuesti munni imema kõrgemate juurde,

loogiline“;25.09.2018 10 sõnumit, mille hulgas näiteks „Enne kui sa Fucking kaerajaanist

cunt sorry ei ütle selle eest, et nimelt mul sulle kirju põrgust lasid saata, sa elada ei saa.

Kuradi vitt. Tule-nõid muudab sind aegamisi sigade ja rottide libuks lõpuni välja, v2rdjas

nahhui“; 27.09.2018 1 sõnum sisuga „Kappadi Kappadi, jooksis noor ja ahne m2ra m88da

sitast karjamaad l22ne poole. Ahnelt blondide jobide munni imema.HAKKA JOOKSMA,

M2RA.“;30.09.2018 82 sõnumit, mille hulgas „Y.E anna mulle andeks praegu kohe, kohe

please. Ma olen haige, ma R22kisin sulle. Mitu korda, 5x.See lugu, mis r22kisin, mu

girlfriend puu all, mina lehtede varjus puu otsas, see tõsi.Ja ma olin taga edasi ja u.2.a. pärast

me l2ksime laiali. Samal õhtul võttis kuri nõid mind oma hoole alla“; 03.10.2018 3 sõnumit,

mille hulgas „Okei, kui ma ahistan sind, miks menti ei ole läinud?Palun võta blokk maha“;

06.10.2018 7 sõnumit, mille hulgas „Aga nyyd meie teeme niimoodi, et sina põletad ahjus,

õues v lõkkes selle pildikese ära, nr24 mis ms sulle saatsin.Mulle lihtsalt meeldib nii. Kas

said aru?Kui aru ei saa, siis on nii et politsei vabse enam midagi ei tea ja sina situd ennast

täis.Põleta postkaart, Y.E.Ja juhtum lahendatud“, „Kui aru ei saa, põletan ise (tulen):) See on

halb ja oluliselt vägivaldsem lahendus. Head teed.“;07.10.2018 7 sõnumit, mille hulgas

„Alaarenenud teismeline 2rahellitatud tatt libu oled sa, kellel puudub igasugune moraal. Sa

kuradi hale vitt ma panen su põlema koos su persepea politseiga“; 10.10.2018 102 sõnumit,

mille hulgas „Ma tungin sinu elu sisse minevikus ja tulevikus ja põletan, likvideerin,

olematusse totaalselt… sellise asja nagu hirm ja paranoia. Et LOVE sulle haiget teeb, Mitte

kunagi enam ei tee…(sõnum jätkub)“.

4.8.Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl.8-10 IIkd) nähtub, et telefonilt numbriga

XXX, mis kuulub Y.E-le, on ajavahemikul 04.09.2018-02.11.2018 saadetud numbrile XXX,

mida kasutas I.F sõnumeid 643 korral. Nende hulgas korduvalt sõnumid tekstiga „kes oled“,

„Unusta see nr“. Et I.F on 08.10.2018 kirjutanud kannatanule sõnumi „Mingit olukorda v

hirmu ei ole. Et ei saa kuskil üksi käia v liigelda.Ka enne polnud sellist olukorda. Mitte

kunagi. Saad aru?“ ja edasi „Veel infot: sa saad teha notsude juures mendis lähenemise keelu,

kui ebakindel on olla. N.10 a. tagasi täpselt mul oli see keeld. Ja nii, kui see välja tuli, kadus

mul ka igasugune huvi tolle naise vastu.“ Ja kannatanu kirjutab selle peale 08.10.2018

sõnumi „Ma pole sinu sõnumitest huvitatud ega sinust. Kas sul on siis nii keeruline ilma

lähenemiskeeluta see number ära unusta…. Lihtsalt jäta mu number rahule või tulevad

tagajärjed“.

Sellise sisuga sõnumid I.F-i poolt kannatanule osutavad, et kannatanu on eelnevalt teatanud

I.F-ile oma hirmudest ja tunnetest seoses I.F-i sõnumite ja kontaktivõtmisega. See tähendab,

et I.F-ile on olnud teada, millised tagajärjed on kannatanule tema käitumisest tekkinud, I.F

teab ka, millised on seadusest tulenevad tagajärjed (saad teha …lähenemiskeelu). Kannatanu

on selle peale selgesõnaliselt veelkord teatanud „jäta mu number rahule“. Sellisest

sõnumivahetusest tuleneb selgelt, et kannatanu poolt I.F-ile saadetud sõnumid sisaldavad

nõuet, et I.F kannatanuga kontaktivõtmise lõpetaks, kannatanu on kirjeldanud oma hirme ja

tundeid seoses I.F-i sõnumitega. Kontaktivõtmised I.F-i poolt on olnud kannatanu tahte

vastased. I.F-i sõnumite sisu kinnitab, et ta sai sellest aru.

4.9. Süüdistatav I.F andis kohtuistungil 20.11.2020 (alates 00:57:12) ütlusi, et tutvus

kannatanuga 2016 suvel ja varsti pärast seda läks tema töö juurde XXX. Siis sai ta aru, et

kannatanule see ei meeldinud. Jaanipäeval viis kannatanule 9 roosi ja kui lillede viimine ei

andnud soovitud tulemust, siis suhe vaibus täielikult. Kui I.F oli vanglas, sai ta teada, et

paljud kaasvangid teadsid kannatanut, ta kirjutas sellest kannatanule. Kui ei oleks kirjutanud,

oleks see olnud kõrvalekalle I.F-i enda visioonist kannatanuga või kuidas peaksid asjad

käima. Vanglast saatis I.F kannatanule hinduistide svastikaga joonistuse, tähemärkidega,

kannatanu sai sellest valesti aru. Vanglast kirjutas kannatanule 23 kirja, aga kuna kannatanu ei

vastanud, sai aru, et sellest ei tule midagi. Vanglast vabanemise päeva õhtul käis XXX

kannatanut otsimas, kannatanu ei vastanud, sõideti minema. Järgmine kord käis rongiga XXX,

et kannatanuga kokku saada. Seda kirjeldas kannatanu ema kohtuistungil, nii oligi. I.F-i sõnul

kannatanu ei vastanud talle, ei rääkinud, et midagi oleks halvasti. Süüdistatav ei mõelnud, et

selle eest saab karistada. Kannatanuga suhtlemise põhjus oli tavaline huvi vastassugupoole

vastu. 27.11.2018 e-kirja ei ole näinud ega saatnud. I.F annab ütlusi, et kui kannatanu oleks

tahtnud talle vanglasse kirjutada, oleks ta seda saanud. Kui vanglast vabanes ja kannatanule

sõnumi saatis- et tuleb XXX, siis tegi seda sõbra V fb kontolt, endale konto tegemine võtab

aega. Kasutas ka K.I fb kontot. Kannatanu ka helistas mõnikord kui I.F temaga ühendust

võttis. I.F eitab, et 27.11.2018 saadetud e-mail on tema kirjutatud (tl.47 IIkd, kohtueelse

menetluse toimiku lk.194), vahepeal häkiti tema kontole sisse. Ta pole sellist kirja varem

näinud. Kohus esitles I.F-ile sõnumeid, mis on kannatanule saadetud telefoninumbrilt XXX.

I.F eitab, et need oleksid tema kirjutatud sõnumid, ta tunneks oma teksti ära.

Kohus, olles uurinud kõiki sõnumeid, mis on saadetud Y.E telefonile telefonidelt numbritega

XXX, XXX, leiab, et tegemist on ühe ja sama isiku poolt kirjutatud tekstidega. Tekstid on nii

vormistuslikult (ühetaoliselt on kasutatud numbreid, suur- ja väiketähti) kui ka sisult samas

stiilis, sama ülesehitusega. Kasutatud on jätkuvalt samu iseloomulikke sõnu, s.h. on kasutatud

korduvalt samu roppusi, solvavaid väljendeid. Kohus märgib, et sõnumite tekstid on ka sisult

seostatavad I.F-iga. Nii näiteks kirjutab sõnumis „K.I trükkis sulle seda, mida mina kõrval

dikteerisin“, see on seostatav K.I-ga. Sõnumites kannatanule kirjutab Istanbulis käimisest,

Tartu Maakohtu 30.02.2017 määruses (tl.73-75 IIkd) on kirjas, et veebruaris 2017 oli I.F

Istanbulis. Kannatanule saadetud sõnumites kordub

kassikaku motiiv,

kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist (tl.105 IIkd) nähtub, et I.F on raviarstile kirjeldanud

süsteemi kakkudest. Seega kinnitavad nii vormilised kui ka sisulised seosed üheselt, et

kannatanule saadetud tekstid (sõnumid) on kirjutatud I.F-i poolt. Sama kinnitab kannatanu

Y.E kohtuistungil antud ütlustes.

Kohus on veendumusel, et ka 27.11.2018 e-kiri jt e-kirjad kannatanule novembris 2018 (tl.47-

48 IIkd) on kirjutatud sama isiku poolt ehk I.F-i poolt. Need e-kirjad on saabunud kannatanule

I.F-i e-posti aadressilt, mida isik kasutab ka kohtumenetluse ajal (XXX), need e-kirjad on

sama sõnakasutuse, ülesehituse ja stiiliga nagu telefonidelt saadetud sõnumid.

5)Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl.17-18 IIkd, tl.16 pakend 3 CD plaat, tl.28)

nähtub, et telefonilt numbriga XXX saatis I.F 10.10.2018 Y.E-le telefonile XXX 17

sõnumit;

6) Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl.44-46 IIkd) nähtub, et telefonilt numbriga

XXX saatis I.F-il 07.11.2018-09.11.2018 Y.E-le telefonile XXX kokku 76 sõnumit, mille

hulgas näiteks „Mis mul oli, oli see- oleks õige mõte kui sa tuleks minu uude kohta ja j22ks

alatiseks. Noh nagu vangis oleks minu juures, tead kyll.“, „M8llan ringi. Jooksen edasi

tagasi.Ronin seinte peale nagu ämblik“, „Ma tean, kuidas ennast terveks ravida, kassikakku

v2lja meelitada. Sulle ka n2idata. Kaasa on vaja metallidetektorit(>kahjuks selles mõttes) ja

sind. Kas saaksid tulla?“, „Kuula seda mida ma sulle selges eesti keeles ytlen: MA OLEN

SIND OMA ALATEADVUSES 24/7 ARULAGEDAKS V22RTUSETUKS LIBUKS

NAHHUI PIDANUD koos su ylej22nud miljoni rõveda haige rahvaga“.

7)Asitõendi vaatlusprotokollist (tl.26-27, 52, 47-48 IIkd) nähtub, et ajavahemikul 08.11.2018-

27.11.2018 saatis I.F oma e-posti kontolt XXX

Y.E e-posti kontole XXX viis e-kirja (sõnumit), mille sisu näiteks 26.11.2018 järgmine

„Kuule sa vastik mollusk hoor nahhui ühe korra veel mentidele mu peale kitse paned, siis ma

muutun füüsiliseks. Ok? Ja saada kindlasti see teade ka teistele edasi. Vast ei ole hea mõte ka,

et J. mul siin ümber tilbendab. Vot ja nüüd tagasi talupoegade munni imema! Hop-hop“

27.11.2018 pikema sisuga sõnum (tl.47 IIkd), mille hulgas laused „Mida mina silmas

pidasin, oli see, et kui sina nüüd ka edaspidi iga kord mind kuskil nähes jne kannad mingitele

persepea notsudele sellest ette jne, siis mina olen sunnitud sind lugema ohuks enda elule….Ja

kui minusugune inimene äkitselt tunneb, et keegi ohustab tema elu, siis siit edasi võid

järeldada igasugu sündmusi, ok?...Kui me kuskil näeme üksteist ja siis uuesti hiljem selgub,

et sa oled kuskile kitse pand (ja ma selle ka kindlasti kindlaks teen), siis ma enam ei hoiata

sind ja võtan kasutusele mingisugused absoluutselt teised meetmed, olgu nende meetmete

realiseerimiseks kasvõi 10a või 100a.SAID ARU?“.

Sellest sõnumist selgub, et süüdistatav on täpselt pidanud arvet kannatanuga

kontaktivõtmiste kohta (…olen sulle saatnud ainult paarkend meili, tuhat sms-i, helistand

103x ja saatnud 24 paberkirja). Selline tegevus viitab, et tegemist ei ole n.ö. armuvalust laetud

suhtlemisega (kaitsja väljend), vaid ratsionaalse käitumisega, mille kohta ta endale ka aru

annab.

Nendelt Y.E telefoni XXX kuvatõmmistelt nähtub, et Y.E on blokeerinud aadressilt XXX

sissetulevad kirjad.

Nendest uuritud tõenditest kogumis selgub, et kannatanu Y.E on nii sõnades kui faktiliste

tegudega- kontaktaadressi blokeerimisega- teinud I.F-ile teatavaks, et ta ei soovi I.F-i poolt

kontaktivõtmist. Kannatanu on teatanud sellest ka I.F-i sõbrale K.I-le ja palunud

süüdistatavale teabe edastada. Kannatanu on I.F-ile teada andnud oma hirmust saadetud

sõnumite ja pideva kontaktivõtmise pärast. Süüdistatav on sellele vaatamata jätkanud

intensiivset, väga paljukordset ja järjepidevat kontaktivõtmist kannatanuga. See on

kannatanu tahte vastane sekkumine tema ellu.

Sellise käitumisega realiseeris I.F KarS § 1573 (käesoleval ajal § 1573 lg.1) koosseisu-

teise isikuga järjepideva kontakti otsimine ja teise isiku tahte vastaselt tema eraellu

sekkumine, mille tagajärg on teise inimeses hirmutamine, alandamine ja muul viisil

oluliselt häirimine.

I.F-ile esitatud süüdistuses on etteheidetud tegevus kirjeldatud kitsalt: järjepidev kontakti

otsimine, mis seisnes sõnumite saatmises, paberkirjade ja e-kirjade saatmises, elukohas

otsimas käimises… ja mille tagajärg on teise in. hirmutamine, alandamine ja muul viisil

oluliselt häirimine. Süüdistus sisaldab küll ka sõnu „…ja muul viisil…“, kuid seda muud

viisi ei ole sisustatud ega kohtumenetluses käsitletud, mistõttu sellise alternatiivi nimetamine

on liigne.

Süüdistuses ei heideta I.F-ile ette teo eesmärki. Seega on süüdistuse etteheidetavaks

alternatiiviks tagajärje- hirmutamise, alandamise ja muul viisil olulise häirimise- saabumine.

Kannatanu andis ütlusi et I.F-i sõnumid püüdsid teda uskuma panna, et ta ongi see, mida I.F

kirjutab- prostituut, strippar, lits. See on isiku alandamine. I.F-i sõnumid hirmutasid

kannatanut- ta kartis põlema panemist, sai aru, et I.F tahab talle halba, kannatanu ei julgenud

koeraga välja minna. Kannatanu sai aru, et see isik on haige, tal tekkis hirm, et I.F võib talle

ja ta perele midagi halba teha. I.F-i tegevus häiris kannatanut oluliselt: I.F sõimas, ähvardas,

eriti öösiti. Kannatanule saabus tagajärg- temas tekkis hirm, alaväärsustunne ja ta oli I.F-i

sõnumitest ja kontaktivõtmisest kestvalt väga häiritud.

8)I.F-i tegevus kannatanuga kontakti võtmisel on olnud aktiivne ja eesmärgipärane, s.t.

kavatsetud, saabunud tagajärje- kannatanus hirmu ja alaväärsustunde tekitamise ja

kannatanu olulise häirimise suhtes on I.F-il olnud vähemalt kaudne tahtlus: ta sai kannatanult

teada kannatanus tekkinud hirmust ja tema olulisest häirimisest, kuid ta pidas seda

eimillekski ja suhtus üleolevalt (saad teha lähenemiskeelu).

Kohus leiab, et I.F on teo toime pannud kaudse tahtlusega KarS § 16 lg. 4 tähenduses.

KarS § 16 lg.4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

9)Süüdistatava poolt esitatud kaitseväide, et ka kannatanu saatis süüdistatavale hulga

sõnumeid, ei õigusta süüdistatava hirmutavat, alandavat ja oluliselt häirivat käitumist

kannatanu suhtes. Oluline on seejuures kannatanu vastuste sisu- need olid lühikesed vastused,

s.h. sooviga teda rahule jätta. Kohus märgib siinjuures, et arvestamata ei saa jätta ka

kannatanu isikut- kannatanu oli ise olnud psüühikahäirega ravil. Seega ei saa temalt oodata

läbinisti ratsionaalset ja vältivat käitumist. Samas teatas ta selgelt ja korduvalt I.F-ile, aga ka

isikutele, kelle kaudu I.F kannatanuga kontakteerus (näiteks tunnistaja K.I), et mitte talle

kirjutada, ta blokeeris suhtluskanaleid.

On esitatud süüdistatava kaitseväide, et I.F-il puudus eesmärk kannatanut hirmutada, tal olid

õilsad armunud isiku eesmärgid, siis süüteokoosseisu realiseerimise seisukohalt pole sellel

tähtsust. Süüdistuse etteheide seisneb teatud tagajärje loomises oma tegevusega- kannatanu

hirmutamine, alandamine, oluliselt häirimine ja see tagajärg saabus.

10)Seadusandja on KarS § 1573 seletuskirjas märkinud, et tegemist on tahtliku tegevusega,

millega teist isikut korduvalt ähvardatakse ja mis paneb teist isikut oma turvalisuse pärast

muret tundma. See on konkreetsele isikule- kannatanule suunatud korduv ähvardava

iseloomuga käitumine, mis tekitab isikus hirmu. Need on kannatanule soovimatu suhtlemise

aktid, mida teo toimepanija poolt sooritatakse tahtlikult ja mille tagajärjeks on teises isikus

hirmu tekitamine.

KarS seletuskirjas rõhutatakse selle sätte puhul, et kriminaliseeritud on hirmu tekitamine,

alandamine ja oluliselt häirimine nii eesmärgi kui ka tagajärjena, kuna selliste tegude puhul

ei pruugi eesmärk ja tulemus olla samasuunalised (nt võib teo toimepanijal olla eesmärk

näiteks nalja teha, kuid kannatanu neid tegevusi ei soovi ja temas tekitab see hoopis hirmu).

Ahistamine (ÕS 1999 järgi) tähendab kitsikusse ajama, vaevama, piinama, rusuma.

Ahistav-rusuv, rõhuv, ängistav, painav. Kohus märgib, et eesti keeles sõnale „ahistav“ antud

tähendus väljendab täpselt seda põhjust, miks ahistav jälitamine kui kriminaliseeritud tegu

kuulub poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaste süütegude hulka: sellega on kriminaliseeritud

põhivabaduste rikkumised, s.h. isiku eraellu sekkumine, sellise käitumise

kriminaliseerimisega kaitstakse isiku õigust elada hirmu tundmata, isiku vabadust valida

endale elamise viis ja suhtlusringkond.

Asjas ei ole vaidlust, et pärast 2018.aasta lõppu ei ole süüdistatav enam kannatanuga

kontakti võtta püüdnud. Ka on süüdistatava poolt kohtule esitatud asjaolusid ja väiteid, et

kannatanu on temaga kohtumenetluse perioodil suhelnud sõbralikult ja poolehoiuga.

Kohus märgib, et käsitletav süüdistus ei hõlma süüdistatava käitumist kohtumenetluse

perioodil. Seetõttu ei oma süüdistatava käitumisele aastal 2017-1018 õigusliku hinnangu

andmise juures tähendust käitumine kohtumenetluse perioodil aastal 2020.

11)I.F-i käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. I.F-ile on kohtueelses

menetluses määratud ja läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiis (ekspertiisiakt tl.103-114

IIkd). Ekspert on andnud arvamuse, et I.F oli kuriteo toimepanemise ajal ja on ka praegu

võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

juhtima. Sellest saab järeldada ja kohtumenetluse käigus on kohus vahetult veendunud, et I.F

on süüdiv. I.F-il esineb psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud isiksusehäire, mis

mõjutab tema käitumist. Kaasuvana on I.F-il sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest, nende

pikaajalise tarvitamise tagajärjel on kujunenud püsiv psühhootiline seisund psühhootilise

häire näol. Psühhootiline häire ei ole tinginud kuritegude toimepanemist, seda võis

soodustada I.F-il esinev isiksusehäire. Ekspert annab arvamuse, et I.F-il esinev isiksusehäire

ega ka psühhootiline häire ei takista I.F-i võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.

Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole I.F-i suhtes vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi, kuid

ta vajaks regulaarset psühhiaatrilist ravi ja psühhoteraapiat ambulatoorsetes tingimustes vaba

tahte alusel. Ekspert on põhjendanud oma arvamust muuhulgas asjaoluga, et I.F-il

kindlakstehtud psühhoos on taandunud näiteks ravil olles vangla haiglas, kus puudub

juurdepääs keelatud ainetele. See viitab psühhootilise seisundi seosele psühhotroopsete ainete

tarvitamisega. Ekspert on märkinud, et nii isikusehäire kui ka psühhootiline häire vajab

tihedat, pikemaajalist ravikontakti konkreetse raviarsti ja kindla psühhoterapeudiga, see

toimub abi vajava isiku enda motiveeritud nõusolekul ja tema aktiivsel vabatahtlikul

osalemisel raviprotsessis.

Kohus küsitles ekspert M.Z-i kohtuistungil 20.11.2020, kus ekspert oma vastuses jäi

ekspertiisiaktis antud arvamuse juurde. Ekspert kordas, et kui I.F hoidub psühhoaktiivsete

ainete kasutamisest, siis isiksusehäired ei avaldu. Selleks, et I.F-il isiksusehäireid ja

psühhootilisi häireid ei oleks, on vaja, et ta narkootilisi aineid ei tarvitaks, ta peaks käima

regulaarselt psühhiaatri ja psühhoteraapias psühholoogi juures.

I.F tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja mõista karistus.

Kohus märgib, et süüdistatav on kohtumenetluse käigus ja ka pärast kohtulahendi kuulutamist

saatnud kohtule erinevaid kirju nii kannatanu kui muude isikute käitumise kohta. Esitatu ei

oma asjas sisulist tähendust ja kohus neid ei käsitle.

12) Taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja

möödumisega KrMS § 2742 lg 1, lg.2 alusel.

Süüdistatava kaitsja esitas kohtule 09.11.2020 taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2743 lg.1, lg.2 alusel. Taotluses toob

kaitsja esile, et KarS § 1573 lg.1 järgi on karistuse ülemmäär 1 aasta vangistust ja praeguseks

ajaks peaks ka kõige raskem võimalikkaristus olema süüdimõistmise puhul kantud. Kaitsja

leiab, et praeguses olukorras võib karistuse kergendamine olla heastamise abinõuna

ilmselgelt ebapiisav. Kannatanu on kinnitanud, et süüdistatav on tema ees vabandanud,

asjaolu, kui kardetakse psühhiaatriga suhtlemist, ei saa süüdistatavale ette heita. Nüüdseks on

süüdistatava vaimne seisund tasakaalukas ja stabiilne. Sellise olukorra säilitamiseks ja

õigusrahu saavutamiseks on vajalik kriminaalmenetluse lõpetamine. Kaitsja rõhutab, et antud

asjas puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse jätkumisel kestaks süüdistatava

õiguste rikkumine veel pikka aega.

Prokurör vaidleb kriminaalmenetluse lõpetamisele sel alusel vastu.

Mõistliku menetlusaja nõude eesmärk on vältida olukorda, kus süüdistatav peaks

ebamõistlikult kaua taluma kriminaalmenetlusest tulenevaid piiranguid ja kitsendusi ja olema

ebakindlas olukorras oma tuleviku suhtes.

KrMS § 2742 lg.1 sätestab: Kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole

võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist

kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib

kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades

kriminaalmenetluse lõpetada.

KrMS § 2052 sätestab: Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik

mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul

kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid

asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.

Kehtivad õigusaktid ei defineeri mõistliku menetlusaja mõistet.

Mõistlikku menetlusaega, selle määratlemise tingimusi ja kriteeriume on sisustatud

kohtupraktikaga, s.h. EIK praktikaga.

Kohus käsitleb esmalt perioodi, mida võtta arvesse mõistliku menetlusaja hindamisel.

Kohus on seisukohal, et mõistlik menetlusaeg selles kriminaalasjas ei ole möödunud ja sel

alusel kriminaalmenetlust lõpetada ei saa. Asjas on teada, et kriminaalmenetlus alustati

kannatanu avalduse alusel 08.oktoobril 2018 ja I.F on saanud sellest teada umbes

27.november 2018 (I.F-i ähvardav e-kiri kannatanule). I.F kuulati kahtlustatavana üle

22.03.2019. Järgnevas kohtueelses menetluses ei ole I.F kutsete peale menetlustoimingutele

ilmunud. 11.04.2019 koostati määrus kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise kohta I.F-ile,

ekspert teatas sellest I.F-ile 03.05.2019, kutsudes teda ekspertiisile. I.F korduvate kutsete

peale ekspertiisile ei ilmunud. Kohtule on esitatud I.F-i kirjavahetus eksperdiga ja uurijaga

(tl.84-95 IIkd), milles I.F esitab eksperdile ja uurijale nõudmisi ja talle selgitatakse tema

õigusi ja kohustusi. 4 korda jättis I.F ekspertiisile ilmumata. 12.07.2019 on koostatud

sundtoomise määrus, millega on määratud I.F sundtuua kohtupsühhiaatriaekspertiisi

15.07.2019. Sundtoomine ebaõnnestus ja ekspertiisi läbiviimine osutus võimalikuks alles

02.09.2019.a. Ekspertiisiakt valmis 23.10.2019.

14.11.2019 kohaldati I.F-i suhtes tõkend elukohast lahkumise keeld.

15.06.2020 määrati I.F-ile riigi õigusabi.

24.07.2020 koostati süüdistusakt ja kriminaalasi saabus kohtusse 24.07.2020.

21.08.2020 on antud I.F kohtu alla temale esitatud süüdistuses. Kohus määras, et asja

kohtulik arutamine toimub KrMS § 2651 korras eelistungi jätkuna, 15.09.2020 väljastati

kohtukutsed 16.11.2020 ja 20.11.2020 kohtuistungile.

Riigikohtu sellekohase praktika järgi (näiteks asjas nr.3-1-1-4-17) algab menetlusaja

arvestus esimesest kriminaalmenetluse toimingust, mis isikut oluliselt mõjutab ja see lõpeb

üldjuhul menetlust lõpetava lahendi jõustumisega.

Eespooltoodud koronoloogia alusel hindab kohus, et käesolevas kriminaalasjas tuleb

süüdistatava I.F suhtes arvestada mõistlikku menetlusaega alates 12.juulist 2019 ehk ajast,

mil I.F-i suhtes kohaldati sundtoomist kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja koostati sundtoomise

määrus. Ehkki sundtoomine ebaõnnestus, on see käesolevas menetluses esimene toiming,

millele I.F sundkorras allutati ja mis võinuks tema suhtes kujutada riikliku sunni toimet ehk

isikut oluliselt mõjutada. Enne seda kuupäeva ei ilmunud I.F ekspertiisi neljal korral alates

3.maist 2019, kuid seda perioodi ei tule lugeda mõistliku menetlusaja arvestuses menetlusaja

hulka, kuna kahtlustatav I.F ei olnud sel ajal millegagi oma tegevuses piiratud.

Kirjavahetusest uurija ja eksperdiga nähtub, et I.F korraldas vabalt oma tegevusi, talle ei

olnud seatud piiranguid ja ta ei lasknud ennast segada kahtlustatava menetlusseisundist.

Alates kahtlustatavana ülekuulamisest 22.03.2019 kuni ilmumiseni ekspertiisi 02.09.2019 on

menetlus takerdunud süüdistatava mitteilmumise ja tema esitatud vastuväidete tõttu. Pärast

ekspertiisiakti valmimist on kaheksa kuu jooksul viidud uurimine lõpule, tehtud

kriminaalasja toimik nähtavaks kaitsjale ja koostatud süüdistusakt. Vähem kui kuu aja jooksul

süüdistusakti valmimisest ja kohtusse saatmisest on süüdistatav antud kohtu alla, viie kuuga

on menetlus maakohtus toimunud.

Seega ei ole kriminaalasja menetluses põhjendamatuid viivitusi esinenud, kriminaalasja

menetlus on kestnud mõistliku menetlusaja tähenduses umbes poolteist aastat ja mõistlik

menetlusaeg ei ole möödunud.

Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et asjas puudub avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

KarS § 157 3 järgi kvalifitseeritava süüteo menetlemise vastu väljendub juba selles, et see

süüteokoosseis kriminaliseeriti alles juunis 2017, s.o. ajal,, mil süüdistuses käsitletud teod

leidsid aset. Kohus on eespool käsitlenud seadusandja põhjendusi sellise käitumise

kriminaliseerimiseks. Tegemist on n.ö. värske süüteokoosseisuga, mis on ühiskonnas

aktuaalne ja avalik menetlushuvi sellisele käitumisele õigusliku hinnangu andmiseks on

aktiivne ja päevakorral. Asjaolu, et süüdistatav on kannatanu suhtes oma tegevuse lõpetanud

ja kannatanu ei pea vajalikuks süüdistatava karmi karistamist, vaid ravi talle, on võimalik

arvestada kannatanu seisukohana karistuse valikul.

KrMS § 2742 lg 1 sõnastusest järeldub, et kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku

menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu. See tähendab, et enne

kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab

heastada muul viisil. Kriminaalmenetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise motiivil

lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku

aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga (Riigikohus asjas nr 3-1-

1-109-15). Kuna kriminaalasjas ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud, ei tule kohtul asuda

kaaluma, millisel viisil reageerida mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele ega käsitleda ka

KrMS § 306 lg.1 p.61.

Kohus ei kajasta eraldi punktina kohtuotsuse resolutiivosas otsustust menetluse lõpetamata

jätmiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja süüteomenetlusega tekitatud kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise tõttu. Riigikohus on otsuses 1-17-4309 juunis 2020

seda küsimust käsitlenud ja leidnud, et need otsustused on juba hõlmatud otsustusest isik

süüdi tunnistada ja kohtulahendi resolutsioonis eraldi kajastamist ei vaja.

13)Süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotlus.

19.11.2020 esitas I.F-i kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi taotluse süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamiseks. Peamiseks põhjenduseks on, et arvestades I.F-i tervislikku

seisundit, olid kõik menetlustoimingud kriminaalmenetluses tema jaoks liigselt ja äärmiselt

koormavad.

Jätta I.F-i kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt rahuldamata.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt võib isik

õigeksmõistmise korral või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise korral KrMS § 199 lg

1 p 1, 2 või 5 alusel nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati elukohast lahkumise

keeluga.

SKHS § 5 lg 4 kohaselt süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul

õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju

hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle

mõistetud või määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda

ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku

menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata.

Kaitsja taotles välja mõista SKHS § 5 lg 1 p 3, § 11 lg 4 alusel kahju päevatasuna 49,53 eurot

(1486/30).

Kohus leiab, et kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates 14.11.2019. a on

proportsionaalne teo eest mõistetud karistusega. Kohus mõistis I.F-i süüdi KarS § 1573 järgi.

Kohtu hinnangul on süüdistatav avaldanud oma käitumisega mittelugupidavat käitumist

suhtumist õiguskorda ja teise inimese ellu. Tõkend elukohast lahkumise keeld on olnud

seaduslik ja proportsionaalne teo eest mõistetud karistusega, s.h. vajalik menetluse

toimumiseks üldse. Ka ei ole I.F mingil moel tõendanud, et kriminaalmenetluses kohaldatud

tõkend on olnud talle töökoha leidmisel takistuseks või ta on pidanud taluma seoses

kohaldatud tõkendiga ebameeldivusi. I.F on kohtuistungil kinnitanud, et ta on Eestimaal

vabalt ringi liikunud, saanud soovi korral tööd teha, saaks tööd teha ka Saksamaal. I.F-i

kinnitusel (kohtuistungil 20.11.2020 01:50:05) ei tea ta tema suhtes kohaldatud tõkendist

midagi.

Olukorras, kus isik ei tea (või ei taha teada) tema suhtes kohaldatud piirangutest, ei saa

rääkida, et need piirangud teda koormavad.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus I.F-i kaitsja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks SKHS kohaselt rahuldamata.

14)Karistuse kohaldamine.

I.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 1573 lg.1 järgi ja mõista karistus vastavalt süüdistatava

süüle, mille hulgas kohus arvestab ka toime pandud kuriteo raskust, laadi, ja vastavalt

võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi I.F-i

käitumises ei ole. Süüdistatav on süüteo toimepanemise perioodil küll mõned korrad

vabandanud kannatanu ees saadetud kirja sisu pärast (sai liiga palju drooge võetud-

24.09.2018 tl.34 IIkd), kuid selline käitumine ei ole käsitletav vastustust kergendava

asjaoluna, süüteo toimepanemine on sellele järgnevalt jätkunud veel räigemate sõnumitega.

Karistamise aluseks on süü KarS § 56 järgi. Karistuse valikul arvestatakse. 1)kergendavaid-

raskendavaid asjaolusid 2)võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

3)õiguskorra kaitsmise huvisid.

Prokurör taotles karistuseks mõista 6 kuud vangistust, vabastada isik katseajale määramisega

1 aastaks 6 kuuks üldiste kontrollnõuete ja kohustustega, määrata lisakohustused KarS § 75

lg.2 p.2, 21 järgi.

I.F-i kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist või siis süüdistatava õigeksmõistmist.

Vabadust mitte piirata, mõistlik võiks olla rahaline karistus.

Kohus hindab I.F-i süüd suureks. Ehkki kannatanuga intensiivse kontaktivõtmise periood ei

olnud väga pikk (umbes 3 kuud), oli kontakteerumine sel perioodil väga tihe, ka enam kui 100

korda päevas. Süüd suureks hinnates peab kohus silmas ka, et kannatanu oli süüdistatavale

korduvalt öelnud, et see teda rahule jätaks, et tema tegevus ahistab kannatanut. Süüdistatav on

suhtunud selles üleolekuga („Okei, kui ma ahistan sind, miks menti ei ole läinud? Palun võta

blokk maha“ 03.10.2018 tl.36 IIkd) või soovitanud lähenemiskeelu politseis panna. Selliselt

süüdistatav järjekindlalt ja teadlikult ignoreeris kannatanu tundeid ja hirmu, tegutses suure

süüga.

Karistusregistri väljavõttest (tl.55-59 IIkd) nähtub, et I.F-i suhtes on 05.04.2012 lõpetatud

kriminaalmenetlus KarS § 120, § 121,§ 274 lg.1, § 275 sätestatud õigusvastaste tegude

tunnustel KrMS § 199 lg.1 p.1 alusel ja kohaldatud tema suhtes KarS § 86 alusel

psühhiaatrilist sundravi (tl. 60-62 IIkd, tol ajal oli isiku nimekuju: I.F G). Tartu Maakohtu

09.11.2015.a otsusega tunnistati I.F (tol ajal nimekuju: G) süüdi KarS § 184 lg.1 järgi,

karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust 1-aastase katseajaga. I.F-i kohustati täitma

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg.2 p.21 ettenähtud lisakohustust. Tartu Maakohtu 30.03.2017.a

määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine sa saadeti I.F karistuse

kandmata osa 11 kuud 28 päeva vangistust kandmisele. I.F vabanes karistuse kandmiselt

20.02.2018. I.F-il on kaks kehtivat väärteokaristust ÜTS § 85 lg.1 järgi.

Süüteo toimepanemisele eelnenud aasta jooksul on I.F-il olnud sissetulek aasta kohta 3939

eurot, s.t. päevasissetulek 9,80 eurot, mahaarvamised 10 eurot (tl.76,77 IIkd). I.F-i enda sõnul

(20.11.2020 kohtuistungil 02:35:36) on ta vabakutseline ehitaja, ametlikult töötanud ei ole,

viimati töötas (ehitas) sõbra aias. XXX saab veidi üle 400 euro kuus, keskmiseks töötasuks

nimetab 888,88 eurot kuus. Süüdistatava ütlused tema ravijärgimuse kohta on vastuolulised-

et paar kuud pole ravimeid võtnud, midagi viga tal pole, ja seejärel- et teeb arstidega koostööd

ja võtab rohtusid. Eksperdi hinnangul on I.F-i puhul vajalik, et ta lõpetaks narkootikumide

tarvitamise, käiks regulaarselt psühhiaatri ja psühholoogi juures.

Kohus I.F-ile karistuse valikul lähtub sellest, et isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud,

s.h. ta on kandnud reaalset vangistust. Seetõttu ei ole tema mõjutamine kergeima

karistusliigiga- rahatrahviga- õigustatud ega tulemuslik. Kohus valib karistuseks lühiajalise

vangistuse, lähtudes kuriteo laadist ja saabunud tagajärjest. Tagajärjed ei olnud pöördumatult

rasked, teo intensiivse toimepanemise aeg ei olnud pikk, see kestis umbes kolm kuud

(september 2018-november 2018). Reaalse vangistuse mõistmist I.F-ile ei pea kohus

põhjendatuks. Kohus arvestab seejuures ka kannatanu seisukohta, kannatanu ei ole huvitatud

rängast karistusest süüdistatavale. Kaaludes, kas katseajaks kontrollnõudeid määrata või

mitte, lähtub kohus hinnangust, kas isikut kuriteo toimepanemisele viinud tegurid on

kriminaalhooldaja toel ja katseajaga kõrvaldatavad või mitte. Ekspert on andnud arvamuse, et

I.F-i käitumist ja kuriteo toimepanemist on mõjutanud tema poolt psühhoaktiivsete ainete

tarvitamine. Vangistuse ajal, kui ainete tarvitamist ei olnud, häire taandus. Seetõttu peab

kohus põhjendatuks ja tulemuslikuks määrata süüdistatavale katseaeg koos kontrollnõuete

kui ka lisakohustustega. Lisakohustused KarS § 75 lg.2 p.2, 21 järgi kohustades süüdistatavat

katseajal mitte tarvitama alkoholi, narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Katseaja kestuse

valikul arvestab kohus kuriteo toimepanemisest möödunud aega, kannatanu kinnitas, et pärast

27.11.2018 ei ole süüdistatav temaga kontakti võtnud. Seega on isik näidanud katseaja

eesmärgiks oodatavat tulemust- et isik ei pane uusi kuritegusid toime.

I.F-ile on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kohtueelse menetluse käigus on

selgunud selle vajalikkus ja kohus ei pea põhjendatuks tõkendit tühistada enne otsuse

jõustumist.

15)Kriminaalmenetluse kulud.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtueelses- ja kohtumenetluses väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kogusummas 1336,20

eurot (328,20+604,80+188,40+214,80) (tl 50-51, 86, 107-108, 117-118).

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisitasu (kohtupsühhiaatriline

ekspertiis) 510 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks tunnistaja K.I-le hüvitatud sõidukulu summas

8,05 eurot (tl 151).

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel hüvitatakse kannatanule seoses kriminaalasja nr 1-20-5259

menetlusest osavõtuga tekkinud kulu vastavasisulise taotluse esitamisel.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates

01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt oli otsuse

tegemise ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot.

Menetluskulud kokku on 2730,25 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista I.F-ilt.

Süüdistatav I.F esitas 27.01.2021. a, s.o peale 15.01.2021. a kriminaalasjas nr 1-20-

5259 kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist kohtule taotluse menetluskulude tasumise

võimaldamiseks osade kaupa ühe aasta jooksul. Seega ei olnud maakohtul võimalik

süüdistatava 27.01.2021. a taotlust lahendada kohtuotsusega ja seda ei saa teha ka nüüd

tervikotsuses.

KrMS § 191 lg 3 kohaselt on ringkonnakohtul õigus teha kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise kohta ise uus otsustus ka juhul, kui madalama astme kohtu vaidlustatud otsuses on

see küsimus jäetud täielikult või osaliselt lahendamata.

Maakohtu hinnangul tuleks süüdistatava I.F-i 27.01.2021. a taotlust käsitelda osana

apellatsioonkaebusest ning taotlus on võimalik KrMS § 191 lg 3 korras lahendada

ringkonnakohtul või KrMS § 423, § 424 korras kohtulahendi täitmise korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik