2-20-2446/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-2446

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

OÜ Tallinna Bekkeri Sadam hagi Tallinna

kohtutäitur

Risto

Sepa

ja

Ocean

Fleet

Management OÜ vastu 29.01.2020 jaotuskava

vaidlustamiseks täiteasjas nr 027/2019/924

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Tallinna Bekkeri Sadam apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): OÜ Tallinna Bekkeri Sadam

(registrikood 10375907), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Martin Männik ja Asko Pohla

Kostja I (vastustaja I): Tallinna kohtutäitur Risto

Sepp (isikukood 37612110236)

Kostja II (vastustaja II): Ocean Fleet Management

OÜ (registrikood 11937566), lepinguline esindaja

Indrek Nuut

Asja läbivaatamine

15.01.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.06.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ Tallinna Bekkeri Sadam kanda.

4. Määrata kindlaks, et kostjal I menetluskulud puuduvad.

2-20-2446

5. Rahuldada

Ocean

Fleet

Management

OÜ

taotlus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata OÜ Tallinna Bekkeri Sadam poolt Ocean

Fleet Management OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks 1740 eurot.

6. Mõista Ocean Fleet Management OÜ kasuks OÜ-lt Tallinna Bekkeri Sadam välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1740 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Tallinna Bekkeri Sadam esitas 13.02.2020 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur

Risto Sepa (edaspidi ka kohtutäitur) ja Ocean Fleet Management OÜ vastu kohtutäituri poolt

29.01.2020 koostatud jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr 027/2019/924. Hageja palub

kohustada kohtutäiturit koostama uus jaotuskava täiteasjas nr 027/2019/924 ja jätta

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2. Harju Maakohus arestis 26.06.2018 KPI Bridge Oil A/S taotluse alusel tsiviilasjas nr 2-18-

9737 Agot Shipping Ltd-le kuulunud laeva „AGOT“ (IMO number 7700594, registreeritud

Panamas, edaspidi laev). Laev asus ja asub jätkuvalt Tallinnas, Bekkeri sadamas, mille pidaja

on hageja. Laev arestiti 27.12.2018 tsiviilasjas nr 2-18-19148 ka hageja taotlusel. Hageja sai

teada, et kohtutäitur müüb laeva enampakkumisel ja esitas kohtutäiturile korduvalt enda

nõuded, mis seonduvad laeva seismisega sadamas ning laevale elektrienergia osutamisega.

Viimati esitas hageja kohtutäiturile 09.01.2020 kirja, milles avaldas, et võlgnevus seoses

laevaga, sh arvates laeva arestimist, on 105 256,80 eurot, millele lisandub viivis summas 5

788,89 eurot. Hageja avaldas, et tema nõue arvates laeva arestimisest on ühtlasi laeva

arestimisega seotud kulu, mistõttu hagejal peab olema võimalik rahuldada laeva

sundenampakkumisel enda nõue esimeses järjekorras, enne merivõlaga tagatud nõudeid,

vastavalt laeva asjaõigusseaduse (LAÕS) § 91 punktile 1.

3. Kohtutäitur edastas hagejale 31.01.2020 e-kirjaga jaotuskava täiteasjas nr 027/2019/924,

mille kohaselt hageja nõue ei kuulu tulemist üldse rahuldamisele. Jaotuskava p-s 7 on õigesti

märgitud, et tulemist kuulub esmajärjekorras rahuldamisele täitekulu, kuid hageja nõuet seoses

kuludega laeva arestimise ajal ei ole jaotuskava koostamisel arvestatud õigusvastaselt osana

täitekuludest, kuigi sellest on sõnaselgelt ja korduvalt kohtutäiturit teavitatud.

4. Hageja on korduvalt avaldanud kohtule tsiviilasjas nr 2-18-16458, et kuivõrd käesoleval ajal

toimub laeva sundmüük, võiksid hageja õigused saada pöördumatult kahjustatud, kui tema

2-20-2446

poolt laeva arestimisega seonduvaid kulusid (sadamatasud) ei rahuldata laeva sundmüügi

tulemist LAÕS § 91 p 1 järgus. Kohus ei ole hageja pöördumistele reageerinud.

5. Hageja vaidlustab jaotuskava täies ulatuses, sh ulatuses, milles määrati kohtutäituri lisatasu

summas 9 000 eurot, rahuldati hoidja tasu täies ulatuses ning jaotuskava kohaselt kuuluks

tasumisele töötasu nõuded enne laeva hoidmise kulude tasumist. Hagejale ei ole dokumenti

lisatasu määramise kohta täiteasjas nr 027/2019/924 esitatud. Kostja II hoidja tasu ei rahuldatud

siiski täies ulatuses, kuivõrd Harju Maakohtu 08.11.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-18-

16458 on märgitud, et hoidmisega ei kaasne hoidja kohustust tasuda omal kulul laeva eest

eesõigustatud nõudeid nagu sadamatasud ning neid ei ole hoidmise eelarvesse arvestatud.

Järelikult oleks sadamatasud tulnud arvestada osaks hoiukuludest, kuna ka kohus möönis, et

hoidmise eelarve peab sisaldama ka sadamatasusid. Jaotuskavas ei ole arvestatud laeva

hoidmiseks tehtud kulutusi (sadamatasusid laeva arestimise ajal) täitekulude hulka. Enne laeva

arestimist tekkinud laevapere nõuded saaksid kuuluda (kui selleks jätkuks tulemist raha)

rahuldamisele alles pärast laeva arestimise ajal tekkinud nõudeid, mis tuleb rahvusvahelise

merivõlgade ja pantide konventsiooni (RMPK) art 12 lõike 2 kohaselt rahuldada esimeses

järjekorras.

6. Tõendid selle kohta, et jaotuskavas ei ole nõudeid rahuldatud RMPK art 12 lg-s 2 sätestatud

järjekorras, on kohtutäituri kontrolli all ja hagejal ei ole võimalik tõendada, millised nõuded

esitati kohtutäiturile, mh, kas need nõuded on esitatud seoses kuludega enne laeva arestimist

või peale laeva arestimist ning kas need nõuded on rahuldatud jõustunud täitedokumendiga või

mitte. Kostjad peavad tõendama, et puuduvad asjaolud jaotuskava muutmiseks ja jaotuskava on

sisuliselt õige. Kui kostjad enda tõendamiskoormust ei täida, tuleb hagi rahuldada ja kohustada

kostjat I koostama uus jaotuskava, kus tulemi jagamine oleks jälgitav ja läbipaistev ning

kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega.

7. Harju Maakohtu 03.04.2020 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-19148 mõisteti Agot

Shipping Ltd-lt hageja kasuks välja seoses laeva sadamatasudega põhivõlgnevus 71 306,84

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.07.2019 summas 2 831,59 eurot,

viivisvõlgnevus ja menetluskulud summas 1 250 eurot. Nimetatud kohtuotsus on tagatiseta

viivitamata täidetav. Seetõttu on hageja sadamatasude nõue laeva endise omaniku vastu

tõendatud muuhulgas viivitamata täitmisele kuuluva kohtuotsusega.

Kostja I vastuväited

8. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue ei ole osa

täitekuludest, mistõttu ei kuulu see esmajärjekorras rahuldamisele täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 106 lg 2 järgi. Hageja võib olla teinud kulutusi kohtutäituri arestimistoimingu järgselt,

kuid neid ei saa lugeda täitekuludeks, sest täitekulud on kindlaks määratud Harju Maakohtu

08.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16458. Hageja nõude puhul on tegemist

sadamatasudega, mis erinevalt sissenõudja selgeks vaieldud nõudest, ei ole käesoleva hetkeni

selgeks vaieldud (selle osas puudub jõustunud kohtulahend). Kostja I ei jaga hageja seisukohta,

et sadamatasud oleksid laeva hoidmiseks tehtud kulutused laeva arestimise ajal.

9. Kostja I ei nõustu hageja arvamusega, et töötasu nõue kuulub rahuldamisele pärast hageja

nõuet. LAÕS § 74 lg 1 p 1 kohaselt on töötasu nõuded enne sadamatasusid (LAÕS § 74 lg 1 p

4), mistõttu hageja nõue ei saa olla enne laeval töötanud personali. Isegi kui lähtuda RMPK art

12 lõikest 2, ei saa nõustuda hageja väitega, et enne töötasu kuulub väljamaksmisele hageja

nõue. Viidatud norm ei järjesta nõudeid. Hageja viidatud normi tuleks vaadata koostoimes

RMPK artikliga 4. Nii LAÕS kui ka RMPK kohaselt puudub võimalus eelistada sadamatasusid

2-20-2446

laevaperele, mistõttu kohtutäituri koostatud jaotuskava on koostatud seaduse kohaselt ja õigesti.

Diskretsiooninormi kohaldamisel ei ole töötasu saava eraisiku ja teenust pakkuva ettevõtte

õigused rahaliselt võrdsel positsioonil ning eelistada tuleks alati töötavat inimest teenust

osutava ettevõtte ees.

Kostja II vastuväited

10. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Õige ei ole hageja

seisukoht, et hageja nõue alates laeva arestimisest on ühtlasi laeva arestimisega seotud kulu,

mistõttu hagejal peaks olema võimalik rahuldada laeva sundenampakkumisel enda nõue

esimeses järjekorras, enne merivõlaga tagatud nõudeid.

11. LAÕS § 86 kohaselt määrab laevale hoidja kohus. Sellega on väljendatud põhimõtet, et nii

laeva kinnipidamine, kui laeva valduse ja hoidmise reguleerimine kuulub kohtu ainupädevusse.

Arestimisele järgnev laevaga seonduv kulu ei saa omandada muude nõuete ees prioriteetsust

muul viisil, kui läbi kohtu poolt laevale hoidja määramise või erakorralise olemuse tõttu.

Täitekulu on reguleeritud TMS §-s 37. Kõik, mida TMS § 37 ei hõlma, liigitub tavapärases

majandustegevuses tekkivate nõuete hulka. Sadamatasu näol ei ole tegemist arestimiseks

vajaliku kulutusega, vaid igapäevases majandustegevuses tekkiva nõudega, mis on niigi teistest

prioriteetsem, sest on tagatud merivõlaga, kui seaduse alusel tekkiva pandiõigusega laevale

ning omab seega prioriteeti muude merinõuete ees.

12. Hageja ei ole saanud kuidagi muutuda laeva hoidjaks ka käsundita asjaajamise sätete

alusel, sest laeval oli olemas kohtu poolt määratud hoidja alates hetkest, kui võlgnik enam ei

täitnud oma kohustust tagada laeva ohutu seismine ja meeskond lahkus laevalt. Harju

Maakohus määras kostja II laeva hoidjaks 08.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16458.

Viidatud määrusega kinnitati ühtlasi hoidmise eelarve ning kohus märkis, et sadamatasusid ei

pea hoidja tasuma, sest need on oma suuruselt hoidjale ülejõukäivad. Seega on kohus ühe korra

juba lahendanud sadamatasude küsimuse ja leidnud, et need ei kuulu antud konkreetsel juhul

arestimiskulude hulka. Sadamatasud võiksid teoreetiliselt kuuluda arestimiskulude hulka juhul,

kui need on kohtule esitatud hoiukulude osana tulevase hoidja poolt, eelkõige juhul, kui laev

tuleks hoidmiseks viia kuskile teise sadamasse, kes ei võta arestitud laeva vastu ilma, et tema

tasud oleksid tagatud. Käesoleval juhul oli laev arestimise hetkel juba Bekkeri Sadamas ja ei

ole teada, et hageja oleks esitanud sadamatasude osas varasemaid taotlusi kohtule, nt

vaidlustanud oma talumiskohustuse seoses arestitud laeva seismisega tema sadamas ja kohus

oleks selles osas midagi määranud.

13. Arusaadavalt ei pea arestitud laev seisma sadamas sadamatasu maksmata, kuid

sadamatasud omavad niigi prioriteeti kõikide muude nõuete eest, v.a arestimiskulud ja

laevapere töötasud ning päästetasud. Kui ka sellisel juhul ei jätku müügitulemist sadamatasu

nõude rahuldamiseks, on tegu paratamatusega.

14. Sadamatasu on oma olemuselt nn passiivne kulu, hagiavaldusest ei nähtu õiguslikku alust

ega argumentatsiooni, miks oleks põhjendatud jätta enam vähem kogu ulatuses tasust ilma laeva

kohtu poolt määratud hoidja, kes on heauskselt teinud oma kulud kohtumääruses ettenähtud

korras ja tõsta tema tasunõudega konkureerima sadamatasude nõue, mis ei oma otsest seost

konkreetse laeva arestimisega ning hoidmisega. Vastasel juhul ei hoiaks enam keegi mitte

kunagi ühtegi Eesti sadamas arestitud laeva, mis kujutaks endast suurt ohtu nii keskkonnale kui

inimeste tervisele ja varale.

2-20-2446

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus

määras menetluskulude suuruse kindlaks ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja

menetluskulud 1140 eurot.

16. Kohus tuvastas, et kostja I arestis täiteasjas nr 027/2019/924 laeva AGOT (IMO nr

7700594), mis kuulus võlgnikule Agot Shipping Ltd ja müüs selle 14.01.2020 enampakkumise

käigus 150 000 euroga. Kohtutäitur koostas 29.01.2020 tulemi jaotuskava, mille kohaselt jaotas

enampakkumisest saadud tulemi 150 000 eurot järgnevalt: 1) kohtutäitur Risto Sepa menetluse

alustamise tasu täiteasjas nr 027/2019/924 - 144 eurot; 2) kohtutäitur Risto Sepa lisatasu

täiteasjas nr 027/2019/924 – 9 000 eurot; 3) Ocean Fleet Management OÜ hoidja tasu (14 kuud)

– 124 102 eurot; 4) töötasu nõuded enne laeva hoidmist - 16 754 eurot (töötasunõuete summa

oli 110 152,95 eurot). Eelnimetatud täielikult või osaliselt rahuldatud nõuetele jaotuskavas

järgnenud nõuded ei kuulunud rahuldamisele, sh ei rahuldatud hageja nõuet 105 256,80 eurot.

Vaidlus puudub, et hagejal on nõue võlgniku AGOT SHIPPING Ltd vastu, kuid peamine

vaidlusküsimus on jaotuskava nõuete rahuldamise järjekorra ja nõuete prioriteetsuse osas.

17. Kohtutäitur ei ole vaidlustatud jaotuskava koostamisel nõuete rahuldamise järjekorra ja

prioriteetsuse määratlemisel eksinud. LAÕS § 91 kohaselt jagatakse laevade puhul

sundenampakkumisest saadud raha järgmises järjestuses: 1) laeva sundmüügi ja laeva

arestimisega seonduvad kulud, samuti kulutused, mida riik on teinud laeva kõrvaldamiseks

laevateedelt, et tagada ohutu laevaliiklus; 2) merivõlaga tagatud nõuded; 3) laevahüpoteegiga

tagatud nõuded; 4) muud nõuded. Kohtu arvates leiab hageja põhjendamatult, nagu kuuluks

tema nõue täitekulude ja laeva arestimisega seotud kulude hulka, mis tuleks rahuldada

sundenampakkumise tulust esimeses järjekorras.

18. Hageja sadamatasu nõue ei ole käsitletav kohtutäituri tasuna. Samuti pole hageja

sadamatasud käesolevas asjas vaadeldavad muude täitemenetluseks tehtud vajalike kulutustena.

TMS § 72 lõikes 6 on küll sätestatud, et hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused

arvatakse täitekulude hulka, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja sadamatasud käsitletavad hoidja

tasuna ja asja hoidmiseks tehtud kulutustena TMS § 72 lg 6 mõttes. Vastavalt LAÕS §-le 86

määrab laevale hoidja kohus. Hoidja allub kohtu kontrollile ning on seotud kohtu

ettekirjutustega. Hoidja määramine ei saa toimuda ilma kohtu poolt hoidmise meetmete ja

hoidmise kulude koosseisu reguleerimiseta. Harju Maakohtu 08.11.2018 määrusega tsiviilasjas

nr 2-18-16458 arestiti laev ning määrati selle hoidjaks kostja II. Sama määrusega määrati

kindlaks ka kostja II hoidmistasu suurus. Nimetatud määruses märkis kohus, et hoidmisega ei

kaasne hoidja kohustust tasuda omal kulul laeva eest eesõigustatud nõudeid nagu sadamatasud

ning neid ei ole hoidmise eelarvesse arvestatud. Kohus on seega juba lahendanud sadamatasude

küsimuse ja leidnud, et need ei kuulu antud konkreetsel juhul arestimiskulude hulka. Samuti ei

ole hageja sadamatasud käsitletavad vara hoidmisega seotud kuludena TMS § 37 lg 1 p 3

mõttes. Käesolevas asjas ei ole kohtul pädevust tühistada ega muuta jõustunud Harju Maakohtu

08.11.2018 määrust tsiviilasjas nr 2-18-16458 ning asuda ise hoidmiskulude koosseisu kindlaks

määrama. Tähtsust ei oma laeva mitmekordne arestimine, sest teistes kohtumäärustes pole

kohus hoidmistasu kindlaks määranud.

19. Hageja sadamatasud on LAÕS § 74 lg 1 p 4 alusel käsitletavad merivõlaga tagatud

nõudena. Harju Maakohtu 03.04.2020 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-18-19148 ei muuda hageja

nõuete rahuldamise järjekorda ega prioriteetsust. Seetõttu on vaidlustatavas jaotuskavas

kooskõlas LAÕS § 91 p-ga 1 lähtutud raha jagamisel õigesti sellest, et laeva arestimisega seotud

2-20-2446

kulud (kostja II hoidja tasu) on raha jagamise järjekorras enne merivõlaga tagatud nõudeid ja

muid nõudeid.

20. Samuti on kohtutäitur kooskõlas TMS § 106 lõikega 2 ja LAÕS § 91 punktiga 1

põhjendatult eelistanud raha jaotamisel hageja nõudele täitekulusid. TMS § 106 lõikes 2 on

sätestatud, et täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Hageja on küll

hagiavalduses kohtutäituri lisatasu summas 9 000 eurot vaidlustanud, kuid hageja pole

vähimalgi määral selgitanud ega tõendanud, milles võiks seisneda lisatasu otsuse ebaõigsus.

Vaatamata sellele kontrollis maakohus lisatasu põhjendatust. Kohtu hinnangul puuduvad alused

selleks, et lugeda kohtutäituri lisatasu otsust ebaseaduslikuks ja sellega jaotuskava koostamisel

mitte arvestada.

21. Hageja ei ole vaidlustanud enne laeva hoidmist tekkinud töötasunõuete olemasolu ega

suurust, kuid hageja vaidlustab põhimõtet, et jaotuskava kohaselt kuulusid töötasu nõuded

rahuldamisele enne hageja sadamatasusid. LAÕS § 78 kohaselt rahuldatakse merivõlaga

tagatud nõuded TMS § 74 lõikes 1 loetletud järjekorras. LAÕS § 74 lg 1 kohaselt asuvad töötasu

nõuded (LAÕS § 74 lg 1 p 1) eespool sadamatasu nõuetest (LAÕS § 74 lg 1 p 4), seega on

kohtutäitur jaotuskavas koostamisel arvestanud õigesti enne laeva hoidmist tekkinud töötasu

nõudeid eelistatuna hageja sadamatasu (sadamateenuste) nõuetele. Kohtu hinnangul ei ole

LAÕS § 78 ja § 91 sätestatud nõuete rahuldamise järjekord vastuolus RMPK-ga. RMPK

kohaselt tuleb esimeses järjekorras rahuldada kulud, mis tekivad seoses arestimisega. Samas ei

ole hageja sadamatasude nõue osaks laeva arestimise kuludest.

22. Maakohus ei nõustunud hageja arusaamaga n-ö ümberpööratud tõendamiskoormusest,

kuna käesolevas asjas on tegemist hagimenetlusega ja tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lõikest 1. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse jaotuskava motivatsioon

piisav ja jaotuskava põhjenduste alusel oli hagejal võimalik pöörduda kohtusse hagiga

jaotuskava vaidlustamiseks. Seejuures oli hageja ülesanne piiritleda hagimenetluses need

aspektid, mida ta jaotuskavast vaidlustab. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja

lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Kohus ei pea teostama vaidlustatud

jaotuskava suhtes tervikuna uurimisfunktsiooni ja kontrollima ka neid aspekte, mida hageja

selgesõnaliselt ei vaidlusta. Hageja ei ole esitanud selliseid põhistusi, mis võinuks tingida kohtu

laiemat kontrolli jaotuskava üle.

Apellatsioonkaebus

23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

24. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses ja leiab, et maakohus on rikkunud

menetlusõiguse norme ja on ebaõigesti hinnanud tõendeid.

25. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei kohaldu ümberpööratud

tõendamiskoormus. Kuivõrd kohus oleks pidanud hindama jaotuskava sisuliselt, et võtta vastu

otsus, kas kohtutäiturit tuleks kohustada koostama uut jaotuskava, pidanuks kostjad tõendama,

et puuduvad asjaolud jaotuskava muutmiseks ja jaotuskava on sisuliselt õige. Hageja põhistas,

et töötasu nõuded, mis tekkisid enne laeva hoidmise alustamist, ei saa olla rahuldatud enne

laeva täitekulude rahuldamist (muuhulgas enne hageja nõuet sadamatasude maksmiseks),

mistõttu oleks maakohus pidanud tuvastama, kas need jaotuskavas esitatud töötasu nõuded

2-20-2446

üldse esinesid ja kas jaotuskavaga sai need rahuldada enne hageja nõuet või mitte. Maakohus

oleks pidanud hindama jaotuskava täiteasjas nr 027/2019/924 sisuliselt, kuid ei teinud seda.

Arvestades jaotuskava vaidlustamise olemust ei saanud hagejalt eeldada, et ta tõendaks

asjaolusid, mis asuvad täitetoimikus ning on kohtutäituri kontrolli all. Maakohus on võtnud asja

materjalide juurde vaid valikuliselt dokumente täiteasjast nr 027/2019/924, mis ei võimaldanud

jaotuskava sisuliselt hinnata. Näiteks ei ole maakohus asja lahendamisel analüüsinud ega

saanudki analüüsida, kas jaotuskava alusel peaks üldse kuuluma rahuldamisele „töötaja nõuded

enne laeva hoidmist“, mis olid esitatud summas 110 152,95 eurot ja millest peaks jaotuskava

kohaselt välja maksma 16 754 eurot. Jaotuskava saab koostada alles siis, kui kõik esitatud, kuid

seejärel vaidlustatud nõuded on lahendatud jõustunud kohtulahendiga, sest vastasel juhul ei ole

teada, kas nõue on üldse olemas või millises täpses suuruses. Olukorras, kus kohus jättis

jaotuskava sisuliselt hindamata ning võimaldamata hagejal tutvuda kõigi jaotuskava aluseks

olevate dokumentidega ning selle suhtes esitada täielikult enda seisukoha, on maakohus

ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse norme.

26. Maakohus on jätnud asja lahendamisel põhjendamatult kohaldamata RMPK artikli 12 ning

ei ole juhindunud selle õigusnormi kohaldamisel kujundatud Riigikohtu praktikast. TMS § 37

lg 1 p 3 loeb täitekulude hulka arestitud vara hoidmisega seotud kolmanda isiku poolt pärast

täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas vara

hoidmisega seotud kulud, seega ka sadamatasud, mis tuleb maksta aja eest, kui laev on sadamas

arestitud. Kui laev arestitakse sadamas, siis puudub sadamapidajal mistahes võimalus vältida

kulusid seoses arestitud laevaga ning tal puudub alus nõuda laeva lahkumist sadamast. Nendeks

sadamapidaja kuludeks on nii saamata jäävad kaitasud, jäätmetasud, laeva elektriga

varustamiseks võetud elektrikulu jms kulud, mida antud juhul hageja kandis enam kui 1,5

aastat, kui laev oli arestitud Meeruse sadamas. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud

seoses sadamatasudega 14. märtsi 2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11 punktis 13, et

nii LAÕS § 91 kui RMPK artikli 12 lg 1 esimene lause sätestavad laeva arestimise ja müügi

kulude nende kõige esimeses järjekorras tulemist mahaarvamise. Arestimise korral saabki laeva

arestimise kulu eelkõige seisneda laeva sadamas seismise ja seega sadamateenuse kasutamise

kuludes. Järelikult on ebaõige maakohtu poolt otsuse punktis 25 väljendatud seisukoht, et Harju

Maakohtu 08. novembri 2018. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-16458 on lahendatud

sadamatasude küsimus ning et konkreetsel juhul ei kuulu need arestimiskulude hulka.

Sadamatasud on täitmiskulud TMS § 37 lg 1 järgi isegi siis, kui laevale ei oleks määratud

hoidjat. Seega ei oma tähtsust otsuse punktis 26 märgitud asjaolu, et maakohtul ei olnud

pädevust tühistada ega muuta jõustunud Harju Maakohtu 08. novembri 2018. a kohtumäärust

tsiviilasjas nr 2-18-16458 ega kohtuotsuse punktis 27 märgitud asjaolu, et Harju Maakohtu 08.

novembri 2018. a kohtumäärusega ei arvestatud hoidmise eelarvesse sadamatasud.

27. Sadamatasude nõue on tõepoolest LAÕS § 74 lg 1 p 4 alusel käsitletav merivõlaga tagatud

nõudena, mis on oluline eristamaks sellist nõuet tavalisest merinõudest (LAÕS § § 781 p 13),

kuid see ei väära sellise nõude käsitlemist täitmiskuluna TMS mõttes. Täitmiskulu võib samal

ajal olla kas merinõue (LAÕS § § 781) või merivõlaga tagatud merinõue (LAÕS § 74).

28. Jaotuskava on sisuliselt ebaõige. Olukorras, kus laev müüdi 150 000 euro eest ning hageja

nõue summas 105 256,80 eurot, millele lisanduvad viivised summas 5 788,89 eurot, on osaks

täitekuludest, esineb käesoleval juhul olukord, kus kõik täitekulud ületavad enampakkumisest

saadud tulemi. Sellises olukorras ei saanud tulla jaotuskavaga üldse kõne alla enne kõigi laeva

sundmüügi ja laeva arestimisega seotud kulude rahuldamist (LAÕS § 91 p 1) merivõlaga

tagatud nõuete rahuldamine (LAÕS § 91 p 2), sh töötasu nõuete rahuldamine enne laeva

hoidmist.

2-20-2446

29. Kostja II avalduse alusel arestis maakohus laeva 08. novembril 2018. a. Selleks ajaks oli

laev juba arestitud Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-18-9737 ning asus Tallinnas Meeruse

sadamas, mille sadamapidaja on hageja. Vastavalt TMS § 65 lg 3 enne arestimist lepingu või

seaduse alusel tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool. Olukorras, kus

laev arestiti ka varasemalt, kui alustati täiteasja nr 027/2019/924, oleks seega laeva poolt hageja

sadamateenuste kasutamise nõue kui täitekulu pidanud olema jaotuskavas eespool kohtutäituri

ning kostja II nõudest, rääkimata töötasu nõuetest enne laeva hoidmist.

Vastustajate seisukohad

30. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

32. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidete lubatavust.

Kostja II hinnangul on hageja väide selle kohta, et pole kindel, kas töötasu nõuded üldse

esinesid, esitatud esmakordselt alles apellatsioonkaebuses, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga II. Maakohtus tugines hageja sellele, kas töötasu nõuete õige

järjekoht jaotuskavas on hageja nõudest eespool. Hageja ei ole maakohtus esitanud töötasu

nõuete osas sisulisi vastuväiteid. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse

eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega on

hagimenetlus põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu

20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Käesolevas asjas ei ole kolleegiumi

hinnangul alust asuda teistsugusele seisukohale. TMS § 109 lg 1 kohaselt saab täitemenetluses

koostatud jaotuskava vaidlustada hagimenetluses. TMS mingeid erisusi asjaolude esile toomise

ja tõendamise osas võrreldes TsMS-iga jaotuskava vaidlustamise nõude läbivaatamisel ette ei

näe. Riigikohus on TMS §-i 109 tõlgendades leidnud, et see säte annab sissenõudjale samuti

mh võimaluse vaidlustada teise sissenõudja nõue, välistamaks ebaõiglane tagajärg, kui raha

jaotatakse sissenõudjale, kellel nõuet võlgniku vastu ei olegi, või ka juhul, kui nõue on

rahuldatud täitemenetluse norme oluliselt rikkudes (vt Riigikohtu 16.10.2019 otsust tsiviilasjas

nr 2-18-9790, p 14). Samas ei saa Riigikohtu seisukohast järeldada, et TMS § 109 alusel hagi

esitades peaks maakohus läbi viima täieulatusliku jaotuskava kontrolli ning mitte lähtuma

üksnes hageja esile toodud hagi alusest ja väidetest. Hagejal tuleb jaotuskava vaidlustamisel

piiritleda see osa, millele hageja vastu vaidleb. Seega ka esile tuua kõik vastuväited seoses

kohtutäituri poolt rahuldatuks märgitud nõuetega. Kolleegiumi hinnangul on asjakohatu hageja

väide, et kohus peaks jaotuskava vaidlustamisel lähtuma pankrotiseaduses sätestatud nõuete

tunnustamise menetlusest. Riigikohus märkis küll eeltoodud lahendis, et TMS § 109 kohane

hagi on oma iseloomult sarnane nõuete tunnustamise hagile pankrotimenetluses

(pankrotiseaduse § 106), kuid ei viidanud sellele põhjusel, et jaotuskava vaidlustamisel peaks

maakohus kogu jaotuskava kontrollima, vaid et see annab võimaluse vaidlustada teise

võlausaldaja nõue. Kuna ka jaotuskava vaidlustamise hagi menetlemisel peab kohus lähtuma

poolte väidetest, pidi hageja esitama ka töötasu nõuete osas sisulised vastuväited maakohtus.

Hageja ei ole põhistanud, miks tal ei olnud võimalik antud väidet maakohtus esitada, mistõttu

2-20-2446

on sellele tuginemine ringkonnakohtus tulenevalt TsMS § 652 lõikest 4 lubamatu ja

ringkonnakohus jätab hageja väite töötasu nõuete esinemise kahtluse kohta tähelepanuta.

33. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka hageja arusaam poolte tõendamiskoormusest.

Kolleegiumi hinnangul ei pidanud kostjad tõendama, et puuduvad asjaolud jaotuskava

muutmiseks ja jaotuskava on sisuliselt õige. Tõendamiskoormuse hagimenetluses ja sellest

tulenevalt ka käesolevas vaidluses sätestab TsMS § 230 lg 1, nagu maakohus ka õigesti viitas.

Hageja on seda selliselt ka mõistnud, esitades hagiavalduses taotluse nõuda kohtutäiturilt välja

täitetoimik. Maakohus seda taotlust ei rahuldanud, kuna see polnud sisuliselt põhjendatud.

Ringkonnakohus möönab, et jaotuskava vaidlustamisel ei pruugi hagejale olla teada kõik selles

märgitud nõuete aluseks olevad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, kuid see ei muuda

tõendamiskoormust vastupidiseks ega vabasta hagejat oma väidete esile toomise kohustusest.

34. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et vaidlustab maakohtu otsuse täielikult, kuid ei too

esile, mis põhjusel on maakohtu otsus ebaõige osas, milles maakohus pidas kostja I lisatasu

põhjendatuks. Maakohus kontrollis lisatasu õigsust ja leidis, et see on põhjendatud. Kuna hageja

ei ole põhjendanud, mille vastu maakohus antud juhul eksis, ei ole ringkonnakohtul alust

maakohtu otsust selles osas kontrollida ega seda muuta.

35. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostja I poolt

29.01.2020 koostatud tulemi jaotuskavas ei ole nõuete rahuldamise järjekorra määratlemisel

eksitud. Kohtutäitur jaotas enampakkumisest saadud tulemi 150 000 eurot õigesti järgnevalt: 1)

kohtutäitur Risto Sepa menetluse alustamise tasu täiteasjas nr 027/2019/924 - 144 eurot; 2)

kohtutäitur Risto Sepa lisatasu täiteasjas nr 027/2019/924 – 9 000 eurot; 3) Ocean Fleet

Management OÜ hoidja tasu (14 kuud) – 124 102 eurot; 4) töötasu nõuded enne laeva hoidmist

- 16 754 eurot (töötasunõuete summa oli 110 152,95 eurot). Samuti jättis kohtutäitur õigesti

rahuldamata hageja nõude 105 256,80 eurot, märkides selle kuuendal järjekohal asuvaks.

Samas jõudis maakohus sellisele järeldusele osaliselt ebaõigetel ja ka puudulikel põhjendustel.

Nimelt leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hageja kulu ei ole täitekulu TMS § 37 lg 1

p 3 mõttes, kuid selle põhjendamisel ei võtnud maakohus arvesse, et hageja sadamatasu nõue

võib olla käsitletav hageja kuluna, mis on tekkinud pärast laeva arestimist. Ringkonnakohus

muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

36. LAÕS § 74 lg 1 p 4 kohaselt on sadamatasu merivõlaga tagatud nõue. LAÕS § 91 kohaselt

jagatakse laevade puhul sundenampakkumisest saadud raha järgmises järjestuses: (1) laeva

sundmüügi ja laeva arestimisega seonduvad kulud, samuti kulutused, mida riik on teinud laeva

kõrvaldamiseks laevateedelt, et tagada ohutu laevaliiklus; (2) merivõlaga tagatud nõuded.

RMPK art 4 sätestab samasuguse järjestuse. Seega saaks hageja kulu põhimõtteliselt olla

merivõlaga tagatud nõue ja asuda jaotamisel pärast laeva arestimisega seotud kulu. Kuid

arvesse tuleb võtta seda, millal hageja kulu tekkis. Laev arestiti esmakordselt 26.06.2018

(tsiviilasjas nr 2-18-9737). 08.11.2018 arestiti laev teises tsiviilasjas (nr 2-18-16458) kostja II

avalduse alusel ning 27.12.2018 hageja taotluse alusel tsiviilasjas nr 2-18-19148. Tsiviilasjas

nr 2-18-16458 määrati 08.11.2018 kohtumäärusega laevale hoidjaks kostja II ning määrati

kindlaks ka hoidja tasu, kuid sadamatasu sinna hulka arvestatud ei ole (tl 68-71). Hageja väitel

tekkis tal kulu sadamatasu näol (kai kasutamine ja elektrienergia tarnimine) pärast laeva

arestimist. Sellele hageja väitele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Riigikohus on leidnud, et

LAÕS-is ja konventsioonis ei ole sätestatud, et pärast laeva arestimist tekkinud sadamatasud on

tagatud merivõlaga. Konventsiooni art 9 lg 1 viitab Riigikohtu hinnangul selgelt sellele, et

merivõla all peetakse silmas üksnes enne laeva arestimist tekkinud nõudeid tagavat merivõlga.

Lisaks sätestavad nii LAÕS § 91 kui ka konventsiooni art 12 lg 1 esimene lause laeva

arestimise ja müügi kulude nende kõige esimeses järjekorras tulemist mahaarvamise (vt

2-20-2446

Riigikohtu 14.03.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11, p 13). RMPK art 12 kohaselt

makstakse

arestimis-,

kinnipidamis-

ja

sundenampakkumise

tasud

ning

-kulud

sundenampakkumise tulust esimeses järjekorras. Tasud ja kulud sisaldavad inter alia laeva ning

meeskonna ülalpidamiskulusid ja palku ning muid artikli 4 lõike 1 punktis a nimetatud

summasid ja laeva arestimise või kinnipidamise ajal tekkinud tasusid. Riigikohtu hinnangul

saabki arestimise korral laeva arestimise kulu eelkõige seisneda laeva sadamas seismise ja seega

sadamateenuse kasutamise kuludes (vt Riigikohtu 14.03.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-176-

11, p 13). TMS § 37 lg 1 p 3 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja

sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud

vajalikud kulutused, sealhulgas arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud, sealhulgas

üleandmise märke alusel kohtutäiturile üleantud sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja

äraveo ja hoidmisega seotud kulud, ning muud vara hoidmisega seotud kulud. Seega saaks

Riigikohtu seisukoha kohaselt hageja kulu (sadamatasu, mis on tekkinud laeva arestimise

järgselt) käsitleda mitte merivõlaga tagatud nõudena, vaid täitekuluna TMS § 37 lg 1 mõttes,

kuid arvesse tuleb võtta järgnevates punktides 37 ja 38 toodut.

37. Maakohus ei pidanud hageja sadamatasu täitekulude hulka arvatavaks ka põhjusel, et

tegemist ei ole hoidja tasuga, kuna maakohus sadamatasu 08.11.2018 määrusega hoidja kulude

hulka ei arvanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma sadamatasu täitekulude hulka arvamise

otsustamisel tähtsust, kas kohus on määranud laevale hoidja või on hoidja küll määranud, aga

jätnud laeva arestimise järgselt tekkinud sadamatasu kulude hulka arvestamata. Sellist

seisukohta toetab viidatud Riigikohtu lahendi punktis 14 toodu, mille kohaselt võivad

täitekuludeks TMS § 37 lg 1 kolmanda punkti järgi olla ka arestitud vara ilma lepinguta, sh

ilma kohtus hoidjat määramata, hoidnud isiku hüvitisnõuded (sadama omanikule hüvitamata

kulud ja tasu). TMS § 72 lg 6 kohaselt arvatakse hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused

täitekulude hulka. Ka sellest sättest nähtub, et hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused

on eristatud.

38. Samas ei saa eeltoodust teha siiski järeldust, et käesolevas asjas on hageja sadamatasu näol

tegemist täitmiskuluga ja seetõttu nõudega, mis peaks jaotuskavas olema samaväärselt

eelistatud nagu kohtutäituri tasu ning asuma vaidlustatud jaotuskavas töötasunõuete järjekohast

eespool. Riigikohus on leidnud, et hoidjaks määramiseta võib sadamatasu nõue olla käsundita

asjaajamisest tulenev nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 3 ja lg 2 ning § 1023 lg-te 1

ja 2 järgi (vt Riigikohtu 14.03.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11, p 14). Seega tuleb

selleks, et hageja nõuet saaks täitekuluna arvestada, hinnata, kas tegemist on käsundita

asjaajamisest tekkinud nõudega. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et ta on ajanud

käsundita asja laeva väärtuse säilimiseks. Seega on hageja väitel ajanud ta laeva omaniku, s.o

võlgniku asja. Riigikohtu lahendist tulenevalt ei saaks laeva hoidmine olla käsitletav mitte

võlgniku asjaajamisena, vaid see saaks toimuda VÕS § 1018 lg 1 p 3 alusel – juhul kui

asjaajamisele asumine on muul põhjusel avalikes huvides oluline. Antud juhul ei ole hageja

esile toonud, et tema asjaajamine, mis seisnes laevale kaikoha võimaldamises ja elektrienergia

tarnimises, oleks oluline avalikes huvides.

39. Samuti peab käsundita asjaajamisel olema tegemist tahtega tegutseda teise isiku kasuks

(VÕS § 1018 lg 2) ehk asjaajajal peab olema soov soodustada teist isikut (vt Riigikohtu

15.01.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 15). Teise isiku kasuks tegutsemine

VÕS § 1018 lg 2 mõttes eeldab, et asjaajaja vähemalt teab, et soodustab oma tegevusega teist

isikut (vt Riigikohtu 08.04.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-1-15, p 14). Hageja poolt esile

toodud asjaolud, mille kohaselt võimaldas sadam laeval tarbida sadamast saadavat elektrit ja

korraldas prügivedu, ei ole käsitletavad VÕS § 1018 lg 2 mõttes tahtena soodustada teist isikut.

Teise isiku soodustamine tähendab tegutsemist teise isiku kasuks. Neid asjaolusid, kuidas

2-20-2446

nimetatud tegevustest saaks järeldada, et hageja tegutses kellegi teise kasuks, ei ole hageja esile

toonud. Kostja II on esile toonud, et laeval oli endal võimalus toota elektrit ja organiseerida

prügivedu. Hageja väitel tarnis sadam laevale elektrit, kuna see oli odavam kui laeval elektri

tootmine. See, et isik pakub teisele odavamat teenust ei viita kolleegiumi hinnangul käsundita

asjaajamisele. Samuti ei saa laevale elektrienergia tarnimist ja prügiveo korraldamist käsitleda

laeva väärtuse säilitamiseks vajaliku tegevusena.

40. Kuna tegemist ei ole käsundita asjaajamisega, ei ole hageja nõue käsitletav täitmiskuluna

TMS § 37 lg 1 p 3 mõttes ning hageja nõude järjekoha osas kohaldub ikkagi LAÕS § 91 p 2,

kuna tegemist on LAÕS § 74 lg 1 p 4 kohaselt merivõlaga tagatud sadamatasu nõudega.

Kolleegiumi hinnangul on asjakohane kostjate viide selle kohta, et hageja nõude puhul on

nagunii tegemist privilegeeritud nõudega, lihtsalt käesoleval juhul on laeva madalast

müügihinnast tulenevalt tegemist paratamatusega, et hageja nõue jäi rahuldamata.

41. Hageja viitab ka sellele, et vastavalt TMS § 65 lg 3 enne arestimist lepingu või seaduse

alusel tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool. Seega oleks hageja

väitel olukorras, kus laev arestiti enne kui alustati täiteasja nr 027/2019/924, hageja

sadamateenuste kasutamise nõue kui täitekulu pidanud olema jaotuskavas eespool kohtutäituri

ning kostja II nõudest. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Arestimisel tekkiv

arestipandiõigus ei saa astuda ettepoole merivõlaga tagatud nõudest. LAÕS § 78 lg 1 kohaselt

rahuldatakse merivõlaga tagatud nõuded käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 loetletud järjekorras,

välja arvatud käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõue, millel on eesõigus kõigi

merivõlaga tagatud nõuete ees, mis on tekkinud enne käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punkti 3

kohaste päästetööde teostamist. Ringkonnakohus nõustub kostja II seisukohaga, et

arestipandiõiguse ajaline prioriteet saaks antud juhul tulla kõne alla üksnes tavaliste merinõuete

korral.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

43. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

44. Kostjal I ei ole menetluskulusid tekkinud. Kostja II esitas 15.01.2021 ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud

menetluskulud kokku 2 970 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt

on kostja II lepinguline esindaja osutanud kostjale II apellatsioonimenetluses õigusabi 16,5

tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Hageja leiab, et kostja II menetluskulud

on põhjendatud üksnes 8 tunni ulatuses.

45. Ringkonnakohus leiab, et kostja II menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ei ole

osaliselt põhjendatud. Põhjendatud menetlustoiminguteks on apellatsioonkaebusega tutvumine,

kliendiga

arutamine,

vastuse

koostamine

apellatsioonkaebusele,

kohtuistungiks

ettevalmistumine ja sellest osavõtt. Põhjendatud toiminguks ei saa kolleegiumi hinnangul

pidada Riigikohtu lahendite analüüsi. Õigusalast kvalifikatsiooni omava esindaja puhul

eeldatakse valmisolekut õigusalase teenuse osutamiseks, mille hulka kuulub ka ülevaate

omamine vajalikust kohtupraktikast. Juhul, kui see osutub sõltuvalt asjast ebapiisavaks, on

juristil võimalik ja vajalik küll tutvuda vastava kohtupraktikaga täiendavalt, kuid ka siis ei saa

2-20-2446

seda kulu jätta menetluse vastaspoole kanda. Menetluskulude suurus peab olema vastaspoolele

ettenähtav (vt nt Riigikohtu 15.10.2009 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15; 06.01.2010

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 9). Kolleegiumi hinnangul ei saa vastaspoolele olla

ettenähtav vajadus tutvuda täiendavalt kohtupraktikaga.

46. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja II lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik

osas, milles kolleegium pidas toiminguid põhjendatuks,. Seega on kostja II lepingulise esindaja

poolt õigusteenuse osutamiseks vajalik ajakulu kokku 14,5 tundi.

47. Kostja II lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot (käibemaksuta) ei ole kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-

1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Arvestades käesoleva asja keskmisest kõrgemat keerukust (tegemist on

mereõigusega seotud vaidlusega), kuid samas väikest mahtu, on kolleegiumi hinnangul

põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 120 eurot tund (käibemaksuta). Kolleegium märgib,

et samale seisukohale jõudis ka maakohus. Kolleegium ei näe põhjust, miks peaks

apellatsioonimenetluses antud juhul olema kostja II lepingulise esindaja tasumäär kõrgem kui

maakohtus.

48. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja II taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja II kasuks välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1740 eurot (käibemaksu ei lisandu).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav