2-18-1704/55 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-1704

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-1704

Tsiviilasi

E. P. hagi K. P. vastu ühisvarasse kuulunud

korteriomandite

üürilepingutest

saadud

tulu

jagamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E. P. (isikukood: XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat R. S.

Kostja K. P. (isikukood: XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi M. P.

Kohtuistungi toimumise aeg

8. september 2020. a, edasine menetlus kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Mõista K. P. välja E. P. kasuks XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX)

korteriomandite suhtes perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 kehtinud üürilepingutest

saadud tulust 50%, s.o 9241,91 eurot.

2. Mõista K. P. välja E. P. kasuks 03.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

2224,14 eurot.

3. Mõista K. P. välja E. P. kasuks viivis protsendina põhinõudest (resolutsiooni p 1)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 04.02.2021 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud K. P. kanda.

5. Määrata E. P. menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista K. P. välja E. P. kasuks

3900 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Asjaolud ja menetluse käik, poolte seisukohad

1. E. P. (hageja) esitas 01.02.2018 Tartu Maakohtule hagi K. P. (kostja) vastu dokumentide

väljanõudmiseks ja ühisvarasse kuulunud korteriomandite üürilepingutest saadud tulu

jagamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hageja jättis hagiavalduses rahalise nõude summa

märkimata. Hageja täpsustas enda nõudeid 21. 02.2018 esitatud menetlusdokumendis,

milles palus kohustada kostjat esitama hagejale perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017

XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes kehtinud

üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja

tõendid, sealhulgas perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn

korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning

üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused, samuti kõik

nimetatud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved. Hageja palus teha kohtul

nimetatud nõude osas osaotsus. Hageja palus ka kostjalt enda kasuks välja mõista 50%

eelnimetatud korteriomandite üürilepingutest saadud tulust ja alates hagi esitamisest

viivise sellelt summalt. Hageja loobus 24.04.2018 istungil nõudest osas, milles palus

kohustada kostjat esitama üürilepingute alusel esitatud arved.

2. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu Tartu Maakohtu 17.09.2012 osaotsusega.

19.03.2015 otsusega jagas Tartu Maakohus poolte ühisvara selliselt, et XXX tn ja XXX tn

korterid jäid kostja ainuomandisse ning korteriomanditelt saadud üüritulu ajavahemiku

eest alates 19.10.2012 kuni otsuse tegemise ajani jäi samuti kostja omandisse. Maakohtu

otsus jõustus selles osas Tartu Ringkonnakohtu 10.07.2017 otsusega. Ringkonnakohtu

otsus

jõustus

16.10.2017,

kostja

kanti

kinnistusraamatusse

korteriomandite

ainuomanikuna 30.11.2017. Seega olid pooled ajavahemikul 20.03.2015 kuni 29.11.2017

korteriomandite ühisomanikud ja hagejal on õigus saada 50% korteriomandite üüritulust.

Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsusega on tuvastatud, et mõlemad korteriomandid olid

koormatud üürilepingutega ning hagejale teadaolevalt on seejätkuvalt nii. Samas ei ole

hagejal andmeid selle kohta, milline oli korteriomandite üüri täpne suurus.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja

dokumentide väljanõudmise nõue ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole hageja ees

kohustatud isikuks. 24.04.2018 kohtuistungil tugines kostja sellele, et tal ei ole kohustust

aruannet esitada, kuna pooled olid kokku leppinud, et korteriomanditega seotud õigusi ja

kohustusi teostab kostja ainuisikuliselt. 24.05.2018 esitatud menetlusdokumendiga esitas

kostja kohtule kaks üürilepingut ning üüritulude ja tehtud kulutuste arvestuse. Kostja jäi

samas seisukohale, et tal ei ole hageja ees aruandekohustust.

Kostja leidis, et tegemist on ühisvara jagamise nõudega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele

ühisvara jagamise sätted. Kostja sõnul ajavahemikul 20.03.2015 kuni 16.10.2017 on olnud

sõlmitud kaks üürilepingut: eluruumi üürileping 24.07.2015 ja eluruumi üürileping

13.11.2015. Eluruumi üürilepingust 24.07.2015 on kostja saanud tulu 933 eurot ning

eluruumi üürilepingust 13.11.2015 on kostja saanud tulu 8085 eurot. Kokku on kostja

saanud ajavahemikul 20.03.2015 kuni 29.10.2017 tulu üürilepingutest 9018 eurot.

Kostja sõnul on ta teinud seoses ühisvaraga kulutusi, mis kuuluvad kandmisele ühiselt

tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg-st 1. Kostja kulutused ühisvarale (XXX ja

XXX tn korterid ning XXX kinnistu) ajavahemikul 20.03.2015 kuni 29.11.2017 on 21

904,12 eurot, millest ½, s.o 10 952 eurot, kuulub kandmisele hageja poolt. Kostja on

kulutanud kogu üürilepingutest saadud tulu ühisvarale, selle hooldusele, remondile ja

säilitamisele tulenevalt PKS § 29 lg 1. Kuivõrd kostja on teinud kulutusi 21 904,12 euro

väärtuses ja kogu üürilepingutest saadud tulu 9018 eurot on kulutatud ühisvara

majandamisele, on hageja osa kulude kandmisel 6443,06 eurot (21 904,12 – 9018 = 12

886,12 : 2), mille hüvitamist ühisvara jagamisega seoses on kostja õigustatud nõudma

hagejalt.

Kohtuotsus vara jagamise osas jõustus 16.10.2017, siis hageja nõue üüritulu osas ei ole

põhjendatud aja eest, mis jääb vara jagamise otsuse jõustumise ja kinnistusraamatus kande

tegemise tähtaja vahele, kuivõrd hagejal puudub õiguslik alus nõudele kostja vastu. Pärast

ühisvara jagamist ei saa eeldada, et isikul, kes kohtuotsuse alusel kaotab omandi, säiliks

nõue kaotatud omandilt saadud kasule, kuivõrd PKS § 37 lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni

kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS 2. alljaotises

ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid.

4. 10.12.2018 osaotsusega (I kd tl 135-136) Tartu Maakohus võttis vastu hageja loobumise

nõudest kohustada kostjat esitama perioodi 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX

tn korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved.

Nimetatud nõude osas lõpetas maakohus menetluse. Maakohus rahuldas hageja hagi

kostja vastu dokumentide väljanõudmiseks ning kohustas kostjat esitama hagejale alates

20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn korteriomandite suhtes kehtinud

üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja

tõendid, sealhulgas perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn

korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning

üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused. Maakohus

määras, et menetlus jätkub hageja nõudes kostjalt 50% alates 20.03.2015 kuni 29.11.2017

XXX tn ja XXX tn korteriomanditelt teenitud üüritulu ja viivise väljamõistmiseks. Tartu

Maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 16.05.2019.

5. 06.11.2019 esitas hageja maakohtule oma rahalise nõude täpsustuse, paludes kostjalt

hageja kasuks välja mõista:

• XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes

perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 kehtinud üürilepingutest saadud tulust 50%, so

9630,70 eurot;

• viivise seadusjärgses määras väljamõistetavalt põhivõlalt hagi esitamisest kohtule

(01.02.2018) kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras

välja mõistetud põhivõlalt kuni selle täieliku tasumiseni kostja poolt.

Hageja leiab, et kostja varasem 11.06.2019 esitatud dokument „XXX arvestus“ ning

pärast seda kohtutäiturile esitatud dokument „Korrastatud arvestus“ ei ole käsitletavad

osaotsuse täitmisena. Esitatud arvestust ja dokumente ei saa pidada TsMS § 364 lg 2

kohaseks arvestuseks, kuna kõik tulud ja kulud ei ole esitatud arusaadaval viisil koos

vajalike süstematiseeritud tõenditega. Hageja pidas võimalikuks kostja esitatud

dokumentide pinnalt ise korrastatud arvestus koostada, milles on toodud XXX (registriosa

nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes perioodil 20.03.2015 kuni

29.11.2017 kehtinud üürilepingutest saadud tulu ning kulu, mida on võimalik arvesse

võtta.

XXX tn korteri üüritulu jaotub kolmeks perioodiks, mil üüritulu oli erinev.

Esimesel perioodil 20.03.2015-23.07.2015 on hageja aluseks võtnud andmed, mis

tuvastati tsiviilasjas XXX. Nimelt nähtub tsiviilasjas XXX tehtud kohtuotsuse punktis 12

kohtu poolt tuvastatu, et korterid olid välja üüritud ning üürisumma kahe korteri peale

kokku 556,03 eurot. Nimetatud summa kujunemise avaldas hageja oma 08.05.2013

menetlusdokumendi punktides 2.1.2.1 ja 2.1.2.2. (II kd tl 9-17). Seega oli XXX korteri

üüritulu suurus sel perioodil 287,60 eurot kuus.

Kostja väited, et enne H K. üürilepingu sõlmimist ei olnud XXX tn korter välja üüritud, ei

ole tõesed kahe asjaolu tõttu. Esiteks ei vaielnud kostja tsiviilasjas XXX hageja esitatud

andemetele vähimalgi määral vastu ega vaidlustanud antud asjaolu ka esitatud

apellatsioonkaebuses. Teiseks nähtub XXX tn korteri kommunaalkulude maksetest, et

kõnealuse perioodi maksete suurusjärk ei olnud väiksem maksete suurusest perioodil,

mille kohta kostja esitas üürilepingu. Näiteks olid XXX tn korteri kommunaalkulude

maksed kõnealusel perioodil summas 108,23 eurot (märts), 104,55 eurot (aprill), 94,12

eurot (mai), 114,54 eurot (juuni) ja 47,43 eurot (august) (I kd tl 106, 196). Järgnevatel

kuudel olid kommunaalkulude arved 45,63 eurot (september), 57,60 eurot (oktoober) ja

95,57 eurot (november) (I kd tl 196). Septembrist novembrini esitatud kommunaalkulude

arvetel on veekulu 3-5m3, mis tähendaks, et eelneval perioodil pidid välja üürimata korteri

kommunaalkulud olema ca 10 eurot väiksemad. Tegelikkuses on aga märtsist augustini

olnud kommunaalkulude maksed olulised suuremad.

Teisel perioodil 24.07.2015-12.11.2015 on hageja üüritulu arvestuses aluseks võtnud H.

K. üürilepingu (I kd tl 100). Nimetatud üürilepingu kohaselt pidi H. K. saama korteri

valduse 24.07.2015 ning üürileping pidi kehtima kuni 23.07.2016. Tegelikkuses on

järgmine üürileping sõlmitud 13.11.2015, mistõttu tuleb eeldada, et üürileping H. K.

lõppes hiljemalt 12.11.2015. Kostja ei ole vaatamata korduvatele võimalustele vastupidist

tõendanud. Üürilepingu kohaselt oli üüritulu 360 eurot kuus.

Kolmandal perioodil 13.11.2015-29.11.2017 on hageja üüritulu aluseks võtnud G. O.

sõlmitud üürilepingu (I kd tl 101-103). Kostja on esitanud G. O. e-kirja, milles viimane

avaldab, et temaga sõlmitud üürileping kehtis kuni 2019. aasta veebruarini ning

üürisumma oli 330 eurot kuus (I kd tl 189).

Hageja ei ole XXX tn korteri korrastatud arvestuse koostamisel arvesse võtnud

kommunaalkulusid, kuna kostja ei ole vaatamata talle mitu korda antud võimalusele,

esitanud kõiki vastavaid kuludokumente. Samas on kostja ise kinnitanud, et üürnikud

tasusid kommunaalkulude raha talle, mille kostja siis omakorda tasus korteriühistule.

Seega ei ole põhjust korrastatud arvestuses kommunaalkulusid kuludena arvestada, kuna

nende tasumine üürnike poolt ei mõjuta korrastatud arvestuse lõpptulemust.

XXX tn korteri kuluarvestuses on võimalik arvestada kostja tasutud tulumaksu, mille

suurus on 633,60 eurot. Ülejäänud kostja poolt nimetatud kulutusi XXX tn korterile ei ole

võimalik arvesse võtta, kuna kostja ei ole vaatamata korduvatele võimalustele tõendanud,

et tegu on asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 4 nimetatud kuludega just XXX tn korteri

suhtes või ei ole kulude kandmine üldse tõendatudki.

Kokkuvõtvalt oli XXX tn korteri üüritulu suurus 20.03.2015 kuni 29.11.2017 kokku

summas 10591,13 eurot ning kulude suurus 633,60 eurot.

XXX tn korteri puhul on kostja väitnud, et ta ei ole seda kõnealusel perioodil välja

üürinud. Kostja vastavad väited ei ole tõesed, kuna kostja ei vaielnud tsiviilasjas XXX

hageja esitatud andemetele vähimalgi määral vastu ega vaidlustanud antud asjaolu ka

esitatud apellatsioonkaebuses. Nimelt nähtub tsiviilasjas XXX tehtud kohtuotsuse punktis

12 kohtu poolt tuvastatu, et korterid olid välja üüritud ning üürisumma kahe korteri peale

kokku, so 556,03 eurot. Nimetatud summa kujunemise avaldas hageja oma 08.05.2013

menetlusdokumendi punktides 2.1.2.1 ja 2.1.2.2. (II kd tl 9-17). Seega oli XXX tn korteri

üüritulu suurus sel perioodil 268,43 eurot kuus. Lisaks on kostja esitanud oma pangakonto

väljavõtte tasutud (I kd tl 91-92) kommunaalkulude kohta, mis on igakuiselt erinevad,

seega sõltub arvete suurus tarbimisest (nt vee tarbimine). Kui korter ei oleks välja üüritud,

ei saaks seal olla ka kostja tasutud summades kõikuvaid kommunaalkulusid.

Hageja ei ole XXX tn korteri korrastatud arvestuse koostamisel arvesse võtnud

kommunaalkulusid, kuna kostja ei ole vaatamata talle mitu korda antud võimalusele,

esitanud vastavaid kuludokumente. Kuna korter oli välja üüritud, saab eeldada, et

kommunaalkulud tasus üürnik kostjale, kes need omakorda tasus korteriühistule. Seega ei

ole põhjust korrastatud arvestuses kommunaalkulusid kuludena arvestada, kuna nende

tasumine üürnike poolt ei mõjuta korrastatud arvestuse lõpptulemust.

Kokkuvõtvalt oli XXX tn korteri üüritulu suurus 20.03.2015 kuni 29.11.2017 kokku

summas 8670,29 eurot. Mõlema korteri tulud ja kulud kokku annavad kahe korteri pealt

teenitud tulu summas 19 261,42 eurot. 50% nimetatud summast 9630,71 eurot, mis hageja

nõude suuruseks.

6. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud rahalise nõude täpsustus on ebaõige ja

põhjendamatu ning nõue alusetu.

Kostja vaidleb vastu, et tsiviilasjas XXX tuvastatu alusel saaks järeldada, et XXX tn

korter oli välja üüritud tähtajal 20.03.2015-23.07.2015. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

oleks välja üürinud XXX tn korteri eelnevalt nimetatud perioodiks ja üürisummaga 287,60

eurot kuus. Viidatud kohtulahendis nimetatud periood 20.03.2015- 23.07.2015 puudub,

mistõttu on alusetu ka sellel toetuda. Kostja ei vaidlustanud viidatud menetluses üüritulu

jaotamist poolte vahel, kuivõrd see oli marginaalne ja oleks nõudnud lisakulu ja aega

menetluseks, mis oli niigi veninud liiga pikaks.

Kommunaalkulude suurus ei saa tõendada üürisuhte olemasolu. Kommunaalkulu ongi

erinev kuude lõikes ning kostja on ise nimetatud perioodil kasutanud XXX tn korterit,

millega on kaasnenud ka kommunaalkulud. Kommunaalkulu on igakuine, ega sõltu

üürisuhte olemasolust(elekter, küte, vesi).

Üürileping XXX korteri kohta algas 24.07.2015 ja lõppes 31.10.2015 suulise kokkuleppe

alusel, tagatisraha arvelt tehti tasaarvestus ja tagasimakse. Üüritulu suurus oli 1163,78

eurot (3x360 eurot + tagatisraha + 81 eurot (7 päeva juulikuust) + kontole laekunud 121

eurot = 1642 eurot; arved kokku 331,22 eurot + tagasi makstud 147 eurot = 478,22 eurot).

Kostja on juba esitanud tõendid ning kuluarvestuse ning jääb selle juurde, ühes õiguslike

põhjendustega. Kostja väidab, et hagejaga ei ole kunagi sõlmitud kokkulepet (ei suuliselt

ega ka kirjalikult), et peab talle koostama täpse kulutuste arvestuse. Hageja ei ole omalt

poolt teinud mittemingisuguseid pingutusi ja kulutusi korterite korrashoiuks, korteritega

seotud kulutuste kandmiseks jms. Kõik kulutused ja remonttööd on tehtud hädavajalikud

ja möödapääsmatud. Korterid on ca 15 a tagasi renoveeritud ja allpool toodud kulutused

on täiesti tavapärased. Nõuda aastaid hiljem kviitungeid on täiesti mõeldamatu.

Kommunaalmaksed(märts,

aprill,

mai,

juuni,

juuli)

108,23+104,55+94,12+114,54+47,43=468.87(pangakonto väljavõte XXX kommunaalid

01.03.15-28.02.2017/ maksed 2-6). Uus välisuks XXX tn korterisse. N. U. 566.06 (arve,

pangakonto). Makstud ülekanne oli väiksem esialgsest hinnast kuna paigaldus läks üle

tähtaja. Tehtud tööd XXX - boileri puhastus 1 x aastas (3x50 eurot)=150 eurot.

Veeboilerit on vaja puhastada miinimum 1x aastas: kulu töömehele, magnetvardale,

tihendile. Kostja ei mäleta täpselt, millal veeboileri puhastused olid ja missugusest poest

(K-Rauta, Decora, Tet-ko) tagavaraosad said ostetud. 50 eurot ühe veeboileri puhastamise

eest ei ole ülemäärane ja kõiki arveid täpselt esitada ei ole. - koristamine 2x 100 = 200

eurot. Enne üürnike sissetulekut on vaja koristada, pesta aknad/kardinaid, vannituba,

seinad, köök, statsionaarsete vaipade puhastus, mööbli puhastus). See on paratamatu

tegevus ja kui võtta spetsiaalne teenus, on hind suure tõenäosusega veel kallim. Kostja

enda teostatud tegevused ei ole tasuta. Kulud puhastusvahenditele. - remonditööd 200.00.

Sanitaarremont (lagede värvimine; peale ukse vahetust uksepõskede remont; WC poti

loputuskasti sisu vahetus; mööbli, logisevad laua- ja toolijalad remont). Arvestades, et

kapitaalremondist (mis toimus 1999-2000) oli möödas 15 a, on üsna ilmne, et remonttöid

tuleb teha. - elektrik 50 eurot. 2015 a läks elektrikilbi pealüliti katki ja see oli vaja

vahetada, samuti oli vaja parandada ja vahetada osa kontakte ja lüliteid. Seda tööd käis

tegemas hagejalegi tuntud elektrik A. T.. Kokku: 600.00(Sularahas, töömees, koristaja).

2017 a. tulu 3960.00, sellest makstud tulumaks 633.60(Deklaratsiooni ekraanipilt).

Kostja kinnitab, et ei ole XXX tn korterit välja üürinud tähtajal 20.03.2015-29.11.2017.

Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja on XXX tn korteri välja üürinud ning

teeninud selle pealt tulu. Kostja jääb juba varasemalt XXX tn korteri osas esitatud väidete

juurde, mis puudutab tsiviilasjas nr XXX tuvastatud asjaolusid ja nende tõenduslikku

tähendust antud asjas.

Kostja jääb enda seisukohtade juurde, mis on varasemalt esitatud menetluses, et antud

hagi puhul on tegemist ühisvara jagamisega. Kostja on teinud seoses ühisvaraga hoidmise

ja valdamisega kulutusi, mis kuuluvad kandmisele ühiselt tulenevalt PKS § 28 lg 1,

mistõttu kuuluvad ka kulud kandmisele ühiselt. Kuivõrd kostja on teinud kulutusi

ühisvarale väärtuses 21 904,12 eurot ja kogu üürilepingutest saadud tulu 9 018 eurot on

kulutatud ühisvara majandamisele, on hageja osa kulude kandmise osas 21 904,12-

9018=12 886,12 : 2= 6 443,06 eurot, mille hüvitamist ühisvara jagamisega seoses kostja

hagejalt nõuab.

Kui kohus, vaatamata sellel, et hageja ei ole esitanud ühisvara jagamise nõuet, siiski

menetleb hageja nõuet, kui ühisvara jagamise nõue, siis tuleks ühisvara jagamise

tulemusena mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis summas 6 443,06 eurot lähtuvalt

PKS § 38 ja AÕS § 75 lg 1.

Kui kohus siiski menetleb hagi hageja poolt esitatud põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes, on

kostja seisukohal, et hagejal puudub nõue kostja vastu tulenevalt AÕS § 75 lg 1, siis tuleb

hagi jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Vaidlus puudub selles, et poolte abielu lahutati Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX

osaotsusega ning XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr XXX (I kd tl 7-26) jagas Tartu

Maakohus poolte ühisvara selliselt, et XXX ja XXX korterid jäid kostja ainuomandisse

ning korteriomanditelt saadud üüritulu ajavahemiku 19.10.2012 kuni otsuse tegemise ajani

jäi samuti kostja omandisse. Maakohtu otsus jõustus selles osas Tartu Ringkonnakohtu

XX.XX.XXX otsusega. Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.10.2017, kostja kanti

kinnistusraamatusse korteriomandite ainuomanikuna 30.11.2017. AÕS § 641 kohaselt

tekib kinnisomand alates vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse. Seega olid pooled

ajavahemikul 20.03.2015 kuni 29.11.2017 korteriomandite ühisomanikud, mille üle

pooled ei vaidle.

9. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue ühisvarasse kuulunud korteriomandite

üürilepingutest saadud tulu jagamiseks tuleb kvalifitseerida ühisvara jagamise nõudena

ning vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse sätted. PKS § 37

lg 1 esimese lause kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad XXX ühisvara omavahel. PKS §

37 lg 2 kohaselt kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja

käsutamise suhtes PKS 4. ptk 2. jao 1. jaotise 2. alljaotises ühisvara valitsemise kohta

kehtestatud nõudeid. Kuigi PKS § 25 ja § 37 lg 11 kohaselt pärast ühisvara suhte

lõppemist enam XXX ühisvara ei moodustu, kuulub varem omandatud ühisvaralt saadav

tulu ühisvara hulka. Sellest on lähtunud kohus ka tsiviilasjas nr XXX otsuse tegemisel,

lugedes pärast ühisvara suhte lõppemist ühisvarasse kuuluvalt esemelt saadava üüritulu

ühisvara hulka ja jagades tulu ühisvarana.

10. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui

ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub

kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike

kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Kuivõrd hageja ja kostja olid alates 19.03.2015 kuni

kinnistusraamatutes

omanikukannete

muutmiseni

30.11.2017

korteriomandite

ühisomanikud, on nad mõlemad õigustatud saama korteriomanditest saadava kasu AÕS §

71 lg 2 kohaselt. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui

seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Ka PKS § 37 lg-st 3 tuleneb eeldus, et

ühisvara kuulub XXX võrdsetes osades. Eelnevast tuleneb, et korteriomanditest saadav

kasu tuleb jagada ühisomanike vahel võrdselt.

11. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu dokumentide väljanõudmiseks ning kohustas

kostjat esitama hagejale alates 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn

korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti

arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil 20.03.2015 kuni

29.11.2017 XXX tn ja XXX tn korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh

nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped

ja avaldused.

Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole TsMS § 364 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavat

korrastatud arvestust esitanud. Ringkonnakohus nõustus 14.04.2019 otsuses maakohtuga,

et kostja 24.05.2018 menetlusdokumendis esitatud arvestus (tl 87-121) ei vasta TsMS §

364 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et ka pärast seda kostja poolt esitatud

arvestused (I kd tl 177, 183-197) ei ole nõuetekohased, kuna kõik tulud ja kulud ei ole

esitatud arusaadaval viisil koos vajalike süstematiseeritud tõenditega.

12. Hageja leiab, et Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsusega on tuvastatud, et mõlemad

korteriomandid olid koormatud üürilepingutega. Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsuse

põhjendava osa punktis 12 on tuvastatud ja järeldatud järgmist: „Poolte vahel ei ole

vaidlust selle üle, et K. P. andis üürile/kasutusse ühisvaraks olevad korterid asukohaga

XXX tn ja XXX tn. Kostja esindaja arvestuste kohaselt, mis tugineb K. P. esitatud

kontoväljavõttel ja hageja poolt kohtuistungil antud seletusel, pidi olema üür kokku

556.03 eurot kuus. Pärast abielu lahutamist XX.XX.XXXX kuni 09. märtsini 2015 pidi K.

P. saama ühisvaralt üüri 903 päeva eest summas 16 741.62 eurot. Hageja ei ole kostja

arvestustele (08.05.2013 menetlusdokument, II kd, tl 206) vastu vaielnud. Kohus on

seisukohal, et kostja nõue on põhjendatud perioodi eest 19.10.2012 (abielu lahutamise

kohtuotsuse jõustumise aeg) kuni 19.03.2015 (ühisvara jagamise kohtuotsuse tegemise

aeg. Selle perioodi eest võis ja pidi K. P. saama eeltoodud andmete alusel üüritulu (29

kuud x 556.03) 16 124.87 eurot. Ühisvarasse kuuluvalt esemelt saadav üüritulu kuulub

ühisvara hulka.“

13. Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsus jõustus osas, millega korteromandite XXX ja XXX

üürile andmisest saadav tulu alates 19.10.2012 kuni otsuse tegemise ajani summas 16

124,87 eurot jäeti K. P. ainuomandisse. Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasja nr XXX

menetluses kostja ei vaielnud vastu hageja esitatud andemetele üüritulu kohta ega

vaidlustanud antud asjaolu, et korterid olid välja üüritud ka esitatud apellatsioonkaebuses.

Kostja sõnul kostja ei vaidlustanud viidatud menetluses üüritulu jaotamist poolte vahel,

kuivõrd see oli marginaalne ja oleks nõudnud lisakulu ja aega menetluseks, mis oli niigi

veninud pikaks. Kostja ei ole ka käesolevas menetluses esitanud sisulisi vastuväiteid

tsiviilasjas nr XXX üüritulu jagamisel aluseks võetud asjaoludele.

14. Kohus loeb tuvastatuks, et Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsuse tegemise aja seisuga olid

mõlemad korterid välja üüritud.

15. Kostja sõnul (I kd tl 84) ajavahemikul 20.03.2015 kuni 16.10.2017 on olnud sõlmitud 2

üürilepingut: 1) 24.07.2015 eluruumi üürileping H. K. (I kd tl 100, lepingu kohaselt leping

kehtis kuni 23.07.2016, XXX korter) ja 2) 13.11.2015 eluruumi üürileping G. O. (I kd tl

101, lepingu kohaselt leping kehtis kuni 12.11.2016, XXX korter). Kokku on kostja enda

sõnul saanud ajavahemikul 20.03.2015-29.10.2017 tulu üürilepingutest 9018 eurot –

eluruumi üürilepingust 24.07.2015 on kostja saanud tulu 933 eurot ning eluruumi

üürilepingust 13.11.2015 on kostja saanud tulu 8085 eurot.

16. Hageja on XXX tn korteri üüritulu jaotanud kolmeks perioodiks.

16.1.

Perioodil 20.03.2015-23.07.2015 on hageja üüritulu arvestuse aluseks võtnud

tsiviilasjas XXX tuvastatud andmed. Hageja hinnangul ei ole tõendatud kostja väited,

et enne H. K. üürilepingu sõlmimist ei olnud XXX tn korter välja üüritud. Varasema

kohtulahendi tegemisel on aluseks võetud, et XXX tn korteri üüritulu oli 287,60 eurot

kuus. Kostja ei vaielnud hageja esitatud andmetele vastu ega vaidlustanud neid ka

maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses. Samuti nähtub XXX tn

kommunaalkulude maksetest, et kõnealuse perioodi maksete suurusjärk ei olnud

väiksem maksete suurusest perioodil, mille kohta kostja esitas üürilepingu. Kostja

väitel kommunaalkulude suurus ei saa tõendada üürisuhte olemasolu, kommunaalkulu

ongi kuude lõikes erinev ning kostja on ise nimetatud perioodil kasutanud XXX tn

korterit, millega on kaasnenud ka kommunaalkulud.

Kohtu hinnangul on tsiviilasjas nr XXX tehtud kohtulahendiga tõendatud, et

kohtulahendi tegemise aja seisuga oli XXX tn korter välja üüritud. Kostja esitatud

arvestuse kohaselt (I kd tl 183) varasemate lepingute kirjalikke lõpetamisi ei ole

võimalik esitada, kuna neid ei ole. Lepingud on lõppenud suulisel kokkuleppel.

Kostja selgitas, et XXX leping H. B. O. lõppes 30.05.2015, suulisel kokkuleppel.

Need maksed kanti pangakontole ja kontolt on näha maksete katkemine (konto

väljavõte I kd tl 194 pöördel). XXX tn korteri osas ei ole kostja sedagi selgitanud,

kellele korter oli varem välja üüritud ning millal üürileping lõppes. Kuna tõendatud ei

ole, et varasem üürileping oleks lõppenud enne 23.07.2015, peab kohus põhjendatuks

võtta kõnealusel perioodil üüritulu arvestuse aluseks 287,60 eurot, mis oli aluseks

võetud ka varasema kohtulahendi tegemisel ning mida kostja ei vaidlustanud. SSS

korteri üüritulu suurus kõnealusel perioodil oli seega 1178,23 eurot (nõude arvestus II

kd tl 6-7).

16.2.

Perioodil 24.07.2015-12.11.2015 on hageja üüritulu arvestuse aluseks võtnud

H. K. sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt H. K. pidi saama korteri valduse

24.07.2015 ning üürileping pidi kehtima kuni 23.07.2016. Kuna järgmine üürileping

on sõlmitud 13.11.2015, tuleb hageja hinnangul eeldada, et üürileping H. K. lõppes

hiljemalt 12.11.2015, arvestades et kostja ei ole vaatamata korduvatele võimalustele

vastupidist tõendanud.

Kostja sõnul üürileping algas 24.07.2015 ja lõppes 31.10.2015 suulise kokkuleppe

alusel. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt H. K. tegi kostjale viimase

makse 24.09.2015 selgitusega „okt“. 06.11.2015 tegi kostja H. K. tagasimakse (I kd tl

104). Kohtu arvates ei saa eeldada, et varasem üürileping lõppes kõigest päev enne

seda, kui juba sõlmiti uus üürileping. Kohus loeb kostja pangakonto väljavõttega

tõendatuks, et H. K. sõlmitud üürileping lõppes 31.10.2015 suulise kokkuleppe alusel.

H. K. sõlmitud üürilepingu kohaselt oli üüri suurus 360 eurot kuus. XXX tn korteri

üüritulu suurus kõnealusel perioodil oli seega 1172,9 eurot (360 : 31 x 8 + 360 x 3).

16.3.

Perioodil 13.11.2015-29.11.2017 on hageja üüritulu aluseks võtnud G. O.

sõlmitud üürilepingu, kostja on esitanud G. O. e-kirja, milles viimane avaldab, et

temaga sõlmitud üürileping kehtis kuni 2019. a veebruarini ning üürisumma oli 330

eurot kuus (I kd tl 189). XXX tn korteri üüritulu suurus kõnealusel perioodil oli seega

8096 eurot (nõude arvestus II kd tl 6-7).

17. XXX tn korteri üüritulu suurus perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 on kokku seega

10 447,13 eurot.

18. XXX tn korteri puhul on hageja üüritulu arvestuse aluseks võtnud tsiviilasjas XXX

tuvastatud andmed. Varasema kohtulahendi tegemisel on aluseks võetud, et XXX tn

korteri üüritulu oli 268,43 eurot kuus. Kostja ei vaielnud hageja esitatud andmetele vastu

ega vaidlustanud neid ka maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses. Kostja

väitel ei ole ta XXX tn korterit kõnealusel perioodil välja üürinud. Kostja esitatud

arvestuse kohaselt (I kd tl 183) varasemate lepingute kirjalikke lõpetamisi ei ole võimalik

esitada, kuna neid ei ole. Lepingud on lõppenud suulisel kokkuleppel. XXX leping H. B.

O. lõppes 30.05.2015, suulisel kokkuleppel. Need maksed kanti pangakontole ja kontolt

on näha maksete katkemine (konto väljavõte I kd tl 194 pöördel). Seega oli XXX korter

välja üüritud vähemalt perioodil 20.03.2015 kuni 30.05.2015. Kostja on esitanud oma

pangakonto väljavõtte tasutud XXX korteri kommunaalkulude kohta (I kd tl 91-92), mis

on igakuiselt olnud erinevad. Sedavõrd suured kõikumised kommunaalkulude suuruses

saavad tuleneda kohtu hinnangul eelduslikult tarbimisest sõltuvatest kuludest (nt vesi,

elekter) ning näitavad, et korter on olnud kasutuses. Korteri edasise kasutamise kohta ei

ole kostja mingeid selgitusi andnud, peale väite, et korter ei olnud välja üüritud.

Korteriühistu saanuks kostja taotlusel vastava õiendi ikkagi esitada. Erinevalt XXX tn

korterist ei ole kostja väitnud, nagu ta oleks XXX tn korterit mingil perioodil ise

kasutanud. Muude andmete puudumisel peab kohus põhjendatuks võtta kogu kõnealusel

perioodil üüritulu arvestuse aluseks 268,43 eurot kuus, mis oli aluseks võetud varasema

kohtulahendi tegemisel. Kokku oli XXX tn korteri üüritulu suurus 20.03.2015 kuni

29.11.2017 seega 8670,29 eurot (nõude arvestus II kd tl 6-7).

19. Kostja sõnul kostja on teinud kulutusi ühisvarale, s.o XXX ja XXX tn korteritele ning

XXX kinnistule ajavahemikul 20.03.2015 kuni 29.11.2017 kokku 21 904,12 eurot. Hageja

osa kulude kandmisel on 6443,06 eurot (21 904,12 eurot – üüritulu 9018 eurot), mille

hüvitamist ühisvara jagamisega seoses kostja hagejalt nõuab. Kostja tehtud kulutused on

välja toodud kostja 24.05.2018 täiendava vastuse lisas 4 olevas tabelis (I kd tl 105).

20. XXX ja XXX tn korteritele on kostja esitatud tabeli kohaselt teinud järgmisi kulutusi ning

on esitanud kulutuste tegemise tõendamiseks järgmised tõendid:

• kulutused

parandustöödeks,

veeboileri

puhastused,

WC

loputuskasti

sisu,

remondivahendid, puhastusvahendid, santeh.vahendid, veefiltrid, koristusvahendid jne

1992,28 eurot (ostud K-Rauta, Decora, Bauhof, Rentax, Lukupood, Tet-ko,

Puumarket, Valumehhaanika; pangakonto väljavõte I kd tl 90, 93,94, 95, 98, 109 -117,

119);

• 2017. a XXX korteri deklareeritud tulu 3960 eurot, millest makstud tulumaks 633,60

eurot (deklaratsiooni ekraanipilt I kd tl 99);

• uus uks XXX korterisse 565,66 eurot (Nominete arve I kd tl 97, pangakonto väljavõte

I kd tl 118);

• tehtud tööd XXX korteris (boileri puhastused kord aastas 3 x 50 eurot = 150 eurot,

koristamine enne üürnike sissetulekut 2 x 100 eurot = 200 eurot, remonditööd 200

eurot, elektrik 50 eurot – kokku 600 eurot (makstud sularahas);

• XXX korteri kommunaalmaksed märts 2015 - august 2015 – 468,87 eurot (pangakonto

väljavõte I kd tl 106);

• XXX korteri kommunaalkulud märts 2015 - november 2017 – 3956,21 eurot

(pangakonto väljavõte I kd tl 91-92).

21. Kostja on välja toonud muuhulgas järgmised XXX maja ülalpidamiskulud 2015. a maist

kuni 2018. aastani:

• küttepuud 20 rm aastas (1 rm hind 45 eurot), kokku 42 rm – 1890 eurot (makstud

sularahas, arve I kd tl 96);

• elekter (õhksoojuspumbad, katel, valgustus 3014,14 eurot (ekraanipilt, pangakonto

väljavõtted I kd tl 107-108);

• prügivedu 54,41 eurot (pangakonto väljavõte I kd tl 120-121);

• veekulu 657,95 eurot (pangakonto väljavõte, I kd tl 87-89);

• sauna eesruumi põrand 280 eurot (materjal 130 eurot, tööraha 150 eurot, vana põranda

lõhkumine uue paigaldus, 2 x lakkimine, arve, sularahas töömehele);

• küttepuude sisselaadimine 200 eurot (sularahas töömehele);

• kütmine 2015, 2016 ja 2017 talv 3650 eurot (töö ajakulu arvestus);

• tuhavedu, katla hooldus, keldriakende tihendamine 50 eurot (töö ajakulu arvestus);

• aia hooldus 2016, 2017 ja 2018 (lumekoristus, muru niitmine, heki pügamine,

umbrohutõrje, puu tagasilõikus, parandustööd, heki- ja murujäätmete äravedu,

muruniitja hooldus, bensiin ja õli muruniitjale, elekter heki pügamiseks) 900 eurot (töö

ajakulu arvestus, kulutused sularahas kütusele, õlile);

• regulaarne maja koristamine 2015, 2016, 2017, 2018 (akende pesu, ruumide

koristamine, garaaži koristamine, kardinate pesu, vaiba puhastus jne) 3000 eurot

(aastas 1000 eurot, ajakulu arvestus).

22. PKS § 34 lg 2 kohaselt kui XXX kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda,

et selle väärus hüvitatakse ühisvara arvelt.

23. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud 2017. a XXX korteri üüritulult tulumaksu

633,60 eurot, mille arvestamisega üüritulu väljamõistmisel on hageja nõustunud.

24. Vaidlus puudub selles, et korteri majandamiskulude tasumise eest vastutavad kõik

korteriomanikud ning tegemist on kohustusega, mille täitmise eest XXX vastutavad

ühiselt. Kohus märgib esmalt, et kostja esitatud arvestusest (I kd tl 183-185) nähtuvalt

üürnikud on tasunud kommunaalarved kostjale ja kostja on need ise ühistule maksnud.

Kommunaalkulude osas saaks nõue hageja vastu kõne alla tulla seega perioodi eest, mil

korterid ei olnud välja üüritud. Kommunaalkulude tasumise tõendamiseks on kostja

esitanud kohtule pangakonto väljavõtted. Kohus nõustub hagejaga (hageja 05.06.2018

seisukoht), et korteriühistule tasutud summad võivad sisaldada kostja poolt isiklikult

tarbitud teenuseid või kaupu, mis ei olnud vajalik vara hoolduseks, remondiks ja

säilitamiseks. Korteriühistu poolt esitatud arveid ei ole kostja kohtule esitanud, millest

nähtuks kulu koosseis.

25. Kohus leiab, et parendustööde tegemiseks tehtud kulutuste tõendamiseks esitatud

pangakonto väljavõtted ja arved ei tõenda, et kulutusi on tehtud just ühisvarale.

Lisaks ei nähtu kostja väljatoodud asjaoludest, et tegemist olnuks asja säilimiseks vajalike

kulutustega. AÕS § 72 lg 1 esimese lause kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad

ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja

säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt

kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende

osadega. Seega vajalikud kulutused tuleb hüvitada sõltumata nõusolekust kulutuste

tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt esemele tehtud

kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või

osalise hävimise eest. AÕS § 72 lg 4 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kaasomanikega

kokkuleppimine või enamuse otsuse tegemine võtaks liiga palju aega, asja säilitamiseks

on aga vaja kohe midagi ette võtta (P. Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Tarvo

Puri. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, lk 316).

26. Kulutuste tegemise tõendamiseks taotles kostja täiendavas vastuses hagile ka seletuste

andmist vande all. TsMS § 267 lg 1 esimese lause kohaselt pool, kes ei ole suutnud muude

tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid

esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all

ülekuulamist. TsMS § 268 kohaselt kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle

kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega

nõustub. Kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool

sellega ei nõustu, võib kohus TsMS § 2681 teise lause kohaselt poole omal algatusel vande

all üle kuulata. Kostja kui kulutuste tegemist tõendama kohustatud poole saanuks vande

all üle kuulata teise poole nõusolekul või kohus saanuks seda teha omal algatusel. Asja

sisulisel arutamisel 08. 09. 2020 kostjat ennast ka ei viibinud.

27. Kohus märgib ka, et asja materjalidest nähtuvalt XXX kinnistul elas kostja koos poolte

ühiste XXX, ning leiab, et kostjal ei saa olla õigust nõuda hagejalt enda eluasemekulude

hüvitamist (küttepuud, elekter, prügivedu, veekulu, küttepuude sisselaadimine, kütmine,

tuhavedu, aia hooldus, maja koristamine). Tegemist on sealhulgas poolte ühiste XXX

eluasemekulutustega, mis peaksid olema hõlmatud hageja makstava elatisega (08.09.2020

kohtuistungi protokoll, II kd tl 33).

28. Eeltoodut arvestades peab kohus võimalikuks arvestada kostja kulutustest üksnes XXX tn

korteri üüritulult makstud tulumaksu 633,60 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

põhinõudena väljamõistmisele 9241,91 eurot [(10 447,13 + 8670,29 - 633,60) : 2].

29. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise seadusjärgses määras

väljamõistetavalt põhivõlalt hagi esitamisest kohtule (01.02.2018) kuni kohtuotsuse

tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras välja mõistetud põhivõlalt kuni

selle täieliku tasumiseni kostja poolt.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 esimese lause

kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Väljamõistetavalt põhivõlalt on kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis

2224,14 eurot. Edasi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina

põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, võib kohus TsMS § 164

lg 4 kohaselt jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu, et üüritulult makstud tulumaksu

arvestamisele hageja vastu ei vaielnud, samuti asjaolu, et kostja Tartu Maakohtu

10.12.2018 osaotsuse peale esitatud apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, peab kohus

põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda.

31. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ning lepingulise esindaja kulud 5911

eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 43 tundi ja 50 minutit

ning tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta summa).

32. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud summas 5911 eurot on selgelt üle

paisutatud ning kuluaruandest tulenevalt osaliselt ebavajalikud ning põhjendamatud.

Hagiavalduse täiendus, kohtumäärusega tutvumine, on pigem seotud puuduste

kõrvaldamisega hagis, millist kulu ei peaks kandma kostja, kuivõrd õige hagi koostamine

peaks olema hageja riisiko ja kulu. Kliendi küsimustele vastamine, suhtlemine kliendiga ei

ole seotud kohtumenetlusega.

33. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa keskmist sarnase õigusabi eest

makstavat tasu ning on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja

ajakulu on põhjendatud ja vajalik 25 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine ja

täiendamine, sh selleks vajalik nõupidamine ja suhtlemine kliendiga, puuduste

kõrvaldamise määrusega tutvumine 5,5 tundi; ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine

1,5 tundi; kostja vastuse ja esitatud tõenditega tutvumine, täiendavate kirjalike

seisukohtade koostamine ja esitamine 5 tundi; maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega

tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine, menetluskulude

nimekirja koostamine ja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete koostamine 3 tundi;

osaotsuse täitmisega seonduvad tegevused 1 tund; kostja edastatud arvestuse analüüs ja

kohtule vastamine 2 tundi; hageja nõudesumma täpsustuse koostamine 2 tundi;

ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine 3 tundi; kohtukõne kirjalike teeside ja

menetluskulude nimekirja koostamine 2 tundi).

35. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslahe ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS

§ 174 lg 10).

36. Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3900 eurot (600 + 25 x 110 + KM 20%).

37. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Muudetud osaliselt Riigikohtu 02.12.2021 otsusega.