2-19-9558/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-9558

Tsiviilasi

XX hagi Osaühingu Y vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 11. mai 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Y apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad Katrin Martis ja Kunnar Korsten

Kostja

(apellant)

Osaühing

Y

(registrikood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi

abi Raiko Paas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. mai 2020. a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega jätta XX hagi Osaühingu Y vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta XX kanda. Mõista XX-lt Osaühingu Y

kasuks välja menetluskulude hüvitis 822,5 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja, töötaja) esitas 25. märtsil 2019 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

Osaühingu Y (kostja, tööandja) vastu avalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja

hüvitise 2 998,95 eurot töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel. Avalduse kohaselt ütles

hageja 1. veebruaril 2019 kostjaga töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt üles, kuna ei

olnud võimalik töötada koos kaastöötaja Q-ga. Kostja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud,

kuid ei ole hagejale maksnud TLS § 100 lg 4 järgset hüvitist. 4. aprilli 2019. a avalduse

täienduses palus hageja lisaks tuvastada, et tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 alusel 28. veebruaril

2019 ja teha sellekohane kanne töötamise registris.

2. Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et tööleping

öeldi üles TLS § 85 lg 1 alusel korraliselt. Hageja ja kolleegi vahelised erimeelsused on kestnud

juba pikalt. Tööandja on nendega palju kordi koos istunud, proovinud asju selgeks rääkida, et

seda olukorda lahendada ja töökliimat parandada. Paraku ei ole see tulemust andnud.

3. Töövaidluskomisjon rahuldas 22. mai 2019. a otsusega avalduse osaliselt, luges töölepingu

lõppenuks erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel 28. veebruaril 2019 ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja hüvitise 1000 eurot.

4. Kostja esitas Harju Maakohtule 21. juunil 2019 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

5. Hageja esitas 31. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus lugeda

poolte sõlmitud tööleping erakorraliselt lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel 28. veebruaril 2019

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 1000 eurot. Hageja jäi töövaidluskomisjonis

esitatud seisukohtadele. 5. aprilli 2020. a täiendavas seisukohas tõi hageja välja, et ülesütlemise

tingis asjaolu, et kaastöötaja Q-l esinesid vaimutegevuse häired, mille tõttu oli ta kaastöötajatele

ohtlik. Ta ähvardas hagejat noaga. Töötaja pöördus korduvalt vahejuhtumitega seoses tööandja

poole. Mõnda aega pärast seda oli rahulik ja siis hakkas selline käitumine korduma, mistõttu

töötaja oli sunnitud kirjutama avalduse ja lahkuma töölt, sest töötajal tekkis arusaam, et

tööandja ei suuda Q ohjata. Tööandja tõlgendas enda 3. aprilli 2019 teatises ka ise ülesütlemist

erakorralisena.

6. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja väitel ei ole hageja ülesütlemisavalduses viidanud ühelegi kostja rikkumisele ega

mõjuvale põhjusele, mis õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist. Järelikult tuleb avaldust

tõlgendada TLS § 85 alusel korralise ülesütlemisavaldusena. Kuigi töötamise registrisse on

algselt ekslikult märgitud töölepingu ülesütlemise aluseks TLS § 91 lg 2 (tööandja on kande

parandanud), siis töötaja ülesütlemisavalduse põhjendatust tuleb hinnata töötaja esitatud

avalduse ja selles märgitu alusel. Järelikult ei oma avalduse tõlgendamisel tähtsust poole

hilisemalt töösuhte lõpetamise kohta tehtud avaldused. Kuna kostja ei ole töölepingut oluliselt

rikkunud, ülesütlemisavalduses ei ole hageja kostjale etteheiteid teinud ega viidanud kostja kui

tööandja rikkumistele, samuti ei ole kostja rikkumised tuvastamist leidnud, siis ei ole hagejal

õigust esitada kostja vastu erakorralise ülesütlemise hüvitise nõuet.

Maakohtu otsus

7. Maakohus rahuldas 11. mai 2020. a otsusega hagi ja tuvastas, et poolte sõlmitud tööleping

lõppes TLS § 91 lg 2 alusel 28. veebruaril 2019. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise 1000 eurot.

7.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures tähtajatu

töölepingu alusel pakkijana. Samuti selle üle, et hageja ütles töölepingu üles 1. veebruari 2019

ülesütlemisavaldusega.

3 (5)

7.2. Hageja ütles lepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel, s.o tööandja olulise rikkumise tõttu.

Hageja põhjendas ülesütlemisavalduses ülesütlemist. Ülesütlemise põhjenduse esitamine viitab

sellele, et tegemist oli töötaja erakorralise ülesütlemisega (TLS § 95 lg 2). Rikkumine seisnes

selles, et tööandja oli hageja hinnangul lubanud kohelda ühel töötajal (Ql) hagejat ebaväärikalt.

Ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, see ei ole

tingimuslik ja kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Isegi, kui ülesütlemisavaldust ei saa

pidada täiesti nõuetekohaseks (hageja oleks võinud selgelt välja tuua nii ülesütlemise õigusliku

aluse kui ka konkreetse tööandja rikkumise), ei mõjuta see TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt

ülesütlemisavalduse kehtivust. Lisaks pidi kostja ülesütlemisavaldusest üheselt aru saama, et

hageja ütles töölepingu üles põhjusel, et Q-ga koos töötamine oli muutunud hageja jaoks

võimatuks ning kostja ei suutnud tagada hagejale normaalset ja turvalist töökeskkonda. Kostja

kinnitas ka töövaidluskomisjoni menetluses, et hageja ja tema kolleegi Q erimeelsused olid

kestnud pikalt, kostja proovis korduvalt töökliima parandamiseks asju selgeks rääkida, kuid

miski ei andnud tulemust. Järelikult oli kostja teadlik, et hageja hinnangul on kostja oma

kohustusi oluliselt rikkunud ega taganud hagejale normaalset töökeskkonda, kus töötajaid

ebaväärikalt ei kohelda. Kostja ei ole hageja ülesütlemisavaldust tähtaegselt vaidlustanud (TLS

§-d 105 ja 106). Seega on põhjendatud hageja nõue tuvastada, et tööleping on lõppenud TLS

§ 91 lg 2 alusel 28. veebruaril 2019. Hageja on nõudnud kostjalt hüvitist ühe kuu töötasu, s.o

1000 euro ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ühe kuu keskmine töötasu oli

1000 eurot. Kuna TLS § 100 lg 4 kohased hüvitise väljamõistmise eeldused on täidetud, siis on

hageja hüvitise nõue põhjendatud.

Poolte seisukohad

8. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

8.1. Kostja väitel on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti

materiaalõiguse normi. Maakohus leidis ebaõigesti, et täidetud on eeldused TLS § 91

kohaldamiseks. Ülesütlemisavaldusest ei ole mõistlikult võimalik aru saada, et selles tehakse

etteheiteid tööandjale. Hageja pole ülesütlemisavalduses viidanud ühelegi tööandja rikkumisele

või mõjuvale põhjusele, mis õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist. Järelikult tuleb

avaldust tõlgendada TLS § 85 alusel korralise ülesütlemisavaldusena. Kui hagejal oli

etteheiteid kostjale, tulnuks seda ülesütlemisavalduses selgelt märkida. Töövaidlust lahendav

organ ei saa ise avaldaja asemel hakata avaldust sisustama ning sellele enda soovitud sisu

andma. Maakohtu üllatuslik otsus tingiks olukorra, kus tööandjal tuleks mistahes

ülesütlemisavalduse saamisel, ka nähtavalt korralise avalduse puhul, seda n-ö igaks juhuks

töövaidlusorganis vaidlustada.

8.2. Kuigi töötamise registrisse on algselt ekslikult märgitud töölepingu ülesütlemise aluseks

TLS § 91 lg 2 (tööandja on kande parandatud), siis töötaja ülesütlemisavalduse põhjendatust

tuleb hinnata töötaja esitatud avalduse ja selles märgitu alusel. Järelikult ei oma avalduse

tõlgendamisel tähtsust poole hilisemalt töösuhte lõpetamise kohta tehtud avaldused.

8.3. Kuivõrd töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldused ei ole täidetud, puudub hagejal

õigus nõuda kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist.

9. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle menetlusse võtmata või

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4 (5)

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

11. Pooled vaidlevad asjas sisuliselt üksnes selle üle, kas hageja 1. veebruari 2019. a avaldust

töölepingu

ülesütlemiseks

tuleb

tõlgendada

töölepingu

korralise

või

erakorralise

ülesütlemisena. Töölepingu ülesütlemise avaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus,

mida tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 kohaselt tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui

tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb

tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel mõistma pidi. Seejuures peab TLS § 85 lg 3 kohaselt töölepingu ülesütlemisavalduse

puhul tõendama töötaja, st hageja, et ülesütlemine oli erakorraline, mitte korraline.

12. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud ülesütlemisavaldust ei pidanud kostjaga sarnane

mõistlik isik pidama töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. TLS § 91

lg 2 eeldab ülesütlemise alusena tööandjapoolset lepingurikkumist. Hageja ei ole

ülesütlemisavalduses heitnud tööandjale ette lepingurikkumist. Mõistlik tööandja ei saa sellist

etteheidet järeldada ainuüksi asjaolust, et hageja põhjendas töölepingu ülesütlemist sellega, et

tal ei ole teise töötajaga võimalik koos töötada. Kuigi TLS § 28 lg 2 p 6 kohaselt on tööandja

kohustuseks tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, ei tähenda

see, kui töötajad ei saa omavahel läbi, automaatselt seda, et tööandja on enda kohustusi

rikkunud.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja, vaatamata sellele, et maakohus enda 30. märtsi

2020. a e-kirjas talle tõendamiskoormise jaotust selgitas, tõendanud ka asjaolu, et kostja teadis

või pidi teadma, et hageja tahteks on tööleping erakorraliselt tööandja rikkumise tõttu üles

öelda. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei oleks välistatud, et hageja 5. aprilli 2020. a

seisukohtades toodud asjaolusid (kaastöötaja ähvardas hagejat korduvalt ning kostja ei

kõrvaldanud seda ohtu vaatamata korduvatele pöördumistele), võiks pidada tööandja

lepingurikkumiseks. Samas ei ole hageja enda väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud.

Maakohtu järeldus, et kostja ei suutnud tagada hagejale normaalset ja turvalist töökeskkonda,

ei põhine seega tõenditel, vaid üksnes hageja paljasõnalistel väidetel. Sellist järeldust ei anna

alust teha ka kostja töövaidluskomisjonis esitatud seisukohad, milles ta võttis omaks, et hagejal

olid kaastöötajaga pikemaajalised erimeelsused, mida tööandjal lahendada ei õnnestunud. Nagu

eespool märgitud, ei tähenda ainuüksi töötajate erimeelsused seda, et tööandja oleks enda

kohustusi rikkunud. Seda, et kostja sai või pidi aru saama, et hageja tahe oli tööleping

erakorraliselt üles öelda, ei saa järeldada ka kostja 4. märtsi 2019. a e-kirjast. Selle kohaselt

vormistas kostja algselt töölepingu lõpetamise TLS § 91 lg 2 alusel selleks, et hagejal oleks

õigus saada töötuskindlustushüvitist, kuid sellest ei nähtu, et kostja pidas hageja töölepingu

ülesütlemisavaldust erakorraliseks.

14. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja ümber lükanud TLS § 85 lg-st 3 tulenevat eeldust,

mistõttu tuleb töölepingu ülesütlemine lugeda korraliseks. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda

kostjalt TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist ning hagi jääb rahuldamata.

15. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda.

Kostja maakohtus menetluskulude nimekirja ei esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja

tasunud maakohtu menetluses riigilõivu 175 eurot. Kostja esitas ringkonnakohtus

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema kuludeks esindajatasu 675 eurot

apellatsioonkaebuse koostamise eest (esindaja ajakulu 5 tundi, tunnihinnaga 135 eurot) ning

riigilõiv 175 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on TsMS § 175

lg 1 mõttes põhjendatud, see ei ületa oluliselt keskmist advokaadi tunnitasu määra. Küll aga ei

ole ringkonnakohtu hinnangul tervikuna põhjendatud ja vajalik hageja esindaja

apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu. Arvestades asja sisu ja mahtu ning asjaolu, et

5 (5)

apellatsioonkaebuses korratakse osaliselt juba maakohtu menetluses esitatut, peab

ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista menetluskulude hüvitis 822,5 eurot (2×175+3,5×135).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav