2-16-14/137 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-16-14

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.veebruar 2021 Paide

Tsiviilasja number

2-16-14

Tsiviilasi

Wesico Project OÜ hagi AS Paide Vesi vastu kahju hüvitamise

nõudes

Hagihind

68 869,50 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja: Wesico Project OÜ, registrikood 10882277, asukoht Vasara

50 Tartu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kostja: AS Paide Vesi, registrikood 10464290, asukoht Kaevu 4

Paide, seaduslikud esindajad Jaan Madis ja Tarmo Vaher, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Katri Tomson

Kohtuistungi toimumise aeg

14.01.2021

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Wesico Project OÜ hagi AS Paide Vesi vastu kahju hüvitamise nõudes.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta täies ulatuses Wesico Project OÜ kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik ja hageja nõue

04.01.2016 esitas hageja kohtusse hagiavalduse, milles palus tuvastada, et kostjal ei ole õigust pöörata

täitmisele Swedbank AS-i poolt 28.10.2015 väljastatud garantiikirja nr x. Hagiavalduse koosseisus esitas

hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna palus hageja kohustada Swedbank AS-i

peatama 28.10.2015 väljastatud garantiikirja nr x lisa nr 1 alusel kostja 22.12.2015 kirjas nr PAI-49

sisalduva rahalise nõude 63 588,55 eurot täitmine kostjale (I kd tl 1-13).

04.01.2016 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse (I kd tl 169).

15.02.2016 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 04.01.2016 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu (eraldi toimik).

23.05.2016 kohtumäärusega keeldus Riigikohus hageja määruskaebust menetlusse võtmast ja tagastas

selle.

2-16-14

21.06.2016 esitas hageja tulenevalt asjaolust, et 30.05.2016 debiteeris Swedbank AS hageja kontot

summas 63 588,55 eurot, lisaks 150 eurot menetluskulu, muudetud nõude ja palus kostjalt välja mõista

Lepingust tulenev kahju 63 738,55 eurot, lisaks viivis 14,06 eurot päevas alates kahjunõude esitamisest

21.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõude summa (II

55-64).

09.02.2018 teatas hageja, et seoses OÜ C pakkumisega nr x vähendab ta oma nõuet 800 euro võrra,

mistõttu tema lõplikuks nõudeks kostja vastu jääb 62 788,55 eurot, sest antud summas on

kostja alusetult hageja poolt antud garantiiaja tagatise täitmisele pööranud (IV kd tl 50-52).

21.09.2018 kohtuotsusega jättis kohus hagi rahuldamata.

01.04.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistas kohus Pärnu Maakohtu 21.09.2018 kohtuotsuse

ja saatis asja Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

01.04.2019 Tallinna Ringkonnakohtu määrusele esitas hageja kassatsioonikaebuse, kuid 05.09.2019

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusega jättis kohus kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata.

Hagi asjaolud

Hagivalduse kohaselt sõlmis hageja 09.05.2012 riigihankemenetluse nr x tulemusena kostjaga

ehitustöövõtulepingu nr x (Leping, lisa 1), mille esemeks oli rekonstrueerida ja ehitada välja ühisvee- ja

kanalisatsioonisüsteemid xxxxx vallasxxxxx külas ja xxxxxxx külas, xxxxx vallas xxxx külas ja

xxxxxxx külas ning xxxxxx külas (Tööd). Tööde täitmisaeg oli 400 päeva. Tööd hõlmasid muu hulgas

hageja kohustust rekonstrueerida xxxx puurkaev. Seejuures pidi hageja tegema kõik vajalikud uuringud

ja selgitama välja olemasoleva olukorra (Tellija Tingimused punkt 3.4.1.3.2). Rajatavatele ja

rekonstrueeritavatele puurkaevudele tuli projekteerida veetöötlusseadmed. Puhastusseadmest väljuva

vee kvaliteet pidi olema puhastatud tasemeni, et kõigile tarbijatele oleks liitumispunktides tagatud vesi,

mis vastab sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada

kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (SM 02.01.2003 määrus nr 1) toodud

nõuetele. Juhul, kui renoveeritavast või rajatavast puurkaevust varem tehtud ja/või tehtavad

veeanalüüsid ei vasta SM 02.01.2003 määrusele nr 1 ning veetöötlust ei ole käesolevates Tellija

Tingimustes ette nähtud, tuli projekteerimisel ja ehitamisel arvestada vastavate veepuhastusseadmete ja

kõige sinna juurde kuuluva tulevikus lisamise võimalusega (näha ette vajalik ruum, elektrivõimsus,

ehitada välja hoone põranda alla jäävad jääk- ja pesuvee torustikud jms). Tellija Tingimustele oli lisatud

ka xxxxxxxxxxx xxxx küla puurkaevust 06.10.2009 võetud Tervisekaitse-inspektsiooni Joogivee

keemiline analüüs (protokoll nr x, lisa 2), mis näitas raua sisaldust üle normi. Hageja teostas

lepingujärgsed Tööd, sh viis 24.09.2012 läbi xxxx puurkaevu videouuringud ja teostas 25.09.2012

veeanalüüsid. Videouuringud otseseid ega kaudseid tundemärke leketest ei tuvastanud ja uuringu

läbiviija OÜ B andis soovituse puurkaevu ekspluateerimiseks. Veeanalüüsid näitasid vee üldraua

sisalduseks 0,325mg/l, st vees esines üleliigset rauda. Muude näitajate osas vastas xxxx puurkaevuvesi

nõuetele. Nendele andmetele tuginedes teostas hageja xxxx asula ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd, sh valis ja paigaldas xxxx asula

veetöötlusjaama veetöötlus-tehnoloogia. Kirjeldatud tööd võttis Tellija 28.10.2013 Töövõtjalt vastu ning

AS T väljastas selle kohta Vastuvõtuakti nr 13-87/278-v-WP. Vastuvõtuaktis kinnitas AS T muu hulgas,

et xxxx asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd on lõpule viidud

30.09.2013 ning sellest kuupäevast algab selle Töö puudustest teatamise ajavahemik Lepingutingimuste

mõistes ning garantiiaeg ehitusseaduse mõistes. Lepingu Eritingimuste p 10.2 kohaselt oli vastuvõtuakti

väljastamise eelduseks veetöötlusseadmete puhul muu hulgas veetöötlusseadmest väljuva joogivee

vastavus seadusandluses ja Tellija Tingimustes sätestatud parameetritele, mida Töövõtja pidi tõendama

katsetulemustega vastavalt seadusandlusele ja Tellija Tingimustele. Hageja hinnangul ei saa eeltoodust

tulenevalt olla mõistlikku vaidlust selles, et hageja poolt teostatud Tööd, sh xxxxpuurkaevpumpla

rekonstrueerimistööd, vastasid Lepingus kokkulepitule ning seaduses sätestatud nõuetele.

2-16-14

- 26.11.2013 väljastas Swedbank AS Garantiikirja nr x (Garantiikiri), mille kohaselt Swedbank AS

garanteerib Tellijale Tellija esimesel nõudmisel kuni 63 588,55 euro suuruse summa tasumise juhul, kui

Töövõtja rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 09.12.2015.

- perioodil 16.05.2014 kuni 18.08.2015 teavitasid Insener ja kostja hagejat korduvalt (16.05.2014,

19.11.2014, 03.06.2015, 18.08.2015), et Xxxx asula veetöötlusjaama väljuvas vees sisalduv raua kogus ei

vasta kvaliteedinõuetele, st et väljuvas vees on ettenähtust rohkem rauda.

- Hageja teostas puuduste kõrvaldamiseks filtrite täiendava läbipesu, muutis aeratsioonitsükli sõltuvaks

puurkaevupumba tööst ja kontrollis läbipesu automaatika tööd, muutis puhastusprotsessi jne. Hageja

teatas, et on nõus proovima viimasena paigaldatud filtersüsteemi (2015 suvel asendati seni kasutusel

olnud filtersüsteem ARS 410 Triplex filtersüsteemi ARS 500 Duplex vastu) häälestama selliselt, et

tarbijale mineva vee näidud vastaksid nõuetele. Hageja juhtis kostja tähelepanu, et tarbijale mineva vee

kvaliteedi kõikumine võib olla seotud ka toorvee näitajate muutumisest puurkaevus, samuti selgitas, et

seoses võimaliku toorvee näitajate muutumisega sai ekspluatatsiooni käigus muudetud puhastusprotsessi

ning et selle lõplik ümberhäälestamine on osutunud eeldatust keerulisemaks.

- 30.09.2015 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr x, millega pikendati Lepingu Puudustest Teatamise

Ajavahemikku (garantiiaeg) kolme kuu võrra kuni 31.12.2015. Hageja kohustus pikendama

pangagarantiid.

- 28.10.2015 väljastas Swedbank AS Garantiikirja nr x lisa nr 1 (edaspidi ka Garantiikirja lisa 1), millega

garanteeris kostjale tema esimesel nõudmisel kuni 63 588,55 euro tasumise juhul, kui hageja (Töövõtja)

rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 12.03.2016.

Garantiikirja lisa nr 1 punkti 11 kohaselt Garantiikirja lisa nr 1 asendab ja jätkab 26.11.2013 väljastatud

garantiikirja nr x.

- 01.12.2015 teatas hageja kostjale, et 2015 sügisel võeti lisaks rauale ja mangaanile ka teiste oluliste

näitajate proovid ning selgus, et põhjavee oksüdeeritavus on tõusnud lubatud piirväärtuseni. Ka

hilisematest proovidest selgus, et põhjavee oksüdeeritavus ületas kuni kahekordselt norme ja

kolmekordselt esialgsetes andmetes olevat. Viimastes proovides oli ülenormatiivne ka nitritite sisaldus.

Hageja märkis, et veetöötluse käikuandmisest ja kuni teatamise ajani on xxxx puurkaevu toorvees

toimunud olulised muudatused, mis ei võimalda projekteerimisaegsete uuringute põhjal valitud

veetöötlustehnoloogiaga tagada raua, oksüdeeritavuse ja nitritite sisalduse osas nõuetele vastavat

tulemust.

- 22.12.2015 esitas kostja Swedbank AS-le taotluse (Taotlus) maksta talle välja Garantiikirja lisas nr 1

garanteeritud summa. Sellele vastuseks teatas hageja 28.12.2015, et Terviseamet on analüüsinud

veeproove pärast veepuhastussüstesteemi läbimist ja sellele näitajale tuginemine ei ole asjakohane, kuna

probleem on puhastussüsteemi suubuva vee näitajates. Põhjavee kvaliteedi muutumist ajas ei saa kuidagi

käsitleda hageja (Töövõtja) tegemata tööna. Tegemist on vääramatu jõuga.

- 30.12.2015 teatas Swedbank AS hagejale, et maksab garantiisumma kostjale välja 05.01.2015.

Hageja on seisukohal, et tema on täitnud Lepingust tulenevad kohustused. Töö üleandmise hetkel vastas

Xxxx küla veevõrku antav vesi joogiveele kehtestatud nõuetele. Käesolevaks hetkeks on xxxx

puurkaevust väljuva toorvee (põhjavesi) kvaliteet oluliselt muutunud võrreldes Töövõtjale aluseks olnud

lähteandmetega. Veeanalüüsid näitavad orgaanilist päritolu komponentide ülenormatiivseid või muutlikke

sisaldusi, mida looduslikus põhjavees kas ei esine või esineb väga väikestes kogustes (ammoonium,

oksüdeeritavus, nitrit). Nitrite liigkõrge sisaldus põhjavees xxxxb aga tunnistust väliste mõjutuste

olemasolust (põhjavee saaste, veekihtide omavaheline segamine, omavolilised või ebaõnnestunud

puurimistööd lähikonnas) ning see raskendab tavapärase veetöötlustehnoloogia kasutamist. Sellist

probleemi ei olnud hagejal (Töövõtjal) võimalik ette näha, sest probleemi tuvastamine on võimalik

üksnes veetöötluse pikaajalise ekspluateerimise käigus (üle aasta möödumisel jaama üleandmisest).

Selline uuringuaeg Lepingu Täitmisaja mõistes oli ajaliselt võimatu ning sellest tulenevaid riske ei saa

2-16-14

kanda Töövõtja. Liiati, Töövõtja ei saa vastutada selle eest, kui kolmas isik on põhjustanud põhjavee

reostuse. Hageja on Lepingu täitnud nõuetekohaselt ega ole rikkunud Lepingust tulenevat garantiiaja

kohustusi. Seetõttu leiab Töövõtja, et Tellijal puudub õigus nõuda Garantiikirja lisas nr 1 garanteeritud

summa väljamaksmist endale.

21.06.2016 esitatud hagiavalduses teatas hageja, et jääb 04.01.2016 hagiavalduses ning sellele järgnenud

seisukohtades esitatud asjaolude ja tõendite juurde, st et hageja Töövõtjana ei ole rikkunud Lepingut ega

sellest tulenevaid garantiiaja kohustusi; toorvee kvaliteedi oluline halvenemine on Töövõtja kontrollile

mittealluv sündmus; Garantii täitmisele pööramisega rikkus kostja Lepingust tulenevat kohustust

kasutada garantiid vaid juhul, kui hageja rikub garantiiaja kohustusi; Swedbank AS regressnõude

rahuldanud hagejal on vastavas ulatuses (vähemalt 63 588,55 eurot, lisaks menetlustasu) tekkinud kahju

hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju 63 588,55 eurot, lisaks

mõista välja viivis seadusjärgses määrast alates 21,06.2016 kuni põhinõude täitmiseni.

12.01.2018 menetlusdokumendis tegi hageja kostjale ettepaneku, et hageja alltöövõtja OÜ C paigaldab

xxxx veetöötlusjaama 14.09.2017 pakkumise nr x kohase lahenduse ning töö eest tasub hageja. Samas

märkis hageja, et kui kostja ettepanekuga nõus ei ole ja soovib tööd ise teha, siis loobub hageja oma

nõudest 800 euro ulatuses ning hageja nõudeks jääb 62 788,55 eurot.

Kostja vastuväited

25.01.2016 vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et garantiisumma väljamaksmise tingimused

olid täidetud ning pangagarantii maksmapanek õigustatud. Pooltevahelise töövõtulepingu eesmärgiks oli

muu hulgas rekonstrueerida xxxx puurkaev ja saavutada xxxx küla joogivee kvaliteedi vastavus

nõuetele. Isegi kui toorvee kvaliteedis esinenuks muutusi, oli seesuguste muutuste ettenägemine ja Töö

teostamisel nendega arvestamine hageja kui Töövõtja risk. Tulenevalt VÕS §-st 155 ja arvestades

Riigikohtu seisukohti ei ole hageja toonud hagis esile ühtegi asjaolu, mis oleks käsitletav

garantiilepingust tuleneva vastuväitena ning võiks välistada Garandi poolt Garantiisumma

väljamaksmise. Kuna Lepingu alusel teostatud Hageja Töös ilmnesid puudused garantiiaja jooksul ning

Töövõtjal ei õnnestunud neid puudusi Tellija korduvatele nõudmistele ja täiendavalt antud tähtaegadele

vaatamata kõrvaldada, oli pangagarantii maksmapanek Tellija poolt lubatav.

Kuigi hageja hinnangul on tema vastutus Töös ilmnenud puuduste eest rikkumise vabandatavuse tõttu

välistatud (kostja sellega ei nõustu), ei välista see Tellija võimalust esitada Töövõtjale täitmisnõue

garantiikohustuse alusel ja rikkumisel pöörata Töövõtja garantiiaja kohustuse tagamiseks väljastatud

pangagarantii täitmisele. Garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust, st garantii

puhul on tegemist vabandatavusest sõltumatu töövõtja vastutusega. Hageja seisukohad, et toorvee

kvaliteedi olulise muutumise kohta sh ka inimtekkelisel põhjusel, samuti mikrobioloogilisest olukorrast

tingituna, on paljasõnalised ja oletuslikud. Samas ei oma ka hageja väited vääramatu jõu esinemise

kohta garantii maksmapaneku seisukohalt tähtsust. Küll omab tähtsust asjaolu, et hageja on valinud ja

paigaldanud vale/puuduliku filtersüsteemi. Põhjavee kvaliteedi muutmise kohta on ekspert märkinud, et

veeproovide analüüsi tulemustest nähtuvalt on xxxx küla puurkaevu vee kvaliteet raua sisalduse osas

kõikuv, kuid mingit drastilisi muutusi või trendi pole võimalik välja tuua. Kostja palub jätta hagi

rahuldamata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

2-16-14

õiguslike väidetega.

2. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et

- 09.05.2012 sõlmis Wesico Project OÜ AS-ga Paide Vesi riigihankemenetluse nr x tulemusena ehitus-

töövõtulepingu nr x (Leping) xxxxx vallas xxxxx ja xxxxxxxx külas ning xxxxx vallas xxxx, xxxxxx ja

xxxxxx külas ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks (Töö);

- Töö hõlmas muu hulgas ka hageja kohustust rekonstrueerida xxxx puurkaev. Selleks pidi hageja tegema

kõik vajalikud uuringud ja selgitama välja olemasoleva olukorra. Enne veetöötluse projekteerimist tuli

teostada uued uuringud. Kõikidele rajatavatele ja rekonstrueeritavatele puurkaevudele tuli projekteerida

veetöötlusseadmed. Puhastusseadmest väljuv vesi pidi olema puhastatud tasemeni, mis vastab

sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava

pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (SM 02.01.2003 määrus nr 1) toodud nõuetele. Tellija

Tingimustele lisatud Xxxx küla puurkaevust 06.10.2009 võetud Tervisekaitseinspektsiooni Joogivee

keemiline analüüs näitas raua sisaldust üle normi;

- hageja viis 24.09.2012 läbi xxxxx puurkaevu videouuringud ja teostas 25.09.2012 veeanalüüsid. Video-

uuringud teostanud OÜ B andis soovituse puurkaevu ekspluateerimiseks, veeanalüüsid näitasid vee

üldraua sisalduseks 0,325mg/l;

- hageja teostas xxxx asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd, sh

valis ja paigaldas xxxxx asula veetöötlusjaama veetöötlustehnoloogia;

- 28.10.2013 väljastas AS T Vastuvõtuakti nr x-WP xe, sh ka xxxx asula ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd. Vastuvõtuaktis kinnitati, et aktis nimetatud Töö

osad on lõpule viidud 30.09.2013 ning et sellest kuupäevast algab selle Töö puudustest teatamise

ajavahemik Lepingutingimuste mõistes ning garantiiaeg Ehitusseaduse mõistes;

- 26.11.2013 väljastas Swedbank AS Garantiikirja nr x (Garantiikiri), millega Garant garanteerib Garantii

saajale viimase esimesel nõudmisel kuni 63 588,55 euro suuruse summa tasumise Garantiikirjas toodud

tingimustel. Garantiikirja alusel väljamakse tegemiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku

või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis sisaldab Garantii saaja kinnitust Garantii tellija poolse Lepingust

tuleneva garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust. Garantiikiri anti

tähtajaga kuni 09.12.2015;

- 30.09.2015 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr x, millega pikendati Lepingu Puudustest Teatamise

Ajavahemikku (garantiiaeg) kuni 31.12.2015;

- 28.10.2015 väljastas Swedbank AS Garantiikirja nr x lisa nr 1 (Garantiikirja lisa 1), millega Garant

garanteeris kostjale tema esimesel nõudmisel kuni 63 588,55 euro tasumise juhul, kui hageja (Töövõtja)

rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 12.03.2016. Vastavalt

Garantiikirja lisa nr 1 punktile 11 asendab ja jätkab Garantiikirja lisa nr 1 Garandi poolt 26.11.2013

väljastatud garantiikirja nr x;

- pärast Töö vastuvõtmist ilmnesid puudused hageja teostatud Töös, muu hulgas ei vastanud xxxx asula

veetöötlusjaamast väljuv vesi SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele. Kostja ja Insener teavitasid hagejat

korduvalt Töös esinevatest puudustest (16.05.2014, 10.11.2014, 19.11.2014, 03.06.2015, 18.08.2015),

hagejale anti korduvalt täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks ning teavitati hagejat ka sellest, et

puuduste tähtajaks mittekõrvaldamise korral on kostja sunnitud ja tal on ka õigus kasutada puuduste

kõrvaldamiseks kehtivat garantiid;

- hageja teostas korduvalt ja erinevaid toiminguid xxxx puurkaevu vee kvaliteedi mittevastavuse

kõrvaldamiseks, kuid tulemusteta - xxxxx puurkaevust väljuva vee kvaliteet ei vastanud jätkuvalt SM

02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele;

- 22.12.2015 esitas kostja Swedbank AS-le avalduse Garantiikirjaga garanteeritud summa

väljamaksmiseks Garantii saajale, kuna Garantii tellija ei ole suutnud Lepingu garantiikohustusi täita;

- 30.12.2015 teatas Swedbank AS hagejale, et AS Paide Vesi poolt esitatud maksenõue 63 588,55 eurot

2-16-14

on korrektne ning pank maksab garantiisumma Garantii saajale 05.01.2016 välja;

- 30.05.2016 debiteeris Swedbank AS hageja kontot summas 63 588,55 euro selgitusega Swedbank AS

nõude väljamaks x ja summas 150 eurot selgitusega “Tasutud x Menetlustasu”.

Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud (I kd tl 14-77,78,79-80,81,82,83-85,86-87,88,89-90,91,92-93,94-

106,107-108,109-113,114-117,118-119,120-122,123-130,131-137,138-140,141-142,143,144-145,146,

147-148; II kd tl 11-12,13-33,67-73,74-75,96-100,101-103,104-105,106,1114-116,119-120,156-162,164-

240).

Vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks.

3. Pooled vaidlevad selle üle, mis põhjusel Töövõtja Lepingu eesmärki ei saavutanud ja kas Töövõtja

rikkumine on (ja üldse saab olla) vabandatav. Hageja (Töövõtja) on seisukohal, et tema Töövõtjana ei

rikkunud ehitustöövõtulepingut nr x (Leping) ega sellest tulenevaid garantiiaja kohustusi. Toorvee

kvaliteedi oluline halvenemine on Töövõtja kontrollile mittealluv sündmus. Seetõttu ei olnud kostjal

õigust pöörata täitmisele Swedbank AS-i poolt 28.10.2015 väljastatud Garantiikirja nr x lisa 1. Kostja,

pöörates Garantiikirja nr x lisa nr 1 täitmisele, rikkus Lepingust tulenevat kohustust kasutada Garantiid

üksnes juhul, kui hageja rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Kostja rikkumise tõttu on

Swedbank AS-i regressnõude rahuldanud hagejal vastavas ulatuses, so vähemalt summas 63 588,55 eurot,

tekkinud kahju hüvitamise nõue kostja vastu.

Kostja (Tellija) seevastu on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et a) isegi, kui toorvee kvaliteedis

oleks esinenud mingeid muutusi, siis oli seesuguste muutuste ettenägemine ning Töö teostamisel nendega

arvestamine Töövõtja ehk hageja risk (mitte vääramatu jõud); b) Garantii eesmärgiks on lihtsustada

Tellija nõude rahuldamist ning Garantii puhul on tegemist vabandatavusest sõltumatu töövõtja

vastutusega. Seega Garantiisumma väljamaksmise tingimused olid käesoleval juhul täidetud ja Töövõtja

garantiiaja kohustuse tagamiseks antud pangagarantii maksmapanemine Tellija poolt igati õigustatud; c)

veelgi enam, Xxxx puurkaevu toorvee kvaliteedis märkimisväärseid muutusi tegelikult toimunud ei ole

ning seda kinnitavad kõik asjas kogutud tõendid, sh asjatundjate ja riiklikult tunnustatud eksperdi

arvamused. Seega on vääramatu jõu esinemine hageja paljasõnaline oletus ja otsitud põhjus oma

rikkumise „vabandamiseks“, mis kinnitust leidnud ei ole.

4. Kuna kostja poolt Garantii realiseerimise õigus tuleneb töövõtulepingu rikkumisest, tuleb vaidluse

lahendamisel juhinduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-st 1, mille järgi kohustub töövõtulepinguga

töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse,

tellija aga maksma talle tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei

vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

5. Hagi asjaolude kohaselt, milles pole vaidlust ja mida kinnitavad ka uuritud tõendid, oli hageja kui

Töövõtja Lepingu järgseks kohustuseks muu hulgas rekonstrueerida ja ehitada välja Lepingus nimetatud

ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemid, sh ka xxxx puurkaev. Töö nõuetekohaseks täitmiseks pidi hageja

muu hulgas projekteerima ja ehitama veetöötlusseadmed, mis tagavad, et puhastusseadmest väljuva vee

kvaliteet on puhastatud tasemeni, mis vastab sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 „Joogivee

tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (SM

02.01.2003 määrus nr 1) toodud nõuetele.

Riiklikult tunnustatud ekspert MP on oma vastuses kohtu poolt esitatud täiendavatele küsimustele

2-16-14

vastanud, et Töövõtja on küll jälginud Tellija Tingimuste p-i 5 (teostanud puurkaevu videouuringu ja

pesu), kuid puurkaevu veekvaliteedi uuringud on jätnud piisavas mahus teostamata (V kd tl 173-174).

Täiendavates vastustes viidatud Tellija Tingimustest (IV tl 179-236) tuleneb, et töövõtja kohustuseks oli

teha kõik vajalikud uuringud ja selgitada olukord (p 3.4.1). Samuti kohustus Töövõtja enne ehitatavate

või rekonstrueeritavate süsteemide ja seadmete hankimist kontrollima nende kavandatavat jõudlust ja

muid tehnilisi näitajaid. Selleks peab ta tegema täiendavaid vooluhulgamõõtmisi ja veekvaliteedi

uuringuid (p 6.1). Lisaks on ekspert leidnud, et veetöötluse ehitamisel pole järgitud tellijale esitatud

tööprojekti, paigutati mitteprojektne filtrisüsteem, puudub kirjalik taotlus ja tellija/inseneri poolne

heakskiit filtrisüsteemi korduvaks asendamiseks. Saavutamata on tellija poolt seatud eesmärk: tagada

nõuetekohane joogivee kvaliteet. Esitatud ei ole tegelikult ehitatud filtrisüsteemi, puurkaevu pumba

tehniline dokumentatsioon ja süsteemi teostusjoonised või projekti muutmise joonised. Ekspert ei kinnita

eksperthinnangus hageja seisukohta, et xxxx puurkaevu joogivee mittevastavus kehtivatele nõuetele on

tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest muutumisest ajas või inimtekkelistel põhjustel (III kd tl 107-127).

Hageja on leidnud, et tema valitud veepuhastustehnoloogia valik oli õige ning hageja tehtud Töö vastab

lepingutingimustele. Kohus nõustub kostja arvamusega, mis seab kahtluse alla H.T Lühihinnagu

objektiivsuse (V kd tl 23-25). H.T on hinnanud bakterioloogia analüüsi igas mõttes nö puhtana, samas

on hageja väljendanud korduvalt seisukohta, et see nii ei ole. H.T on Lühihinnangu p-s 1 leidnud, et

puurkaevu uuringud olid konkreetsel juhul piisavad projekteerimistööde läbiviimiseks, kuid samas p-s 2

on märkinud, et tegelike vooluhulkade ja nende ebaühtluse uuringuid projektis kajastatud ei ole.

Lühihinnangus (p 2) ei ole H.T teinud järeldust tehnoloogia pädevuse kohta ning sisuliselt jääb

selgusetuks, millel põhineb Lühihinnangu järeldus. Lühihinnangu p-s 3 on H.T jätnud käsitlemata, millise

rauasisalduse jaoks töövõtja filtri projekteeris, kas hankedokumentides näidatud väärtusele või

uuringujärgsele väärtusele. Lühihinnangust ei tulene, mille põhjal on H.T jõudnud järelduseni, et

seadmete töö on tagatud toorvees 20% rauasisalduse kõikumiste korral. Kuigi H.T ei ole pidanud

mangaaniprobleemi analüüside põhjal aktuaalseks, näitab probleemi olemasolu Terviseameti

kontrollproov ning vastava probleemi olemasolu on kostja märkinud oma varasemates

menetlusdokumentides (näit 12.09.2016). Lühihinnangu p-s 4 on H.T tegelikult tuvastanud nii nagu ka

riiklik ekspert M.Poola, et paigaldatud süsteem ei vastanud täies ulatuses projekteeritud süsteemile. H.T

on esitanud hüpoteesi põhjavee bakterioloogia kohta, kuid puuduvad andmed, et ta oleks seda

kontrollinud, analüüsinud ja tuvastanud.

6. Tõendatud on ja selles pole ka vaidlust, et juba mõni aeg pärast Töö (sh ka Xxxx asula ühisveevärgi -

ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd) lõpetamist ja vastuvõtmist, st garantiiajal.

Xxxx puurkaevu osas seisnesid puudused sealt väljuva vee kvaliteedi mittevastavuses SM 02.01.2003

määrusele nr 1.

Tõendatud on, et kostja esitas korduvalt hagejale nõudeid puuduste kõrvaldamiseks ja andis selleks ka

täiendavaid tähtaegu, kuid hagejal ei õnnestunud Töös ilmnenud puudusi garantiiajal kõrvaldada, st

tagada, et tema poolt projekteeritud ja ehitatud Xxxx ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi

puhastusseadmest väljuv vesi vastaks SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele (I kd tl 86-87, 88,89-

90,91,94-106,107-108,109,114-117,118-119,123-124,138-140,144-145; II kd tl 67-73,74-75,101-

103,104-106).

7. Hageja on menetluse kestel toonud esile erinevaid põhjuseid, mis väidetavalt tingisid, et hagejal

vaatamata püüdlustele ei õnnestunud garantiiajal viia Xxxx puurkaevu puhastusseadmest väljuvat vett

vastavusse SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetega.

Algselt on hageja väitnud, et Xxxx puurkaevu toorvee kvaliteedi mittevastavus on põhjustatud põhjavee

olulisest muutumisest ajas (võimalik et inimtekkelisel põhjusel) ning seda asjaolu ei olnud hagejal

2-16-14

võimalik ette näha.

05.07.2018 avaldas hageja, et „Käesolevaks ajaks on selge, et veekvaliteeti halvendab mikrobioloogiline

probleem“. Seejuures tugines hageja KK koostatud Asjatundja arvamuses (II kd tl 156-162) väljendatud

seisukohale, et põhjavees looduslikult elavad veebakterid leiavad endale filtri täidises soodsa

kasvukeskkonna ning seeläbi väheneb filtrite puhastuse efektiivsus. Selliste bakterite olemasolu ei kajastu

aga Terviseameti poolt teostatavates mikrobioloogilistes analüüsides, mistõttu ei saanud hageja

töövõtjana sellist probleemi ette näha. Sellest tulenevalt ei kxxxx hageja ka riisikot, mis tuleneb toorvees

elutsevatest bakteritest, mida ei olnud võimalik tuvastada.

26.08.2020 on hageja tuginenud täiendavalt H.T arvamusele (Lühihinnang), mille kohaselt olid

puurkaevu uuringud antud juhul piisavad projekteerimistööde läbiviimiseks, ka hilisemad veeanalüüsid ei

ole välja toonud teavet, et lähteandmed olid ebaõiged ja oleks tulnud lähtuda teistest andmetest.

Projekteerija on projekteerinud kõik rauaeralduseks vajalikud tööetapid ning seadmed on õigesti

dimensioneeritud. Töövõtja on täitnud kõik nõuded, va kahe ehitusjärgse väljundanalüüsi tellimine. H.T

arvates võib olla põhjuseks, miks veevarustussüsteem ei toimi, nö bakterioloogiline reostus just

kolooniate (PMÜ) baasil (V kd tl 23-25).

Sisuliselt leiab hageja, et tema vastutus garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamata jätmise eest on

rikkumise vabandatavuse (vääramatu jõud) tõttu välistatud.

Kostja hageja sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et hageja väited vääramatu jõu esinemisest on

paljasõnalised, oletuslikud ning asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Lisaks ei oma mistahes

vääramatu jõu asjaolu tähendust Garantii maksmapaneku seisukohalt.

Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Xxxx ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmest

väljuva vee kvaliteedi mittevastavus SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele on tingitud põhjavees

looduslikult elavatest veebakteritest, kes väidetavalt on leidnud puurkaevu filtris endale soodsa

kasvukeskkonna ning sellest tulenevalt on vähenenud hageja projekteeritud ja paigaldatud filtrite

puhastuse efektiivsus.

KK on tema koostatud kirjalikus “Asjatundja arvamuses” (Arvamus) p 3.6 märkinud, et kuna ta on teistes

veetöötlusjaamades kokku puutunud sarnaste probleemidega, kus kasutatakse jooniste järgi sarnaseid

rauaärastusfiltreid, siis võib ta öelda, et filtrite probleemil võivad olla ka mikrobioloogilised põhjused …

võib juhtuda, et kasutusele võetud filtri täidises leiavad põhjavees looduslikult vähesel arvul elavad

veebakterid endale arenguks soodsa kasvukeskkonna, mille tulemusena moodustub filtri biomass. Sellise

biokile teke filtrimaatriksis ummistab filtri ja kui see irdub, siis kandub rauda ja orgaanilist massi ka

veevõrku. Selliste bakterite olemasolu ei kajastu Terviseameti poolt teostatavates mikrobioloogilistes

analüüsides (II kd tl 156-163).

Kohtu hinnangul ei ole Arvamuse p-s 3.6. esitatu käsitatav mitte asjatundja arvamusega Xxxx puurkaevu

veekvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjuse kohta, vaid Arvamuse andja on esitanud ühe võimaliku

oletuse vaidlusaluse probleemi tekkepõhjuse kohta. Arvamusest nähtuvalt ei ole KK tema poolt arvamuse

p-s 3.6. esitatud oletuse (järelduse) vastavust vaidlusaluse Xxxx puurkaevu asjaoludele isiklikult

kontrollinud ega seal ka tema poolt kirjeldatud olukorra esinemist tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et

Arvamuse p-s 3.6. avaldatud KK oletus (järeldus) ei tõenda hageja väidet, et Xxxx puurkaevu

veekvaliteeti halvendab mikrobioloogiline probleem, st põhjavees looduslikult elavad veebakterid.

H.T on teinud küll oma Lühihinnangus (p 5) järelduse, et suurima tõenäosusega võib põhjuseks olla nö

bakterioloogiline reostus just kolooniate (PMÜ) baasil, samas on H.T Lühihinnangus (p-d 3 ja 5)

korduvalt esile toonud, et mikrobioloogia analüüse ei ole piisavalt tehtud. Tähelepanuta ei saa jätta kostja

märkust, et kogu garantiiperioodi jooksul olid hagejal kõikide mikrobioloogia analüüside tegemiseks

võimalused olemas, mida hageja ei kasutanud.

2-16-14

Seega ei ole tõendatud, et Xxxx puurkaevu puhastusseadmest väljuva vee mittevastavus kehtestatud

nõuetele on tingitud mikrobioloogilisest põhjusest, mida hagejal ei olnud võimalik ette näha.

8. Ka ei kinnita asjas esitatud ja uuritud tõendid hageja väidet, et Xxxx puurkaevu toorvesi (põhjavesi) on

ajas oluliselt muutunud (võimalik et inimtekkelisel põhjusel). Seda, et toorvee kvaliteet ei ole ajas

muutunud, kinnitavad nii Xxxx puurkaevust erinevatel ajamomentidel võetud veeproovid (I kd tl 199-

202), KK asjatundja arvamus (II kd tl 156-162EJ asjatundja arvamus (III kd tl 44-55) kui ka riiklikult

tunnustatud eksperdi MP koostatud eksperthinnang (III kd tl 107-127). MP on 23.08.2017

eksperthinnangus (edaspidi Eksperdiarvamus) märkinud põhjavee kvaliteedi kohta muuhulgas järgmist:

„Vaadeldes […] veeproovide analüüsi tulemusi saab öelda, et Xxxx küla puurkaevu vee kvaliteet raua

sisalduse osas on kõikuv kuid mingeid drastilisi muutusi või trendi pole võimalik välja tuua.

Puurkaevu vee oksüdeeritavus on läbivalt üsna ühtlane, väikeste kõikumistega. Muud parameetrid on

normi piirides. Samale järeldusele on tulnud ka mõlemad asjatundjad, OÜ Wesico Project poolt tellitud

arvamuse esitaja KK ja AS Paide Vesi poolt tellitud arvamuse esitaja EJ.

Peale garantiiperioodi lõppemist Xxxx puurkaevu vees kolooniate arvu mittemuutumist näitab ka

31.05.2018 tehtud puukaevuvee analüüs, mille tulemused on avalikud ja kättesaadavad

http://www.paidevesi.ee/publik/files/PUURKAEVUD%202018.pdf

.

25.05.2020 menetlusdokumendi lisana on hageja esitanud 28.09.2012 protokolli nr x Xxxx joogivee

mikrobioloogilise analüüsi kohta (V kd tl 185), kõrvutades nimetatud protokolli kostja poolt esitatud

28.05.2019 protokolliga nr x joogiveeallikana kasutatava põhjavee mikrobioloogilise analüüsi kohta (V

kd tl 151). Hageja on võrrelnud 22ºC kolooniate arvu näitajat (0) 28.05.2019 protokollist nähtuva 22ºC

kolooniate arvu näitajaga (218) ning teinud sellest järelduse, et põhjavee kvaliteet ajas on muutunud.

28.09.2012 protokollist nähtuvalt on veeproovi võtmise aluseks sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82

„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“, samas kostja poolt 25.02.2020 kohtule

esitatud 28.05.2019 protokolli nr x joogiveeallikana kasutatava põhjavee mikrobioloogilise analüüsi

kohta proovi võtmise aluseks olnud SM 02.01.2003 määrus nr 1. Kohus nõustub kostjaga, eelnimetatud

vee mikrobioloogilised analüüsid ei ole võrreldavad, kuna üks analüüs on tehtud põhjaveest enne töötlust

ja teine töödeldud joogiveest. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et 10.09.2020 menetlusdokumendis (p

2.1.3) viitamine sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid“ ei ole asjakohane, kuna nimetatud määrus võeti vastu pärast 28.05.2019 veeproovi

ning viimatinimetatatud määruse järgi kontrollitakse vee kvaliteeti tarbija juures, kuid käsitletav veeproov

on võetud puukaevust enne veetöötlust. Nimetatu suurendab kohtu veendumust, et Töövõtja ei ole

Lepingu täitmise ajal hinnanud nõuetekohaselt põhjavee kvaliteeti, määranud selle kvaliteediklassi ega

projekteerinud puhastusprotsessi sellel ajal kehtinud sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 põhjavee

kvaliteediklassidele määratud nõuetest lähtuvalt. Ka riiklikult tunnustatud ekspert M on pidanud Xxxx

küla joogivee kvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjuseks muuhulgas ebapiisavaid uuringuid Lepingu

täitmisel ning isegi kui garantiijärgsel perioodil oleks toimunud põhjavees mistahes olulisi muutusi, ei

omaks need asja lahendamise seisukohalt tähendust põhjusel, et Töövõtja rikkumist ei saa hinnata

garantiiperioodi järgselt esinevate asjaolude põhjal. Hageja on osundanud sellele, et sama

hankemenetluse raames Töövõtja poolt rajatud veetöölusjaamaga analoogne jaam töötab xxxxxx ilma

mistahes probleemideta, kuid selgusetuks jääb selle tähendus käesoleva vaidluse seisukohalt, kuna

puuduvad andmed xxxxx veetöötlusjaama rekonstrueerimise nõuete ja seal teostatud tööde kohta ning

isegi kui xxxxxx veetöötlusjaamas teostatud tööd on nõuetekohased, ei kinnita see mingil moel Xxxx

veetöötlusjaama töö nõuetekohasust.

14.12.2020 menetlusdokumendi kohaselt on hagejale teatavaks saanud, et OÜ B on teostanud

2-16-14

ajavahemikus 29.12.1015 kuni käesoleva ajani Xxxx puurkaevu osas vähemalt ühe uue videouuringu,

milles tuvastas, et Xxxx puurkaevu konstruktsiooni on tekkinud parandamatu puudus, mis ajendas kostjat

rajama uue puurkaevu. Hageja asus tuginema kohtu arvates uuele hagi aluseks olevale asjaolule - Xxxx

puurkaevu manteltoru väidetav purunemine, 2020 korraldatud hanke ning sõlmitud töövõtulepingu alusel

uue puurkaevu rajamine, kostjale muude puukaevude kuulumine. Eelneva kinnituseks on hageja taotlenud

vastava videouuringu väljanõudmist OÜ-lt B. Taotletud videouuringuga saab ilmselt tõendada puurkaevu

purunemise seotust sellega, miks hagejal ei õnnestunud Lepingu eesmärki saavutada. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kohtueelselt või kohtumenetluses tuginenud asjaolule, et

kostjapoolne rikkumine on olnud tingitud Xxxx puurkaevu manteltoru purunemisest, liiatigi veel ajal, mil

oli möödunud Lepingu täitmise periood ja garantiiperiood. Seega leiab kohus, et taotletud tõendi

kogumine ei ole asjakohane. Kostja on teatanud, et ta hagi muutmiseks nõusolekut ei xxxx ning kohus

leiab, et puudub alus TsMS § 376 lg 2 kohaldamiseks. Seetõttu on kohus jätnud 14.01.2021 kohtuistungil

rahuldamata hageja taotluse täiendava tõendi kogumiseks. Kuna vaidlust ei ole, et hageja on korraldanud

2020 uue hanke ja sõlminud töövõtulepingu uue puukaevu rajamiseks, ei ole vajadust ka 14.12.2020

menetlusdokumendi lisade asja juurde võtmiseks. Nimetatud põhjustel jätab kohus hageja vastava

vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

9. Riiklikult tunnustatud ekspert on kohtu täiendavale küsimusele selle kohta, kas Töövõtja pakutud

alternatiivne lahendus vee puhastamiseks (so C OÜ 09.2017 pakkumuses toodud lahendus vastab Tellija

lähteülesannetele, hanketingimustele, ehitustöövõtulepingule nr x, Tööprojektile ja Eesti Vabariigi

standardile EVS 847-2:2016 „Veevärk Osa 2 Veetöötlus“) vastanud eitavalt. Ekspert põhjendab

eelpoolnimetatud mittevastavust sellega, et Tellija tahtis keemiavaba veetöötlust. Ekspert on ka varem

oma 08.12.2018 vastuses täiendavatele küsimustele (IV kd tl 2-12) pidanud C OÜ 14.09.2017

pakkumises (IV tl 53-54) sisalduvat tehnilist lahendust sobimatuks, kuna see ei saa oma

kemikaalisisalduse tõttu olla puhastussüsteemi osaks, vaid pigem avariilise bakterioloogilise saaste

tõrjeks. Tellija Tehnilised Tingimused p-s 6.7 on toodud nõue, et pumplas tuleb ette näha vajalikud

ühendusotsikud naatriumhüpokloriti doseerimissüsteemi ühendamiseks enne ja peale veetöötlussüsteemi.

Doseerimine peab olema juhitav paigaldatava impulssväljundiga veemõõtja abil. Sellise nõude

eesmärgiks on avariilise saastuse korral kasutada naatriumhüpokloritit saaste kõrvaldamiseks. Puuduvad

tõendid, mis kinnitaks raua- ja väävlibakterite vohamist Xxxx puurkaevu toorvees. Eksperdi arvamuse

kohaselt on õige veepuhastusskeemi ja seadmete rakendamisel võimalik Xxxx külas tagada joogivee

kvaliteedi vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid“ esitatud nõuetele, kuid Töövõtja poolt välja pakutud meetod veetöötluse protsessi

täiendamiseks kemikaali (naatriumhüpoklorit) lisamisega ei vasta Tellija hanketingimustele. Ka Töövõtja

poolt koostatud Tööprojekt „Xxxx küla puurkaev-pumpla rekonstreerimine. Tööprojekt. Töö nr

060/2012. Wesivo Project OÜ.212“ seletuskirja p-s 3.8 „Tehnoloogiline lahendus“ ei ole keemia

kasutamist protsessis ette nähtud. Veetöötluse osas on märgitud, et Xxxx küla veetöötlusjaama on ette

nähtud filtrisüsteem ARS 370 Duplex, mis on keemiavabade filtrite süsteem, kuna raua- ja

mangaaniühendite oksüdeerimiseks ning filtrimaterjali regenereerimiseks ei ole vajalik kemikaalide

kasutamine. Nimetatu on kooskõlas ekspert M.P järeldusega.

Lisaks nähtub rauaeraldusfiltri ARS 500 Duples hooldus- ka kasutusjuhendist (III kd tl 134-146), millele

ekspert osundab, mis on koostatud C OÜ poolt ja mida kasutati sama hanke raames nii xxxxx kui Xxxx

puurkaev-pumpade puhul, keemiavaba filtrisüsteem.

Seega on ekspert seisukohal, et kuigi Tingimused otseselt ei välista naatriumhüpokloriti doseerimist, on

see mõeldud ikkagi ootamatu avariilise bakterioloogilise saaste tõrjeks, mitte puhastusprotsessi osaks.

Lisaks on ekspert rõhutanud seda, et käesoleval juhul on tegemist projekteerimisehitustöövõtuga, mis

tähendab seda, et lahenduste leidmine ja töötava süsteemi ehitamine on Tellija Tingimuste p-st 1

2-16-14

tulenevalt puhtalt Töövõtja ülesanne ja risk. Projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast, mis

eeldab valitseva olukorra välja selgitamiseks maksimaalselt võimalike uuringute läbiviimist ja

olemasolevate uuringute tulemuste kasutamist, kuid Töövõtja alahindas uuringute teostamise tähtsust

lõpptulemuse saavutamiseks. Seega kinnitab eksperdi poolt esile toodu, et kloorimise lubatavuse

hindamisel tuleb arvestada nii õigusaktide nõuete täitmist, kloorimise vastavust nii seaduse kui standardi

nõuetele, kloorimise tehnoloogia sobivust ja ohutust, kas lahenduse väljatöötamisel on arvestatud

kohapealseid asjaolusid ning täidetud projekteerimise, uuringute läbiviimise ja kooskõlastamiste nõudeid

jne. Kui lubatavuse hinnang on negatiivne, siis ei saa seesugust ettepanekut (C OÜ pakkumist) käsitleda

alternatiivse lahendusena ega hinnata selle põhjal ka alternatiivse lahenduse võimalikku maksumust.

Ka kostja poolt esitatud ja pakkumise ajal kehtinud Eesti Standard EVS 847-2:2016 (uus EVS V kd tl 69-

92) p-st 6.1.5 tuleneb kloori kasutamine üksnes desinfitseerimisprotsessis, kuid ei ole ette nähtud klooriga

toorvee oksüdeerimist enne filtreerimist. Seega nõustub kohus kostjaga, et hageja 25.05.2020

menetlusdokumendi p-s 2.2.2 esitatud väide kemikaalide kasutamise lubatavuse kohta juhul, kui see jääb

õigusnormides ettenähtud piiridesse ja selle sidumine sotsiaalministri määruses näidatud kloriidi

maksimaalse sisaldusega 250 mg/l, ei ole asjakohane.

Kuna kloor on mürgine aine, nõuab see ka ohutusnõuete täitmist (Standardi p-d 6.9.1; 6.9.2) Samamoodi

ei näinud Lepingu täitmise ajal kehtinud EV Standard EVS 847-2:2003 „Ühisveevärk Osa 2: Veetöötlus“

(edaspidi vana EVS) ette kloori kasutamist raua oksüdatsiooniprotsessis. Ka nimetatud standardi järgi oli

lubatud kloori kasutamine desinfitseerimise eesmärgil. Kuna desinfitseerimise vajadust käesoleval juhul

ei esine, siis ei näinud ka Töövõtja ise ei Lepingu täitmise (sh projekteerimise) faasis ega ka

garantiiperioodil ette vajadust seesugust tehnoloogilist „alternatiivi“ rakendada. C OÜ ettepanek

kloorimise kasutamiseks esitati alles kohtuvaidluse ajal.

Hageja on viidanud SM 02.01.2003 määruse nr 1 §-le 6, kuid viidatud määruse § 6 lg 2 nägi ette

kloorimise pinnaveele, mitte veeallikana põhjaveele nagu on Xxxxs. Määruse nr 1 § 6 lg 3 sätestas

vajadusel desinfitseerimise juhul, kui selle vajadus on tõendatud. Vajaduse üle otsustamine toimub mitte

puurkaevuvee, vaid veevõrgust tarbijatele antava vee mikrobioloogilise koostise järgi. Käesoleval juhul

hageja sellist olukorda aga tõendanud ei ole. Seega ei olnud ega ole ka vajadust desinfitseerimiseks. Kui

põhjavee desinfitseerimist klooriga lubatavaks pidada, siis vähendaks kostja selgituse järgi see oluliselt

tarbijale vee joogiks kasutamise vastuvõetavust kloori lõhna ja maitse tõttu. Sellist tulemust Tellija

Töövõtjalt Lepingu alusel ei tellinud. Kostja on veel täiendavalt osundanud sellele, et kloori ühendi

lagunemisel tekib vette kloor ja selle ühendid ning aktiivne hapnik, mis hävitab baktereid ja oksüdeerib

metalle. Ohuks on seejuures asjaolu, et lisaks sellele toimub kõrvalisi klooriühendi reaktsioone vees oleva

orgaanilise ainega, mille tulemusel tekivad vette inimese tervisele ohtlikud kloororgaanilised ühendid.

Nimetatud väidet vee kloorimise ohtlikkuse kohta kinnitab ka Eesti Vesi OÜ artikkel ((IV kd tl 60-63).

Eeltoodust lähtudes nõustub kohus kostjaga, et alternatiivne lahendus vee puhastamiseks, so C OÜ

14.09.2017 pakkumine, tuleb jätta arvestamata, kuivõrd selles sisalduv lahendus on Xxxx

veepuhastussüsteemis tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks sobimatu.

10. Tõendatud on, et 26.11.2013 andis Swedbank AS välja Garantiikirja nr x (Garantiikiri), milles

Swedbank AS on Garant, AS Paide Vesi Garantii saaja ja Wesico Project OÜ Garantii tellija.

Garantiikirja kohaselt on Garantii tellijal vastavalt Lepingule kohustus esitada Garantii saajale garantii

tagamaks rahalise hüvitise maksmine juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja

kohustusi (p 1) ning et garantiisumma (kuni 63 588,55 eurot) tasutakse garantii saajale tema esimesel

nõudmisel Garantiikirjas toodud tingimustel (p 2). Garantiisumma saamise tingimusteks on, et Garantii

saaja esitab Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude (Nõue), mis sisaldab Garantii saaja

kinnitust Garantii tellija poolse Lepingust tuleneva garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ning rikutud

2-16-14

kohustuse kirjeldust (p 3). Nimetatud Garantiikiri kehtis kuni 09.12.2015 (kd I tl 83-85).

28.10.2015 allkirjastas Swedbank AS Garantiikirja nr x lisa nr 1 (Garantiikirja lisa 1), mis asendab ja

jätkab Garandi poolt 26.11.2013 väljastatud Garantiikirja (p 11). Garantiikirja lisa 1 punktide 1-3

tingimused on samad mis Garantiikirjas. Garantiikirja lisa 1 kehtis kuni 12.03.2016, hiljemalt millisel

kuupäeval pidi Nõue olema Garandi poolt kätte saadud (p 6) (II kd tl 120-122).

Eeltuvastatud asjaoludest nähtub, et nii Garantiikiri kui Garantiikirja lisa 1 olid välja antud tagamaks

kostjale rahalise hüvitise saamine juhul, kui hageja garantiiajal rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja

kohustusi.

Lepingu Eritingimuste p 11 „Vastutus puuduste eest“ alapunkt 11.1. kohaselt oli hageja Puudustest

Teatamise Ajavahemiku jooksul muu hulgas kohustatud tagama, et tema poolt tehtud Tööd vastavad

Lepingule. Lepingu osaks oleva pakkumuslisa kohaselt oli garantiiperiood (Puudustest Teatamise

Ajavahemik) 730 päeva.

Seega tagas Garantiikirja lisa 1 muu hulgas ka kostja õiguse hüvitisele juhul, kui hageja ei suuda tema

tehtud Töös garantiiajal ilmnenud puudusi garantiiaja jooksul kõrvaldada, st viia Töö vastavusse

Lepinguga.

Garantii maksma panemisel tuleb hinnata selle ulatust. Kostja on leidnud, et garantii maksma panemine

on põhjendatud täies ulatuses. Kostja on seoses vajadusega rekonstrueerida Xxxx veetöötlusjaam saatnud

välja 3 pakkumiskutset (V kd tl 121-135; 142-158) ning peale läbirääkimisi osutus parimaks pakkujaks F

OÜ pakkumise hinnaga 43 479,07 eurot, lisaks käibemaks (V kd tl 136-139), kellega on sõlmitud

töövõtuleping. Kostja on korraldanud Xxxx veetöötlusjaama rekonstrueerimistööde hankele hanke

omanikujärelevalve teenuse hankimiseks, tunnistades parimaks V OÜ pakkumise hinnaga 5 880 eurot,

lisaks käibemaks (V kd tl 156) ning on hankimas täiendavaid töid puuduste kõrvaldamiseks vajalike

projekteerimis- ja eitustöödele järgnevaks trassipesuks. AS T poolt tehtud hinnangulise maksumuse

kohaselt kulud selleks 20 680 eurot, lisaks käibemaks (V kd tl 158). Kokku on arvestanud kostja Tööde

ümbertegemise maksumuseks vähemalt 70 039 eurot.

Hageja on leidnud, et Xxxx veetöötlusjaama rekonstrueerimishange on korraldatud oluliselt erinevatel

tingimustel, kuid kostja 16.10.2019 pakkumise kutse ja selle tingimused on võrreldavad Lepingu x

tingimuste ja eesmärgiga. Kostja on kohtu arvates põhjendatult osundanud sellele, et hageja ise valis

eelnimetatud Lepingut täites kloori välistava tehnoloogia projekteerimise ja väljaehitamise. Sama kehtib

uue hanke puhul. Ka uus EVS näeb ette rauaärastuse oksüdeerijaks õhuhapniku, kas vabaõhu või surve

all, ning ka osoonimise. Kloorimisest räägitakse desinfitseerimise punktis ning kloori kasutamist

oksüdeerimise eesmärgil ei soovitata just tervisele ohtlike orgaaniliste klooriühendite tekkimise riski

tõttu. Hageja on leidnud ka, et vajalikuks ei saa pidada kõiki tellitavaid töid F OÜ-lt, kuid kostja on

selgitanud, et F OÜ poolt tehtud pakkumus ei ole alternatiiviks C OÜ klooriga desinfitseerimise

pakkumisele, vaid kogu hageja poolt Lepingu raames ehitatud süsteemile. Kuna ei ole leidnud kinnitust,

et C OÜ klooriga desinfitseerimise pakkumus probleemi lahendaks, siis nii asjatundjate kui ka ekspert

M.P arvamused viitavad eelkõige paigaldatud filtersüsteemi vigadele. Töötava ja hanke eesmärki täitva

filtersüsteemi ehitamiseks tuleb seadmed välja vahetada, kuna need ei vasta projektile, valiku eelselt pole

tehtud piisavalt uuringuid, neid on korduvalt ümber ehitatud. Hageja on küll väitnud, et paigaldatud

seadmed töötavad, kuid garantiiperioodil oli sagedasi vee kvaliteediprobleeme filtreeritud vee lubatud

kõrgema rauasisalduse tõttu. Kostja on selgitanud, et asjaolu, et pärast garantiiperioodi on ta saavutanud

olukorra, kus vastab vesi nõuetele, kuid see ei tulene mitte hageja tegevusest või tema paigutatud filtritest,

vaid sellest, et kostja on rakendanud ajutise käsitisi juhitava katsefiltri, mis tuleb asendada statsionaarse

2-16-14

täisfunktsionaalse süsteemiga ning selle tarbeks uus hange korraldatigi. Kostja on selgitanud, et F OÜ

tehnoloogia on hageja ehitatust erinev ja sisaldab ka vahemahutit, mis toob kaasa vajaduse paigaldada vee

kvaliteedi parandamiseks antibakteriaalne seade, milleks on valitud ultraviolettkiirguse seade Specton.

Kuna see süsteem on projekteeritud F OÜ poolt, ei saa kolmandad isikud teha F OÜ lahendusse

tehnoloogilisi muudatusi ega arvestada hageja poolt esitatud H Oü hinnapakkumisega (V kd tl 186).

Lisaks sellele, et EVS ei näe klooriga oksüdeerimise lahendust ette, ei sisalda C OÜ 14.09.2017

pakkumine viiteid annustus- ja mõõteriistade olemasolule ega ka sellele, et nende töö oleks

automatiseeritud nagu seda nõuab EVS p 6.9.1. Samuti ei sisalda C OÜ 14.09.2017 pakkumine

ohutusnõuete tagamist. Esitatud tõenditest nähtub, et F OÜ pakkumus oli soodsaim ning kostja selgitusel

selgusid läbirääkimiste käigus asjaolud, mis põhjustasid pakkumise hinna suurenemise. Selgusetuks jääb,

millele põhineb hageja väide, et C OÜ pakutud hind on õige, kuna see ei olnud suunatud filtersüsteemi

kui terviku puuduste kõrvaldamisele ning vee nõutud kvaliteedi tagamiseke, olles võrreldes teiste

pakkumistega (S AS ja F OÜ) sisuliselt täiesti erinev. Kui teised pakkujad leiavad, et selline klooriga

desinfitseerimine ei taga vee kvaliteedinormide täitmist, on see täiendavaks kinnituseks, et C OÜ

pakkumust ei saa veetöötlusseadmete rekonstrueerimise võrreldavaks pakkumuseks. Usutavad on kostja

selgitused, et nõuetele mittevastav vesi on tekitanud joogivee võrku setteid, mis rikuvad joogivee

kvaliteeti ka peale veetöötlusjaama rekonstrueerimist ja veepuhastusseadmetest kvaliteedinõuetele

vastava vee võrku pumpamist. Selle mõju vältimiseks on trasside läbipesu. Kuna see on otseselt Lepingu

rikkumisest tulenev täiendav kulu, ei ole selle seostamine desinfitseerimisseadmega asjassepuutuv ning

põhjendatud on selle kulu hüvitamine tagatud Garantiisumma arvelt.

Eeltuvastatu kogumis tähendab, et hageja on rikkunud temale Lepingust tulenevat garantiiaja kohustust

ning tema rikkumine ei olnud vabandatav. See omakorda tähendab, et kostjal oli õiguslik alus Töövõtja

garantiiaja kohustuse tagamiseks antud Garantii täitmisele pöörata. Kuna alternatiivne vee puhastamise

lahendus on lubatav ning kohtu arvates on tõendatud selle maksumus vähemalt 70 039 eurot, on

õigustatud garantii realiseerimine täies ulatuses, so 63 588,55 euro ulatuses. Garantii täitmisele

pööramisega ei rikkunud kostja Lepingut.

Samuti ei ole kostja Garantii õiguspäraselt täitmisele pööramisega hagejale kahju tekitanud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kxxxxb pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hageja hagi rauldamata, st tegi otsuse hageja kahjuks.

TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtu-

otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi

Kohtunik

2-16-14