2-20-11613/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. veebruar 2021

Tsiviilasja number

2-20-11613

Tsiviilasi

A.A. avaldus Narva linn, Tallinna mnt 32

korteriühistu 3. augusti 2020. a kordusüldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. novembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.A. (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina

Suhnjova

Vastustaja (puudutatud isik I): Narva linn, Tallinna

mnt 32 korteriühistu (registrikood 80069939),

lepinguline esindaja Andrei Tšerednik

Puudutatud

isik

II:

B.B.

(isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 26. novembri 2020. a

määrus. Teha asjas uus määrus, millega jätta Narva

linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu 19. novembri

2020. a taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks

rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab

kindlaks

maakohus

asjas

tehtavas

lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD

1. A.A. (avaldaja) esitas 11. augustil 2020 avalduse Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu

(korteriühistu, puudutatud isik) 3. augusti 2020. a kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks.

Korteriühistu esitas 19. novembril 2020 maakohtu menetluses taotluse, milles palus kohtul

määrata kuni menetluses tehtava lahendi jõustumiseni juhatuse asendusliikme korteriomandi-

ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 25 lg 1 ja 2 alusel või keelata korteriühistu üldkoosolekute

läbiviimise.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 26. novembri 2020. a määrusega korteriühistu taotluse esialgse

õiguskaitse rakendamiseks osaliselt ning keelas korteriühistul esialgse õiguskaitse korras

tsiviilasja menetluse ajaks korteriühistu juhatust ja juhatuse liikmete volitusi puudutavate

otsuste vastuvõtmise.

Esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui

esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja

olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene

teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 4771 lg-d 1 ja 2). KrtS § 29 lg 6 p 1

sätestab, et vajaduse korral peatab kohus menetluse ajaks vaidlustatud otsuse kehtivuse ja

keelab samasisulise otsuse vastuvõtmise. TsMS § 378 lg 1 p 3 järgi on hagi tagamise abinõuks

kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine.

Korteriühistu on avaldanud kohtule, et korteriühistu juhatuse volituste ebaselguse tõttu on vaja

valida juhatuse asendusliige või alternatiivselt keelata korteriühistul uute üldkoosolekute

läbiviimist. Maakohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud rakendada TsMS § 378 lg 1 p-

s 3 sätestatud abinõud ja keelata korteriühistul korteriühistu juhatust ja juhatuse liikmete

volitusi puudutavate otsuste vastuvõtmine. Üldkoosolekute pidamise keeld ei ole vajalik ega

proportsionaalne, sest see võib pärssida korteriühistu tegevust kogu kohtumenetluse ajaks.

Maakohus leidis 15. septembri 2020. a määruses, et korteriühistu esindusõiguslikuks

juhatuseks, kelle volitused kehtivad menetluse ajal, on 3. augustil 2020 valitud juhatus. Kui

kohtulahendiga tühistatakse otsus uue juhatuse valimise kohta, siis taastuvad endise juhatuse

volitused.

Korteriühistu avalduse kohaselt kavatseb tagasikutsutud juhatus viia läbi üldkoosoleku uue

juhatuse valimiseks. Maakohus nõustus korteriühistuga, et see tekitab ilmselt uusi vaidlusi ja

ebaselgusi juhatuse staatuses ja tegutsemise õiguses. Samuti võib olla selline üldkoosolek

kehtetu olukorras, kus kohtumenetluses on lahendamisel vaidlus korteriühistu juhatuse

volituste üle.

Maakohtu hinnangul on TsMS § 4771 lg 2 ja § 378 lg 1 p 3 kohaselt võimalik esialgse

õiguskaitse korras keelata korteriühistul juhatuse ja juhatuse liikmete volituste kohta otsuste

vastuvõtmise, selline meede on sobiv ja ei koorma korteriühistut ülemäära. Korteriühistul on

olemas käesoleval hetkel esindusõiguslik juhatus, kes saab tegutseda ja korraldada korteriühistu

tegevust vajalikul määral.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta korteriühistu taotlus rahuldamata või

alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks uues koosseisus. Avaldaja palub

jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus nõudnud korteriühistult riigilõivu tasumist esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

Korteriühistul puudub õigus esialgsele õiguskaitsele. Maakohus ei ole avaldaja seisukohta

korteriühistu esialgse õiguskaitse taotluse kohta küsinud.

Maakohus eiras KrtS § 29 lg 6 p-s 1 sätestatut, et vajaduse korral peatab kohus menetluse ajaks

vaidlustatud otsuse kehtivuse ja keelab samasisulise otsuse vastuvõtmise. Sättest tuleneb, et

neid meetmeid rakendatakse ainult ühiselt. Maakohus valis õigusnormist ainult ühe osa – keelas

samasisulise otsuse vastuvõtmise, kuid jättis vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamata. Tühist

otsust ei saa ka tagada. Tagada oleks saanud vaid vaidlustatud otsust.

Lisaks palub avaldaja määruskaebuses kaasata protsessi puudutatud isikutena kõik elamu

Tallinna mnt 32, Narvas korteriomanikud ning kõrvaldada protsessist korteriühistu lepinguline

esindaja Andrei Tšerednik.

4. Korteriühistu (lepingulise esindaja A. Tšeredniku vahendusel) vaidles määruskaebuse vastu,

palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda (II kd, tl 76–79).

5. C.C. esitas korteriühistu esindajana vastuse määruskaebusele, milles leidis, et määruskaebus

on põhjendatud (II kd, tl 89).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 659 ja

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab

korteriühistu taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotuse

ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja lõpplahendis.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis korteriühistu taotluse

osaliselt rahuldamata. Seega on maakohtu määrus selles osas TsMS § 466 lg 3 esimese lause

järgi jõustunud.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult puudutatud isiku taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks rahuldanud.

TsMS § 377 lg 2 järgi võib kohus hageja taotlusel sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole

rahaline nõue kostja vastu, esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja

kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda

võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 4771 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse

esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

Avaldaja on esitanud kohtule nõude, mis on suunatud korteriühistu otsuse kehtivuse

vaidlustamisele, seega on tegemist menetlusega, mida kohus algatab üksnes avalduse alusel.

TsMS § 4771 lg 3 järgi võib kohus juhul, kui menetluse saab algatada üksnes avalduse alusel,

esialgset õiguskaitset kohaldada ning esialgse õiguskaitse määruse tühistada või seda muuta

üksnes avalduse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega kohaldatakse esialgset õiguskaitset menetluses, mida algatatakse avalduse alusel, üksnes

avaldaja taotlusel. Puudutatud isik (korteriühistu) ei ole menetluses nõuet esitanud ning ei ole

seega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel õigustatud isikuks TsMS § 4771 lg 3 tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub praeguses menetluses puudutatud isiku õiguste kaitse

suhtes ka selline avalik huvi, mis annaks alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ilma

avaldajapoolse taotluseta.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlemise õigust ei anna korteriühistule ringkonnakohtu

hinnangul ka KrtS § 29 lg 6, mille järgi peatab kohus vajaduse korral menetluse

ajaks: 1) vaidlustatud

otsuse

kehtivuse

ja

keelab

samasisulise

otsuse

vastuvõtmise; 2) olemasoleva

juhatuse

liikme

ametiseisundi

kehtivuse

ja

määrab

korteriühistule juhatuse asendusliikme.

6. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et menetluses ei ole üheselt selge, kes

on praeguses menetluses korteriühistu esindamiseks õigustatud isik. Tsiviilasja materjalides on

A. Tšerednikule korteriühistu uue juhatuse poolt antud volikiri korteriühistu esindamiseks (II

kd, tl 9) ning vana juhatuse esindusõiguse kehtivuse ajal 27. juulil 2020 vana juhatuse ühe

liikme poolt C.C.le antud volikiri korteriühistu esindamiseks (I kd, tl 155). Ekslik on maakohtu

16. septembri 2020 kirjas väljendatud seisukoht, et C.C.le on antud volikiri juhatuse liikme B.B.

esindamiseks (II kd, tl 10). Volikirja sõnastusest tulenevalt on see antud korteriühistu

esindamiseks.

Avaldaja taotlused elamu kõikide elanike menetlusse kaasamiseks ning A. Tšeredniku

menetlusest kõrvaldamiseks lahendab maakohus asja sisulisel lahendamisel.

7. Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana

üldisest menetluskulude jaotusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke