2-20-7978/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7978

Kohtuasi

XX võlgade ümberkujundamise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.juuni 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

advokaat Tatjana Dobolina (e-post:XXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad/vastustajad):

OK Incure OÜ (endine võlausaldaja TF Bank AB)

(registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee 16, 10617

Tallinn), lepinguline esindaja Anu Volmer (e-post:XXX)

IPF Digital Estonia OÜ (registrikood 11034137, aadress

Lõõtsa tn 5, 11415 Tallinn)

Bondora AS (mh Bondora Servicer OÜ õigusjärglane)

(registrikood 11483929, aadress A. H. Tammsaare tee 47,

11316 Tallinn)

AS Inbank (registrikood 12001988, aadress Niine tn 11,

10414 Tallinn)

Bigbank AS (registrikood 10183757, aadress Riia tn 2,

51004, Tartu linn)

VLK Trading OÜ (registrikood 14298954, aadress

Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn)

Kodumaa Laenud OÜ (registrikood 14259285, aadress

Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn), seaduslik esindaja KA (e-

post:XXX)

2-20-7978

Krediidikaitse Grupp OÜ (endine võlausaldaja Credit

Invest OÜ) (registrikood 11693223, aadress Ahtri tn 6,

10151 Tallinn)

OÜ Kodukolde Kinnisvara (registrikood 11350915,

aadress Jõerahu tn 9, 61411, Tartu linn), seaduslik esindaja

ÜJ (e-post:XXX)

Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964, aadress

Pärnu mnt 160h, 13418 Tallinn)

Eesti Inkasso OÜ (endine võlausaldaja BestCredit OÜ)

(registrikood 12438291, aadress Tartu mnt 25-21, 10117

Tallinn)

Crowdestate Collateral Agent OÜ (registrikood 12952326,

aadress Müürivahe tn 17-2, 10140 Tallinn)

AS Finora Capital (registrikood 12324050, aadress Tartu

mnt 10, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Krista

Raudsepp (e-post:XXX)

Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood 90000245,

aadress Oru tn 21, 71003 Viljandi linn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.juuni 2020.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid

muuta määruse õiguslikke põhjendusi.

2. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-20-7978

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja/võlgnik) esitas 02.juunil 2020.a Harju Maakohtule võlgade ümberkujundamise

avalduse, millega palus algatada võlgade ümberkujundamise menetlus ja peatada

täitemenetluse täiteasjas 014/2020/623.

2. Avalduse kohaselt on võlgniku makseraskused tekkinud seonduvalt töö kaotusega 2019.a

detsembris, haiglaravil viibimisega 2020.a jaanuaris ja abikaasa surmaga 27.märtsil 2020.a.

Võlgnik otsib tööd ning võimalusi oma kohustuste täitmiseks, kuid antud hetkel ei ole

võlausaldajad talle vastu tulnud. Võlgnik on kohtuväliselt pöördunud võlanõustaja poole, mida

palub käsitleda vajaliku sammu astumisena võla ümberkujundamiseks kohtuväliselt.

Selgituseks maksejõuetuse edasise vältimise kohta pärast ümberkujundamiskava kinnitamist on

võlgnik märkinud tööle asumist, vajadusel lisatöö hankimist, enda kvalifikatsiooni tõstmist ja

kulude vähendamist. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat last. Võlgnik on lõpetanud 2000 aastal

Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimise eriala diplomiõppes. Võlgniku varasem töökogemus on:

M OÜ juhataja 2 aastat, töösuhe lõppes firma müümisega; S AS juhiabi 5 aastat, töösuhe lõppes

firma pankrotiga; H OÜ juhataja 4 aastat, töösuhe lõppes firma pankrotiga. Võlgniku suhtes on

algatatud kaks täitemenetlust (nõuete suurused 3350,52 eurot ja 5402,64 eurot).

3. Avalduse lisaks oleva võlgade ümberkujundamise kava kohaselt moodustavad

sissenõutavaks muutunud kohustused kokku 936 013,02 eurot. Võlgnik soovib võla tasumise

perioodi pikendada 120 kuu võrra kuni 31.detsembrini 2030.a ja võlgade vähendamist 95%

ulatuses.

4. Avalduse lisade ja füüsilise isiku menetlusabi taotluse kohaselt puudub võlgnikul vara, AS

SEB Pank arvelduskonto jääk on 0,03 eurot. Võlgniku omandis olev H osa väärtus on 0 eurot

(omakapital negatiivne). Võlgniku sissetulekuks 1100 eurot, alates juunist 2020.a 600 eurot.

Võlgniku ja tema ülalpeetavate jooksvad püsikulutused ühe kuu kohta on 1100 eurot,

lisanduvad kulud laste koolikohustuse täitmisele summas 50 eurot. Avaldaja kannab

eelnimetatud kulud üksi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 04.juuni 2020.a määrusega võlgade ümberkujundamise avaldust

menetlusse võtmast.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab VÕVS § 17 lg 2 p 1, et kohus võib jätta

võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas

võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse

esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade

ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest.

7. Kohtu hinnangul ei nähtu avaldusest ja selle lisadest, et avaldaja oleks suuteline

ümberkujundamiskava täitma. Ümberkujundamiskava järgi tuleks võlgnevused tasuda 120 kuu

(10 aasta) jooksul ning seejuures soovib võlgnik võlgade vähendamist 95% ulatuses. Võlgniku

sissetulek on alates juunikuust 600 eurot kuus ning võlgniku ülalpidamisel on kaks

koolikohustust täitvat last.

2-20-7978

8. Menetlusabi saamiseks esitatud avaldaja ja tema perekonnaliikmete isikliku ning

majandusliku seisundi teatisest nähtub, et avaldaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete

vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta on 1100 eurot (eluasemekulud 500 eurot,

transpordikulud 100 eurot, kulutused toidule 500 eurot), mis ületab avaldaja sissetulekut pea

kahekordselt. Lisaks on ilmne, et täiendavalt nimetatud kuludele tuleb osta ka riideid/jalanõusid

jmt. Arvestades võlgniku veelgi vähenenud sissetulekut (varasema 1100 euro asemel 600 eurot)

ja ainuüksi võlgniku ning tema pereliikmete igakuiseid kulusid, ei ole võlgnikul võimalik oma

sissetulekust

14-le

võlausaldajale

igakuiselt

võlgnevust

tasuda

ka

võlgade

ümberkujundamiskavas märgitud osamaksetena. Avaldaja ei ole esile toonud, et ta oleks enda

poolt väljapakutud summades hakanud võlga vähendama ja see on talle jõukohane. Võlgniku

pangakonto jääk on 0,03 eurot seisuga 10.mai 2020.a. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik

taotleb menetlusabi avalduse esitamisel tasutava riigilõivu 10 eurot maksmiseks. Öeldu viitab

samuti sellele, et võlgnik ei ole reaalselt suuteline ümberkujundamiskava täitma ega kandma

ootamatult tekkida võivaid lisakulusid.

9. Nendel asjaoludel leidis kohus, et võlgnik ei ole suuteline ümberkujundamiskava täitma.

Sellest tulenevalt ei ole kohus kontrollinud avalduse vastavust seaduses sätestatud

vorminõuetele ega lahenda sisuliselt ka avaldaja menetlusabi taotlust ja taotlust täitemenetluse

peatamiseks.

10. Täiendavalt märkis kohus, et käesoleva menetluse läbiviimine ei oleks ilmselt otstarbekas

ka siis, kui täidetud oleks tingimused avalduse menetlusse võtmiseks, sest võlgniku huvide

kõrval tuleb arvestada ka võlausaldajate huvidega. Kohaseks õiguskaitsevahendiks võiks olla

võlgniku pankrotiavalduse esitamine.

Määruskaebus

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avalduse

menetlusse võtta.

12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus diskretsioone piire sellega, et asus

avalduse

menetlusse

võtmisel

andma

hinnangut

sellele,

kas

pakutud

võlgade

ümberkujundamiskava on kooskõlas võlausaldajate huvidega. Seega asus kohus sisuliselt

hindama tõendeid, märkides sealjuures, et kohus ei ole kontrollinud avalduse vastavust

seaduses sätestatud vorminõuetele. Seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid

piiranguid ning kohtupraktikast tulenevalt on leitud, et kui võlausaldaja nõue on sisuliselt

tagamata, siis võib ka nõude suures ulatuses vähendamine olla põhjendatud. Mitme meetme

ü heaegset lubatavust on jaatatud ka Riigikohtu praktikas. Võlausaldaja seisukoht tuleb välja

selgitada menetluse käigus, mitte teha avalduse menetluse vastuvõtmise otsustamisel kohtu

poolt ennatlikke järeldusi.

13. Avaldaja on seisukohal, et kohus on määrus tehes sisuliselt otsustanud võlgadest

vabastamise lõpptulemuse, võtmata sealjuures avaldust menetlussegi. Võlgniku makseraskused

on ületatavad ning pankrotimenetluseks puudub alus. Kohus tegi eksitava järelduse, et kuna

avaldaja ei tasunud 10 eurot riigilõivu, siis ei suuda ta täita ka ümberkujundamiskava. Antud

seisukoht ei arvesta aga elulisi asjaolusid, nimelt avalduse esitamisel ajal oli avaldaja suhtes

algatatud täitemenetluse raames isiklik arvelduskonto arestitud, mistõttu ei saanud avaldaja

oma kontot käsutada. Avalduse eesmärgiks on muuhulgas ka käimasolevate täitemenetluste

peatamine. Võlgniku pakutud ümberkujundamiskava on realistlik. Võlgnikul on võimalik oma

kulutusi kärpida ning arvestades võlgniku töökogemust, vanust ning haridust ei ole hästi

2-20-7978

tasustava töö leidmine võimatu. Võlgnik on ajutisi makseraskusi põhjendanud, kuid leiab, et

nende ületamine on lähitulevikus realistlik.

Menetlusosaliste seisukohad

14. Võlausaldaja OK Incure OÜ teatas, et ei nõustu kavas märgitud summaga. Nõue on seisuga

29.juuli 2020.a kokku 1832,89 eurot. Antud olukorras ei ole võimalik vältida võlgade

ümberkujundamisega pankrotimenetlust, kuivõrd võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning avaldus menetlusse võtmata. On ebatõenäoline, et

võlgnik on suuteline oma kohustusi võlausaldajate ees täitma.

15. Võlausaldaja Kodukolde Kinnisvara OÜ teatas, et ei soovi kohtuasjas sissenõudjana

osaleda. Vastuväited seoses avaldaja võlgade ümberkujundamisega/pankrotiga puuduvad.

16. Võlausaldaja Kodumaa Laenud OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgniku

avaldusest nähtub üheselt, et ta elab pea kahekordselt üle oma rahalise võimekuse juba ilma

võlausaldajatele võlgnevuse makseid tegemata. Võlgnik ei märkinud kohtule esitatud

andmetes, et on abikaasa üleelanud pärija ega avaldanud eeldatava pärandvara seisu. Võlgnik

ei ole mitte kordagi võlausaldajaga kontakteerunud ja seega on vale võlgniku võide, et

võlausaldaja ei ole temale vastu tulnud. Võlgnik on hoopis hoidunud võlausaldajaga kontaktist.

Võlgnik ei ole tasunud võlgnevusest ühtegi eurot, et näidata üles tahet võlgnevust vähendada.

Kohaseks õiguskaitsevahendiks võiks olla pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt.

17. Võlausaldaja Finora Capital OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuses on võlgnik elukohaks märkinud XXX, mille

puhul on tegu küllaltki suure eramuga, mille üüriraha ei saa olla väike. Jääb selgusetuks, milliste

vahendite arvelt võlgnik omale maja rendib. Ei ole välistatud, et võlgnik teenib tulu varjatult.

Võlgnik on töötanud vaid ettevõtete juhina, millede tegevused on ebaõnnestunud. Võlgnik on

elanud pillavat eluviisi, mida kinnitab arvelduskonto analüüs. Käesoleval juhul tuleks läbi viia

hoopis pankrotimenetlus.

18. Menetluse edasine käik

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna määruse resolutsiooni tühistamiseks alust. Tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 2¹ muudab

ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale

määrusele. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja

§-le 659 jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas,

milles vaidlustatud määrust ei muuda ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 neid

ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

21. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga osaliselt selles, et maakohus on avalduse

menetlusse võtmata jätmisel ületanud diskretsioonipiire, mis ei anna siiski alust vaidlustatud

määruse

tühistamiseks,

kuna

maakohtu

vea

saab

ringkonnakohus

parandada

määruskaebusmenetluses.

2-20-7978

22. Maakohus tugines VÕVS § 17 lg 2 p-le 1, mis võimaldab jätta avalduse menetlusse

võtmata, kui kohtu hinnangul on võlgniku väljapakutud võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamine või täitmine ebatõenäoline. Kuigi võlausaldajate arvamuse ärakuulamine enne

avalduse menetlusse võtmist on lubatav VÕVS § 15 lg 1 alusel, ei tulene VÕVS §-st 17

iseseisva keeldumise alusena asjaolu, et ümberkujundamiskava ei arvesta võlausaldajate

huvidega. Võlausaldajate ja võlgniku huve kaaludes otsustab kohus kava kinnitamise või

kinnitamata jätmise (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.aprilli 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas

nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse õiguslikest põhjendustest

välja jätta seisukoht selle kohta, et võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ei oleks

ilmselt otstarbekas ka siis, kui täidetud oleks tingimused avalduse menetlusse võtmiseks, sest

võlgniku huvide kõrval tuleb arvestada ka võlausaldajate huvidega.

23. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheitega, et maakohus on sisuliselt otsustanud

lõpptulemuse, võtmata avaldust menetlussegi. Kohtul on VÕVS § 17 lg-s 1 sätestatud

absoluutsete ja lg-s 2 sätestatud täiendavate aluste olemasolul õigus keelduda võlgade

ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest. VÕVS § 17 lg 2 p 1 tulenevalt võis

maakohus otsustuda avaldust mitte menetleda, eeldusel, et avaldaja väljapakutud võlgade

ümberkujundamiskava täitmine on ebatõenäoline.

24. Maakohus ei keeldunud avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldajal ei olnud

riigilõivu tasumiseks rahalisi vahendeid, nagu määruskaebuse esitaja ekslikult aru saanud on.

Maakohus tugines avaldaja poolt esitatud menetlusabi taotluses toodud andmetele ning tegi

nende põhjal õiged järeldused kava täitmise võimatuse osas. Avaldaja on ise maakohtule

esitanud andmed, et tema sissetulekud vähenevad alates 2020.a juunist 1100 eurolt 600 eurole

(II kd, tlk 99 pöördel), igakuiste püsikulutuste hulk on 1150 eurot ning neid kannab avaldaja

ainuisikuliselt (II kd, tlk 100 ja 100 pöördel). Eelnevast tulenevalt ei ole ainuüksi avaldaja

vähenenud sissetulekut ning igakuiseid püsikulutusi arvestades võimalik järeldada, et ta suudab

ümberkujundamiskavas märgitud osamakseid tasuda. Märgitud seisukohta ei muuda

ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et määruskaebusmenetluses teatas võlausaldaja

Kodukolde Kinnisvara OÜ oma otsusest sissenõudjana mitte osaleda. Kuigi selle tulemusena

võib avaldaja võlgade hulk väheneda, ei ole tema sissetulekud ikkagi piisavad isegi selleks, et

oma igakuiseid püsikulutusi katta.

25. Õige on ka see maakohtu järeldust, et avaldaja püsikulutustele lisanduvad ilmselt

täiendavad kulud riietele ja jalanõudele. Kuigi maakohus on nõudnud andmete täpsustamist (II

kd, tlk 108 pöördel), ei ole avaldaja kohtule midagi vastanud. Avaldaja ei ole maakohtu eeldust

määruskaebusega ka ümber lükanud. Samuti ei ole avaldaja määruskaebusmenetluse jooksul

vaidlustanud võlausaldaja Finora Capital OÜ väidet, et avaldaja uue elukoha üürimaksed ei saa

olla väiksed. Kuigi avaldaja ja tema perekonnaliikmete tegelike kulutuste suurus on jäänudki

ebaselgeks, puudub ringkonnakohtul alus lähtuda sellest, et avaldajal on kulutuste kärpimine

võimalik, kuivõrd see väide on põhistamata. TsMS § 662 lg-st 4 tulenevalt võis avaldaja

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

26. Määruskaebuses on avaldaja võlgade ümberkujundamiskava täitmist pidanud realistlikuks

põhjusel, et tema senist töökogemust, vanust ja haridust arvestades ei ole hästi tasustatava töö

leidmine võimatu. Ringkonnakohtul puudub alus ka selle väitega arvestamiseks. Maakohtule

avalduse esitamisest arvates on avaldajal olnud piisavalt aega (üle poole aasta) nii tulusa töö

otsimiseks kui ka leidmiseks. Oma sissetulekute hulga suurendamine oligi põhiline, mida

avaldajal määruskaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks teha tuli. Võttes arvesse, et

avaldaja ei ole sellekohaseid tõendeid ringkonnakohtule esitanud, ei ole ta suutnud ustutavaks

teha seda, et maakohtule esitatud ümberkujundamiskava täitmine on tõenäoline.

2-20-7978

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

27. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

määruskaebuse esitaja kanda. Käesoleva määrus on edasikaevatav tulenevalt VÕVS § 17 lg-st

4 ja TsMS § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/