2-20-15753/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Anu Talu

Egert Übner

Tsiviilasja number

2-20-15753

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2021, Pärnu

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagiavaldus

XX ja YY vastu ühisvara jagamiseks ja tahteavalduste

asendamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(registrikood 70000349; asukoht: Lõõtsa tn 8a, Lasnamäe

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) volitatud esindaja Marju

Vahing-Mõttus

Kostjad:

1. XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx);

2. YY (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht:xxx).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XX ja YY poolt 27.01.2021 ning Eesti Vabariigi (Maksu ja Tollimati kadu)

volitatud esindaja poolt 28.01.2021 allkirjastatud järgmise sisuga kompromiss:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et kompromiss tsiviilasjas nr 2-20-15753 on poolte vahel

sõlmitud eelkõige menetluse otstarbekuse kaalutlusel ja õigusrahu saavutamise eesmärgil.

Kompromissi sõlmides ei võta pooled omaks teise poole väiteid tsiviilasjas nr 2-20-

15753.

1.2. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-15753 jäävad nende endi

kanda ja pooled ei nõua üksteiselt menetluskulude hüvitamist.

1.3. Kostjad annavad nõusoleku Pärnu Maakohtu 29.10.2020 kohtumääruse alusel Maksu- ja

Tolliameti poolt hagi tagamiseks tasutud tagatise summas 6 821,19 eurot tagastamiseks

Maksu- ja Tolliametile pärast tsiviilasjas nr 2-20-15753 kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumist. Kostjad kinnitavad, et neil puuduvad Maksu- ja Tolliameti

vastu tsiviilasjast nr 2-20-15753 tulenevalt mistahes nõuded.

1.4. Kompromiss on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-15753.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millise alusel kanti 18.11.2020 kinnistusraamatusse YYle (Y, ik xxxxxxxxxxx) kuuluvale

kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxx) III jakku keelumärge kinnisasja

käsutamise keelamiseks Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet (rg-kood 70000349)) kasuks.

Tsiviilasi nr 2-20-15753

4. Menetluskulud jätta poolte kokkuleppel nende endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude

puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid

välja ei mõista.

5. Kohtumääruse jõustumisel edastada kohtumäärus keelumärke kustutamiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Menetluse lõpetamise määrusele võib pool esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Pärnu Maakohtu kaudu 3 kalendripäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 433 lg

1, § 661 lg 1 ja 4). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS

§ 59 lg 14). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist

saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab,

loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS

§ 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 27.10.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse

XX ja YY vastu. Hageja palub Pärnu Maakohtul jagada kostjate ühisvara. Maksukohustuslaste

registri andmetel on 27.10.2020 seisuga kostja 1 maksuvõlg 136 423,75 eurot. Kostja 1 maksuvõlg

koosneb 07.08.2018 vastutusotsusega nr xx-x/xxxxx-xx tasumisele määratud, ent tasumata

maksukohustustest summas 136 423,75 eurot. Vastutusotsus on kehtiv, jõustunud ning täitmiseks

kohustuslik ja vastutusotsustest kui täitedokumentidest tulenevad nõuded on sissenõutavad.

Maksuhaldur algatas kostja 1 suhtes täitemenetluse 18.09.2018, kui arestis kostja 1 pangakontod,

kuid kostja 1 maksuvõla katteks ei ole toimunud ühtegi laekumist. Kostjal 1 puudub lahusvara, mille

arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Kostja 1 ning kostja 2 on abielus alates xx xx

xxxx. Kostja 1 ja kostja 2 on xx xx xxxx sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt on kostja 1

lahusvaraks ärihingutes osalused ja aktsiad. Muu vara osas on abieluvaralepingu kohaselt kostja 1

ja kostja 2 varasuhteks varaühisus. Kostjale 2 kuulub kinnistu registriosa number xxxxxxx,

asukohaga xxx. Kostja 2 on kinnistu registriosa number xxxxxxx omanikuna registrisse kantud xx

xx xxxx ehk kostja 1 ning kostja 2 abielu kestel. Kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka

olenemata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üksnes kostja 2. Kinnistu väärtuseks

võib olla ligikaudu 14 694,18 eurot. Kinnistu on koormatud Swedbank AS-i hüpoteegiga summas

91 000 krooni (ligikaudu 5815,96 eurot). Hageja taotleb kostjatele ühisvarana kuuluva kinnistu

registriosa number xxxxxxx ühisomandi lõpetamist, nimetatud kinnistu müümist avalikul

enampakkumisel (täitemenetluse raames) ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades.

Hageja taotleb, et käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtuotsus asendaks kostjate nõusolekuid

asjakohaste kannete muutmiseks.

Tsiviilasi nr 2-20-15753

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub arestida hagi tagamise

korras kostjate ühisomandisse kuuluv kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx (asukohaga xxx) ning

kanda kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx III jakku sellekohane käsutamise keelumärge Eesti

Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Hageja palub hagi tagamise korral edastada hagi

tagamise määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks.

Samuti palub hageja lükata hagi tagamise määruse kostjatele kättetoimetamine edasi kuni

käsutamise keelumärke kandmiseni kinnistusraamatusse.

3. Kohtu nõudel hageja tasus tagatise 6821,19 eurot ning täpsustas oma nõuet. Hageja palub lõpetada

kostjate ühisomand kinnistu registriosa number xxxxxxx (asukohaga xxx) suhtes müües nimetatud

kinnistu avalikul enampakkumisel; kinnistu müügist laekunud rahast täita esmajärjekorras kostjate

solidaarkohustus AS-i Swedbank ees; jagada kinnistu müügist pärast solidaarkohustuse täitmisest

üle jääv raha kostjate vahel võrdsetes osades; Kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja

I kohustus hageja ees; lugeda kostjate nõusolekud asendatuks asjas tehtava kohtuotsusega; lugeda

kostjate nõusolek kinnistusraamatus kinnistu osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks

kohtuotsusega ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.

4. Pärnu Maakohus 13.11.2020 määrusega võttis hagi menetlusse ühisvara jagamise nõudes ning

keeldus menetlusse võtmast tahteavalduste asendamise nõudes. Kohus rahuldas hagi tagamise

taotluse, arestis ja seadis hageja kasuks käsutamise keelumärke kinnistule asukohaga xxx (Tartu

Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxxx).

5. Kostjad esitasid 11.12.2020 vastuse hagile. Kostjad hagi õigeks ei võtnud. Kostjate põhiline

vastuväide on, et kuigi kostjale II kinke alusel saadud hoonete juurde on kinnisomand tekkinud

ostueesõigusega erastamise teel abielu jooksul, ei ole tegemist ühisvaraga. Kostjad esitasid

dokumendid, millisest nähtub, et maa ostu-müügihind loeti tasutuks MaaRS § 223 lg 9 alusel kostja

II ja menetlusvälise isiku ühise alaealise lapse olemasoluga.

6. Pooled esitasid 28.01.2021 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, millises pooled leppisid

kokku, et kompromiss tsiviilasjas nr 2-20-15753 on poolte vahel sõlmitud eelkõige menetluse

otstarbekuse kaalutlusel ja õigusrahu saavutamise eesmärgil. Kompromissi sõlmides ei võta pooled

omaks teise poole väiteid tsiviilasjas nr 2-20-15753 (p 1). Menetluskulud jäävad nende endi kanda

ja pooled ei nõua üksteiselt menetluskulude hüvitamist (p 2). Kostjad annavad nõusoleku Pärnu

Maakohtu 29.10.2020 kohtumääruse alusel Maksu- ja Tolliameti poolt hagi tagamiseks tasutud

tagatise summas 6821,19 eurot tagastamiseks Maksu- ja Tolliametile pärast kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumist. Kostjad kinnitavad, et neil puuduvad Maksu- ja Tolliameti vastu

tsiviilasjast nr 2-20-15753 tulenevalt mistahes nõuded (p 3). Pooled on kokku leppinud ning paluvad

kustutada hagi tagamise abinõuna Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu kasuks III jakku

18.11.2020 kantud keelumärge kinnistult registriosa numbriga xxxxxxx (asukohaga xxx). Pooled

paluvad

kohtul

edastada

kompromissi

kinnitav

jõustunud

kohtumäärus

eeltoodud

kinnistamisavalduse

alusel

kinnistusraamatusse

kande

tegemiseks

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonnale (p 4). Pooled lepivad TsMS § 64 lg-st 2 ja § 661 lg-st 4 lähtudes kokku, et

lühendavad Pärnu Maakohtu poolt tehtava kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise

tähtaega kolme (3) kalendripäevani arvates kohtumääruse poolte poolt kättesaamisest (p 5). Pooled

kinnitavad, et nad on teadlikud asja TsMS § 430 lg 1 alusel kompromissiga lõpetamise tagajärgedest

(TsMS § 432) ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist

vastavalt kompromissis toodud tingimustele (p 6). Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja

menetlus lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata (p 7).

Kompromiss on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele (p 8). Kompromissi

allkirjastamisel kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja

nendega nõus (p 9).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad lõpetada

menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohtu hinnangul 28.01.2021 esitatud kompromiss

Tsiviilasi nr 2-20-15753

on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab

poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus selgitab, et kohtumäärusega kinnitatavad kokkulepped on punktid 1, 2 ja 8. Kuna hageja ei

ole kompromissis märkinud tagatise tagastamiseks vajalikke andmeid (kellele, millisele kontole

jne), kinnitab kohus mööndusega punktis 3 kostjate antud nõusoleku ja kinnituse. Punktides 4, 5 ja

7 sätestatud kokkulepped on menetluslikud taotlused ning punktis 6 ja 9 menetluslikud kinnitused,

millised ei ole seotud haginõudega ega ole seetõttu ka kompromissitingimusteks. Märgitust

tuleneval kinnitab kohus kompromissitingimustena punktid 1, 2, 3 ja 8, millised on määruses

vastavalt järjekorrale punktid 1.1., 1.2., 1.3. ja 1.4. Hagejal tuleb tasutud tagatise tagasisaamiseks

esitada kohtule taotlus, millisest nähtuvad andmed kuhu tagatis tagastada.

8. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Pooled on kompromissi puntis 6

avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.

9. TsMS § 445 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab

kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on

lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ning kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu

tühistamist. Kohus tõlgendab punktis 4 sätestatud poolte kokkulepet taotlusena tühistada

kohtulahendi täitmiseks seatud tagamise abinõu.

10. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetlusosaliste

menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse

kindlaksmääramiseks.

11. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele punktis 5 saab kohtumääruse

peale, millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 3 kalendripäeva jooksul arvates

kohtumääruse poolte poolt kättesaamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik