3-20-2515/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2515

Haldusasi

Maksu-

ja

Tolliameti

taotlus

täitmist

tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Hannele Hummel

Puudutatud isik – XX, volitatud esindaja v.adv Rait

Kaarma

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2020. a

määrus haldusasjas nr 3-20-2515 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265

lg 5; maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas MKS § 1361 lg 1 alusel 15.12.2020 (täiendatud

18.12.2020) Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes luba seada XX omandis olevale kinnisasjale aadressil XXX, Tallinn

(registriosa nr XXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 43 912,43 eurot.

Taotluse esitamisega halduskohtule algatas maksuhaldur XX suhtes MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja

§ 96 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. XX võib solidaarselt

vastutada MTA 31.03.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/049146-24 täiendavalt tasumisele

määratud, deklareeritud ja tasumata jäetud Y OÜ maksukohustuste ning intressi tasumise eest.

Äriühingu maksuvõlg 15.12.2020 seisuga on 39 320,43 eurot, millest põhivõlg on 32 140,33

eurot ja intress 7180,10 eurot. Põhivõlg koosneb 31.03.2020 maksuotsusega äriühingule

3-20-2515

2(8)

täiendavalt määratud, kuid tasumata maksusummast 19 292,46 eurot ning lisaks on äriühingul

tasumata perioodidel mai–juuni 2019 ja august 2019–mai 2020 deklareeritud maksusummad

12 847,87 eurot.

MTA kohustas 31.03.2020 maksuotsusega Y OÜ-d tasuma 21 722,31 eurot (s.o tööjõumaksud

678,85 eurot, käibemaks 9462,60 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 11

580,86 eurot). Maksuhaldur kontrollis äriühingu maksude arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust perioodil veebruar–aprill 2019.

Maksuhaldur tuvastas, et äriühingu töötajale on töötasuväljamaksed deklareeritud väiksemates

summades, kui need tegelikkuses olid, ning 2019. a jaanuarikuu töötasu, mis on välja makstud

veebruaris, on deklareerimata.

Äriühingul ei olnud õigust maha arvata sisendkäibemaksu 9462,60 euro ulatuses. Äriühing on

teadlikult deklareerinud sisendkäibemaksuna ebaõiged andmed, omamata deklareeritud summa

ulatuses algdokumente.

Y OÜ tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 46 323,42 euro ulatuses. Äriühingu

pangakontolt on välja võetud sularaha 13 165 eurot, mille kohta puuduvad nõuetele vastavad

algdokumendid. Esitatud kassa väljamineku orderid ei anna ülevaadet kassaarvestusest ja

tehingud ei ole kontrollitavad. Äriühing ei ole esitanud pearaamatu väljavõtet ega detailset

kassaarvestust. Y OÜ pangakontolt on tehtud väljamakseid juhatuse liikmetega seotud

äriühingutele S OÜ, W OÜ ja Q OÜ kokku 23 222,85 eurot, mille kohta puuduvad nõuetele

vastavad algdokumendid. Kuivõrd Y OÜ juhatuse liige XX oli juhatuse liige ka Q OÜ-s ning

teine Y OÜ juhatuse liige samal ajal juhatuse liige S OÜ-s ja W OÜ-s, võimaldas see juhatuse

liikmete kaudu seotud äriühingute vahel vormistada mistahes tegelikkuses mittetoimunud

tehinguid ja liigutada raha juhatuse liikmetega seotud ettevõtete vahel, maksukohustust

vältides. Y OÜ pangakontolt on kontrolliperioodil tehtud veel väljamakseid kokku 9935,57

eurot, tasudes ostude/kulutuste eest pangakaardiga, mille kohta puuduvad algdokumendid.

Samuti ei ole antud teavet, kuidas on need kulutused seotud äriühingu ettevõtlusega. Seega oli

äriühingul kohustus raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaksu 11 580,86

eurot.

Y OÜ on perioodil mai–juuni 2019 ja august 2019–mai 2020 deklareerinud, kuid jätnud

tasumata maksukohustusi kokku 12 847,87 eurot, millele lisandub intress. Lisaks on äriühingul

tasumata intressinõue nr 13-3/320099 565 eurot.

MTA 31.03.2020 maksuotsusega määratud maksukohustused, mis on äriühingu poolt jäetud

tasumata, on tekkinud XX juhatuse liikmeks oleku perioodil (XX oli juhatuse liikmeks

21.11.2017–03.07.2020). XX korraldas äriühingu juhatuse liikmena teadlikult äriühingu

majandustegevust viisil, mille tulemusel kajastati äriühingu maksuarvestuses perioodil

veebruar–aprill 2019 valeandmeid ning tekitati seeläbi äriühingule maksuvõlg, mille

sissenõudmine äriühingult on osutunud võimatuks. Samuti on XX juhatuse liikmeks oleku

perioodil tekkinud äriühingu poolt deklareeritud maksusummade tasumata jätmisest maksuvõlg

12 847,87 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Y OÜ maksuvõlg on tekkinud XX

süülise tegevusena. Seetõttu on põhjendatud XX-lt sisse nõuda ka nimetatud põhimaksuvõlalt

arvestatud intress.

Y OÜ esitas 29.04.2020 maksuotsuse peale vaide maksuotsuse osaliseks kehtetuks

tunnistamiseks ning palus vähendada tulumaksu 11 508,86 euro võrra. Seejuures oli vaide

esitaja nõus maksuotsusega määratud tööjõumaksudega ja käibemaksuga ning avaldas vaides

soovi ajatada maksuvõlg 48 kuu peale. MTA 11.05.2020 vaideotsusega nr 6-1/4627-210 jäeti

vaie rahuldamata. XX kutsuti 03.07.2020 Y OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi ning uueks

3-20-2515

3(8)

juhatuse liikmeks sai variisiku tunnustega ZZ, kellel on seos 21 äriühinguga, neist 11 on

maksuvõlaga. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse ja äriühingu maksuvõla

tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt

Y OÜ-ga.

XX-l puudub igakuine kindel sissetulek. Viimase tulumaksuga maksustatava väljamakse on

XX saanud N OÜ-st 2020. a novembrikuus, kuid enne seda on viimane väljamakse saadud

2017. a augustikuus summas 500 eurot Q OÜ-st. Muud tulud maksuhaldurile teadaolevalt XX-

l puuduvad. Seega ei ole kavandatava vastutusotsusega määratavat kohustust XX-l võimalik

täita igakuise sissetuleku arvelt. Haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub XX haldusakti

sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) talle kuuluvat vara. See

järeldus tuleneb XX eelnevast käitumisest Y OÜ majandustegevuse korraldamisel. Seda

seisukohta toetab asjaolu, et pärast vaideotsuse rahuldamata jätmist võõrandas XX äriühingu

variisiku tunnustega isikule. Sellise tegevuse eesmärgiks võib olla hoida kõrvale

maksukohustuste täitmisest. Eeltoodu näitab XX suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse.

Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole XX-l ühtegi väärtpaberikontot. Maanteeameti

liiklusregistri andmetest lähtuvalt ei kuulu XX-le väikelaevu, kuid kuulub kolm sõidukit: 1)

Subaru Impreza (registreerimismärk PPPPPP, ehitusaasta 1994); 2) Volkswagen Passat Variant

(registreerimismärk VVVVVV, ehitusaasta 2006); 3) Opel Calibra (registreerimismärk

XXXXXX, ehitusaasta 1993). Sõidukitele on seatud keelumärked. Arvestades sõidukite vanust

ja seatud keelumärkeid, ei taotle maksuhaldur XX nimel olevatele sõidukitele käsutamise

keelumärgete seadmist. Kinnistusraamatust nähtub, et XX-le kuulub kinnisasi registriosa

numbriga XXXXXXX (elamumaa 100%, asukohaga Harjumaa, Tallinn, Mustamäe linnaosa,

XXX). XX-le kuulub kinnisasjast 470/56721 mõttelist osa ning eriomandi ese eluruum nr 30,

mille üldpind on 47 m2. Nimetatud registriosale on seatud kaks hüpoteeki AS LHV Pank kasuks

kokku 78 547,42 euro ulatuses. XX-le kuuluvale kinnisasjale on seatud 30.06.2020 keelumärge

kinnisasja käsutamise keelamiseks AS Espak ja kohtutäitur Risto Sepa kasuks. Kohtutäitur R.

Sepp ja sissenõudja AS Espak andsid MTA-le nõusoleku XX-le kuuluvale kinnisasjale

registriosa numbriga XXXXXXX kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 43 912,43 eurot.

Tutvunud

kinnisvaraportaalis

www.kv.ee

samas

piirkonnas

asuvate

eluruumide

müügihindadega, on maksuhaldur seisukohal, et kõne all oleva kinnisasja hinnanguline väärtus

on 81 968 eurot. Tegemist on ligikaudse väärtusega, kuivõrd kinnisasja seisund ei ole

maksuhaldurile teada.

Maksusumma määramise aegumistähtajad ei ole möödunud. Samuti ei esine MKS § 96 lg-s 6

nimetatud aluseid ning äriühing ei ole registrist kustutatud. Kuna maksuvõla sundtäitmine ei

ole andnud positiivset tulemit enam kui kolmekuulise perioodi jooksul, on täidetud MKS § 96

lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja

kasutamist ega käsutamist. MTA peab vajalikuks hüpoteegi seadmist kogusummas 43 912,43

eurot (39 320,43 eurot maksuhalduri nõue + 2592 eurot kohtutäituri tasu + 2000 eurot

täitmiskulude katteks).

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.12.2020 määrusega MTA taotluse ning andis loa

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 43 912,43

eurot XX-le kuuluvale kinnisasjale aadressil XXX, Tallinn.

Maksuhaldur on algatanud XX vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud

taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1).

MTA 30.03.2020 maksuotsusega on tuvastatud Y OÜ maksuvõlg maksustamisperioodi

veebruar–aprill 2019 osas 21 722,31 euro ulatuses. Seisuga 15.12.2020 on nimetatud

maksuotsusega määratud maksukohustuse võlasaldo 19 292,46 eurot. Lisaks on äriühingu enda

3-20-2515

4(8)

poolt perioodidel mai–juuni 2019 ja august 2019–mai 2020 deklareeritud makse 14 942,68

eurot, kuid need on jäetud tasumata (vt ka MTA 14.01.2020 korraldus nr 13-11/376713,

19.06.2020 korraldus nr 13-11/2444815 ja 02.07.2020 korraldus nr 13-11/2670917, MTA

taotluse lisad nr 8, 10 ja 12). Seisuga 15.12.2020 on deklareeritud maksusummade võlasaldo

12 847,87 eurot. Nendelt maksukohustustelt moodustab taotluse esitamise seisuga intress (sh

arvestuslik intress) 7180,10 eurot. Maksuhalduri hinnangul võib seega XX vastutada

solidaarselt äriühingu maksuvõla eest kokku 39 320,43 euro ulatuses.

XX oli äriühingu juhatuse liige perioodil 21.11.2017–03.07.2020. Seega oli MKS §-st 8

tulenevalt tema kohustus tagada maksustamisperioodide veebruar–aprill 2019, mai–juuni 2019

ning august 2019–mai 2020 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude

tasumine. Äriühingu kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes esineb

põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik

seos ning XX võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1

ja MKS § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse

määramine (MKS § 1361 lg 1).

Sundtäitmise võimatusele viitab see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult ei ole

andnud tulemusi. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et Y

OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. MTA teatel deklareeris äriühing viimati

käivet 2020. a mais ning 13.08.2020 on äriühing kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist.

Lisaks on pärast MTA 11.05.2020 vaideotsust astunud XX äriühingu juhatuse liikme kohalt

tagasi ning uueks äriühingu juhatuse liikmeks sai variisiku tunnustega ZZ. Äriühingul puudub

selline register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga

sisse nõuda.

Y OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele

äriühingu poolt. Olukorras, kus äriühingu maksuseaduste rikkumised on tõenäoliselt tekkinud

XX tegevuse(tuse) tulemusel, on põhjendatud eeldada XX soovimatust tasuda isiklikult

äriühingu poolt tasumata jäänud maksukohustused. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast

vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1).

Puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud: äriühingu

maksuvõlg on tuvastatud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ja

maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid

(äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud.

XX sissetulekute arvelt ei ole vastutuskohustuse täitmine tõenäoliselt võimalik. XX on viimase

tulumaksuga maksustatava väljamakse saanud küll 2020. a novembris, kuid seda N OÜ-st, mille

juhatuse liige on ta alates 28.03.2019. Enne seda väljamakset on viimane väljamakse saadud

2017. a augustis summas 500 eurot Q OÜ-st. XX-l ei ole MTA andmetel väärtpaberikontot ega

väikelaevu. Kuigi XX-le kuulub Maanteeameti registri andmetel 3 sõidukit, on neile seatud

keelumärked ning sõidukite vanust arvestades ei kataks nendest saadav tasu kavandatava

vastutusotsusega määratavat kohustust. Kuigi ka XX-le kuuluvale kinnisasjale on seatud

keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS Espak ja kohtutäitur R. Sepa kasuks, ei ole

siiski kohtupraktika järgi välistatud selle kinnisasja käsutamine täielikult, kui isikud, kelle

kasuks on käsutuskeeld kinnistusraamatusse seatud, annavad nõusoleku kinnisasja omaniku

poolt soovitava tehingu tegemiseks (vt Riigikohtu 07.03.2011 määrus nr 3-2-1-167-10, p 11;

01.06.2010 määrus nr 3-2-1-46-10, p 24).

3-20-2515

5(8)

Hüpoteegi seadmist XX-le kuuluvale kinnisasjale saab seega pidada kohaseks. Hüpoteegi

seadmine ei riiva XX õigusi ebaproportsionaalselt, kuivõrd see ei takista isikul

igapäevatoimingute tegemist. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma

vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega

kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (AÕS § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid

tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine.

Hüpoteegi seadmine 43 912,43 euro ulatuses on põhjendatud. Maksuhalduri välja toodud

sundtäitmise kulusid 4592 eurot ei saa pidada ülemäärasteks. MTA-l on õigus esitada taotlus

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks.

Maksuhaldur on esitanud AS Espak ja kohtutäitur R. Sepp 18.12.2020 antud nõusoleku XX-le

kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX kohtuliku hüpoteegi seadmiseks 43

912,43 euro ulatuses. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab

tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. XX palub 13.01.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 18.12.2020 määrus.

MTA esitas taotluse kohtule ja halduskohus rahuldas taotluse ennatlikult. Halduskohus on

rahuldanud MTA taotluse olukorras, kus maksukontrolli polnud XX suhtes veel alustatud. MKS

§ 1361 lg 1 sõnastusest nähtuvalt saab taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa

saamiseks esitada maksude tasumise õigsuse kontrollimisel, mitte maksude tasumise õigsuse

kontrollimise algatamise eel või kontrollimise algatamisel.

Halduskohus on eksinud MKS § 1361 lg 1 kohaldamisel ja jätnud õigusvastaselt kohaldamata

MKS § 552 lg-d 4 ja 5. Millestki ei nähtu, et maksuhaldur oleks vastutusmenetlust alustanud,

rääkimata sellest, et vastutusmenetlus oleks jõudnud etappi, kus oleks tuvastatud juhatuse

liikme võimaliku süülise käitumise tunnused. Hüpoteek saaks olla seatud XX suhtes toimuva

vastutusmenetluse raames, mitte Y OÜ maksu- või täitemenetluse raames ega maksumenetluse

väliselt.

Õige ei ole MKS § 1361 lg-le 1 kohtute antud tõlgendus (sh Riigikohtu lahend nr 3-3-1-7-13),

et vastutusmenetluse raames võib füüsilise isiku vara hakata maksuhaldur arestima juba enne

maksukontrolli. Eelistama peaks põhiõigustega rohkem kooskõlas olevat ja grammatilist

tõlgendust selliselt, et sättes on silmas peetud sama maksukohustuslast, kelle maksude tasumise

õigsust kontrollitakse. Kui ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, siis on MKS § 1361 lg

1 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 10, § 13 lg-ga 2 ning §-ga 32 ja kohtul tuleks

algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. MKS § 1361 lg 1 põhiseadusevastasus

seisneb selles, et säte võimaldab senise kohtupraktika kohaselt riigil arestida füüsilise isiku

isiklik vara enne haldusmenetluse algatamist teise isiku (juriidilise isiku) kontrolli raames

ilmnenud asjaoludest tulenevalt.

MTA ei ole taotluses esile toonud asjaolusid, mis annaksid piisava põhjuse eeldada, et

vastutusmenetluse tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Halduskohus on

rikkunud põhjendamiskohustust. XX puutuvalt on esitatud väide ainult seoses Q OÜ-ga, teiste

juhatuse liikmetega seotud asjaolud ei seondu XX suhtes võimalikult tehtava vastutusotsusega.

MTA taotluses ei ole täpsemalt välja toodud, milline oli XX teadlikkus ja tahe väidetavalt

tegelikkuses mittetoimunud tehingute tegemisel ja maksukohustuse vältimisel seoses Y OÜ ja

Firewoodsworks OÜ vaheliste tehingutega. Millegi kohta põhjendatud kahtluse esitamine

eeldab, et on välja toodud mingid asjaolud ja tõendid, miks sellisele põhjendatud kahtlusele

jõuti.

3-20-2515

6(8)

MTA ei ole taotluses esile toonud põhjendatud kahtlust, et maksukohustuste sundtäitmine võib

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriühingu poolt

on viimase poole aasta jooksul jõutud tasuda siiski üle 10% maksuotsusega määratud

maksunõudest. See viitab, et äriühingu maksuvõla vähendamine ei ole olnud päriselt olematu.

Halduskohus ei ole selgitanud, kuidas raskendab uue Y OÜ juhatuse liikme määramine

maksuvõla tasumist. Tõele ei vasta MTA väide, justkui oleks XX Y OÜ müünud ZZ-le. ZZ

valiti juhatusse ning äriühingu omanikering on jäänud muutumatuks. XX ei ole talle kuulunud

varasid, sealhulgas oma osalust Y OÜ-s, võõrandanud. Oluline ei ole, kas XX sissetulek, mille

arvelt annaks maksunõuet täita, tuleb Y OÜ-lt saadud sissetulekust või kuskilt mujalt.

4. MTA palub 20.01.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastutusmenetlus saab alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega (Riigikohtu määrus nr 3-

3-1-7-13, p 12). Vastutusmenetluses moodustavad põhilise osa just äriühingu maksukontrollis

kogutud tõendid. Seega on maksuhalduril vastutusmenetluses halduskohtule taotluse

esitamiseks piisavalt infot ja tõendeid, et põhjendada võimalikku vastutuskohustust.

Maksuhaldur on läbi viinud kontrolli Y OÜ suhtes. Maksumenetluse käigus on maksuhaldur

põhjalikult kontrollinud juriidilise isiku maksukohustuse tekkimise asjaolusid ning see on kaasa

toonud ka vastutusmenetluse alustamise XX suhtes halduskohtule loataotluse esitamisega. Õige

ei ole väide, et menetlust ei ole alustatud – maksuhalduri poolt taotluse esitamine oli esimene

menetlustoiming vastutusmenetluses. MTA ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et

MKS § 136¹ on senist kohtupraktika tõlgendust jaatades vastuolus põhiseadusega.

Arvestatav ei ole määruskaebuse esitaja vastuväide, et MTA ei ole teavitanud teda

vastutusmenetluse algatamisest. Riigikohus on 14.05.2013 määruses asjas nr 3-3-1-7-13

märkinud (p 13), et HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 1361 ei näe ette, et täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba

taotletakse. Vastutusmenetluse alustamisest (ja täitmist tagavate toimingute loa taotlemisest)

teadasaamine annab võimaluse isikul vara kõrvaldada ning see kahjustaks oluliselt

vastutusmenetluse

tulemust.

Isikule

on

tagatud

vastuväidete

esitamise

õigus

määruskaebemenetluses.

Alusetu on etteheide, et taotluses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid piisava põhjuse

eeldada, et vastutusmenetluse tulemuseks on maksukohustuse kindlaksmääramine. MTA

taotluses on põhjendused toodud ja nende põhjal võib suure tõenäosusega eeldada, et

vastutusmenetlus toob XX-le kaasa maksukohustuse.

Asjakohane ei ole etteheide, et MTA taotluses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis viitaks, et

XX jättis oma kohustused täitmata tahtlikult või raske hooletuse vormis. Täitmist tagavateks

toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist

välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust.

Kas juhatuse liikme tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas isik vastutab maksuvõla tasumise

eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist

tagavate toimingute sooritamise taotluse menetluses. MTA möönab, et taotluses on ekslikult

viidatud äriühingu müügile, kuid ka üksnes juhatuse vahetus, mille tulemusel asub äriühingut

juhtima variisik, näitab, et tegemist pole normaalse majandustegevusega. Praktikas on sellisele

muudatusele juhatuses järgnenud hiljem üldjuhul ka omanikuvahetus või muul viisil äriühingu

mahajätmine. Oluline on, et XX-l on puudunud tulumaksuga maksustatavad väljamaksed

ajavahemikus september 2017 – oktoober 2020. Seega on asjakohane halduskohtu järeldus, et

XX sissetulekute arvelt maksukohustust täita ei ole võimalik.

3-20-2515

7(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtu 18.12.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

maksuhalduri ja halduskohtu põhjendustega, pidamata vajalikuks neid HKMS 201 lg-le 4 ja §

203 lg-le 2 tuginedes korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Määruskaebuse esitaja leiab, et MTA taotlus on halduskohtule esitatud ennatlikult, sest

maksukontrolli polnud XX suhtes veel algatatud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

MKS § 1361 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli käigus on tekkinud kahtlus

maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Riigikohus on 14.05.2013 määruses

nr 3-3-1-7-13 (p 12) selgitanud, et vastutusmenetlus füüsilise isiku suhtes võib alata

halduskohtule taotluse esitamisega. Sellisel juhul on maksuhaldur juriidilise isiku suhtes viinud

eelnevalt läbi maksumenetluse, mille käigus on kontrollinud maksukohustusega seotud

asjaolusid ja juhatuse liikme võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel.

Seega on vastutusmenetluse korral menetluseks, mille käigus maksuhalduril saaks tekkida

kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes, juriidilise isiku suhtes

toimunud maksumenetlus. Praegusel juhul on maksuhaldur eelnevalt läbi viinud

maksumenetluse Y OÜ suhtes, mille käigus on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega

seotud asjaolusid ja juhatuse liikme võimalikku vastutust, ning koostanud äriühingule

31.03.2020 maksuotsus nr 12.2-3/049146-24. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud on toonud

kaasa MTA 15.12.2020 taotlusega vastutusmenetluse alustamise. Seega ei ole taotlus ennatlik

ning halduskohus on õigesti leidnud, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, mille

kohaselt peab maksuhaldur kontrollima maksude tasumise õigsust.

7. Määruskaebuse esitaja heidab ette, et teda ei teavitatud maksukontrolli alustamisest,

millega rikuti MKS § 552 lõikeid 4 ja 5. MKS § 130 ja § 1361 lg 1 eesmärk on tagada maksuvõla

sissenõudmise võimalus ka pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse

määramist. HKMS § 264 lg 3 ega MKS § 1361 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse. See ei

oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga, milleks on kohaldada vara säilimist tagavaid

meetmeid enne, kui vara omanik saab teada talle maksukohustusest määramisest ja hakkab selle

täitmise vältimiseks oma vara võõrandama (vt Riigikohtu 14.05.2020 määrus nr 3-3-1-7-13, p

13). Seega on määruskaebuse esitaja väide, et teda oleks pidanud teavitama vastutusmenetluse

alustamisest, vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Halduskohtu määrus toimetatakse

puudutatud isikule kätte pärast täitetoimingu sooritamist. MKS § 1361 lg 4, HKMS § 264 lg 3

ja § 265 lg 5 võimaldavad isikul, kelle suhtes halduskohus loa andis, esitada halduskohtu

määruse peale määruskaebuse. Sellega on isikule tagatud õigus esitada vastuväiteid MTA

taotlusele.

8. Määruskaebuses leitakse, et MKS § 1361 lg 1 on vastuolus põhiseaduse §-ga 10, § 13 lg-ga

2 ja §-ga 32, sest võimaldab arestida füüsilise isiku vara enne vastutusmenetluse algatamist

juriidilise isiku kontrolli raames ilmnenud asjaoludest tulenevalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole MKS § 1361 lg-t 1 põhjust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. MKS § 1361 lg 1 ei

võimalda täitetoimingute sooritamist enne vastutusmenetluse alustamist füüsilise isiku suhtes.

Riigikohtu eelkirjeldatud praktikast tulenevalt võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule

loataotluse esitamisega, mis on esimeseks menetlustoiminguks vastutusmenetluses.

Vastutusmenetluse korral on maksuhaldur juriidilise isiku juhatuse liikme (füüsilise isiku)

võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel eelnevalt kontrollinud juriidilise

isiku suhtes toimunud maksumenetluse käigus. Samas on ilmne, et kui vastutusmenetlus algab

taotluse esitamisega kohtule, siis ei saa maksuhalduril olla veel kujunenud lõplikku seisukohta

ja kogutud tõendeid kõigi tähtsust omavate asjaolude kohta.

3-20-2515

8(8)

9. Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks MKS § 1361

rakendamise tingimusi on selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12.

Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud kõik Riigikohtu viidatud lahendis

sätestatud kriteeriumid. MKS § 1361 alusel täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise

menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või

esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr

3-3-1-17-17, p-d 11-12). Ainult erandlike asjaolude esinemisel saaks juba vastutusmenetluse

algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda MKS § 40 lg-s

1 sätestatud vormis (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3 3-1-17-17, p d 11, 13; 09.06.2014

määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). See, kas äriühingu

juhatuse liige vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub lõplikult

vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlemise menetluses.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa MTA 15.12.2020 taotluses toodud asjaoludel pidada XX

suhtes vastutusotsuse koostamist ilmselgelt võimatuks ning MKS § 96 lg-s 6 sätestatud

asjaolusid ei esine. Maksuhalduri taotluses kajastatud asjaolude valguses ei ole välistatud, et Y

OÜ endise juhatuse liikme XX tegevus või tegevusetus võis olla põhjuslikus seoses äriühingu

maksuvõla tekkimisega ning XX võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt

äriühinguga (MKS § 40 lg 1, § 96 lg 1). Millises vormis esineb juhatuse liikme süü enda

kohustuste

täitmata

jätmisel,

kuulub

tõendamisele

vastutusmenetluses.

XX

saab

vastutusmenetluses ja vastutusotsuse vaidlustamisel esitada ka neid vastuväiteid, mida äriühing

kui põhivõlgnik maksumenetluses ei esitanud (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-3-1-20-16,

p 16.3).

11. MTA ja halduskohus tuvastasid nõuetekohaselt põhjendatud kahtluse, et XX võib hakata

oma vara võõrandama, mis võib muuta vastutusotsuse sundtäitmise oluliselt raskemaks või

võimatuks. Täitetoiminguteks loa andmine MKS § 1361 alusel on olemuselt prognoosotsus

olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Maksuhaldur

ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks.

Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba

põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust maksumenetluse käigus

kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes (vt Riigikohtu

30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtlust kinnitab XX käitumine Y OÜ

juhatuse liikmena (maksudeklaratsioonidel valeandmete kajastamine ning seeläbi äriühingule

maksuvõla tekitamine). Olukorras, kus äriühingu maksuseaduste rikkumised on tõenäoliselt

tekkinud XX tegevuse või tegevusetuse tulemusel, on põhjendatud kahtlus, et XX-l puudub

soov tasuda isiklikult Y OÜ tasumata jäänud maksukohustused. Lisaks nähtub MTA

analüüsitud teabest, et XX majanduslik seisund ei ole piisav, et täita potentsiaalset

vastutuskohustust. Määruskaebuse esitaja ei ole seda seisukohta kummutanud.

(allkirjastatud digitaalselt)