2-20-5248/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-5248

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XX hagi Tahe Kayaks OÜ ja Tahe Kayaks 2 (GER)

OÜ vastu Tahe Kayaks OÜ ja Tahe Kayaks 2 (GER)

OÜ ainuosaniku 22.11.2019, 11.02.2020 ja 21.02.2020

otsuste kehtivuse vaidlustamiseks

Tahe Outdoors OÜ hagi Tahe Kayaks OÜ ja Tahe

Kayaks 2 (GER) OÜ vastu Tahe Kayaks OÜ ja Tahe

Kayaks

(GER)

OÜ

ainuosaniku

22.11.2019,

11.02.2020

ja

21.02.2020

otsuste

kehtivuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06. novembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tahe Outdoors OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

määruskaebemenetluses

Hageja I: XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Toomas

Vaher

ja

vandeadvokaadi abi Julia Kisseljova

Hageja II: Tahe Outdoors OÜ (registrikood 11761765),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andres Kalm ja

Leonid Tolstov

Kostja I: Tahe Kayaks OÜ (registrikood 10235750)

Kostja II: Tahe Kayaks 2 (GER) OÜ (registrikood

14722470)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karina

Lõhmus-Ein ja Andrus Lillo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata määruskaebemenetluses tõendina esitatud Tahe Kayaks 2

(GER) OÜ äriregistri väljavõte.

2. Jätta Harju Maakohtu 06. novembri 2020 määrus muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebemenetluse kulud jätta Tahe Outdoors OÜ kanda.

5. Välja mõista Tahe Outdoors OÜ-lt XX kasuks määruskaebuse menetlemise kulude

hüvitamiseks 690 eurot (käibemaksuta).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tahe Outdoors OÜ-l tasuda XXle

kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja I) esitas 07.04.2020 Harju Maakohtule hagi Tahe Kayaks OÜ ja Tahe Kayaks

2 (GER) OÜ (kostjad) vastu kostjate ainuosaniku 22.11.2019, 11.02.2020 ja 21.02.2020

otsuste kehtivuse vaidlustamiseks. Kohus võttis asja menetlusse 08.04.2020 määrusega ja

alustas käesoleva asja menetlust.

2. Tahe Outdoors OÜ (hageja II) esitas 22.04.2020 hagi samade kostjate vastu samade

otsuste kehtivuse tuvastamiseks. 22.04.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse

tsiviilasja numbriga nr 2-20-5897 ja liitis hagid ühte menetlusse. Tsiviilasja numbriks jäi

käesoleva asja number.

3. Hageja I võttis 20.10.2020 avalduses hagi tagasi.

4. Hageja II võttis 28.10.2020 avalduses hagi tagasi ja palus jätta enda menetluskulud

hageja I kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus jättis mõlemad hagid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2

alusel läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 2 alusel jättis

kohus hageja I hagi menetlemisega seonduvad kulud jättis hageja I kanda ja hageja II

hagi menetlemisega seonduvad kulud hageja II kanda. Kohus määras kindlaks kostja II

menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt I välja kostja II kasuks menetluskulude

hüvitise suurusega 1722,50 eurot koos viivisega.

6. Hageja II taotlus tema menetluskulude hageja I kanda jätmise kohta on õigusliku aluseta,

sest seadus ei võimalda hageja II taotletud viisil menetluskulude jaotamist. Hageja II ei

ole hageja I hagi suhtes kostja ega muu menetlusosaline ja temale ei saanud hageja I hagi

menetlemisega menetluskulusid tekkida.

Määruskaebus

7. Hageja II palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis tema hagiga seotud

menetluskulud tema enda kanda ja teha uus määrus, millega jätta hageja II menetluskulud

hageja I kanda. Määruskaebemenetluse kulud palub hageja II jätta hageja I kanda.

8. Maakohus on tõlgendas ebaõigesti menetluskulude jaotuse regulatsiooni olukorras, kus

hageja II esitas hageja I võimalike kuritarvituste ärahoidmiseks Riigikohtu praktikas

tunnustatud vastassuunalise hagi vaidlustatud otsuste kehtivuse tuvastamiseks. Kohus

jättis menetluskulude jaotamisel arvestamata järgmiste asjaoludega:

- hageja II sai vastassuunalise hagi esitamisega kaitsta enda positsiooni, mille kohaselt

hagejal I puudub hagemisõigus;

- hageja II sai selliselt vältida hageja I poolt kostjate esindajana enda hagi

õigeksvõtmist;

- menetlusseadustikus on lünk, kui see ei võimalda sellises kahe hageja võistlevas

menetluslikus positsioonis jätta ühe hageja menetluskulusid teise hageja kanda;

- kehtima peab menetluskulude jaotuse keskne printsiip, et kaotaja kannab kulud, sh

praeguses olukorras, kus kaks hagejat on võistlevas menetluslikus positsioonis;

- kuna hageja I võttis hagi tagasi, põhjustas ta alusetu kohtuvaidlusega hagejale II

menetluskulusid.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eesmärgiks on tagada menetluses edukaks osutunud

poolele menetluskulude hüvitamine aluseta kohtuvaidluse põhjustaja poolt. Antud normi

ei tule praeguses olukorras tõlgendada grammatiliselt, vaid lähtuda tuleb normi

eesmärgist ning hagejate võistlevast positsioonist. Juhul kui kohus ei nõustu eeltoodud

käsitlusega, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku 18. peatüki 4. jao regulatsioon

põhiseaduse vastane osas, milles see ei võimalda mitme hageja poolt sama kostja (või

kostjate) vastu esitatud vastassuunaliste hagide menetlemisel ühes menetluses jätta kõik

menetluskulud ühe hageja kanda.

10. Kui menetlusseadustik ei võimalda hageja II taotletud menetluskulude jaotust ning

tegemist ei ole põhiseadusliku riivega, siis tuleb otsustada põhimõtteline küsimus ja

asuda seisukohale, et praegusel juhul ei kohaldu TsMS § 174 lg 11 piirang ning hagejal II

on võimalik esitada hageja I vastu eraldi hagi praeguse hagi menetlemisega tekkinud

menetluskulude hüvitamiseks.

Vastus määruskaebusele

11. Hageja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja II kanda.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Hageja II esitas koos vastusega määruskaebusele uue tõendina kostja II äriregistri

väljavõtte. Ringkonnakohus ei võta seda asja juurde, sest see tõend on kohtutoimikus

juba olemas (I kd, tl 15).

14. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus jättis hagid

läbi vaatamata, hageja I hagi menetlemise kulud hageja I kanda ning mõistis hagejalt I

kostja II kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1722,50 eurot koos viivisega ja

lõpetas asjas menetluse.

15. Määrus on vaidlustatud hageja II hagi menetlemisega kantud menetluskulude jaotuse

osas. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud

ning määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus

jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda

(TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus TsMS § 168 lg-t 2 õigesti. Nimetatud

sätte kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Antud

juhul ei tulene lõigetest 3-5 teisiti. TsMS § 168 lg 2 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu,

kas hagejal II võis olla hagi esitamise ajal õigustatud huvi selle esitamise vastu või mitte.

Hageja I ei olnud hageja II hagi suhtes kostja ega muu menetlusosaline. Seadus ei sätesta

võimalust, et ühte menetlusse liidetud n.ö vastassuunaliste hagide tagasivõtmise korral

peab üks hageja kandma kõikide menetlusosaliste, sh teise hageja menetluskulud.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

ole

sellise

regulatsiooni

puudumine

vastuolus

põhiseadusega.

18. Käesolevas määruskaebemenetluses ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja II

väidetele TsMS § 174 lg-s 11 sätestatud piirangu kohta.

19. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel kaebuse esitaja ehk hageja II kanda.

20. Hageja

I

taotluse

kohaselt

on

tema

menetluskuluks

määruskaebemenetluses

õigusabikulud 690 euro suuruses summas (käibemaksuta) 4,6 töötunni eest. Esindaja

tunnihind on 150 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et hageja I esindaja poolt

tehtud toimingud ja nende ajakulu olid mõistlikud ja vajalikud kliendi huvide

kaitsmiseks. Samuti on esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) mõistliku suurusega.

Seega tuleb hagejal II hüvitada hagejale I määruskaebemenetluse kulud 690 euro

suuruses summas (käibemaksuta).

21. Hageja I taotlusel tuleb määruse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb hagejal II tasuda hagejale I määruse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav