2-19-134422/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-134422

Tsiviilasi

Osaühingu

Aktiva

Finants

hagi

A.A.

vastu

põhivõlgnevuse 957 euro 80 sendi, intressi ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1316 eurot 66 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. septembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(hageja):

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marilin

Palts

Vastustaja

(kostja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaadi abi Olavi Järve

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. septembri 2020 otsus ja saata Osaühingu Aktiva Finants

hagi A.A. vastu põhivõlgnevuse 957 euro 80 sendi, intressi ja viivise väljamõistmiseks

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Võtta asja materjalide juurde Osaühingu Aktiva Finants poolt apellatsioonkaebusega

esitatud 26. oktoobri 2020 kinnistuskiri.

4. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 31. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule hagi A.A. (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 957 euro 80 sendi, intressi ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 6. aprillil 2017 laenulepingu

nr X. Placet Group OÜ ütles laenulepingu 19. oktoobril 2017 üles, sest kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Placet Group OÜ loovutas lepingust tulenevad nõuded

20. oktoobril 2017 hagejale. Teade nõude loovutuse kohta on edastatud kostjale lepingu

sõlmimisel antud aadressile.

Lepingu kohaselt sai kostja laenu 1000 eurot, mille pidi tagastama osamaksetena perioodil 6. mai

2017 - 21. märts 2020. Lepingu intressimääraks oli 45,08% aastas. Kostja tasus maksegraafiku

esimesed kolm osamakset. Neljandast osamaksest alates on kostjal võlgnevus. Kostja

põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga on 957 eurot 80 senti. Hageja on arvestanud intressi alates

neljandast osamaksest (4. augustist 2017) kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni

(3. oktoobrini 2017) summas 106 eurot 21 senti. Hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgses

määras alates lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas

175 eurot 74 senti. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 957 eurot 80 senti, intressi

106 eurot 21 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 175 eurot 74 senti ning täiendava viivise

seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt

ei ole kostja hagejaga laenulepingut sõlminud. Kostja selgitas, et tegelikult tegi ta neli

tagasimakset kogusummas 158 eurot 36 senti. Kostja sõnul rikkus Placet Group OÜ

vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta oli eelnevalt kostjale andnud juba laenu

14. veebruaril 2017. Lisaks oli kostja kontolt näha, et tal on hasartmängusõltuvus. Kostja viitas, et

ka lepingu krediidikulukuse määr oli Eesti Panga poolt kehtestatud piirist kõrgem ning Placet

Group OÜ ei teinud isikutuvastamist, mida nõuab seadus. Seetõttu taotles kostja laenulepingu

tühisuse tuvastamist.

Kostja leidis, et nõude loovutus ja selle kehtivus on kostja suhtes tõendamata. Kostja esitas

VÕS §-st 172 lähtuvalt kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 22. septembri 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kohus rahuldas vandeadvokaadi abi Olavi Järve taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt, suurendas riigi õigusabi osutamise eest ette

nähtud tasu piirmäära 43,33%. Maakohus mõistis riigieelarvest Osaühing Advokaadibüroo Kaire

Aus kasuks riigi õigusabi osutamise eest 928 eurot 80 senti. Kohus mõistis hagejalt riigituludesse

menetluskulu 928 eurot 80 senti, mis on kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja suhtes on nõude loovutamine toimunud, kas lepingu

ülesütlemine on kehtiv ning kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei

anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul,

kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Loovutamine loetakse kostja suhteks toimunuks hoolimata loovutuse kehtivusest siis, kui esialgne

võlausaldaja on kostjale nõude loovutamisest teatanud või kui ta on loovutamise kohta välja

andnud loovutamisdokumendi (nt allkirjastatud loovutamisleping). Kohtu ette toodud asjaoludest

ja tõenditest järelduvalt ei ole esialgne võlausaldaja esitanud kostjale loovutamisdokumenti.

Hageja on esitanud koos hagiga 25. oktoobri 2017 nõude loovutamise teatise. Teatise päisesse on

märgitud kostja nimi ja elukoha aadress ning lõppu Placet Group OÜ esindaja. Esindaja nime

teatisest ei nähtu. Teatis on allkirjastamata.

Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et senine võlausaldaja oleks esitanud

kostjale nõude loovutamise teate. Kohtule esitatud nõude loovutamise teatise (milles on

eelviidatud puudujäägid) kohaselt on hageja teatise väidetavalt saatnud kostja elukoha aadressile.

Seega peaks hageja esitama ka tõendid, et see teatis jõudis kostja elukohta või siis meili postkasti.

Käesolevalt ei ole hageja nimetatud tõendeid esitanud.

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tal ei ole võimalik kättesaamist tõendada, sest tegemist on

negatiivse asjaoluga. Kohus selgitas, et tahtevalduse kätte toimetamise fakt, millele tugineb

hageja, on positiivne asjaolu - tuleb tõendada, et toiming toimus.

Maakohus juhtis tähelepanu, et isegi kui hageja oleks 25. oktoobri 2017 teatise saatnud, ei oleks

siiski olnud tegemist esialgse võlausaldaja kirjaliku teavitamisega VÕS §-st 172 lähtuvalt, sest

nimetatud säte näeb ette kirjaliku teavitamise.

Maakohus nõustus kostja väitega, et iseenesest ei saa nõude loovutamist tõendada hagiavalduse

või selle esitamisega, sest tegemist ei ole esialgse võlausaldaja poolt esitatud dokumendiga.

Hageja esitas menetluse käigus kinnituskirja nõude loovutamise kohta, mille on allkirjastanud

28. aprillil 2020 A.A.. Kinnituskirjas kinnitab Placet Group OÜ, et on loovutanud 20. oktoobri

2017 nõude loovutamise lepinguga hagejale laenulepingust nr X tulenevad nõuded kostja vastu.

Kostja esitas vastuväite A.A. esindusõigusele. Hageja esitas seejärel Placet Group OÜ juhatuse

liikme B.B. poolt 13. augustil 2020 allkirjastatud volikirja A.A.le. Volikirjast nähtub, et Placet

Group OÜ volitab A.A.d esindama Placet Group OÜ-d ning allkirjastama nõude loovutamise

lepinguid ja nõude loovutamise lepingutega seotud dokumente Placet Group OÜ nimel. Kohtu

hinnangul ei ole kinnistuskiri volikirjast hoolimata välja antud õiguspäraselt ning seda ei saa

lugeda väljaantuks esialgse võlausaldaja poolt. Kohtu hinnangul ei olnud A.A. volikirja alusel

õigustatud esitama 28. aprilli 2020 kinnituskirja nõude loovutamise kohta, sest volikiri on välja

antud 3,5 kuud pärast kinnistuskirja allkirjastamist ja selles puudub märge, et tegemist oleks

tagasiulatuva volitusega. Seega ei olnud A.A. 28. aprillil 2020 Placet Group OÜ esindaja.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et esialgne võlausaldaja on kostjale kirjalikult teatanud

nõude loovutamisest kohtumenetluse kestel.

Maakohus leidis, et kostja on VÕS § 172 alusel õigustatud keelduma enda kohustuse täitmisest

hagejale ja jättis hagi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 435 lg-t 1. Hageja on seisukohal, et

maakohus on rikkunud eelmenetluse ülesandeid, jättes välja selgitamata tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg 1).

Hagejale oli kohtuotsus üllatuslik, kuna ta ei teadnud, et ta peab oma nõude tõendamiseks esitama

täiendavaid tõendeid. Kostja esitas lõppseisukohaga uue vastuväite. Kostja leidis, et hageja

13. augusti 2020 esitatud Placet Group OÜ juhatuse liikme volikiri ei ole piisav tõend nõudeõiguse

tuvastamiseks. Kuivõrd kohus ei määranud hagejale tähtaega kostja uuele vastuväitele seisukoha

esitamiseks, siis puudus hagejal võimalus esitada täpsustav tõend kostja vastuväite

ümberlükkamiseks. Kohus ei ole arutanud pooltega asjaolu, kas hageja 13. augusti 2020 esitatud

eelmise võlausaldaja volikiri on piisav tõendamaks hageja nõudeõigust või mitte. Hageja taotleb

tsiviilasja materjalide juurde uue tõendi võtmist, millega hageja tõendab Placet Group OÜ

seadusliku esindaja kinnitusega, et A.A.l oli õigus 28. aprillil 2020 välja anda nõude

loovutamisega seonduv kinnituskiri (lisa 1).

A.A.l on õigus esindada Placet Group OÜ-d ning allkirjastada nõude loovutamise lepinguid ja

nõude loovutamise lepingutega seotud dokumente Placet Group OÜ nimel. Seega on hageja

tõendanud, et isik, kelle nimel tehing/toiming tehti, on heaks kiitnud vastava toimingu. Analoogia

korras saab antud juhul lugeda, et A.A.l oli õigus välja anda kinnituskiri nõude loovutamise suhtes.

TsÜS § 118 lg 2 reguleerib volituse tekkimist esindajana tegutseva isiku tegevuse talumise

tulemusena. Selle sätte alusel võib toimingu teinud isiku volitus tekkida juhul, kui esindatav teadis

või pidid teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust, st ei

katkestanud ega lõpetanud seda. Maakohus ei ole hinnanud, kas endine võlausaldaja Placet Group

OÜ teadis või pidi teadma, et A.A. teda esindab.

Hageja leiab, et eelmine võlausaldaja on tema nimel 28. aprillil 2020 välja antud kinnituskirja

heaks kiitnud 13. augusti 2020 volituse andmisega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei tõenda

volikiri toimingu heakskiitu.

Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega nõude loovutusest ja selle vormist. Seadusandja ei ole ette

näinud vorminõuet nõude loovutamisele ja nõude loovutamine võib muuhulgas toimuda ka

suuliselt. Hageja on seisukohal, et teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas

VÕS §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

hageja kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise

tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Hageja

apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Asja materjalide kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 6. aprillil 2017 laenulepingu

nr X. Kuna kostja rikkus laenulepingut, ütles Placet Group OÜ laenulepingu 19. oktoobril 2017

üles. Placet Group OÜ loovutas lepingust tulenevad nõuded 20. oktoobril 2017 hagejale ning teade

nõude loovutuse kohta edastati kostjale lepingu sõlmimisel antud aadressile.

Kostja väite kohaselt ei ole nõue kehtivalt loovutatud, talle ei ole teatatud nõude loovutamisest

seaduses ettenähtud korras ning seetõttu ei ole hagejal nõuet tema vastu. Samuti tugineb kostja

muuhulgas oma vastuväidetes asjaolule, et Placet Group OÜ laenuandjana rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet, lepingu krediidikulukuse määr oli Eesti Panga poolt kehtestatud piirist

kõrgem ja laenuandja ei tuvastanud tema isikusamasust.

Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et seni, kuni kostjat ei ole esialgse võlausaldaja

poolt nõuetekohasest loovutamisest teavitatud, ei saa hageja nõuda võlgnevuse täitmist endale.

Muudele kostja vastuväidetele maakohus vaidlustatud otsuses ei vastanud.

8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et esialgne

võlausaldaja on nõude talle loovutanud (puudub A.A. volikiri) ja kostjal on õigus kohustus täita

esialgsele võlausaldajale.

Hageja on hagiavalduse lisana esitanud Placet Group OÜ 25. oktoobri 2017 teatise kostjale nõude

loovutamise kohta, kostja väitel ei ole ta teatist kätte saanud. Menetluse käigus esitas hageja

28. aprillil 2020 A.A. poolt allkirjastatud kinnistuskirja nõude loovutamise kohta. Kinnituskirjas

kinnitab Placet Group OÜ, et on loovutanud 20. oktoobril 2017 nõude loovutamise lepinguga

hagejale laenulepingust nr X tulenevad nõuded kostja vastu.

Kuna kostja esitas vastuväite A.A. esindusõiguse osas, siis esitas hageja Placet Group OÜ juhatuse

liikme B.B. poolt 13. augustil 2020 allkirjastatud volikirja A.A.le (dtl 372). Volikirjast nähtub, et

Placet Group OÜ volitab A.A.d esindama Placet Group OÜ-d ning allkirjastama

nõudeloovutamise lepinguid ja nõude loovutamise lepingutega seotud dokumente Placet Group

OÜ nimel. Kostja asus seisukohale, et ka Placet Group OÜ juhatuse liikme B.B. poolt 13. augustil

2020 allkirjastatud volikiri A.A.le ei tõenda nõude loovutamist esialgse võlausaldaja poolt

hagejale.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, asudes seisukohale, et 28. aprilli 2020 kinnistuskiri ei ole

volikirjast hoolimata välja antud õiguspäraselt ning seda ei saa lugeda väljaantuks esialgse

võlausaldaja poolt ja jättes hagi rahuldamata, on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi.

Maakohus on rikkunud asja läbivaatamisel eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust (TsMS

§ 392 lg 1 ja 2). Ringkonnakohus märgib, et kui kohus otsustab asja menetleda üksnes kirjalikult,

ilma pooli suuliselt ära kuulamata, ei tohi see kaasa tuua oluliste menetlusõiguste järgimata

jätmist. Kohtu kohustus asjaolude väljaselgitamisel ja eelmenetluse ülesannete täitmiseks peab

kirjalikuks menetluses toimuma samas ulatuses kui siis, kui asja vaadataks läbi kohtuistungil.

Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.

Käesoleval juhul oleks maakohus, saades Placet Group OÜ juhatuse liikme B.B. poolt 13. augustil

2020 allkirjastatud volikirja A.A.le, mille kohaselt viimane esindab Placet Group OÜ-d ning omab

õigust osaühingu nimel allkirjastama nõude loovutamise lepinguid ja nõude loovutamise

lepingutega seotud dokumente, pidanud vajadusel täpsustama, mis ajast oli A.A.l tekkinud õigus

esindada Placet Group OÜ-d. 28. aprilli 2020 A.A. poolt allkirjastatud kinnistuskirjas kinnitab

Placet Group OÜ, et on loovutanud 20. oktoobril 2017 nõude loovutamise lepinguga hagejale

laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Placet Group OÜ juhatuse liikme B.B. poolt 13.

augustil 2020 allkirjastatud volikirjast A.A.le nähtub, et Placet Group OÜ volitab A.A.d esindama

Placet Group OÜ-d ning allkirjastama nõude loovutamise lepinguid ja nõude loovutamise

lepingutega seotud dokumente Placet Group OÜ nimel.

Maakohus on asunud seisukohale, et A.A. ei olnud volikirja alusel õigustatud esitama 28. aprilli

2020 kinnituskirja nõude loovutamise kohta, sest volikiri on välja antud 3,5 kuud pärast

kinnistuskirja allkirjastamist ja selles puudub märge, et tegemist oleks tagasiulatuva volitusega,

kuid jätnud täpsustamata, mis ajast A.A. omas vastavat volitust.

10. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue dokumentaalse tõendi - Placet Group OÜ

juhatuse liikme B.B. 26. oktoobri 2020 kinnituskirja, mille kohaselt A.A.l oli õigus Placet Group

nimel välja anda 28. aprillil 2020 kinnituskirja selle kohta, et Placet Group OÜ on nõude kostja

vastu loovutanud hagejale.

Ringkonnakohus leiab, et koos apellatsioonkaebusega TsMS § 633 lg 4 alusel esitatud uus tõend

on esitatud tähtaegselt, hageja on põhjendanud tõendi esimese astme kohtus esitamata jätmise

põhjuse ning ringkonnakohus võtab tõendi asja juurde.

TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on isikul, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, õigus see hiljem

heaks kiita. Hageja on tõendanud 26. oktoobri 2020 kinnituskirjaga A.A. esindusõiguse 28. aprilli

2020 loovutamisdokumendi allkirjastamiseks. Seega on hageja esitanud kostjale VÕS § 172

kohase loovutusdokumendi ja kostja ei saa sel põhjusel keelduda kohustuse täitmisest uuele

võlausaldajale.

11. Arvestades hagi hinda, on tegemist lihtmenetlusega (TsMS § 405). Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et see, kas tegemist on lihtmenetluse asjaga, sõltub üksnes nõude väärtusest, mitte aga

kohtu vastavasisulisest otsustusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-79-14, p 13). Lihtmenetluse asja on kohtul õigus menetleda omal äranägemisel

lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, sh on kohtul õigus koguda

tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8).

12. Kostja on esitanud vastuseks hagile mitmeid vastuväiteid, mh on kostja esitanud vastuväited,

et Placet Group OÜ laenuandjana rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, lepingu

krediidikulukuse määr oli Eesti Panga poolt kehtestatud piirist kõrgem ja laenuandja ei tuvastanud

tema isikusamasust. Maakohus ei ole kostja vastuväiteid pooltega menetluses arutanud ega nende

vastuväidete osas seisukohta võtnud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ei saa teha asjas ise uut

otsust ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Asja uuel arutamisel peab maakohus arutama pooltega õiguslikku olukorda, selgitama neile

tõendamiskoormist ja võtma, arvestades kõiki kostja vastuväiteid, seisukoha hagi põhjendatuse

osas.

13. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson