3-20-1301/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1301

Haldusasi

J.P. kaebus Maa-ameti 08.06.2020 korralduse nr 1-

17/20/1463 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: J.P., lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Hallemaa

Vastustaja: Maa-amet, volitatud esindajad Hellis Võsu,

Toomas Kutti, Kaire Bamberg

Kolmas isik: T.L., lepingulised esindajad vandeadvokaat

Margo Lemetti, advokaat Tanel Kask

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus, digitoimik

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.P.i kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebajalt välja kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 1458 eurot.

3. Tagastada J.P.ile esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot J.P.i

arvelduskontole nr EE202200001105176511.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.03.2021.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu maakonnas Tartu vallas Laeva külas asuvad J.P.ile (edaspidi kaebaja) kuuluv Mällo 2

(katastritunnus 38302:002:0290, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, registriosa nr 314204) ja

T.L.le (edaspidi kolmas isik) kuuluv Mällo 1 (katastritunnus 38301:002:0105, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, registriosa nr 314104) kinnistud. Kaebaja piirinaaber soovib jagada

talle kuuluva Mällo 1 katastriüksuse ning on selleks taotlenud katastripidajalt 20.04.2018

katastrimõõdistamise tingimused.

2. Katastripidaja väljastas 20.04.2018 Tartu Maakorralduse osaühingule (maakorraldustööde

tegevuslitsents nr 211 MA-k) lähteülesande Tartu maakonnas Tartu vallas (haldusreformi

eelselt Laeva vald) Laeva külas paikneval Mällo 1 katastriüksusel maakorraldustööde

teostamiseks.

3. Tartu Vallavalitsus andis 21.06.2018 korraldusega nr 503 nõusoleku Mällo 1 katastriüksuse

jagamiseks ning määras moodustatavatele katastriüksustele lähiaadressid ja sihtotstarbed.

Mõõdistustööde käigus tähistati looduses kaks uut katastriüksust: Mällo (sihtotstarve elamumaa

100%) ja Keramäe (sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

4. Tartu Maakorralduse osaühing esitas 06.07.2018 katastriüksuste moodustamise materjalid

registreerimiseks katastripidajale. Maa-ameti katastri registriosakond algatas 06.07.2018

katastriüksuste jagamiseks elektroonilise katastri menetluse nr 18070615416.

5. Mõõdistustööde käigus tekkis moodustatava Mällo ning Keramäe ja maakatastris varem

registreeritud Mällo 2 katastriüksuste ühises piirilõigus piiripunktide nr 6-7-8-9-10-11-12-13-

14-15 (numeratsioon vastavalt 10.03.2004 maakatastris registreeritud Mällo 1 katastriüksuse

plaanile) vahel vajadus piiride kindlakstegemiseks.

6. Piiride kindlakstegemise põhjuseks oli asjaolu, et 10.03.2004 maakatastris registreeritud

Mällo 1 katastriüksuse piirilõik nr 6-7-8-9-10-11-12-13-14-15 ei ühti 17.12.1996 registreeritud

Mällo 2 katastriüksuse piirilõiguga nr 13-14 (numeratsioon vastavalt Mällo 2 katastriüksuse

plaanile), mistõttu on maakatastris registreeritud piiriandmetes vastuolu.

7. Maamõõtja viis 11.09.2018 katastriüksustel läbi piiride kindlakstegemise maakorraldusliku

toimingu, millest võtsid osa Mällo 1 katastriüksuse omanik ja tema nõustaja ning Mällo 2

katastriüksuse omanik koos elukaaslase ning kahe tunnistajaga, samuti Tartu Vallavalitsuse

maakorraldaja. Piiride kindlakstegemisel võttis maamõõtja aluseks 10.03.2004 registreeritud

Mällo 1 katastriüksuse mõõdistusandmed, millega on täpsustatud Mällo 1 ja Mällo 2

katastriüksuste vahelise piiri asukohta selliselt, et see oleks kooskõlas ajalooliselt välja

kujunenud maakasutusega ning arvestaks maakorralduse üldiseid nõudeid (sh asjaolu, et kõik

hooned oleksid sellel kinnisasjal, mille koosseisu nad kuuluvad).

8. Mällo 1 katastriüksuse omanik nõustus piiri kindlakstegemise tulemustega, kuid Mällo 2

katastriüksuse omanik esitas 10.10.2018 maamõõtjale vastuväite, mis on lisatud piiride

kindlakstegemise protokollile ja mille kohaselt ei nõustu Mällo 2 kinnisasja omanik

kindlakstehtud piiri asukohaga. Maa-amet pöördus 18.12.2018 kirjaga nr 11-2/18/18334 ning

13.01.2020 kirjaga nr 11-2/20/629 Mällo 2 katastriüksuse omaniku poole, selgitades piiride

kindlakstegemise

vajadust

ning

maamõõtja

poolt

katastripidajale

esitatud

piiride

kindlakstegemise

tulemust

ja

paludes

maaomaniku

seisukohta

läbiviidud

piiride

kindlakstegemise toimingule. Maaomaniku esindaja pöördus Maa-ameti poole 02.01.2019 ja

29.01.2020 kirjadega, milles esitas vastuväited piiride kindlakstegemise tulemustele Mällo 1 ja

Mällo 2 katastriüksuste ühisel piirilõigul piiripunktide nr 13 ja 14 vahel (numeratsioon vastavalt

maakatastris registreeritud Mällo 2 katastriüksuse plaanile).

9. Kuivõrd maakatastrile registreerimiseks esitatud dokumentide kohaselt ei nõustunud Mällo

2 katastriüksuse omanik piiride kindlakstegemise tulemustega, puudus kinnistu omaniku

nõusolek piiriandmetes muudatuse tegemiseks. Maa-amet katastripidajana andis 08.06.2020

korralduse nr 1-17/20/1463, millega määras vaidlusaluste katastriüksuste ühiste piiripunktide

asukohad vastavalt maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 4 lõike 41, § 8 lõigete 1 ja 31 , §

16 lõigete 7 ja 8, § 17 lõike 10 ning maakorralduseseaduse (edaspidi MaaKS) § 15 lõike 5 ja

maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentidele

järgmiselt: a) maastikul olemasolevad piiritähised piiripunktides nr 3 (metalltoru), 5 (siseseina

arvutuslik telje punkt), 6 (siseseina arvutuslik telje punkt), 7 (siseseina arvutuslik telje punkt),

8 (ehitise nurk) ja 9 (ehitise nurk) (numeratsioon vastavalt moodustatava Mällo katastriüksuse

mõõdistusandmetele) nende olemasolevates koordineeritud asukohtades; b) maastikule

paigaldatud ja taastatud piiritähised piiripunktides nr 4 (metalltoru), 10 (metalltoru), 11

(metalltoru) ja 12 (metalltoru) (numeratsioon vastavalt moodustatava Mällo katastriüksuse

mõõdistusandmetele) nende paigaldatud ja koordineeritud asukohtades.

10. Tallinna Halduskohtusse (edaspidi kohus) saabus 09.07.2020 kaebaja kaebus Maa-ameti

08.06.2020 korralduse nr 1-17/20/1463 „Otsus Mällo 1 ja Mällo 2 katastriüksuste ühiste

piiripunktide asukoha kohta“, millega otsustati teha kindlaks ja määrata vaidlusaluste kinnistute

vaheline piir, tühistamiseks.

11. Kohus võttis 17.07.2020 määrusega kaebuse menetlusse, jättis läbi vaatamata kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse ning kaasas menetlusse kolmanda isiku.

12. Kohus määras 30.11.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

13. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 15.12.2020. Vastustaja ja kolmas isik esitasid

täiendavad seisukohad 22.12.2020.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

14. Vastustaja on võrdväärselt kohustatud arvestama mõlema piirinaabri huvidega, mõlema

piirinaabri huvide arvestamine on võimalik üksnes toimuvas tsiviilkohtumenetluses ning

vastustaja senine tegevus viitab menetluse subjektiivsusele. Arvestamata on jäetud

ajalooliselt arhiividest kätte saadavad andmed, piirinaabrite varasemad ühised kokkulepped ja

omandiõiguse ulatus ning asjaolu, et piirinaabrite huve oli käesoleval juhul võimalik

võrdväärselt kaitsta üksnes paralleelselt toimuvas tsiviilkohtumenetluses. Menetluses

langetatud otsused viitavad läbivalt üksnes Mällo 1 katastriüksuse omaniku huvidega

arvestamisele ning soovimatusele võimaldada paralleelselt toimuvas tsiviilkohtumenetluses

tagada piirnaabrite õiguste võrdväärne kaitse.

15. Võrreldes 17.12.1996 mõlema piirinaabri poolt allkirjastatud andmetega on toimunud

10.03.2004 varasemate andmete muutmine. Kuna 10.03.2004 mõõdistamine on tehtud üksnes

Mällo 1 omaniku taotlusel ja mõõdistustulemused on kooskõlastanud Mällo 1 omanik, puudub

alus väita, et antud mõõdistustulemused kajastavad mõlema piirinaabri tegelikku tahet.

Piirinaabrid nõustusid 1996. aastal maamõõtja poolt looduses kätte näidatud piirimärkide

asukohtadega ja piiride sirgjoonelise kulgemisega vaidlusaluses piirilõigus. Elumaja

sirgjooneliselt läbiv piirilõik tagas mõlemale piirinaabrile 1/2 elumaja omandiõigusest, nii nagu

see oli hagejale läinud üle pärimismenetluse käigus ning nii nagu see sai õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamisel minna üle kostjale. Ajalooliselt ei ole olnud tegemist

reaalosadeks jagatava esimese korrusega ning omandite üleminekul ei ole kunagi olnud

eesmärgiks reaalosade üleandmine. Kaebaja nõustub küll vastustajaga selles, et elamut läbiv

piirilõik ei saanud kulgeda suvalisest asukohast läbi hoone, kuid seda ei ole piir ka kunagi

teinud, kuna piirilõigu kulgemise kavandamisel peeti silmas mõlemale piirinaabrile 1/2

omandiosa säilimist. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et olemasoleva säilinud ja ajalooliselt

kasutuses olnud ukse kaudu on mõlemale piirinaabrile ka täna tagatud vajadusel juurdepääs

kõigile hoone esimese korruse osadele ning vaheseinast mõlemale poole jäävale omandiosale.

16. Vastustaja käsitlusega kehtivate õigusaktide põhjal piiri mööda hoone esimese korruse

vaheseina siksakiliselt mõõdistades saaks nõustuda üksnes juhul, kui tegemist oleks

ühekorruselise elamuga või elamu mõlemad korrused oleksid identsete läbilõigetega.

Käesoleval juhul on elamu erinevad korrused aga erinevate läbilõigetega. Sellises olukorras ei

ole naaberkinnistutel asuva ühise hoone mõlema korruse osas õiguslikult võimalik määratleda

kindlaks erinevaid kinnistuid ühendavat piiri mööda hoone siseseina telgjooni kulgevalt.

Kaebaja hinnangul on katastriüksuste Mällo 1 ja Mällo 2 ühisele piirile jääva eluhoone jagamine

võimalik üksnes selliselt, et piir lõikab hoonet sirgjooneliselt tagades mõlemale piirinaabrile 1/2

suuruse omandiosa elamust. Sirgjooneline piir tagab selle, et erinevate korruste lõikes erinevate

läbilõigete ja asukohtadega vaheseinad tagavad võrdväärselt nii hageja kui ka kostja huve ning

tagavad mõlemale piirinaabrile võimaluse kasutada elamust hageja ja kostja omandiosadele

vastavat köetavat elamupinda. Vaheseinte asukohad on muudetavad ning samuti on võimalik

muuta hoone kasutuskorda, kuid sellega koos ei saa automaatselt muutuda omandiõiguse ulatus.

17. Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses põhjendamatult arvestanud kaebaja 29.01.2020

esitatud andmetega, mille kohaselt on võimalik kokku leppida piir piirinaabrite vahel selliselt,

et mõlema piirinaabri kasutusse jääb pärast minimaalseid ümberehitusi võrdne osa elumaja

omandiõigusest, tekiksid reaalosad ning reaalosad oleksid kasutatavad. Maa-ameti vaidlustatud

korralduse kohaselt kuulub hoone kasutamist ja hoone vaheseinasid arvestades Mällo 1

katastriüksuse omaniku omandisse esimese korruse ehitise alusest pinnast 67,4 m2 ning kaebaja

omandisse esimese korruse ehitisealusest pinnast 56,7 m2 (arvesse on võetud ehitisealune pind

ilma mõlema piirinaabri poolt hiljem ehitatud väljaulatuva veranda ja esiku aluse pinnata, et

tagada võrdne omandiõigus ajaloolisest hoonest). Võttes arvesse ehitisealust pinda ka hoone

teisel korrusel, kuulub Maa-ameti vaidlustatud korralduse kohaselt Mällo 1 katastriüksuse

omaniku omandisse ehitisealusest pinnast 134,8 m2 ning kaebaja omandisse ehitisealusest

pinnast 113,4 m2. Olukorras, kus katastriüksuseid eraldav piir ei saa hoonet läbida diagonaalis

ning peab asetsema igal juhul hoone siseseina telgjoonel, on põhjendatud rajada elumajja

täiendav vahesein. Vaheseinaga eraldatud ruumidele oleks mõlemal piirinaabril ajalooliste uste

olemasolu tõttu juurdepääs ning mõlema piirinaabri omandisse jääksid võrdväärse suurusega

elumaja ehitisalused pinnad. Uue vaheseina rajamine ja mööda selle telgjoont kulgev piir tagaks

Mällo 2 omanikule ~62 m2 hoone ehitisealusest pinnast ning Mällo 1 omanikule ~62 m2 hoone

ehitisealusest pinnast.

18. Kinnisasja piiri määramisega ei saa toimuda ehitise reaalosadeks jagamine. Seejuures on

oluline täheldada, et kõiki ehitisi ei olegi võimalik reaalosadeks jagada ning ebaõige on

vastustaja seisukoht, et selliseid ehitisi ei võikski kinnisasjade vaheline piir läbida. Vastustaja

otsusest ei nähtu, mis alusel, mis kuludega ja kuidas peaks tulevikus leidma aset omandiõiguse

kaotuse kompenseerimine. Tegemist on ebaõige ja põhjendamatu kaebaja kohustuseks pandava

ülesandega. Kaebaja rõhutab, et enne vaidlustatud korralduse tegemist olid kaebaja õigused ja

kaebaja omand kaitstud, mistõttu ei ole põhjendatud, et kaebaja peaks tulevikus hakkama enda

kuludega lahendama võimalikku omandiõiguse kaotusest tingitud kahju hüvitamise või

kasutuseeliste kaotamisega seotud õiguslikku probleemi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

19. Nii Mällo 1 kui ka Mällo 2 katastriüksused on moodustatud ja 17.12.1996 maakatastris

registreeritud aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi kasutades. Nimetatud meetodi puhul

mõõdistati maastikul olevate piiripunktide vahelised joonepikkused mõõdulindi abil ning

piiritähiste asukohti riiklikes ristkoordinaatsüsteemides ei koordineeritud ega määratud

väärtuseid

piirilõikude

vahelistele

sisenurkadele.

Selleks,

et

kanda

piiripunktid

aerofotoplaanile, mõõdeti piiripunktidele sidemed aerofotol olevatest ja maastikul

tunnetatavatest looduslikest või tehislikest situatsioonielementidest (ehk koostati abistav

abriss). Juhul, kui piir määrati esmalt aerofotoplaanil, märgiti piiripunktid maastikule samuti

aerofotoplaanilt mõõdetud piiripunktide ligikaudsete sidemete järgi. Seega on Mällo 1 ja Mällo

2 katastriüksuste esmamoodustamisel kasutatud ebatäpset mõõdistusviisi. Olukorras, kus

hoonete plaanilisi asukohti ei määratud ning kahe õueala jagava piiripunkti vahel puudus

nähtavus, ei olnud maamõõtjal võimalik hinnata, kas piiripunktide vaheline sirgjoon läbib

kinnisasjadel olevaid kõrvalhooneid või mitte.

20. Maakatastris 10.03.2004 registreeritud Mällo 1 katastriüksuse mõõdistamisel on täpsustatud

17.12.1996 aerofotogeodeetilisel viisil moodustatud Mällo 2 katastriüksusega ühist piiri

piirilõigus nr 13-14 (numeratsioon vastavalt 17.12.1996 maakatastris registreeritud Mällo 2

katastriüksuse plaanile) vastavalt tegelikule maakasutusele ning katastriüksuste ühine piir on

viidud kooskõlla maakorraldusnõuetega (mh täpsustatud olemasolevate hoonete asukohti, sh

korrigeeritud piiri selliselt, et piir ei läbiks olemasolevaid kõrvalhooneid ning katastriüksuste

esmase maakatastris registreerimise järel eraldi kinnistute moodustamisega reaalosadeks

jagatud üksikelamut läbiks piir mööda olemasolevat üksikelamu esimese korruse vaheseina

telgjoont). Kinnisasjade omanikud ei ole vaielnud selle üle, et esimese korruse vahesein on

ajalooline ning teise korruse sein on uus. Seetõttu ei saa kindlaks tehtud piir kulgeda teise

korruse seina telge mööda.

21. Piiride kindlakstegemisel juhindus maamõõtja 10.03.2004 registreeritud Mällo 1

katastriüksuse

mõõdistusandmetest

ning

asjaolust,

et

17.12.1996

registreeritud

aerofotogeodeetilisel viisil moodustatud Mällo 2 katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 13-

14 vaheline sirgjoon ebatäpne ja ei ole arvestanud loodusliku situatsiooniga ning

väljakujunenud maakasutusega. Mällo 2 katastriüksuse esmamoodustamise andmetes puuduvad

hoonete asukohtade mõõdistusandmed, mistõttu ei saa eeldada Mällo 2 katastriüksuse plaanile

kantud hoonete asukohtade õigsuses. Samuti saab elamut käesoleval juhul reaalosadeks jagada

üksnes arvestades olemasoleva hoone vaheseina telgjoone asukohaga, kuna muul viisil ei ole

eluruumid iseseisvalt kasutatavad. Võttes aluseks olemasolevate ehitiste paiknemise looduses

ning nende kuuluvuse vastavalt Mällo 1 või Mällo 2 kinnisasjade omanikele (Laeva VV

28.10.1996 korraldustes nr 90 ja 91 on loetletud kummalegi kinnisasjale jäävad hooned), ei ole

võimalik vaidlusalust piirilõiku määrata kulgema sirgjooneliselt, arvestades 17.12.1996

maakatastris registreeritud Mällo 2 katastriüksuse plaanil olevaid piiriandmeid.

22. 2004. aastal, mil maakatastrisse kanti Mällo 1 katastriüksuse täpsustatud piiripunktide

asukohad, pidi katastrimõõdistamine vastama 23.10.2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse

määruses nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“

toodud nõuetele. Nimetatud määruse § 9 lõige 2 sätestas, et piirimärgid tuleb paigaldada

selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks üheselt arusaadav nii maaomanikule või muule

õigustatud isikule kui ka piirinaabritele. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt paigaldatakse

piirimärk hoone vundamendi äärde, kui piir kulgeb mööda hoone siseseina telgjoont. Seega on

maakatastris registreeritud Mällo 1 katastriüksuse piiripunkt nr 7 paigaldatud vastavalt

katastriüksuse mõõdistamise aegsetele nõuetele. Hoones sees saab kahe katastriüksuse vaheline

piir kulgeda üksnes mööda hoone siseseina telgjoont. Vastasel juhul ei ole piiri määramine

kooskõlas maakorralduse nõuetega, mille kohaselt peab olema tagatud kinnisasja otstarbekas

kasutamine ja majandamine. Samuti peavad katastriüksuse piirid olema lihtsad, selged ning

kõigile üheselt mõistetavad. Piiri kulgemine hoone siseseina telgjoonel on üheselt mõistetav

mõlemale piirneva katastriüksuse omanikule. Olukorras, kus katastriüksuse piir kulgeb

suvalises kohas läbi hoone, ei ole katastriüksuse piiri asukoht ruumis lihtne, selge ja üheselt

mõistetav.

23. Kinnisomand koosneb maatükist ja selle olulistest osadest (sh ehitised). Sellest tulenevalt ei

saa omandiõiguse ulatust käsitleda üksnes hoone ulatuses, vaid omandi ulatus on määratletud

kogu kinnisasja ulatust arvestades. Hoonet saab käsitleda reaalosadeks jagatuna muu hulgas

olukorras, kus sama hoone kuulub erinevate katastriüksuste ja kinnistute koosseisu. Käesoleval

juhul kuulub osa hoonest kinnistu nr 314104 (Mällo 1) koosseisu ning osa hoonest kinnistu nr

314204 (Mällo 2) koosseisu.

24. Vastustaja tegi, tuginedes looduses olemasolevatele märkidele, välitööde abrissidele,

katastriüksuste plaanidele ja asendiplaanidele, tervikliku, põhjendatud, tõendatud ja erapooletu

otsuse piiri asukoha osas. Vastustaja ei lahenda piirivaidlusi ega eelista subjektiivselt pooli, vaid

lahendab asja, arvestades arhiividokumente, piirimärke looduses, ajaloolist maakasutust jms

ühtses kogumis.

25. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et mõlema piirinaabri huvide arvestamine on

võimalik vaid tsiviilkohtumenetluses. Maa-amet on haldusorgan, kellele ainsana on antud

seadusega pädevus otsustada kinnisasjade vahelise piiri asukoht. Katastripidaja otsus piiride

asukoha kohta on haldusakt, millele kohalduvad kõik HMS-s ning halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud vaidlustamise võimalused, sh haldusorganile vaide esitamise võimalus

ning vajadusel kaebuse esitamine halduskohtule. Seega allub katastripidaja otsus kohtulikule

kontrollile, millega on tagatud kõigi piirinaabrite huvide arvestamine ja kohus tühistab

võimaliku rikkumise korral haldusakti. Igal kinnisasja omanikul on võimalus kinnisasja piiride

kindlaks tegemist taotleda nii haldusmenetluse kui ka tsiviilkohtumenetluse raames. Kaks

paralleelset menetlust sama eseme üle õigusselgust ei taga, kuid haldusmenetluse raames

kindlaks tehtud piiri asukoha ning vastu võetud haldusakti alusel maakatastris registreeritud

piirid ei välista hiljem vajadusel katastriandmete muutmist tsiviilkohtumenetluse käigus

sõlmitud kompromissi alusel. Kui tsiviilkohtumenetluse raames sõlmitakse kompromiss, on

maamõõtjal vaja nagunii sõlmitud kompromissi alusel tähistada piiri asukoht maastikul ning

registreerida kokkulepitud piir katastrimõõdistamise andmete ja -dokumentide alusel

maakatastris.

26. Kuna piirnevate katastriüksuste kohta avati õigustatud isikute soovil maa esmakinnistamisel

kinnistusraamatus eraldi registriosad ja tekkis kaks erinevat kinnisasja, kaasnes sellega

maaüksustel asuva hoone reaalosadeks jagamine, arvestades seejuures omanike omandiõiguse

osakaalu hoonest, st mõtteliste osade suurust. Ehitist on võimalik jagada vaid juhul, kui

reaalosad saab eraldada nii, et need säilitaksid oma kasutusotstarbe ka siis, kui üks osadest

häviks. Seega saab ehitist jagada vaid kandva seina asukohast selliselt, et osad säilitaksid oma

kasutusotstarbe. Esimese korruse sein oli 1996. aastal olemas ja selle asukoht ei ole muutunud.

Seega sai ehitist reaalosadeks jagada vaid selle seinaga. Kui kummalegi omanikule jäi erineva

suurusega osa, mis ei vastanud neile kuulunud omandiõigusele hoonest, siis vastavalt AÕS §

77 lg-le 3 on/oli võimalik lahendada olukord hüvitise maksmisega. Kui ehitist ei ole võimalik

reaalosadeks jagada, ei saa moodustada ka iseseisvaid kinnisasju. Kui ehitis ei ole jagatav, saab

jätta kinnisasja kaasomandisse ja kasutuse reguleerimiseks kasutada nt notariaalset

kasutuskorda või moodustada ühe kinnisasja piires korteriomandid ning korteriomandi

kaasomandi osa (maatükk) kasutuse reguleerimiseks seada notariaalne kasutuskord. Kuna

moodustati eraldi kinnisasjad, muutus ehitis TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja oluliseks osaks

ning TsÜS § 53 lg 2 lause 2 kohaselt ei saa kinnisasi ja sellel asuv ehitis olla eri isikute omandis.

Seega ei saa kinnisasi olla ühe isiku omandis ja sellel asuv hoone erinevate isikute kaasomandis,

kui just ei ole seatud vastavat piiratud asjaõigust. Kasutuskorda on võimalik kokku leppida

üksnes kaasomandis oleva asja kasutamiseks.

27. Piirijoont piiripunktist 13 kuni 14 ei ole võimalik sirgjooneliselt kujutada ilma et see

hakkaks lõikama mõnda kõrvalhoonet. Samuti läbiks sirgjoon elamut diagonaalselt, mis ei

jagaks elamut ka pindalaliselt pooleks.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

28. Kinnisasjade piire saab kindlaks määrata haldus(kohtu)menetluses.

MaaKS § 15 lõikega 5 antakse maakatastri pidajale õigus otsustada piiride kindlakstegemise

dokumentide alusel piiri asukoht kui piirinaabrid ei jõua ise kokkuleppele. Sellega laiendati

oluliselt Maa-ameti pädevust piirivaidlustes. Piiride kindlakstegemise toimingu ja läbiviidava

haldusmenetluse tulemuste põhjal teeb maakatastripidaja kaalutlusõigusel põhineva otsuse, mis

toimetatakse kätte puudutatud kinnisasjade omanikele. Tegemist on haldusotsusega, millele

kohalduvad kõik haldusmenetluse üldised põhimõtted (selgitamiskohustus, menetlusosalise

arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine, haldusakti teatavakstegemine, vaidemenetlus).

Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 129 ei ole menetluslik alusnorm, vaid materiaalõiguse

norm, mille abil haldusmenetluses piir asjaõiguslikke põhimõtteid arvestades paika pannakse

(nn abinorm). See, et see norm paikneb AÕS-s kui tsiviilseaduses, ei tähenda automaatselt seda,

et selliseid vaidlusi saaks lahendada vaid tsiviilkohtus.

29. Kolmas isik nõustub vastustaja 08.06.2020 haldusaktiga. Enne korralduse andmist suhtles

vastustaja korduvalt kirjalikult piirinaabritega, kuulas nad ära ning saatis omapoolseid

selgitused ja põhjendused.

30. Kaebaja on omavoliliselt hõivanud kolmandale isikule kuuluva kinnistu osa (maja II korruse

osas, nn pööningukorrus). Kinnisasjade piiri kulgemise määramisel ei saa lähtus maja II korruse

(õigusliku aluseta ja ebaadekvaatse ehitustehnilise lahendusega rajatud) vaheseina asukohast.

Ehitustehniliselt on ohutum eemaldada II korruse vahesein, kui hakata lammutama I korruse

vaheseina, sest see mõjutab suuremal määral kogu maja kandekonstruktsiooni. Varasemalt oli

tegemist tühja pööninguosana. Laeva Vallavalitsus on oma 09.02.2016 kirjas teavitanud

kaebajat ebaseaduslikust ehitustegevusest Mällo 2 kinnistul. Piiri määramisel ei saa aluseks

võtta ebaseadusliku ehitustegevuse tõttu tekkinud ehituskonstruktsiooni.

31. Alusetud on kaebaja väited ajaloolisest maja kasutamise õigusest. Nõukogude

okupatsioonikorra ajal kehtinud reeglite järgset maja pärimise tulemust ei saa üks-ühele üle

kanda praegusesse õiguskorda. Tol ajal ei olnud maa eraisikute omandis (üksnes ehitised olid),

seevastu praeguses õiguskorras põhinevad omandisuhted üksnes maa omandile (mitte ehitiste

omandile), mis omakorda tähendab, et ka maal paiknevad hooned tuleb jagada vastavalt

maa/kinnistu piiridele, mitte vastupidi. Ka nõukogude ajal ei olnud kaebaja (ja tema vanemate)

kasutuses rohkem maja pinda kui praegu, s.t reaalne maja kasutus on kogu aeg olnud vastavalt

I korruse siksakilisele vaheseinale. Seega nõuab kaebaja praegu endale rohkem kui tal selleks

isegi nõukogude ajal õigus oli.

32. Elamu reaalosade piiri arvestades saab katastriüksuse piiri määrata üksnes I korruse

vaheseina asukohta arvestades. Tegelikku situatsiooni (ehitiste paiknemist) arvestades ei ole

võimalik vaidlusalust piiri 1996. a katastriplaanidel ja piiriprotokollis sisalduva järgi

sirgjooneliselt määrata.

33. Kolmas isik ei nõustu kaebaja arusaamaga, õiguslikult mõistlik ja ehituslikult võimalik on

ehitada I korrusele uus vahesein. Tsiviilmenetluses toimunud paikvaatlusel sai tuvastatud, et

alternatiivse vaheseina ehitamise puhul väheneks kolmanda isiku majaosa selliselt, et üks tuba

muutuks ebamõistlikult väikeseks (piltlikult öeldes muutuks tuba kapiks). Ka ehitustehniliselt

ei oleks uue vaheseina ehitamine mõeldav, sest vana maja puhul oleks liiga suur risk maja

terviklikkusele (konstruktsioon ei pruugi vastu pidada) hakata olemasolevaid vaheseinu ümber

tõstma.

34. Seoses piiride täpsustamisega väheneb ka kolmanda isiku kinnistu pindala – vaidlusaluse

katastriüksuse nr 38301:002:0105 pindala väheneb vastavalt vastustaja kontrollmõõdistamise

aktile 244 m² võrra. Seega teatud piirilõigus (põllumaa osas) loovutab kolmas isik osa maad

kaebajale.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (I) ning

seejärel otsustab menetluskulude jaotuse (II).

I

35. Vaidlus puudub selles, et Mällo I ja Mällo II katastriüksuste piir on teadaolevate andmete

põhjal esmalt paika pandud 1996.a piirinaabrite vahel sõlmitud kokkuleppe alusel (esitatud

09.07.2020 kaebuse lisana 7). Mällo I katastriüksuse uue mõõdistamise (mille tulemusega ei

nõustunud Mällo II katastriüksuse omanik) tulemusena tekkis alates 2004.a olukord, kus Mällo

I ja Mällo II katastriüksuste ühise piiri osas on maakatastris erinevad piiriandmed. Piirinaabrid

on piiri asukoha paiknemise osas erinevatel seisukohtadel ning kokkuleppeni ei ole senini

jõutud.

Vaidlus on vastustaja pädevuse üle olukorras, kus tsiviilkohtu menetluses on vaidlus samas

õiguslikus küsimuses (tsiviilasi nr 2-18-18949). Samuti on vaidlus selle üle, kas vastustaja

lähtus korraldust andes asjakohastest ja õigetest asjaoludest ning tõlgendas õigusnorme õigesti.

Kohus on seisukohal, et vastustajal oli pädevus haldusakti andmiseks, haldusakt tugineb

asjakohastele dokumentidele, mõõtmistele ning muudele asjas tähtsust omavatele asjaoludele

ning vastustaja õiguslikud põhjendused on õiged. Vastustaja on kohaselt ning piisavalt

põhjendanud Mällo I ja Mällo II katastriüksuste piiri kindlaksmääramise toiminguid ning

tulemusi.

36. Maa-ameti volituse õiguslikeks alusteks piiri määramiseks vaidluse korral on MaaKS § 15

lg 5 ning MaaKatS § 8 lg 31, § 16 lg-d 7 ja 8 ja § 17 lg 10.

Kui kinnisasja omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas, otsustab kinnisasja piiri asukoha

maakatastri

pidaja

maakorralduse

läbiviija

esitatud

piiri

kindlakstegemise

ja

katastrimõõdistamise dokumentide alusel (MaaKS § 15 lg 5). Vaidluse korral otsustab piiri

asukoha seega vastustaja lähtudes mõõdistamisel saadud andmetest.

Katastripidajal on õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus

ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht.

Katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel (MaaKatS § 8 lg 31). Katastripidaja

moodustab katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel

ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete

alusel (MaaKatS § 16 lg 7).

Katastripidajal on õigus uute mõõdistamisandmete alusel otsustada kõikide puudutatud

katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel

puudutatud katastriüksuste pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. Puudutatud

katastriüksuste andmete muutmise otsustamisel tuleb arvestada katastriüksuse alusandmete

kvaliteeti ja muid tähtsust omavaid asjaolusid (MaaKatS § 16 lg 8). Maakorraldusseaduse §-s

15 sätestatud kinnisasja piiri kindlakstegemise korral määrab katastripidaja katastriüksuse

andmed käesoleva seaduse § 16 lõike 7 alusel (MaaKatS § 17 lg 10).

Eeltoodud

sätetest

järeldub,

et

vastustajal

on

pädevus

katastriüksuste

piiri

kindlaksmääramiseks, juhul kui omanikud piiri osas ise kokkulepet ei saavuta.

Kui paralleelselt toimuvad nii MaaKS §-s 15 sätestatud katastrikande menetlus kui ka AÕS §-s

129 ettenähtud kinnisasja piiri kindlakstegemise menetlus tsiviilkohtus, on üldjuhul

otstarbekam lahendada küsimus lõplikult tsiviilkohtus, mis hoiab ühelt poolt ära vajaduse

algatada katastripidaja otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks täiendav halduskohtumenetlus

ning annab seejuures ka avaramad võimalused piirivaidluse lahendamiseks (Tallinna

Ringkonnakohtu 29.11.2019 määruse nr 3-19-1782 p 13). Teisalt möönis ringkonnakohus, et

isegi kui Maa-amet teeb esmalt haldusmenetluses piiri asukoha kindlaks, ei välistaks see piiri

muutmist tsiviilkohtumenetluses. Seadusega ei ole sätestatud kummagi menetluse prioriteetsust

või seda, et Maa-amet peaks tingimata enda menetluse peatama või lõpetama samasisulise

tsiviilvaidluse tõttu. Piiri kindlakstegemise võimalus on ettenähtud nii haldusmenetluses kui

tsiviilkohtumenetluse korras.

37. Kohus saab kontrollida, kas vastustaja on piiripunktide määramisel võtnud arvesse kõiki

asjakohaseid asjaolusid. Maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus,

maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel; kui

eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse

läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lg 3).

37.1. Kohtu hinnangul on vastustaja kohaselt lähtunud sellest, et piir peab olema lihtsasti ja

selgesti tuvastatav, see ei saa kulgeda suvaliselt. MaaKS § 5 lg 2 sätestab, et maakorralduse

läbiviimisel arvestatavad põhimõtted, mh kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamise,

lihtsate ja selgete piiride loomise ning looduslike piiride arvestamise (p 5). Seega tuleb

piiripunktide kindlaksmääramisel arvestada maakorraldusnõuetega, mh selgete piiride

loomisega.

37.2. Kohtu hinnangul on vastustaja õiguspäraselt lähtunud 2004.a mõõdistamise andmetest.

Vastustaja on selgitanud, et 1996.a kasutatud mõõdistusviis oli ebatäpne (hoonete plaanilisi

asukohti ei määratud ning kahe õueala jagava piiripunkti vahel puudus nähtavus). Vaidlustatava

haldusakti kohaselt lõikas Mällo II katastriüksuse piirilõik punktide 13-14 vahel Mällo II

kinnistul asuvat kõrvalhoonet (vt 26.09.2018 piiri kindlaks tegemise protokoll ja selle lisa 1 –

selgitav joonis). Vastustaja on vaidlustatavas otsuses selgitanud, et kuna Mällo II katastriüksuse

esmamoodustamise andmetes puuduvad hoonete asukohtade mõõdistusandmed, ei saa eeldada

ka Mällo II katastriüksuse plaanile kantud hoonete asukohtade õigsuses.

2003.a Mällo I katastriüksusel toimunud mõõdistamine toimus vastavalt 2003.a kehtestatud

korrale (23.10.2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus nr 264 „Katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“) ja nõuetele, mh täpsustati hoonete

asukohti ning seda, et täpsustatud piir ei läbiks kõrvalhooneid, mille kuuluvus on vastavalt vara

tagastamise dokumentidele paika pandud, samuti, et elumaja osas kulgeks piir selgelt vastavalt

esimese korruse vaheseinale siksakiliselt, mitte sirgjooneliselt läbi hoone.

26.09.2018 piiri kindlaks tegemise protokollist (kaebuse lisa nr 14) nähtub, et Mällo II omanikul

puudus selge nägemus piirimärkide paiknemisest looduses ning tema poolt kirjeldatud piiri

loodusesse ei ole võimalik märkida. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja arusaam piiri

kulgemisest 26.09.2018 protokolli (kaebuse lisa 5) lisaks oleval joonisel (kollane joon) ei ühti

Mällo II katastriüksuse registreeritud piiriga (sinine joon). Maakorralduse läbiviija jõudis

seisukohale, et just 2003. a teostatud mõõdistamise andmed arvestavad paremini

maakorraldusnõuetega.

31.08.2019 viis katastripidaja maastikul läbi kontrollmõõdistuse, mille tulemusel tuvastati, et

TARTU MAAKORRALDUSE osaühing on piiritähiste asukohad looduses määranud vastavalt

mõõdistusaegsele kehtivale korrale ning piiripunktid on koordineeritud riikliku geodeetilise

võrgu suhtes nõutava täpsusega (kaebuse lisa nr 5 – Maa-ameti 13.01.2020 kiri nr 11-2/20/629;

kaebaja 15.12.2020 seisukoha lisa nr 6 – 31.08.2019 kontrollmõõdistuse akt).

37.3. Vaidlus puudub selles, et elumaja esimese korruse vahesein (mille järgi jookseb

08.06.2020 haldusakti kohaselt majasisene piirilõik) on ajalooliselt varasem (asus samal kohal

maa tagastamise ja piiride esmamääramise hetkel) ning teise korruse vahesein on sinna hiljem,

2010. aastal ehitatud (kolmanda isiku 14.08.2020 seisukoht, p 2.10; kaebaja 15.12.2020

seisukoht, p 2.3.1). Kohus nõustub, et olukorras, kus hoone korruste läbilõiked on erinevad ning

vaheseinade asukohad ei kattu, on asjakohane lähtuda ajalooliselt kauem esinenud faktilisest

olukorrast ehk esimese korruse vaheseina paiknemisest. Seda enam olukorras, kus teisele

korrusele ehitatud vaheseina seaduslikkus ei ole kinnitamist leidnud (kolmanda isiku

14.08.2020 vastuse lisa 4 - Laeva vallavalitsuse 09.02.2016 nr 6-1.4/45 „Ehitustegevusest Mällo

1 ja Mällo 2 kinnistutel“).

37.4. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et piir peab kulgema selliselt, et hoone osasid oleks

piiriandmete järgi võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Mällo I ja Mällo I katastriüksused

kuuluvad erinevate kinnistute koosseisu. Eluhoone paikneb kahe erineva kinnistu ja

katastriüksuse piiril. Hoone funktsionaalse kasutuse põhimõte tuleneb ka MaaKS §-st 13:

Kinnisasja omaniku soovil jagatakse kinnisasi selle olemust rikkumata kaheks või enamaks

reaalosaks, kusjuures pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi (lõige 1); kinnisasi on

jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt

sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust (lõige 4). Maa

esmakinnistamisel avati katastriüksuste kohta erinevad registriosad. Seega toimus piiril asuva

elumaja faktiline jagamine reaalosadeks juba esmakinnistamisel, lähtudes tagastatud osade

mõttelise suuruse proportsioonidest.

Ehitise ruumide sihtotstarbelise kasutamise põhimõte on tihedalt seotud piiri selguse

põhimõttega. Piiri kulgemine suvalisest kohast keset ruumi ei aita tagada, et piir oleks lihtsalt

ja üheseltmõistetavalt äratuntav. Piiri asukoha määramisel on õiguspärane arvestada sellega, et

omanikel oleks võimalik neile kuuluvaid ehitise osasid funktsionaalselt kasutada, sõltumata

teisele omanikule kuuluvast osast. Riigikohus on selgitanud, et kinnisasja jagamise käigus

moodustuv ehitis peab võimaldama ehitise eesmärgipärast ja otstarbekohast kasutust, olles

seejuures teistest ehitiseosadest ära lõigatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.05.2012 otsus

asjas nr 3-2-1-61-12, p 12).

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vastustaja ei ole katastriüksuste piiripunktide kindlaks

määramisel lähtunud ebakohastest või asjassepuutumatutest asjaoludest.

38. Kaebaja hinnangul väheneb talle kuuluv elumaja omandiosa, kui piir kulgeb mööda elumaja

esimese korruse vaheseina.

Vastustaja 17.08.2020 vastusega koos esitatud maareformi toimikutest nähtub, et 28.10.1996

Laeva vallavalitsuse maade tagastamise korraldustes on määratletud üksnes tagastatava maa-

ala suurus põhimõttel, et kummalegi vara tagastamiseks õigustatud isikule jääb 1/2 kinnistust

ning vastavalt korralduses loetletud maatükil asuvad ehitised. Mällo I kinnistu koosseisu

kuuluvad elumaja ning laut-kuur-garaaž (Laeva Vallavalitsuse 28.10.1996 korraldus nr 90).

Mällo II kinnistu koosseisu kuuluvad elumaja ning laut-ait-saun (Laeva Vallavalitsuse

28.10.1996 korraldus nr 91). Elumaja kohta ei ole korraldustes märgitud, et see peaks jagunema

ruutmeetri täpsusega pooleks. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga (14.08.2020

seisukoht, p 2.12), et lähtuda tuleb kinnistu kui terviku mitte aga ehitiste mõtteliste osade

suurusest.

Kohus jagab vastustaja seisukohta, et piiripunktide kindlaksmääramise menetluses ei toimu

omandi üleandmist. Omandi üleandmiseks on vajalik vastavate tahteavalduste vahetamine ning

asjaõiguslepingu sõlmimine (käsutustehing) (AÕS § 641). Omandi üleandmine eeldab

konkreetse määratletud objekti üleandmist. Piiri paiknemine oli enne vastustaja poolt piiride

kindlaksmääramist vaieldav. Seetõttu ei oleks teada üleantava omandi suurus.

Kaebaja hinnangul aitab elumaja läbiv sirgjooneline piir tagada kummagi omaniku 1/2 suuruse

omandiosa säilimist. Kaebaja selline seisukoht on ekslik, kuivõrd vara tagastamisel anti

mõlemale õigustatud isikule mõtteline osa kinnistust koos sellel asuvate ehitistega, määramata

kindlaks üle antava mõttelise osa faktiline koosseis elumaja osas. See kujunes vastavalt elumaja

tegelikule kasutusele. Kolmanda isiku sõnul (14.08.2020 seisukoht, p 2.12) on hoone reaalne

kasutus ja valdus vastanud kogu aeg esimese korruse vaheseinale. Kaebaja ei ole sellele

vastuväiteid esitanud.

Kaebaja märkis (kaebuse p 2.5.1), et elumaja sirgjooneliselt läbiv piir ei ole takistanud elumaja

kasutamist. Kohus selgitab, et ka haldusakt ei takista elumaja kasutamist: piiri kulgemine

mööda esimese korruse vaheseina ei muuda seni kehtinud hoone osade kasutamist.

39. Kaebaja väited vastustaja erapoolikusest ning kolmanda isiku huvide soodustamisest ei ole

tõsiseltvõetavad ega veenvad. Vastustaja teostab maakorraldustoiminguid vastavalt

õigusaktides sätestatud nõuetele erapooletult ning objektiivselt. Vastustaja kontrollis piiri

asukoha paikapidavust kaebaja kaasates. Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited ning

tähelepanekud.

40. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

II

41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude välja

mõistmist taotlenud (vastustajal menetluskulud puuduvad vastavalt 22.12.2020 esitatud

seisukohale), jäävad kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda.

42. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud

ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 101 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõige 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja

läbivaatamise kulud. HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

Kolmas isik esitas 02.12.2020 menetluskulude nimekirja ning taotluse menetluskulude välja

mõistmiseks kaebajalt. Kolmas isik on kandnud haldusasja menetlusega halduskohtus seisuga

02.12.2020 menetluskulusid kokku summas 1282,50 eurot (ilma km-ta). Summale 1282,50

eurot lisandub käibemaks, mis teeb kogusummaks 1539 eurot. Kuna kolmas isik ei saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada, siis soovib kolmas isik menetluskulude väljamõistmist

käibemaksuga summas. Kolmas isik esitas 22.12.2020 täiendava menetluskulude nimekirja.

Kolmas isik on haldusasja menetlusega halduskohtus ajavahemikus 02.12.2020-22.12.2020

täiendavaid menetluskulusid kokku summas 438,75 eurot (ilma km-ta). Summale 438,75 eurot

lisandub käibemaks, mis teeb kogusummaks 526,50 eurot. Kolmandale isikule on osutatud

õigusabiteenust tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandub käibemaks. Hoolimata sellest, et

kolmanda isiku esindajatena on menetlusdokumentidele alla kirjutanud kaks advokaati,

siis kõikides menetluskulude hüvitamise taotluses on kajastatud ainult ühe esindaja töömaht.

Seega taotleb kolmas isik õigusabikulude hüvitamist kogusummas (1539 + 526,50=) 2065,50

eurot.

43. Kaebaja leiab kolmanda isiku menetluskulude osas, et arvestades halduskohtumenetlusele

eelnenud haldusmenetlust ning paralleelselt sama piirilõigu kindlaksmääramiseks toimuvat

tsiviilkohtumenetlust, on menetlusdokumentide sisu hinnates tegemist selgelt põhjendamatult

suure menetluskuluga. Kolmanda isiku menetluskulu taotlusega esitaud arve nr 2061306 lisas

märgitud toimingutest on ebaproportsionaalselt ajamahukad kaebusega tutvumine ja

nõupidamine kliendiga, esialgse õiguskaitse osas kliendiga täpsustav suhtlus ning Maa-ameti

vastusega tutvumine. Kolmanda isiku menetluskulud ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui

729 euro ulatuses.

44. Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole menetlusdokumentide

analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad

seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav

menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine osas,

mis seondub menetlusdokumentide analüüsi ja tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega.

Kohus loeb, arvestades asja keerukust ja mahtu (HKMS § 109 lg 6), põhjendatuks õigusabikulu

1215 eurot (9h x 135), millele lisandub käibemaks summas 243 eurot. Seega tuleb kaebajalt

mõista välja kolmanda isiku menetluskulud kokku summas 1458 eurot.

45. Kohus selgitas 17.07.2020 määruses kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud

riigilõivu (15 eurot) tagastamise korda. Tulenevalt asjaolust, et esialgse õiguskaitse taotlus jäi

läbi vaatamata, on kaebajal võimalus tasutud riigilõiv 15 eurot HKMS § 104 lg 5 punkti 3 alusel

analoogia korras tagasi saada (vrd Riigikohtu 19.06.2013 määruse nr 3-3-1-32-13 punktid 14 ja

15). Kaebaja esitas 15.12.2020 seisukohas taotluse tagastada kaebajale esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Käesolevaga tagastab kohus kaebajale

seega riigilõivu summas 15 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom