2-18-17463/76 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-17463

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-17463

Tsiviilasi

GREENGREID OÜ hagi osaühingu Sahkar TT vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

375 344 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja GREENGREID OÜ (registrikood: 14165443),

lepinguline esindaja vandeadvokaat R. V.

Kostja osaühing Sahkar TT (registrikood: 10628225),

lepinguline esindaja vandeadvokaat R. T.

Kohtuistungi toimumise aeg

15. oktoober 2020. a, edasine menetlus kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud GREENGREID OÜ kanda.

3. Määrata osaühingu Sahkar TT menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista

GREENGREID OÜ-lt välja osaühingu Sahkar TT kasuks 6653,2 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. GREENGREID OÜ (edaspidi: hageja) esitas 17.11.2018 Tartu Maakohtule hagi osaühingu

Sahkar TT (edaspidi: kostja) vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista põhinõude 288 893,42 eurot, viivise 17.11.2018 seisuga 64 307 eurot ja

alates 18.11.2018 protsendina (8% aastas + Euroopa Keskpanga intressimäär) põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivse hagi esemena palub hageja kostjalt hageja kasuks

välja mõista seltsingu likvideerimisest tulenevalt rahalise kohustuse summas 288 893,42

eurot, seltsingu likvideerimisest tulenevate kohustuste täitmisest tuleneva viivise 17.11.2018

seisuga 64 307 eurot ja alates 18.11.2018 protsendina (8% aastas + Euroopa Keskpanga

intressimäär) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt OÜ RTS Infraehitus (rg-kood 11716322) tellijana ja osaühing Sahkar

TT (kostja) ning GREENGREID OÜ (rg-kood 11319615) töövõtjatena sõlminud 24.04.2014

töövõtulepingu põhimaantee nr 11 Kurna liiklussõlme ehituseks. GREENGREID OÜ (rg-

kood 11319615) osutas ehitusobjektil masinateenust, mis sisaldas endas mh pinnase

kaevandamist, muldkeha ja killustikualuse ehitust, peenarde kindlustamist, dreenkihi

ehitamist jm, samuti selleks vajaliku materjali tarnimist. Tellija ja töövõtjate vahelise

18.11.2015 aktiga on teostatud tööd tellijale üle antud.

Töövõtjad ei vormistanud omavaheliste suhete reguleerimiseks kirjalikke kokkuleppeid.

Algselt oli töövõtjatel plaan sõlmida seltsinguleping, kuid selleni ei jõutud. GREENGREID

OÜ (rg-kood 11319615) asus töid teostama kostja allltöövõtjana, esitades kostjale tasuarveid,

mida kostja ka tasus. Kostja on omakorda esitanud akte ja arveid otse peatellija, kes on

maksnud tasuarved otse kostja kontole.

Kostja on tasunud osaliselt või jätnud täielikult tasumata GREENGREID OÜ (rg-kood

11319615) alljärgnevad tasuarved:

1. Arve nr. XXX summas 192.928,08 eurot, tasumata osa 135.102,33 eurot;

2. Arve nr. XXX summas 165.362,66 eurot, tasumata osa 59.969,64 eurot;

3. Arve nr. XXX summas 71.497,00 eurot, tasumata 10.000,00 eurot;

4. Arve nr. XXX summas 50.593,82 eurot, tasumata osa 41.593,80 eurot;

5. Arve nr. XXX summas 17.721,05 eurot, tasumata osa 17.721,05 eurot;

6. Arve nr. XXX summas 16.028,35 eurot, tasumata osa 16.028,35 eurot;

7. Arve nr. XXX summas 8.388,25 eurot, tasumata osa 8.388,25 eurot.

Kokku on kostjal tasumata arvete kogusumma 288 893,42 eurot. GREENGREID OÜ (rg-

kood 11319615), uue ärinimega GREENGREID HOOLDUS OÜ, loovutas eelkirjeldatud

rahalised nõuded GREENGREID OÜ-le (rg-kood 14165443), kes on käesolevaga hagejaks.

Vaatamata nõudmistele ei ole kostja arveid tasunud, esitamata samas nõudele sisulisi

vastuväiteid.

Alternatiivselt on hagejal rahaline nõue 288 893,42 eurot kostja vastu seltsingu vara jaotuse

kaudu.

Kostja seisukohad

2. Nii vana Greengreid kui ka kostja teostasid töid RTS Infraehitus OÜ alltöövõtjatena, jagades

omavahel ära RTS Infraehitus OÜ-ga kokkulepitud tööd ja mahud. Omavahelises suhtes

moodustasid vana Greengreid ja kostja seltsingu. Seltsingukokkulepe sõlmiti poolte vahel

25.04.2014. Tööd anti alltöövõtjateks olnud vana Greengreidi ja kostja poolt RTS Infraehitus

OÜ-le jooksvalt üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Tööd lõpetati 2015. a

novembris.

Vana Greengreid ja kostja tegutsesid omavahelises suhtes 25.04.2014 sõlmitud suulise

seltsingulepingu alusel. Kirjalikku seltsingulepingut pooled ei sõlminud, kuigi see oli kavas.

Vana Greengreid ei teostanud töid alltöövõtulepingu alusel. Sellesisulist kokkulepet ega isegi

arutelu ei olnud töövõtjate vahel kordagi.

Vana GREENGREID ja kostja vastutasid solidaarselt RTS Infraehitus OÜ ees ning andsid

töid üle samuti koos ja ühiselt. Kummagi töövõtja osa omavahelises seltsingus oli 50%.

Arveldamine käis läbi eraldiseisva, seltsingu tarbeks avatud pangakonto, millele oli

juurdepääs mõlemal seltsingu liikmel. Tööde üleandmine tellijale toimus selliselt, et tööde

üleandmisevastuvõtmise aktid allkirjastati mõlema töövõtja poolt ja pärast tellija poolset akti

allkirjastamist esitas kostja tellijale arve ning vana Greengreid esitas seejärel kostjale arve

talle kuuluva töövõtutasu osa saamiseks. Vana Greengreidi poolt väljastatava arve aluseks oli

aga omakorda töövõtjate endi vahel kokku lepitud seltsingu sisene teostatud tööde akt. Vanal

Greengreidil tekkis õigus raha saamiseks summas, milles pooled kokku leppisid. Vana

Greengreid esitas mitmeid arveid summades, milles kokkulepe puudus. Seetõttu tasus kostja

sellised arved üksnes mahus, milles oli olemas pooltevaheline kokkulepe. Kokkulepitud

tasustamispõhimõtteid eiravad arved ei tekitanud vanale Greengreidile õigust raha nõuda.

Vana Greengreidi ja kostja poolt RTS Infraehitus OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping osutus

rahaliselt töövõtjatele kahjumlikuks. Kahjum jagati töövõtjate vahel võrdselt. See oli kokku

lepitud seltsingulepingu sõlmimisel. Mais ja juunis 2014. a teostatud tööde osas sõlmisid

pooled kirjaliku kokkuleppe „Kurna liiklussõlme tulude ja kulude kokkuvõte mai-juuni

2014“, mille kohaselt esimesel kahel kuul sai seltsing kahjumit kogusummas 56 528,50 eurot.

Sellest 19 445,18 eurot saadi kahjumit mais 2014 ning 37 083,32 eurot kahjumit saadi juunis

2014. Kahjum tekkis ka edaspidistest töödest ning pooled kandsid selle võrdselt vastavalt

sõlmitud kokkuleppele.

Kostja kandis kogu tööde teostamise perioodil vanale Greengreidile üle poolte vahel kokku

lepitud summad.

25.09.2015 esitasid seltsinglased RTS Infraehitus OÜ-le taotluse ühikhindade ja lepingu

maksumuse

muutmiseks.

RTS

Infraehitus

OÜ

esitas

taotluse

26.09.2015

edasi

Maanteeametile. Maanteeamet andis taotluse osas oma lõpliku vastuse 18.02.2016 teatades, et

keeldub täiendava töövõtutasu maksmisest.

Vana Greengreid ja kostja olid RTS Infraehitus OÜ suhtes solidaarvõlgnikud. Kostja

hinnangul ei ole Eesti eraõiguse kohaselt võimalik, et solidaarselt tellija ees vastutavad

töövõtjad on samaaegselt omavahelises töövõtusuhtes selliselt, et üks töövõtja on teise suhtes

tellijaks.

3. Kostja hinnangul on väär hageja väide, et vana Greengreid loovutas arvetest nr XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tulenevad rahalised nõuded hagejale. Kostja vaidlustab hagi

lisaks 10 oleva nõude loovutamise teate ehtsuse. Hagile lisatud nõude loovutamise teadet ei

ole kostja varasemalt saanud. Kostja hinnangul on teada allkirjastatud alles pärast seda, kui

vana Greengreid oli äriregistrist kustutatud. Seega ei ole teade allkirjastatud vana Greengreidi

poolt.

4. Kostja leiab ka et hagejale ei ole läinud üle lepinguline seltsinglase positsioon, mistõttu ei ole

hagejal võimalik kasutada sellega seonduvaid kujundusõigusi, s.o. taotleda seltsingu

likvideerimist ja nõuda hagejale 288 893,42 euro suuruse väljamakse tegemist. Hageja nõue

on sisuliselt perspektiivitu.

5. Kostja esitab arvete nr XXX ja XXX osas aegumise vastuväite. Arve nr XXX kogusummas

192 928,08 eurot on väljastatud 31.07.2014 ning muutus sissenõutavaks 15.09.2014. Arve nr

XXX kogusummas 165 365,66 eurot on väljastatud 31.08.2014 ning muutus sissenõutavaks

15.10.2014. TsÜS §147 lg 3 järgi algas nende arvete osas aegumistähtaja kulg 01.01.2015.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegusid eeltoodud arvetest tulenevad nõuded seega 31.12.2017.

Hagiavaldus esitati kohtule alles 18.11.2018 ehk rohkem kui 11 kuud pärast aegumistähtaja

lõppu. Seega arvetest nr XXX ja XXX tulenev nõue kogusummas 195 071,97 eurot on

hagiavalduse esitamise seisuga aegunud.

Hageja täiendavad seisukohad

6. Hageja leiab, et kostja ei ole seltsingu olemasolu tõendanud. Pooled ei ole käitunud nagu

seltsinglased ja poolte õigussuhtel puuduvad seltsingule omased tunnused. VÕS-i seltsingu

sätete kohaselt teevad pooled panuseid (§ 581), juhivad seltsingut ühiselt (§ 583), seltsingu

lõppemisel täidetakse seltsingul lasuvad kohustused (§ 602), seejärel tagastatakse panused (§

603) ja jagatakse võimalik kasum (§ 603). Et tegemist ei saanud olla seltsinguga, kinnitavad

järgmised asjaolud:

-

kostja on asunud kohe ehitusobjekti algfaasis vana Greengreid arveid tasuma. Juhul,

kui arvete tasumist käsitleda panuste tagastamisena, oleks seda saanud teha alles peale

ühise eesmärgi saavutamist ja seltsingu likvideerimise käigus;

-

seltsingu puhul ei saa ükski seltsinglane enne raha, kui ühine eesmärk on täidetud ja

asutakse seltsingut likvideerima. Seltsingu regulatsioon ei näe ette, et üks seltsinglane

esitaks teisele seltsinglasele enne seltsingu lõppemist mingeid tasuarveid ja teine

seltsinglane neid maksaks;

-

tegemist ei ole olnud ühise juhtimisega, nagu seltsing ette näeks. Kostja on suhetes

OÜ-ga RTS Infraehitus tegutsenud ainuisikuliselt, esitades OÜ RTS Infraehitus

teostatud tööde akte ja arveid;

-

kostja on ainuisikuliselt käsutanud pangakontot, millel olevaid liikumisi sai vana

Greengreid vaid jälgida, mingeid ülekandeid vana Greengreid teha ei saanud.

Seltsinglastel peaks olema ühine pangakonto käsutamise õigus;

-

VÕS § 590 lg 2 kohaselt ei või seltsingu võlgnik seltsinguvarasse kuuluvat nõuet

tasaarvestada nõudega seltsinglase vastu. Kostja on teostanud RTS Infraehitus OÜ-ga

tasaarvestusi kogusummas 2 309 376, 57 eurot, mis seltsingu puhul oleksid tühised, st

seadusega vastuolus. Tasaarvestuste teostamine näitab iseenesest, et vana Greengreid

ja kostja vahel ei olnud sõlmitud seltsingulepingut;

-

kostja on lasknud RTS Infraehitus OÜ-l tagastada endale 300 000 eurot (teostusaegne

tagatis) mujale kui arveldusarvele, millel olevaid liikumisi oli vanal Greengreidil

võimalik jälgida, ning varjanud vana Greengreidi eest neid kandeid. Seltsingu puhul

läheksid kõik kandeid ühisvara hulka, aga antud juhul on kostja käitunud RTS

Infraehitus OÜ-lt saabunud rahadega nagu enda omadega;

-

kostja on kasutanud enda poolt RTS Infraehitus OÜ-le esitatud arvete tasumiseks

faktooringut Ehitusfirma Rand& Tuulberg AS-i poolt. Seltsingu puhul on iga tehingu

tegemiseks vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek (VÕS § 582 lg 2). Vana Greengreid ei

ole andnud nõusolekuid (neid ei ole ka küsitud) faktooringulepingu sõlmimiseks ega

eelviidatud tasaarvestuskokkulepete tegemiseks, mis viitavad samuti üheselt, et kostja

on tegutsenud lähtudes teadmisest, et poolte vahel ei ole seltsingut.

Vana Greengreid on alates 2014.a. maist esitanud kostjale tasuarveid igakuiselt teostatud

tööde eest kogusummas 1 561 808, 15 eurot, millest kostja tasus ära 1 272 914, 71 eurot ja

tasumata on veel 288 893, 45 eurot, mis on hageja põhinõudeks. Kostja on seega tasunud

vanale Greengreid objekti eest 81,5% ulatuses esitatud arvetest, tasumata on veel 18,5% ehk

288 893, 45 eurot.

Hageja on esitanud asja juurde kõik tasumata arved ja nende aluseks olevad tööde aktid,

samuti e-kirjad, mille kaudu eelnimetatud dokumendid kostjale edastati. Kostja on esitanud

omakorda enda aktid ja tasuarved tellijale RTS Infraehitus OÜ-le ja saanud selle eest tasud

kätte.

Eelnevast nähtuvalt on vana Greengreid esitanud kostjale igakuised teostatud aktid ja arved,

nagu tüüpilise töövõtulepingu täitmine käib. Kostja on neid arveid tasunud, kuid jätnud osad

arved kas osaliselt või täielikult tasumata. Kosta ei ole vaidlustanud, et ta on võtnud arved

enda

raamatupidamisse

ja

arvestanud

tasuarvetelt

nähtava

käibemaksu

enda

sisendkäibemaksuks. Vana Greengreid on omakorda maksnud riigile ära arvetelt nähtuva

käibemaksuosa. Ka see näitab arvete tunnistamist kostja poolt.

Hagis on toodud esile 7 arvet, mis on kas osaliselt või täielikult tasumata. Arveid nr XXX ,

XXX , 24014 ja 24015 on tasutud osaliselt, mis tähendab seda, et kostja on tunnistanud

sellega võlgnevust. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda mh

õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises.

Kostja ei ole vaidlustanud, et vana Greengreid on aktides näidatud tööd teostanud ja kostja ei

ole tööde mahu/nõuetekohasuse osas pretensioone esitanud. Kostja väide, et ta tasus arveid

üksnes mahus, milles oli olemas pooltevaheline kokkulepe, ei ole tõendatud.

Pooled ei ole leppinud kokku, et iga tööde akti esitamisega antaks kostjale mingi tööosa üle.

Vana Greengreidi tasunõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 18.11.2015 tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti vormistamisest, millega vana OÜ Greengreid andis tööd tervikuna üle

kostjale ja millega anti ühtlasi tööd üle RTS Infraehitus OÜ-le.

Greengreid poolt esitatud igakuised aktid fikseerisid tehtud tööd, ostetud materjali, tehnika

rentimised jmt. Kostjale esitatud arved puudutasid rahalist arveldamist poolte vahel, mitte aga

tööde üleandmist.

Hageja leiab, et õiguslikus plaanis ei olegi nii tähtis, millisele täpsele lepingutüübile vastas

pooltevaheline õigussuhe – st kas see oli puhtakujuline töövõtuleping või kas poolte lepingu

puhul võib täheldada mingeid segasuhte momente (nt töövõtuleping koos mõningate

ühiskokkulepetele viitavate asjaoludega). Tähtis on hageja hinnangul see, et poolte vahel on

teatud võlaõiguslikud kokkulepped olnud ja neid kokkuleppeid on konkreetsel viisil täidetud.

Kostja on arveid tasunud, seega tunnistanud oma kohustust nende maksmiseks, s. kostja on

oma järjepideva käitumisega näidanud, et ta on kohustatud vana Greengreid esitatavate

tasuarvete maksmiseks, et pooltel olid vastavad kokkulepped.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2. Vaidlus puudub selles, et OÜ RTS Infraehitus (rg-kood 11716322) tellijana ja osaühing

Sahkar TT (kostja) ning GREENGRAID OÜ (rg-kood 11319615, edaspidi vana Greengreid)

töövõtjatena sõlmisid 24.04.2014 töövõtulepingu põhimaantee nr 11 Kurna liiklussõlme

ehituseks (I kd tl 6-19). Töövõtjate omavahelist suhet lepingus ei reguleeritud. Tellija ja

töövõtjate vahelise 18.11.2015 aktiga on teostatud tööd tellijale üle antud (tl 76).

3. Hagiavalduse kohaselt töövõtjad ei vormistanud omavaheliste suhete reguleerimiseks

kirjalikke kokkuleppeid. Algselt oli töövõtjatel plaan sõlmida seltsinguleping, kuid selleni ei

jõutud, ning vana Greengreid asus töid teostama kostja allltöövõtjana. Kostja leiab, et

omavahelises suhtes moodustasid alltöövõtjad seltsingu. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas

vana Greengreidi ja kostja omavaheline suhe vastas töövõtulepingu või seltsingulepingu

tunnustele.

4. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tuleb VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtuda poolte

ühisest tegelikust tahtest.

5. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega töövõtulepingule on iseloomulik kokkulepitud tasu

maksmine vastastikuse soorituse eest.

6. VÕS § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enamat isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks

omandatud vara lähevad VÕS § 589 lg 1 kohaselt seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara)

ning seltsingu lõppedes toimub sõltuvalt asjaoludest kasumi jaotamine või kahjumi katmine

(VÕS §-d 591-592). Erinevalt töövõtulepingust ei kohustu seltsinglased vastastikusteks

sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Riigikohus on

selgitanud, et seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult

hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15).

7. Kohus ei nõustu kostjaga, et töövõtuleping ei olnud õiguslikult võimalik, kuna tellija ees

vastutasid vana Greengreid ja kostja solidaarselt. Samas solidaarne vastutus tellija ees viitab

kohtu hinnangul sellele, et vana Greengreid ja kostja pidid tegutsema ühise eesmärgi

saavutamise, OÜ-ga RTS Infraehitus sõlmitud lepingu täitmise nimel, mis on iseloomulik

eelõige seltsingulepingule.

8. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et seltsingulepingu sõlmimiseni ei jõutud ning et vana

Greengreid asus töid teostama kostja alltöövõtjatena. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et

osapoolte tahe oli algusest peale suunatud seltsingulepingu sõlmimisele, ning sõltumata

sellest, et kokkuleppeid kirjalikult ei vormistatud, käsitlesid pooled omavahelist suhet

seltsinguna. Esitatud e-kirjavahetusest (hageja ja vana Greengreidi juhatuse liikme A. K. ,

kostja varasema juhatuse liikme A. K. ning kostja osaniku ning praeguse juhatuse liikme L.

R. vahel) nähtuvalt olid vana Greengreid ja kostja arusaamisel, et seltsingukokkulepe oli

sõlmitud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vana Greengreid ja kostja oleks isegi

arutanud omavahelises suhtes töövõtulepingu sõlmimist.

A. K. 24.09.2014 e-kirja kohaselt A. K. le ja L. R. le (kostja 13.09.2019 seisukoha lisa 2, II

kd tl 169) „Minu eesmärk on meie koostööd seltsingus teha paremaks. Vaikimisi võtsime

aluseks edukalt toimunud mudeli meie ühises eelmises seltsingu „Aardlapalu“. Lisaks

seltsingulepingule oli selle osa ka eesmärk ja arusaam tööst ja arveldustest. Lepingu

(Aardlapalu seltsing) täiendamine võtab natuke rohkem kui tunde. Samas minu juurdepääs

seltsingu kontole on esimene lihtne samm, millest L. ga rääkisime ja mille A. saab ära teha.“

/…/ „Pikka kokkuvõtet lisamata kinnitan, et vastutame kolmekesi (mina, A. ja L.) viletsa

seltsingu juhtimise eest ja meie roll on ka seda muuta.“

Hageja on 09.12.2019 seisukoha lisadena esitanud A. K. , A. K. ja L. R. e-kirjavahetuse,

millest nähtuvalt kasutati Kurna objektil eelmise, Aardlapalu seltsingukokkulepet ja mudelit,

arutati tekkinud probleeme ning seda, mida saaks lepinguga täpsustada.

A. K. 19.09.2014 e-kirja kohaselt A. K. le, L. R. le (IV kd tl 104) „Meie Kevadise

kokkuleppe kohaselt kasutame Kurna objektil meie eelmise, Aardlapalu seltsingukokkulepet

ja mudelit.“ Et kasutati „Aardlapalu“ seltsingu mudelit, nähtub ka A. K. ja L. R. 25.09.2019

e-kirjadest (IV kd tl 106-107), A. K. 15.10.2014 e-kirjast (IV kd tl 108).

Lisaks

eeltoodud

kirjavahetusele,

on

hageja

esitatud

aktides

viidatud

alusena

seltsingulepingule kuupäevaga 25.04.2014 („Alus: Seltsing leping 25.04.2014“) (II kd tl 7

tööde akt nr 03, tl 13 tööde akt nr 04, tl 23 akt nr 10, tl 134 akt nr 02). Teistel aktidel on

alusena viidatud sama kuupäevaga lepingule („Lepingu/Tellimiskirja nr.: leping 25.04.2014“).

Samuti kostja vastuse lisast 1 „Kurna liiklussõlme tulude ja kulude kokkuvõte mai-juuni

2014“ (I kd tl 107) nähtuvalt on hageja ja vana Greengreid omavahelist suhet käsitlenud

seltsinguna. Kuna mais ja juunis 2014 saadi kahjumit, siis vähendati seltsingu partnerile

vanale Greengreidile arvetest XXX ja XXX ülekantavaid summasid.

9. 15.10.2020 kohtuistungil kuulas kohus tunnistajatena üle Kurna liiklussõlme ehitusel vana

Greengraidi projektijuhina tegutsenud P. S. ja osaühingu Sahkar TT (kostja) objektijuhi A. P.

. Tunnistajate ütlused töökorralduse kohta Kurna liiklussõlme objektil viitavad samuti tööde

teostamisele seltsinguna, mitte alltöövõtusuhtes.

P. S. vande all antud ütluste kohaselt „Töölõikudes olime koos, tegime nii Sahkar kui

Greengreid, mõlemal poolel olid omad mehhanismid, mis neid töid tegid pluss siis mehed.

/…/ Töö tegemine käis koos, omad masinad olid mõlemal firmal, samasid lõike tegime. Ühel

oli näiteks buldooser teisel oli rull. Töölõik ei olnud meil jagatud, töö tegemine töölõikude

kaupa käis ühiselt.“ /…/ „Ei olnud seda, et sina teed sina lõiku ja sina teed teist lõiku. Pigem

oli masinate jaotamine, kui seal lõigus oli vaja teha, siis sinna läks nii palju tehnikat. Ei olnud

vahet kumma firma oma see oli. /…/ Mehhanisme oli mõnel hetkel nii mitu ühikut, et nende

n-ö jaotamine mitu seal ühe ettevõtte poolt oli ja mitu teise ettevõtte poolt oli.“ Tunnistaja A.

P. vande all antud ütluste kohaselt „Põhimõtteliselt rivistati hommikul inimesed üles ja jaotati

ära, kes kuhu läheb ja mida tegema hakkab.“ Kohus leiab, et tunnistajate vande all antud

ütlused kinnitavad, et töölõigud ei olnud töövõtjate vahel jagatud, vaid et töid teostati ühiselt.

Akteerimise osas selgitas P. S. , et „Aktide ja arvete esitamine käis mõlema poolselt ehk

Sahkar esitas Greengreidile akte kinnitamiseks oma kulude poolt ja Greengreid esitas

Sahkarile akte oma kuludega kinnitamiseks Sahkari poole pealt. Raha maksis RTS Infra, minu

teada oli tehtud konto kuhu peale raha kanti /…/“. Tunnistaja ütluste kohaselt oli akteerimine

seega vastastikuna. Kohus nõustub kostjaga, et kui vana Greengreid teostanuks kostjale

alltöövõttu, siis miks pidi kostja kooskõlastama vana Greengreidiga enda töid. Selline

käitumine ei vasta alltöövõtusuhtele, vaid viitab tööde teostamisele seltsinguna. Samuti

märkis tunnistaja, et „Akti mis oli RTS Infrale arve esitamise aluseks panime kokku koos

Sahkariga, /…/ Ehk mina osalesin ka akti koostamise juures.“ Ka A. P. vande all antud

ütluste kohaselt teostatud tööde aktidega tegeles P. S. . Seega osales ka vana Greengreidi

töötaja lõpptellijale arve esitamise aluseks olnud aktide koostamisel.

Kohus nõustub kostjaga, et seltsingulepingule viitab ka tunnistaja A. P. öeldu, et dubleerutud

ametikohti objektil ei olnud, projektijuht oli P. S. vanast Greengreidist, A. P. ise oli

objektijuht, töödejuhatajad olid vanast Greengreidist A. A. ja T. O. . Projektijuht on kõrgemal

positsioonil kui objektijuht, projektijuht oli vana Greengreidi palgal.

9. Kohus leiab, et seltsingulepingule viitab praegusel juhul ka majandusliku riski jaotumine

lepingupoolte vahel. Vaidlus ei ole selles, et lepingu sõlmimisel võeti aluseks varasem

samade poolte vahel sõlmitud Aardlapalu objekti seltsinguleping (hageja 09.12.2019

seisukoha lisa 7, IV kd tl 110-116). Aardlapalu objekti seltsingulepingus oli vastutus projekti

raames tööde teostamise eest ja sellega seotud riskid jagatud võrdselt (p 4.2.). Asjas esitaud

tõendid näitavad, et ka käesoleva projekti puhul oli vastutus kahe alltöövõtja vahel jagatud

ning mõlemad pidid osalema kahjumi kandmises (eelnevalt viidatud „Kurna liiklussõlme

tulude ja kulude kokkuvõte mai-juuni 2014“, I kd tl 107).

25.09.2015 esitasid kostja ja vana Greengreid tellijale (kostja vastuse lisa 2, I kd tl 114-116)

ühikuhindade ja lepingu maksumuse muutmiseks, tellija esitas taotluse 26.09.2015 edasi

Maanteeametile (kostja vastuse lisa 3, I kd tl 119-120), kes 18.02.2016 vastuses teatas, et

keeldub täiendava töövõtutasu maksmisest (kostja vastuse lisa 4, I kd tl 122-125).

Vaidlus ei ole selles, et pärast seda arutati lepingu lõpetamist, kuid lepingut ei lõpetatud, kuna

lepingust väljaastumine oleks tähendanud kohustust tasuda leppetrahvi. Vana Greengreid ja

kostja olid sunnitud jätkama lepingu täitmist.

10. Kohus leiab, et hageja välja toodud põhjendused ei kinnita, et tegemist ei saanud olla

seltsinguga.

Rahulolematus

seltsingu

juhtimisega,

võimalikud

seltsingukonto

väärkasutamised, võimalike lubamatute tasaarvestuste tegemine jne ei anna alust asuda

seisukohale, et vana Greengreidi ja kostja vaheline õigussuhe ei vastanud seltsingu tunnustele.

11. VÕS § 582 lõigete 1 ja 2 kohaselt igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu

juhtimises; seltsinglased juhivad seltsingut ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik

kõigi seltsinglaste nõusolek. Samas VÕS § 583 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga võib

seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised

seltsinglased seltsingu juhtimises. Seega ei pea seltsinglased tingimata seltsingu juhtimises

ühiselt osalema. OÜ-ga RTS Infraehitus sõlmitud töövõtulepingu kohaselt töövõtja

konsortsiumi esindaja aktide esitamisel ja mistahes rahalistes arveldustes tellijaga oli Sahkar

TT OÜ (kostja) (lepingu p 6.12.). Varasemas samade poolte vahel sõlmitud Aardlapalu

objekti seltsingulepingus (IV kd tl 110-116) oli juhtiv seltsinglane vana Greengreid.

Asjaoludest nähtuvalt Kurna liiklussõlme projekti puhul oli kostja juhtiv seltsinglane (sellele

viidatud ka esitatud e-kirjavahetuses 25.09.2014, IV kd tl 106-107).

12. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vana Greengreidi ja kostja vaheline õigussuhe vastas

seltsingulepingu tunnustele.

13. Vana Greengreid on äriregistrist 19.08.2017 kustutatud (I kd tl 167). Hagiavaldusele lisatud

nõude loovutamise teatest nähtuvalt vana Greengreid, uue ärinimega GREENGRAID

HOOLDUS OÜ loovutas hagejale 12.12.2016 nõude loovutamise lepingu alusel kogu rahalise

nõude, mis tulenes vana Greengreidi ja kostja vahelistest kokkulepetest põhimaantee nr 11

Kurna liiklussõlme ehituseks sõlmitud töövõtulepingu täitmisel (hagiavalduse lisa 10, I kd tl

86).

14. Kostja on vaidlustanud nõude loovutamise teate ehtsuse. Kostja sõnul ei ole kostja seda teadet

enne 27.11.2018 saanud ning kostja hinnangul on nõude loovutamise teade koostatud

tagantjärele ajal, mil vana Greengreid oli registrist kustutatud. TsMS § 277 lg 1 kohaselt

menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti

tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kostja leiab, et kuna ta on

dokumendi ehtsuse vaidlustanud, tuleb dokumendi esitajal tõendada selle ehtsust – et see on

koostatud selles märgitud isiku poolt (õigusvõimelise juriidilise isiku poolt) ning kas see on

allkirjastatud selles märgitud ajal. Hageja on esitanud kohtule kirjaliku teate nõude

loovutamise kohta. Kohus leiab, et dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks ei ole piisav kostja

arutluskäik selle kohta, et teade võib olla allkirjastatud pärast seda, kui vana Greengreid oli

juba registrist kustutatud.

15. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus

leiab, et esitatud nõude loovutamise teatisega on tõendatud nõude üleminek hagejale.

16. VÕS § 588 kohaselt seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvaid seltsingulepingust tekkinud

nõudeid ei saa loovutada, välja arvatud seltsingu juhtimisest tulenevate kulutuste hüvitamise

nõue ja nõue kasumile või likvideerimisel saadavale varale. Seega seltsinglasel on võimalik

loovutada nõuet kasumile või likvideerimisel saadavale varale.

17. VÕS § 600 lg 1 kohaselt seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara

jaotamine seltsinglaste vahel. Seltsingu likvideerimine toimub üldjuhul selliselt, et esmalt

tuleb täita ühised kohustused (VÕS § 602), seejärel kindlaks teha seltsingu kasum või kahjum

ja see jagada või katta (VÕS §-d 591 ja 592), tagastada panused (§ 603) ning lõpuks jagada

ülejääk (§ 604). Seltsingu likvideerimisele kohaldatakse VÕS § 600 lg 1 teise lause järgi

kaasomandi jaotamise sätteid (s.o asjaõigusseaduse § 77), kui seltsingu erisätetest ei tulene

teisiti (vt Riigikohtu 14.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-11, p-d 16-20).

18. Seltsingu lõppemise alused näeb ette VÕS § 596 ja mh lõpeb seltsing seltsingu eesmärgi

saavutamisega (VÕS § 596 lg 1 p 5). Kohtuistungitel 28.10.2019 ja 31.08.2020 tõusetus

küsimus, kas seltsing on lõppenud, kuna RTS Infraehitus OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenev

viieaastane garantiiaeg veel kestis. Hageja hinnangul seltsing lõppes tööde tegemise ja

üleandmisega, kuid kostja hinnangul saab seltsing lõppeda pärast võimalike garantiitööde

tegemist. Asjaoludest nähtuvalt seltsingu eesmärk oli RTS Infraehitus OÜ-ga sõlmitud

töövõtulepingu täitmine, mis hõlmas ka garantiitööde tegemist. Seega kohtu hinnangul sai

seltsing lõppeda garantiiaja lõppemisega novembris 2020. Projekti lõplik kasumlikkus või

kahjulikkus sai samuti selguda pärast garantiitööde tähtaega.

19. Seltsinglase panuseks võib VÕS § 581 lg 1 kohaselt olla igasugune ühise eesmärgi

edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või

seltsingule teenuse osutamine. Hageja nõuab tehtud tööde eest esitatud arvete tasumist, mis on

käsitletav panuse tagastamise nõudena. Hageja on esitanud 19.08.2019 seisukohaga asja

juurde tasumata arved ja nende aluseks olevad tööde aktid, samuti e-kirjad, mille kaudu need

kostjale edastati. Kostja on jätnud arved osaliselt või täielikult tasumata, kuid hageja sõnul

kostja ei ole vaidlustanud, et vana Greengreid on aktides näidatud tööd teostanud ja kostja ei

ole tööde mahu ega nõuetekohasuse osas pretensioone kinnitanud. A. K. selgituste kohaselt

(28.10.2019 kohtuistungi protokoll, I kd tl 191 pöördel) põhiväide, miks arved on maksmata,

oli et lihtsalt ei jätku raha. P. S. vande all antud ütluste kohaselt vana Greengreidi aktid

Sahkarile koostas tema. Tema mäletamist mööda aktide tagasilükkamist ei olnud. Kohus loeb

tõendatuks tasumata arvete ulatuses panuste tegemise vana Greengreidi poolt. Samas on

panuseid võimalik tagastada üksnes juhul, kui seltsing on kasumlik. Hageja ei ole tõendanud,

et seltsingule kuuluks vara, mille arvelt panuseid tagastada, või kasumit, mida jagada. Hageja

taotles kostjalt erinevate dokumentide väljanõudmist, soovides esitada asjatundja arvamuse

või taotleda kohtu kaudu ekspertiisi määramist (28.10.2019 kohtuistung, I kd tl 193), kuid

hageja ei ole seda teinud. Asjas esitatud tõendite pinnalt on usutav, et seltsing kujunes

esialgu kahjumlikuks ja peeti läbirääkimisi ühiku hindade suurendamiseks. Selles osas on

pooled üksmeelsed olnud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

21. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tema menetluskuludeks on õigusabikulud 8866,67

eurot. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat R. T., kes osutas kostjale õigusabi

tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks. Menetluskulude nimekiri on koostatud ilma

käibemaksuta summades, sest kostja on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

Lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 63 tundi ja 20 minutit.

Ülejäänud kulu moodustavad vana ja uue Greengreidi äritoimiku dokumentide, majandusaasta

aruannete ja likvideerimisaruande, äriregistri väljavõtte ning Maanteeametilt sõiduki andmete

saamise kulud kokku 22 eurot ning lepingulise esindaja sõidukulu kokku 331,2 eurot (kolm

korda Tallinn-Tartu-Tallinn, iga kord 110,40 eurot – edasi-tagasi 368 km, arvestusega 0,3

eurot/km). Sõidukulu arvestamisel on kostja juhindunud Vabariigi Valitsuse 14.07.2006

määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise

kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-st 5.

22. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Vastuses kostja menetluskulude nimekirjale on hageja pidanud ajakulu hagiavaldusele vastuse

koostamiseks ligikaudu 13 tundi koos mitmete nõupidamistega ebaproportsionaalselt suureks,

samuti hageja 19.08.2019 esitatule vastuse koostamise ajakulu ca 10 tundi ning 28.10.2019

kohtunõude täitmise ajakulu ca 13 tundi. Hagejale jääb arusaamatuks, mida peab esindaja

silmas „töö tõenditega“ tegevuse all. Tõendid esitab esindajale tema esindatav ja esindaja

ülesanne on need kohtule edastada, mis ei saa võtta 13 tundi. Kostja näitab nimekirjas ka

edaspidiselt „tööd tõenditega“, mis on kontrollimatu kulu ja kostja esitatuna liigselt

ajakulukas. Samuti ei peaks hageja maksma kinni kostja ja tema esindaja mitmeid

nõupidamisi, mille sisus ja asjakohasuses ei ole võimalik veenduda.

Kohtu hinnangul oli tegemist küll keskmisest keerukama ning tõendite poolest keskmisest

mahukama vaidlusega, kuid nõustudes hageja vastuväidetega kostja lepingulise esindaja

ajakulu ülemäärasuse osas, peab põhjendatuks vähendada kostja lepingulise esindaja ajakulu

45 tunnini. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa keskmist sarnase õigusabi eest

makstavat tasu. Eeltoodut arvestades loeb kohus hageja õigusabikulud põhjendatuks ja

vajalikuks 6300 euro ulatuses (140 x 45).

23. Äritoimiku dokumentide, väljavõtete jmt kulud saavad kuuluda hüvitamisele kui

dokumentaalse tõendi saamise kulud (TsMS § 143 p 2). Hagejale on jäänud arusaamatuks,

miks on olnud vaja teha kulusid uue ja vana Greengreidi äritoimiku materjalide osas,

erinevate majandusaasta aruannete tellimiseks – neid ei ole asja juurde esitatud. Sama käib

Maanteeametilt sõiduauto kohta andmete saamise kohta. Kohus ei nõustu, et dokumente ei ole

hageja poolt asja juurde esitatud ning kulu on seega põhjendatud (äriregistri väljavõte –

hageja 22.05.2019 vastuse lisa, I kd tl 167; sõiduauto andmete väljavõte Maanteeameti

registrist, äritoimiku dokumendid ja väljavõte – hageja 13.09.2019 vastuse lisad II kd tl 141-

166).

24. Kostja lepingulise esindaja sõidukulude osas leiab hageja, et TsMS-i kohaselt ei hüvitata

esindaja kulu sõiduajale, kohtupraktika jaatab vaid nt bussipiletite või kütusetšekkide alusel

kulu hüvitamist, aga need kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kostja esindaja ei

ole esitanud asja juurde kulusid tõendavaid dokumente. Kohus märgib, et nimetatud tõendeid

on kohtule esitatud ja peab kulu põhjendatuks.

Riigikohtus on märkinud, et kui kuludokumente pole mingi asjaolu tõendamiseks võimalik

esitada, saab asjaolu tõendada ka muul menetluses lubatud viisil. Kuna asjas ei ole põhjust

kahelda, et kostja esindaja sõitis istungile autoga, on võimalik sõidukulude hüvitamine

analoogia alusel Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 („Teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise

maksmise kord") §-s 5 kehtestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri

kohta, mida makstakse isikule isikliku sõiduauto kasutamise korral teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel. Riigikohtu seisukohtade kohaselt lisandub sellele kulule käibemaks

ja see kulu vastab eelduslikule tegelikule kulule sõiduauto kasutamisel taotluses nimetatud

marsruudil (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-140-15, p-d 72-

75).

25. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja 6653,2 eurot (6300 + 22 + 331,2).

26. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Kohtuotsust osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30. märts 2022 otsusega.