3-20-2391/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2391

Haldusasi

XX ja YY esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotlejad – XX ja YY

Haldusorgan, kelle tegevuse peale on vaie esitatud –

Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX ja YY määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse YY ja XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määruse

resolutsiooni p 2 peale.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde 21.12.2020 määruskaebuse ja 04.01.2021

täiendusele lisatud dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 197–201 ja 213–226.

3. Jätta YY ja XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.12.2020

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Justiitsministri 06.11.2020 korraldusega suleti kõik kinnipeetavad kambritesse seoses

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga Tallinna Vanglas ning piirati

vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ja vanglavälist suhtlemisvabadust.

2. Tallinna Vangla direktor kohaldas 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 tagasiulatuvalt

meetmeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja isikute tervise ja elu kaitseks. Käskkirjaga

piirati kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning vanglavälist

suhtlemisvabadust järgmiselt:

-

lukustati kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1);

-

peatati mittehädavajalikud saatmised (p 1.2);

-

peatati kinnipeetavate eneseisolatsiooni ajaks jalutuskäigud (p 1.3);

-

peatati päevakavajärgsed tegevused (p 1.4);

-

jäeti ära kehakultuuriga tegelemine (p 1.5);

-

helistamine korraldati vastavalt üksuse töökorraldusele (p 1.6);

3-20-2391

2(6)

-

punktides 1.1–1.6 sätestatut kohaldati tagasiulatuvalt alates 06.11.2020 (p 2);

-

võimaldati kauplusest osta kaupu arvestusega, et need tuleb ära tarvitada ilma külmkapis

hoiustamise võimaluseta (p 4);

-

kohaldati isikutele vanglas viibimise keeldu (pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumine, p

5);

-

leevendusmeetmena jäeti ööpäevaringselt sisselülitatuks kambrite raadio, elekter ja

kaabeltelevisioon (p 6).

Käskkirja õigusliku alusena on märgitud vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2, § 8 lg 2, § 69 lg

4, § 72 lg 11, justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 11

lg 1, § 8 lg 4, justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 1 lg 6,

§ 3 lg 2 p-d 1 ja 2 ning lähtealusena olukorra üldjuhi korraldus. Selles on välja toodud käskkirja

andmise aegsed andmed koroonaviiruse leviku kohta Eestis, Euroopas ja maailmas, samuti

valitsuse tegevused koroonaviiruse leviku ohjeldamisel ja Terviseameti hinnang olukorrale.

Vanglas viibivad inimesed pikka aega siseruumides, samuti ei ole järelevalvemeetmete tõttu

võimalik tagada inimeste vahelist distantsi. Arvestades seda, kuidas koroonaviirus levib, on

vanglas oht viiruse kiireks levikuks. 10.11.2020 seisuga oli Tallinna Vanglas nakatunud seitse

kinnipeetavat. Epidemioloogiline olukord mujal Eestis on kriitiline, haiglaravi vajavate

inimeste arv kasvab ning võib peagi ületada haiglate ravivõimekust. Seepärast tuleb vähendada

võimalust, et kinnipeetavad puutuvad kokku potentsiaalsete viirusekandjate ning saastunud

pindadega. Eesmärgipärane on lõpetada mittehädavajalikud saatmised, päevakava järgsed

tegevused, keelata eluosakonnas asuvate külmkappide kasutamine ning mitte lubada pikaajalisi

kokkusaamisi. Toiduainete ostmisel tuleb silmas pidada, et nende hoiustamiseks ei saa

külmkappi kasutada ja toiduaine tuleb realiseerimisaja jooksul ära tarvitada. Muude meetmete

kohaldamine ei ole otstarbekas. Saatmisel tuleks teekond pärast iga kasutamist desinfitseerida,

mis eeldab personali ja isikukaitsevahendeid. Riigil on kohustus tagada nii ohutud

töötingimused vanglatöötajatele kui ohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele

(nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 17). Vanglatöötajatele nakatumine seaks

ohtu vangla julgeoleku. Avalik huvi viiruse leviku tõkestamise vastu, sh vajadus kaitsta

kinnipeetavate elu ja tervist, kaalub üles kinnipeetavate ja nende lähedaste õiguse perekonna-

ja eraelu puutumatusele. Piirangute leevendamiseks on elekter lülitatud sisse ööpäevaringselt.

Käskkirjaga kohaldatud meetmed vaadatakse üle vähemalt kord kuus, seda võib teha ka varem

isiku- või osakonnapõhiselt.

3. XX ja YY esitasid Tallinna Vanglale vaided (registreeritud 09.11.2020 nr 5-15/20/349-1 ja

5-15/20/350-1) justiitsministri 06.11.2020 korralduse peale.

4. XX ja YY esitasid vanglale vaided (registreeritud 12.11.2020 nr 5-15/20/369-1 ja

16.11.2020 5-15/20/371-1) 10.11.2020 käskkirja punktide 1.1, 1.3, 1.5, 1.6, 4 (osaliselt), 5 ja 6

peale ning taotlesid uue otsuse tegemist, millega lubataks tegeleda erinevate tegevustega

väljaspool kambrit.

5. YY ja XX esitasid Tallinna Halduskohtule 13.11.2020 kaebusena pealkirjastatud avalduse

(täiendatud 01.12.2020), milles ei pea 10.11.2020 käskkirja põhjendatuks. Käskkirjaga

kohaldatud piirangud on õigusvastased, leevendusmeetmed pole piisavad. Avalduses sisaldus

esialgse õiguskaitse taotlus lubada tegeleda erinevate tegevustega väljaspool kambrit.

6. Tallinna Vangla tagastas XX vaide 26.11.2020 vastusega nr 5-15/20/369-5 osas, milles ta

vaidlustas 10.11.2020 käskkirja punkte 1.3, 5 ja 6.

7. Tallinna Vangla tagastas YY vaide 01.12.2020 vastusega nr 5-15/20/371-4 osas, milles ta

vaidlustas 10.11.2020 käskkirja punkte 1.3, 1.6, 4, 5 ja 6.

3-20-2391

3(6)

8. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata

osas, mille peale vaideid ei esitatud (käskkirja p-d 1.2 ja 1.4) ning ülejäänud osas (YY puhul

käskkirja p-d 1.1 ja 1.5 ning XX puhul käskkirja p-d 1.1, 1.5, 1.6 ja 4) rahuldamata. Avalik huvi

viiruse leviku tõkestamise ja isikute elu ja tervise kaitseks kaalub üles taotlejatele piirangutest

tulenevad negatiivsed mõjutused.

9. Tallinna Halduskohus vabastas 08.12.2020 määrusega taotlejad esialgse õiguskaitse

taotluselt tasutavast riigilõivust (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine vaidemenetluse ajal eeldab, et haldusorganile on

esitatud taotlusega seotud vaie. Taotlust tuleb seega tõlgendada nii, et YY ja XX eesmärk on

liikuda vabalt osakonnasiseselt ja tegeleda kehakultuuriga. XX soovib ka piiramatult helistada

ja teha kaupluses sisseoste. Kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendab sisuliselt

põhivaidluse ette äraotsustamist, peaks esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu olema

ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohiks

tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Osakonnasisese liikumise,

kehakultuuriga tegelemise, helistamise ja ostlemise ajutisest piiramisest tulenevad võimalikud

negatiivsed tagajärjed on väiksemad tagajärgedest, mis võivad tekkida täiendavatest inim- ja

pindkontaktidest nii taotlejatele, teistele kinnipeetavatele, vangla töötajatele kui inimestele,

kellega nad väljaspool vanglat kokku puutuvad. Suur avalik huvi viiruse leviku tõkestamise ja

haigestumiste vältimise vastu kaalub üles võimalikud negatiivsed tagajärjed taotlejatele.

10. Tallinna Vangla direktor jätkas 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 varem kehtestatud

piiranguid neid osaliselt muutes:

-

lukustati kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1);

-

peatati mittehädavajalikud saatmised, v.a saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse

kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsioonis (p 1.2);

-

peatati kinnipeetavate eneseisolatsiooni ajaks jalutuskäigud (p 1.3);

-

peatati päevakavajärgsed tegevused (p 1.4);

-

jäeti ära kehakultuuriga tegelemine (p 1.5);

-

helistamine korraldati vastavalt üksuse töökorraldusele (p 1.6);

-

võimaldati kauplusest osta kaupu arvestusega, et need tuleb ära tarvitada ilma külmkapis

hoiustamise võimaluseta (p 2);

-

kohaldati isikutele vanglas viibimise keeldu (pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumine (p

3);

-

kohustati

väljaspool

elukambrit

liikudes

kandma

kaitsemaski

või

muid

isikukaitsevahendeid (p 4);

-

leevendusmeetmena jäeti ööpäevaringselt sisselülitatuks kambrite raadio, elekter ja

kaabeltelevisioon (p 5);

-

õigusselguse huvides tunnistati Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkiri nr 1-1/20/52

kehtetuks (p 6).

11. YY ja XX esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 21.12.2020 määruskaebuse, milles paluvad

tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 määruse resolutsiooni p 2 ja teha uus määrus,

millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada igas menetlusstaadiumis. Esialgse õiguskaitse

taotlusega koos on esitatud ka kaebus, mida halduskohus ei ole tagastanud kohtueelse

menetluse läbimata jätmise tõttu. Määrusest ei selgu, kas esialgse õiguskaitse taotlus on

sisuliselt lahendatud. Kambrite lukustamine ei aita saavutada karistuse täideviimise eesmärke.

Piirangud on ebaproportsionaalsed. Taotlejad on esitanud vaide Tallinna Vangla 10.12.2020

käskkirja peale (XX vaie 14.12.2020 nr 5-15/20/475-1). YY vabaneb vanglast 30.12.2020.

3-20-2391

4(6)

12. Tallinna Vangla tagastas XX vaide 29.12.2020 vastusega nr 5-15/20/575-5 osas, milles ta

vaidlustas 10.12.2020 käskkirja p 5, 24.11, 02.12, 11.12 ja 12.12 jalutuskäikude

mittetoimumist.

13. Justiitsministeerium jättis 28.12.2020 vaideotsusega nr 11-7/6976-2 rahuldamata XX

06.11.2020 ja 11.11.2020 vaided Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja peale. Vaideotsus

toimetati XX-le kätte 30.12.2020.

14. XX täiendas ringkonnakohtule esitatud avaldust 04.01.2021 ja palus jätta rahuldamata

Justiitsministeeriumi 28.12.2020 vaideotsus ning uue otsusega esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

YY

15. Ringkonnakohus võtab YY määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

16. YY taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Määruskaebuse järgi

vabanes ta vanglast 30.12.2020. Kohtule on kohtute infosüsteemi vahendusel kättesaadav ka

Harju Maakohtu 14.12.2020 määrus nr 1-20-3495, kust nähtub, et taotleja vabastati tingimisi

enne tähtaega karistuse kandmisest määruse jõustumisel. Sellega on ära langenud YY esialgse

õiguskaitse vajadus. YY määruskaebus jääb sel põhjusel rahuldamata.

XX

17. Määruskaebusele on lisatud Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/56 (dtl 197–

201), Tallinna Vangla otsus vaide edastamise kohta Justiitsministeeriumile (dtl 213–216),

29.12.2020 vastus nr 5-15/20/575-5 vaide tagastamise kohta (dtl 217–218) ning

Justiitsministeeriumi 28.12.2020 vaideotsus nr 11-7/6976-2 (dtl 219–226). Võib eeldada, et XX

soovib kõigi nimetatud dokumentide asja juurde võtmist, kuigi ta on seda taotlenud vaid

04.01.2021 täiendusele lisatud dokumentide puhul. Ringkonnakohus võtab need dokumendid

asja juurde, sest need on vajalikud määruskaebuse lubatavuse kontrollimiseks ning esitatud

taotlustele ja seisukohtadele vastamiseks (HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 2, § 62 lg 2).

18. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebe korras halduskohtu määruse seaduslikkust

(HKMS § 203 lg 2, § 197 lg 1).Võrreldes esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitamise

ajaga on asjaolud muutunud selle võrra, et XX vajab esialgset õiguskaitset seoses 10.12.2020

käskkirja, mitte 10.11.2020 käskkirjaga. Tallinna Vangla tunnistas 10.12.2020 käskkirja p-ga 6

10.11.2020 käskkirja kehtetuks. Seega saavad ka negatiivsed tagajärjed, mida XX soovib ära

hoida, tuleneda 10.12.2020 käskkirjast, mitte 10.11.2020 käskkirjast.

Halduskohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust 10.12.2020 käskkirja peale, vaid

10.11.2020 käskkirja peale. Taotlus kohaldada esialgset õiguskaitset seoses 10.12.2020

käskkirjaga on esitatud seega esmakordselt ringkonnakohtule. Lisaks on vaidemenetlus

10.11.2020 käskkirja peale lõppenud: Justiitsministeerium jättis 28.12.2020 vaideotsusega nr

11-7/6976-2 rahuldamata XX 06.11.2020 ja 11.11.2020 vaided. Nimetatud vaideotsus toimetati

XX-le kätte 30.12.2020. Kaebuse esitamise tähtaeg ei ole seega möödunud (HKMS § 249 lg

4). XX esitas 10.12.2020 käskkirja p-de 1, 1.1, 1.4, 1.5, 2 ja 5 peale uue vaide 14.12.2020 nr 5-

3-20-2391

5(6)

15/20/475-1, mille menetlus on pooleli. Tallinna Vangla tagastas selle osaliselt 29.12.2020

vastusega nr 5-15/20/575-5.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 10.11.2020 käskkirja kehtetuks tunnistamisega muutunud

esialgse õiguskaitse taotlus lubamatuks. Puudub kahtlus, et teades, et esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamiseks peab vaidlustama ka 10.12.2020 käskkirja p 6, oleks XX seda teinud.

Ringkonnakohtu hinnangul on seega olemas vaidemenetlus, mille toimumise ajal oleks esialgse

õiguskaitse kohaldamine vajalik (vt Riigikohtu 05.03.2020 määrus nr 3-19-2221, p 9).

Tõlgendus, mille järgi peaks taotluse lahendama esmalt halduskohus, seaks ohtu tõhusa

õiguskaitse põhimõtte.

19. Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205

sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

20. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

21. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse

eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg

3).

22. Halduskohus ei kahelnud esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuses, jättes selle rahuldamata

põhjusel, et avalik huvi koroonaviiruse leviku tõkestamise vastu on ülekaalukas.

23. Ringkonnakohtu hinnangul puudub XX-l esialgse õiguskaitse vajadus seoses külmkapi

kasutamise ja elektrienergia sisselülitamisega terveks ööpäevaks. Kinnipeetavate toitlustamist

korraldab vangla ning toitlustamisel arvestatakse elutegevuseks vajalikku toidutarvet (VangS §

47). Asja materjalidest ei nähtu, et taotleja vajaks elutegevuseks lisaks vangla pakutavale

kauplusest soetatavaid toiduaineid. Vangla on ka 03.12.2020 vastuses välja toonud, et taotleja

on teinud sisseoste 5,51 euro ulatuses, mis osutab, et toiduaineid on võimalik ära tarbida.

Külmkapi kasutamise piirang on seega ebamugavus, mida on võimalik kohtumenetluse ajal

mõistlikul viisil taluda. Taotleja ei ole põhjendanud, missuguseid negatiivseid tagajärgi toob

kaasa elektri ööpäevaringne sisselülitamine. Küsimus sellest, kas meede on piirangute

leevendamiseks piisav või peaks kohaldama täiendavaid meetmeid, ei tekita esialgse

õiguskaitse vajadust.

24. Ülejäänud osas võib esialgse õiguskaitse vajadust jaatada (10.12.2020 käskkirja p-d 1, 1.1,

1.4, 1.5). Sisuliselt ei nõustu XX kaaluga, mille halduskohus tema õigustele andis.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei eksinud, kui andis avalikule huvile suurema kaalu kui

taotleja õigustele. Piirangute kohaldamisega kaasnevad võimalikud negatiivsed tagajärjed

taotlejale on väiksemad kui potentsiaalne kinnipeetavate massilisest nakatumisest tulenev

avaliku huvi kahjustamise oht. Koroonaviiruse levik Eestis on jätkuvalt laiaulatuslik. Sellest

põhjustatud COVID-19 haigusesse võib nakatuda igal pool. Vangla arvestas 10.12.2020

käskkirja vastuvõtmisel ajakohaseid andmeid ja suurenenud nakatumist, sh Tallinnas ja

Harjumaal. Viiruse kiire leviku ohtu võimendab haiguse võrdlemisi pikk peiteaeg, mille kestel

on nakatunud isik nakkusohtlik. Kuna viirus levib õhu ja pindade kaudu, on kõige tõhusamad

abinõud viiruse leviku tõkestamiseks inimeste vaheliste kontaktide vähendamine ja distantsi

hoidmine. Viiruse leviku ohjeldamine vangla tingimustes on samas äärmiselt keeruline. Nt Viru

Vanglas nakatus lühikese aja jooksul palju kinnipeetavaid ja mitmed töötajad. Koldes oli

03.12.2020 seisuga 250 inimest (https://www.err.ee/1193062/oopaevaga-lisandus-eestis-

3-20-2391

6(6)

rekordarv-koroonanakatunuid). Taoline suur nakkuskolle ohustab ühelt poolt vangla

julgeolekut ja ülesannete täitmist, teiselt poolt tervishoiusüsteemi toimimist laiemalt.

Arvestades samas, et vanglal on kohustus tagada ohutud töötingimused ametnikele ja

kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele

(NETS § 17), ning nii töötajatel kui kinnipeetavatel on õigustatud ootus, et nende elu ja tervis

on parimal moel kaitstud, võib piiranguid pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus arvestab

seejuures, et piirangute leevendamiseks võimaldab vangla kinnipeetavatel osaleda

taasühiskonnastavates tegevustes ja jalutada, helistada lähedastele vastavalt üksuse poolt teada

antavale töökorraldusele, kusjuures võimaldatakse pikemaid eraviisilisi telefonivestlusi, osta

kauplusest kaupu; kambrites on jäetud raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks

ööpäevaringselt. Samuti hinnatakse regulaarselt piirangute põhjendatust. Eelnevat arvestades

puudub alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.

Täiendavad selgitused

25. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud, kui tõlgendas 13.11.2020 avaldust

ja selle 30.11.2020 täiendust esialgse õiguskaitse taotlusena, mitte kaebusena Tallinna Vangla

10.11.2020 käskkirja vastavate punktide peale. Kohtusse pöördumise ajal oli taotlejatel pooleli

vaidemenetlus ning vastavasisuline kaebus oleks tulnud tagastada. Taotlejad on 13.11.2020

avalduses selgelt viidanud vaidemenetluse toimumisele ja asjaolule, et soovivad kiires korras

esialgset õiguskaitset, sest nende õigused on kaalukamad kui avalikud huvid. Seepärast ei saada

ringkonnakohus halduskohtule asja tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Kui taotlejad

soovivad vaidlustada 10.11.2020 käskkirja osas, milles nende vaie tagastati, on neil võimalik

seda teha, esitades halduskohtule vastavasisuline kaebus.

26. Eelnevat arvestades jäävad määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

08.12.2020 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)