2-20-15468/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15468

Kohtuasi

Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) avaldus

isikule

eestkostja

määramiseks

ja

kinnisesse

hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele

erihooldus-

teenusele paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 15.12.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

QQ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu)

Puudutatud isik 1 QQ (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Mirjam Frey

Puudutatud isik 2 DD (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 3 YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 4 ZZ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 15.12.2020 määrus osas, millega maakohus hakkas

lugema QQ tahtest olenemata ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise

tähtaega 15.12.2020 kohtumääruse tegemisest. Muus osas jätta maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega paigutada QQ tahtest olenemata

ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks alates 09.11.2020, s.o kuni

09.11.2021 (k.a).

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Määrata QQ eestkostjaks ZZ.

4.2. Eestkoste seatakse QQ kõigi asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks.

4.3. QQ ei oma hääleõigust valimistel.

2-20-15468

4.4. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise

õiguse.

4.5. Kohustada ZZ esitama iga-aastaselt 15. detsembriks kohtule kirjalik aruanne

eestkostetava vara valitsemise ja muude eestkostja ülesannete täitmise kohta.

Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused. Igapäevaseks ülalpidamiseks

tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva

summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata.

4.6. Eestkoste lõpetamise või pikendamise otsustab kohus 5 aasta pärast.

4.7. Paigutada

QQ

tema

nõusolekust

olenemata

hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta alates 09.11.2020.

4.8. Välja mõista Eesti Vabariigilt 356,40 eurot esindustasu vandeadvokaat

Mirjam Frey kasuks.

4.9. Ekspertiisikulud ja QQ esinduskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

4.10. Maakohtus kantud muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4.11. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi

kanda.

4.12. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest

ZZ-le.

4.13. Kohtumäärus saata Pärnu Linnavalitsusele, QQ-le ja tema esindajale, DD-le,

YY-le ning ZZ-le.

Edasikaebamise kord

Kinnisesse asutusse paigutamise määruse, paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise

lõpetamise määruse ja lõpetamisest keeldumise määruse peale võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, tema abikaasa või muu temaga koos elav pereliige, tema eestkostja, tema poolt

nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht

või tema määratud ametiisik, ning valla- või linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 543 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) esitas 22.10.2020 Pärnu Maakohtule avalduse

piiratud teovõimega täisealise isiku QQ-le (puudutatud isik 1) eestkostja määramiseks.

Avaldaja palub seada eestkoste kõigi puudutatud isiku 1 asjade ajamiseks viieks aastaks ja

määrata eestkostjaks ZZ (puudutatud isik 4). Lisaks palub avaldaja paigutada puudutatud isik 1

kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele vähemalt 1 aastaks.

2. Avalduse kohaselt haigestus puudutatud isik 1 2017 ja tal diagnoositi paranoidne

skisofreenia (F20.0) 2018, tema psüühiline seisund on olnud ebastabiilne, on viibinud

erinevates psühhiaatriahaiglates nii Tais, Riias kui Pärnus ravil. Haiglasse satub põhjusel, et

katkestab ravi, käitub ennast kahjustavalt ja on korduvalt püüdnud teha suitsiidi.

3. Puudutatud isik 1 ei tule oma tervisliku seisundi tõttu iseseisvalt toime oma igapäevaeluga,

ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida, pole võimeline kaitsma oma isiklikke ja varalisi

2-20-15468

õigusi ning huve. Puudutatud isik 1 ei suuda adekvaatselt hinnata oma tervislikku seisundit ning

sellest tulenevat abi ja järelevalve vajadust. Iseseisvalt ei suuda ta tagada oma igapäevast

toimetulekut ning seni on püütud tema elu korraldamist, ravimite võtmist ja järelevalve tagamist

tagada perekonna, meditsiiniasutuste ja sotsiaalteenuste toel, kuid senised sekkumised ei ole

tulemusi andnud. Puudutatud isiku 1 erivajadusest tulenevat järelevalvet ja igapäevaeluks

vajalikke sekkumisi ei ole võimalik käesoleval ajal toetavate teenuste toel tagada, kuna ta on

seadnud oma eluviisi arvestades korduvalt ohtu enda ja teiste elu ja tervise ning ta ei saa aru

vajadusest teenuseid vastu võtta ning viibida erihoolekandeteenusel. Puudutatud isikuga 1

tegelev võrgustik leiab, et temale vajalikku abi on võimalik tagada ainult ööpäevaringsel

erihooldusteenusel kohtumääruse alusel, kus on tagatud tugevdatud järelevalve ja juhendamine.

4. Puudutatud isik 1 ei ole võimeline mõistma temale vajalike erihoolekande teenuste

vajalikkust, ta ei suuda endale taotleda vajalikke hooldus-, ravi- ja sotsiaalteenuseid, ei ole

võimeline mõistma ja tegema teenuste kasutamisega kaasnevate kulude tasumise toiminguid,

ei suuda oma turvalisust tagada, rahaga arveldada ega enda esindamiseks volitust andma.

Avaldaja hinnangul sobib puudutatud isiku 1 eestkostjaks tema poolvend ZZ.

5. Puudutatud isikule 1 on seni olnud tagatud igapäevane toimetulek perekonna toel, kuid

arvestades puudutatud isiku 1 ennast kahjustavat käitumist, ei ole kodustes tingimustes

võimalik tagada talle turvalist keskkonda. Puudutatud isiku 1 lähedased elavad igapäevaselt

hirmus, et järgimine enesetapu katse võib lõppeda surmaga. Oluline on saavutada stabiilse

perioodi hoidmine pikemat aega. Kodus ja avatud teenusel viibides on puudutatud isikul 1

võimalik jätkuvalt tarvitada narkootilisi aineid, mis pärsib saavutatud ravi tulemusi.

Sekkumised, mida seni on rakendada olnud võimalik, ei ole andnud tulemusi, teisi

sotsiaalteenuseid või abimeetmeid ei ole puudutatud isiku 1 puhul võimalik rakendada, kuna

need ei taga vajalikku järelevalvet ja kontrollitud keskkonda (narkootilistest ainetest

hoidumiseks), ning ka lähedaste poolt ei ole võimalik tagada vajalikku järelevalvet,

juhendamist ja ravi järgimist.

6. SA Pärnu Haiglas toimunud spetsialistide võrgustikukohtumisel leiti ühise arutelu tulemusel,

et puudutatud isiku 1 vajaliku abi andmiseks ja igapäevase toimetuleku ning turvalisuse

tagamiseks on vajalik kohtumääruse alusel isiku nõusolekuta ööpäevaringse erihooldusteenuse

ja eestkoste algatamine. Sobivaks erihoolekandeteenuseks on ööpäevaringne erihooldusteenus,

kus on tagatud temale turvaline elukeskkond, esmavajaduste rahuldamine, sisustatud vaba aeg,

mõtestatud töise tegevuse võimalused, on võimalik kujundada enesehügieeni harjumusi, saab

teda kaasata ühisüritustele ning on tagatud vajalik juhendamine.

Puudutatud isikute seisukohad

7. Kohtunik kuulas 03.12.2020 ära puudutatud isiku 1 tema viibimiskohas Pärnu Haigla

Psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik 1 avaldas, et ta ei viitsi rääkida, tahab koju oma tuppa.

On haige, skisofreenik. Ta on ravimeid võtnud ja võtab ka kodus ravimeid. Ta palvetab ja elab

hetkes, mitte tulevikus. Elab kodus teistega koos, kuid ei ütle kellega. Kui kodus on, siis näeb,

kellega koos elab. Isa saab tema eestkostjaks ning otsustab, kus ta elab. Isaga on head ja

usalduslikud suhted. Emaga on ka suhted korras. Oma venda Z ta ei usalda. Poliitikast ei huvitu.

Ta ei tea, mis valimised tähendavad ja kes on Eesti Vabariigi president. Käib ise poes, kuid ei

ole ise kunagi arveid maksnud. Tunnistab, et on tarvitanud narkootikume, kuid see ei tähenda,

et ta on nendest sõltuvuses. Elab ainult Buddha nimel ja tegeleb palvetamisega. Kinnisesse

asutusse minna ei soovi. Sellist asja ei ole, et ta joob ainult vett, ta sööb ka. Ta suitsetab. Oma

riided ostab ta ise ja oskab ka süüa teha. Ta ei tea, kes kodused arved maksab.

2-20-15468

8. Kohtunik kuulas 03.12.2020 ära SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku õe IK tema töökohas

Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus. IK avaldas, et puudutatud isik 1 on verbaalselt solvav ja

agressiivne. Kui ta on ärritunud, elab ennast välja. Ravil olles sööb ta hästi, võtab ravimeid ja

nõuab rahusteid. Teda käib vend vaatamas ja ema on talle helistanud. Oma isaga ei ole ta kokku

saanud. Nõuab ravil olles narkootikume (kanepit ja extasit) ning ütleb, et teeb, mis tahab.

Järelevalve on vajalik.

9. Puudutatud isikule 1 määratud esindaja külastas 20.11.2020 puudutatud isikut 1 SA Pärnu

Haigla Psühhiaatriakliinikus ja kuulas ära tema arvamuse. Puudutatud isik 1 teadis nii enda

viibimiskohta, vanust, kui ka eestkoste sisulist tähendust. Ta oli pisut ärritatud ja ei soovinud

algul väga palju rääkida, aga hakkas tasapisi avanema. Ta selgitas, et kodu on vend G juures,

isa ostetud korteris, kus tal on oma tuba. Tema soov on saada tagasi koju, oma tuppa. Meeldib

jalutada puude lähedal. Ta on Tai poksis ja kickboxis Eesti meister. Oma elus on nautinud kõige

enam Tai perioodi, sai sealt endale ka tüdruksõbra, kes praeguseni elab Tais. Nad suhtlevad

interneti kaudu, WhatsAppi teel. Rahast rääkides teadis, et tema igakuine toetusraha on 460

eurot, millest 200 eurot annab emale ja 200 eurot isale ning endale jääb tal 60 eurot. Temale

jäävast rahast ostab suitsu. Tahab endale väga uut arvutit, võimsamat, praegune arvuti on väga

aeglane. Viimase haiglasse sattumise kohta ütleb, et mängis arvutiga ja siis “lendas vend Z

sisse”, seejärel tuli kiirabi ja K-Komando ning ta viidi haiglasse. Haiglas talle ei meeldi. Soovib

isa endale eestkostjaks. Isa elab Soomes. Suhetest emaga nimetab, et oma pere kiusab teda taga,

ema on kõige taga. 20 aastat olid isa ja ema abielus. Kui ta oli 14-aastane, läks ta isaga Taisse

ja ta tunneb enda süüd, et ema ja isa lahku läksid. Seejärel lisas, et Indias joovad inimesed ainult

vett ja elavad hästi. Dr Pilli kohta selgitab, et on hea inimene, aga tal on kiire kogu aeg. Raha

juurde tagasi tulles arvab, et 1000 euroga tuleks ta hästi toime, siis saaks endale asju lubada.

Tal on veel vend Z, kes elab Rootsis ja kes on talle kõige lähedasem isik. Detsembris ta lubas

tulla Eestisse külla. Külalisi haiglas praegu vastu võtta ei saa. Üks tund päevas saab oma

mobiiltelefoni kasutada, millest kuulab muusikat. Selgitas, et eelmine kord kui haiglasse sattus,

oli põhjuseks lõikumine. Siis oli haiglas 2 nädalat. Praegu on haiglas olnud juba 9 päeva.

Haiglas vaatab telekat ja käib jalutamas. Kinnisesse asutusse keeldub kategooriliselt minemast.

Vend ZZ ta endale eestkostjaks ei soovi.

10. Puudutatud isiku 1 esindaja asus seisukohale, et puudutatud isik 1 vajab eestkostet

igapäevaelu ja ravi korraldamiseks, isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks ning

ametiasutustes esindamiseks. Kinnisesse asutusse paigutamise osas tuleb lähtuda puudutatud

isiku 1 parimatest huvidest ja selgitada välja, mis on tema jaoks konkreetsel juhul parim

lahendus. Kogutud tõendite alusel tuleb teha otsus, kas puudutatud isiku 1 elu ja tervist saab

kaitsta teda kinnisesse asutusse paigutamata.

11. Puudutatud isik 4 asus seisukohale, et tema sobib eestkostjana tõenäoliselt kõige paremini,

seda elukoha tõttu, samuti on tal suhted puudutatud isikuga 1 head ning vennaga on

manipuleerida ilmselt kõige raskem. Kinnisesse asutusse paigutamine vähemalt aastaseks

perioodiks on ainuõige lahendus, kuna seal saab ta korrektselt ravi. Puudutatud isikul 1 ei ole

olnud pikemat raviperioodi. Puudutatud isik 4 on olnud viimastel kordadel, kus puudutatud

isik 1 on püüdnud enesetappu sooritada, esimene inimene, kes teda katkestama või nägema

jõuab. Seetõttu on tema hinnang konkreetne - kui vend pikema perioodi vältel ravi ei saa, on

väga tõenäoline, et ükskord ta vahele ei jõua ja see lõppeb surmaga. Kui valida, kas turvaliselt

aasta aega raviasutuses või praegune olevik/minevik, tundub raviasutus väga hea variant.

12. Puudutatud isik 2 nõustus, et puudutatud isik 4 hakkab eestkostjaks puudutatud isikule 1.

Samuti nõustus, et puudutatud isik 1 paigutatakse hooldusasutusse.

2-20-15468

13. Puudutatud isiku 3 seisukoha kuulas kohtunik ära telefoni teel. Puudutatud isik 3 avaldas,

et ta elab Soomes ning seetõttu on tal raske olla poja eestkostjaks. Tal ei ole plaanis Eestisse

elama asuda. Aasta pärast võiks eestkostjat vajadusel muuta. Puudutatud isik 1 ei usalda

haigusest tingituna mitte kedagi. Tegelikult ei ole puudutatud isiku 1 suhted ema ja vennaga

keerulised. Kogu pere hoolitseb tema eest, ta ajab lihtsalt oma jonni. Aastaks tuleks puudutatud

isik 1 paigutada kinnisesse hoolekandeasutusse, kuna ta on mitu suitsiidikatset teinud.

14. Sotsiaalkindlustusamet asus seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada, kuna esinevad kõik

tahtest olenematule ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tingimused.

15. 19.11.2020 tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti kohaselt vajab puudutatud isik 1

eestkostet ning psüühikahäire ja ohtlikkuse tõttu pidevat ravi, mistõttu on hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine põhjendatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

16. Maakohus määras 15.12.2020 määrusega puudutatud isiku 1 eestkostjaks puudutatud

isiku 4. Kohus määras otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine 5 aasta pärast, et

eestkoste seatakse puudutatud isiku 1 kõigi asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks, et

puudutatud isik 1 ei oma hääleõigust valimistel ning kohustus eestkostjat esitama iga-aastaselt

15. detsembriks kohtule kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise ja muude eestkostja

ülesannete täitmise kohta. Sama määrusega paigutas maakohus puudutatud isiku 1 tema

nõusolekust olenemata hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga

1 aasta alates määruse tegemisest. Ekspertiisi kulud ja puudutatud isiku 1 esinduskulud jättis

maakohus riigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

17. Maakohus asus seisukohale, et ekspertiisiaktiga ja muude materjalidega on tõendatud, et

puudutatud isik 1 ei ole oma psüühilise seisundi poolest võimeline kestvalt aru saama oma

tegude tähendusest ega neid juhtima, ta ei ole suuteline iseseisvalt hakkama saama, oma elu

korraldama ega mingeid tehinguid tegema, mistõttu vajab ta eestkostja määramist.

18. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud eestkostjaks määrata puudutatud isik 4, kes on andnud

nõusoleku eestkostjaks olemiseks ja kelle eestkostjaks määramisega on nõustunud ka

puudutatud isiku 1 vanemad. Kohus tuvastas, et tõele ei vasta puudutatud isiku 1 väide, et tal

puuduvad usalduslikud suhted ema ja venna Z-ga. Ekspertiisiaktis sedastati, et puudutatud

isiku 1 vaimne seisund ei võimalda anda tal seisukohta eestkoste määramise ning eestkostja

isiku suhtes.

19. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus mh perekonnaseaduse (PKS)

§ 203 lg-le 1 ja § 204 lg-le 1 ning TsMS § 526 lg-le 1.

20. Maakohus leidis, et praegusel juhul on täidetud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105

lg-tes 1 ja 5, TsMS § 537 lg-s 1 ja § 538 lg-s 2 toodud eeldused puudutatud isiku

hoolekandeasutusse paigutamiseks ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Ekspertiisiakti ja

muude materjalidega on tõendatud, et puudutatud isikul 1 esineb raske psüühikahäire,

paranoidne skisofreenia (F20.00), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid

juhtida. Eksperdi hinnangul on puudutatud isik 1 oma psüühikahäire tõttu ohtlik eelkõige

iseendale. Tema ohtlikkus avaldub psühhoosist mõjutatuna korduvate suitsiidikatsete

sooritamises ning söömisest ja ravist loobumises, ta vajab oma psüühikahäire tõttu pidevat

psühhiaatrilist ravi, kuid ravivajadusest ta aru ei saa. Oma psüühikahäire ja ohtlikkuse tõttu

2-20-15468

vajab puudutatud isik 1 paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele.

Turvalisuse tagamiseks ei ole hetkel teisi abinõusid võimalik rakendada

21. Puudutatud isiku 1 käitumine on ebaadekvaatne, tal puudub igasugune haigusteadvus ning

ta ei mõista ravimite tarvitamise vajadust, mistõttu on ta varasemad ambulatoorsed toetusravid

korduvalt katkestanud ning vajanud korduvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi.

Puudutatud isiku 1 korduvad suitsiidikatsed ja ennast kahjustava käitumine seab eelkõige ohtu

tema enda tervise, kuid segadusseisundites ka teda ümbritsevate teiste isikute elu ja tervise.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et puudutatud isik 1 tuleb paigutada tema tahtest

sõltumata hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele maksimaalse tähtajaga

1 aasta.

Määruskaebus

22. Puudutatud isik 1 esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

milles maakohus paigutas ta tema tahtest sõltumata hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele tähtajaga 1 aasta. Ta leiab, et tegemist on inimõiguste rikkumise ja

tagakiusamisega. Asja ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks 1-aastast kinnisesse asutusse

paigutamist.

Menetlusosaliste seisukohad

23. Puudutatud isikud 2 ja 4 leiavad, et erihoolekandeasutusse paigutamine on puudutatud

isiku 1 huvides ja raviks vajalik. Puudutatud isik 4 märgib oma 30.12.2020 seisukohas, et on

olnud puudutatud isikuga 1 igapäevaselt kontaktis alates tema hoolekandeasutusse

paigutamisest ning kinnitab, et seisukoha esitamise ajaks on puudutatud isik 1 juba harjunud

selle mõttega ja positiivse suhtumisega ning keskendunud sellele, kuidas hoolekandeasutuses

viibimise aega kasutada võimalikult efektiivselt, omandada uusi teadmisi, tegeleda trenni või

loometegevusega.

24. Puudutatud isiku 1 esindaja palub kohtul määruskaebus läbi vaadata ja anda hinnang, kas

erihoolekandeasutusse paigutamine on põhjendatud.

Menetluse edasine käik

25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus hakkas lugema

puudutatud isiku 1 tahtest olenemata ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise

tähtaega 15.12.2020 kohtumääruse tegemisest. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega paigutab puudutatud isiku 1 tema tahtest olenemata ööpäevaringsele

erihooldusteenusele üheks aastaks alates 09.11.2020, s.o kuni 09.11.2021 (k.a). Muus osas tuleb

jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendades osaliselt määruse põhjendusi

(TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab

ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

2-20-15468

27. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas puudutatud

isik 1 maakohtu määruse osas, millega paigutati ta tema tahtest sõltumata hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga 1 aasta. Puudutatud isiku 1 üle eestkoste

seadmist ja talle eestkostjaks puudutatud isiku 4 määramist ei ole vaidlustatud. Seega kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes puudutatud isiku 1 hoolekandeasutusse paigutamise

osas.

28. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus esmalt, et puudutatud isik 1 ei ole

paigutatud kinnisese asutusse tema tagakiusamise eesmärgil. Puudutatud isiku 1 vabaduse

piiramine on käesoleval juhul põhjendatud tema enda elu ja tervise kaitseks üksnes seni, kuni

olukord on piisavalt stabiilne, et jätkata ravi vabamas režiimis (TsMS § 539 lg 1).

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et puuduvad tõendid hoolekandeasutusse paigutamise

vajaduse esinemise kohta.

29. Tingimused, mille kõigi üheaegse täidetuse korral paigutatakse täisealine isik kohtumääruse

alusel hoolekandeasutusse saama ööpäevaringset erihooldusteenust tema nõusolekuta, on

sätestatud SHS § 105 lg-s 1. Viidatud sätte kohaselt peavad olema täidetud järgmised eeldused:

1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete

rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

30. Asja materjalide põhjal puudub alus kahelda, et käesolevas asjas on täidetud SHS § 105 lg 1

p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul 1 on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet

oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isik 1 ei ole maakohtu sellekohast

järeldust määruskaebuses ka vaidlustanud.

31. Kolleegiumi hinnangul on kinnitamist leidnud ka teine eeldus, s.o puudutatud isiku 1

ohtlikkus eelkõige iseendale, aga ka võimalik ohtlikkus teiste isikute suhtes. Isiku ohtlikkusele

võib viidata mh puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest

(Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Puudutatud isiku 1 ohtlikkus

tuleneb temal diagnoositud raskest psüühikahäirest. Puudutatud isikul 1 esinevat haigust saaks

ravimitega kontrolli all hoida, kuid puudutatud isikul 1 puudub täielikult haigusteadvus ning

ravisoostumus. Kodusele ravile jäädes katkestab puudutatud isik 1 talle määratud ravi koheselt,

tarvitab alkoholi ja narkootikume, mis halvendavad tema tervislikku seisundit väga kiiresti.

Ravita jäädes esinevad tal nägemis- ja kuulmismeelepetted, missiooni- ja suurusluul.

Luulumõtted on suures osas seotud budismi ja Buddhaga, loobub söögist ja joogist ning ta teeb

oma kehaga eksperimente. Ravi katkestamisel ägeneb psühhoos ning ta käitub ebaadekvaatselt

ja ennast kahjustavalt, sh muutub psühhootiliste elamuste ajel depressiivseks, kuritarvitab

ravimeid ja tal esinevad pidevad enesetapumõtted ja tal on olnud korduvad suitsiidikatsed (tl 7).

Lähedaste sõnul ei ole välistatud ka oht muutuda ümbritsevate suhtes agressiivseks. Reaalne

oht puudutatud isiku 1 elule ja tervisele kaalub üles tema ööpäevaringsele erihooldusteenusele

paigutamisel tekkiva põhiõiguste riive.

32. Muude abinõude sobivuse välistab puudutatud isiku 1 täielik haiguskriitika puudumine ja

tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole seni muude, s.t puudutatud isiku põhiõigusi

vähemriivavate abinõude rakendamine tulemust andnud. Asja materjalidest nähtuvalt on

puudutatud isikule 1 varasemalt proovitud osutada vajalikke raviteenuseid ka väljaspool kinnist

asutust, sh suunatud päevaravisse. Puudutatud isikule 1 on selgitatud ravivajadust, kuid

puudutatud isiku 1 koostöövalmiduse puudumise tõttu on seni tema ravi osutunud võimalikuks

2-20-15468

üksnes tahtevastast ravi kohaldades (tl 5). Kuivõrd peamiseks probleemiks on ravi

katkestamine, on haiguskriitika puudumise tõttu raviskeemi järgimine võimalik üksnes

järelevalve all. Vaatamata lähedaste toetusele ei ole suudetud puudutud isikule 1 järjepidevat

ravi jätkamist kodus tagada. Samuti on väljaspool kontrollitud keskkonda korduvat

tagasilangust põhjustanud sõltuvusainete kättesaadavus. Puudutatud isiku 1 paigutamine

avatud tüüpi hooldekodusse ei oleks seetõttu efektiivne. Arvestades puudutatud isiku 1

tervislikku seisundit ja tema hoiakuid ravivajaduse suhtes, on puudutatud isikule 1 vajalik

ööpäevaringne erihooldusteenus. Mh ei ole puudutatud isik 1 kaebuses esile toonud selliseid

asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada puudutatud isiku 1 suhtes vähem intensiivsemat

abinõu kui puudutatud isiku 1 ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine.

33. Ringkonnakohus möönab, et sotsiaalhoolekande seadusest ei tulene hoolekandeasutusele

õigust osutada seal viibivale isikule tahtevastast ravi (Riigikohtu 24.04.2019 määrus tsiviilasjas

nr 2-18-5670, p-d 18-18.4), kuid erihoolekandeasutuse režiim lihtsustab puudutatud isiku 1

igapäevast elukorraldust ja asutuses saab jälgida, et puudutatud isik 1 võtaks ravimeid vastavalt

raviplaanile (SHS § 100 lg 2 p 4). Juhul kui puudutatud isik 1 hoolekandeasutuses viibides

keeldub ravist, saab tema suhtes rakendada tahtevastast ravi üksnes tema paigutamisel

psühhiaatriakliinikusse.

34. Seega nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et puudutatud isiku 1 seisundi

stabiliseerumist ja paranemist väljaspool kinnist hoolekandeasutust ei ole hetkel võimalik

tagada. Puudutatud isik 1 vajab pikaaegset stabiilset keskkonda, kus talle on tagatud ravi- ja

hooldusteenused, mis võimaldavad tema tervislikku seisundit kontrolli all hoida. Eeltoodud

põhjendustest tulenevalt on SHS § 105 lg-s 1 sätestatud tingimused täisealise isiku ilma tema

nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud.

35. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga, et TsMS § 538 lg-s 2 ja SHS § 105 lg-s 5

nimetatud kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega tuleb hakata lugema alates maakohtu

15.12.2020 määruse tegemisest. TsMS § 538 lg 2 kohaselt ei või isikut paigutada kinnisesse

asutusse kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Ka SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta

hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Seega

on isiku tahtevastase kinnisesse asutusse paigutamise kuni üheaastane tähtaeg seotud määruse

tegemisega. Samas ei täpsusta need sätted, kas kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja hulka

arvatakse ka TsMS § 534 lg-s 5 ettenähtud esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaeg.

36. Olukorras, kus kohus on esmalt paigutanud isiku kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse

korras TsMS § 534 alusel ning selle tähtaja lõppedes ei ole kinnisesse asutusse paigutamise

tingimused ära langenud, tuleb kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja hulka ringkonnakohtu

hinnangul arvata ka esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaeg (mh juhul, kui esialgse

õiguskaitse kohaldamist on menetletud teises tsiviilasjas). Ringkonnakohtu arvates on selline

tõlgendus kõige rohkem kooskõlas TsMS § 538 lg 2 mõttega. Riigikohus on sarnastel asjaoludel

leidnud, et isiku saab TsMS § 533 alusel paigutada kinnisesse asutusse TsMS § 538 lg 2 järgi

kuni üheks aastaks arvates ajast, mil kohus tegi esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse

(Riigikohtu 04.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-16, p 13).

37. Tsiviilasja materjalidest, sh käesolevas asjas 19.11.2020 tehtud kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi aktist nähtuvalt hospitaliseeriti puudutatud isik 1 psühhiaatriakliinikusse 09.11.2020

(tl 42). Kohtunik kuulas puudutatud isiku 1 ära 03.12.2020 psühhiaatriakliinikus. Kohtute

infosüsteemi andmetel kohaldati Pärnu Maakohtu 10.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr

2-20-16484 puudutatud isiku 1 suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut

2-20-15468

psühhiaatrilist ravi alates 09.11.2020 kell 11.05 kuni 13.11.2020 kell 11.05 ning seda pikendati

Pärnu Maakohtu 13.11.2020 määrusega kuni 40 päevani alates ravile võtmisest, s.o kuni

19.12.2020 kell 11.05. Käesolevas tsiviilasjas ja ka tsiviilasjas nr 2-20-16484 puuduvad

andmed, mis kinnitaks, et puudutatud isiku 1 ravi oleks lõpetatud enne vaidlustatud määruse

tegemist. Eelmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et puudutatud isik 1 tuleb paigutada

tema tahtest olenemata ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks alates 09.11.2020,

s.o kuni 09.11.2021 (k.a).

38. Isiku kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb põhjendada ka määratud tähtaja valikut.

Esmajoones on see oluline olukorras, kui kohus soovib isiku kinnisesse asutusse paigutada

maksimaalseks seaduses lubatud tähtajaks (Riigikohtu 10.10.2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-81-07, p 12). TsMS § 538 lg 2 ja SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada

täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks

kohtumääruse tegemisest arvates. Kuigi maakohus ei ole otseselt põhjendanud vaidlustatud

määruses, millistel põhjustel tuleb puudutatud isik 1 paigutada tema tahtest olenemata

ööpäevaringsele erihooldusteenusele maksimaalseks tähtajaks, s.o üheks aastaks, nõustub

kolleegium maakohtu järeldusega, kuid selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi

täiendada.

39. Asja materjalide kohaselt on puudutatud isik 1 korduvalt paigutatud kinnisesse asutusse

talle tahtest olenemata ravi kohaldamiseks. Kuna puudutatud isik 1 on alati pärast tahtevastase

ravi lõppemist koheselt talle määratud raviplaani katkestanud ja ei ole vastu võtnud ühtegi

sotsiaalteenust, ei võimalda senine olematu ravikuulekus eeldada, et puudutatud isik 1 on

valmis ennast kodustes tingimustes vabatahtlikult ravima. Seega on patsiendi elu ja tervise

huvides pikemaajaline järelevalve.

40. Ringkonnakohus lisab, et maakohus on õigesti juhtinud tähelepanu TsMS § 539 lg-le 1,

mille kohaselt kohus lõpetab määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise mh juhul, kui

paigutamise eeldused on ära langenud. SHS § 105 lg 6 kohaselt on hooldamise lõpetamise

vajadusest kohustatud kohut teavitama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, isiku

elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja isiku seaduslik esindaja. Seega, kui selgub, et

puudutatud isiku 1 tervislik seisund paraneb ja puudub seadusest tulenev alus hoida puudutatud

isiku 1 kinnises asutuses tema tahte vastaselt, tuleb tema kinnisesse asutusse paigutamine TsMS

§ 539 lg 1 alusel lõpetada enne üheaastase perioodi lõppu.

41. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda.

42. Tulenevalt TsMS §-st 543 on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)