Legislator Case Law & Legislation
2-20-12049/7 AI generated

2-20-12049/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-12049/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-20-12049 osaline loobumine advokaadibüroo Tark Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Legislator headnote

AI generated

2-20-12049/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-20-12049 osaline loobumine advokaadibüroo Tark Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-12049

Tsiviilasi

X avaldus OÜ-lt VenusEst teabe saamiseks ja

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja X (isikukood 6207020222), lepinguline

esindaja Kaspar Kamsakann

Puudutatud isik 1 OÜ VenusEst (registrikood

10654599)

Puudutatud isik 2 Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud

isikute

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tauno Tark

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-20-12049 osaline loobumine advokaadibüroo Tark

arvete ja nende spetsifikatsioonide esitamise nõudest ja lõpetada nimetatud

nõude osas menetlus.

2. Rahuldada X avaldus osaliselt.

3. Kohustada OÜ VenusEst juhatuse liiget Yt andma Xle teavet vastates

järgmistele küsimustele:

3.1 Milliseid igapäevaseid tööülesandeid on Q täitnud töölepingu sõlmimisest

VenusEst OÜ-ga kuni 09.06.2020?

3.2 Kus on Q poolne tööülesannete täitmine toimunud ja kas keegi veel peale X on

neid tööalaseid korraldusi jaganud?

3.3 Kus neid tööülesandeid täideti?

3.4 Jätta avaldus rahuldamata nõude osas vastata küsimusele millises ajalises

mahus on Q igapäevaseid tööülesandeid täitnud töölepingu sõlmimisest

VenusEst OÜ-ga kuni 09.06.2020?

3.5 Jätta avaldus rahuldamata nõude osas võimaldada Xl tutvuda Qga peetud kogu

tööalase e-kirjavahetusega või kinnitada, et selline kirjavahetus puudub.

2(8)

4. Jätta

avaldus

rahuldamata

raamatupidamise

algdokumentide

ja

andmekandjate osas teabe saamiseks.

5. Määrata kindlaks määruse täitmise kord ja määrata, et Y on kohustatud

vastama Xle määruse p-des 3.1, 3.2 ja 3.3 märgitud küsimustele kirjalikult

hiljemalt 20 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Avalduse kohaselt on X (avaldaja) OÜ VenusEst (ettevõte) osanik. Y (puudutatud isik 2)

on ettevõtte teine osanik. Kummalegi osanikule kuulub osalus 50% ja mõlemad on ettevõtte

juhatuses.

2. Avaldaja esitas 24.07.2020 puudutatud isikule 2 ÄS § 166 alusel teabenõude.

Teabenõudes olid alljärgnevad teemad.

1) Ettevõtte poolt Qle tasutud töötasu. Avaldaja soovis kohtuväliselt selgitust töösuhte kohta

ja näha töölepingut. Avaldaja esitas teabenõudes järgnevad küsimused. Milliseid

igapäevaseid tööülesandeid ja millises ajalises mahus on Q töölepingu sõlmimisest kuni

käesoleva ajani täitnud? Kus on tööülesannete täitmine toimunud ja kes on Qle tööalaseid

korraldusi jaganud. Oled küll viidanud, et mina, kas keegi veel peale minu? Kus neid

tööülesandeid täideti? Lisaks taotles avaldaja, et puudutatud isik 2 esitaks kogu Qga olnud

tööalase e-kirjavahetuse ning kui see puudub, siis teataks selle puudumisest. Puudutatud isik

2 vastas, et ülesandeid on jaganud avaldaja. Muid vastuseid avaldaja hinnangul puudutatud

isik 2 ei esitanud.

2) Advokaadibüroole esitatud arved. Puudutatud isik 2 väitel on ettevõtte arvelt tasutud

perioodil 20.05.2020-13.07.2020 Advokaadibüroole Tark OÜ arveid kogusummas 11 327

eurot. Avaldaja soovis, et puudutatud isik 2 esitaks teabenõude korras avaldajale

advokaadibüroo poolt esitatud arved 2027056, 2027072, 2027089 ja nendele lisatud õigusabi

spetsifikatsiooni. Kui töö aruanded on esitatud muul viisil, siis muud töö aruanded. Kui

advokaadibüroo on läbi viinud kassainventuuri, siis inventuuri algandmed ja tulem.

Puudutatud isik 2 on vastanud, et advokaadibüroo osutas õigusabi seoses üldkoosoleku

läbiviimisega, kassainventuuriga ja avaldaja poolse kahju tekitamisega. Arveid ega

spetsifikatsioone ei esitatud.

3) Raamatupidamise algdokumendid ja andmekandjad. Avaldaja soovis teabenõude korras

vastuseid järgnevatele küsimustele. Kus (millisel aadressil ja millises ruumis) ja kelle

valduses paiknevad VenusEst OÜ raamatupidamise algdokumendid? Kuidas ja millisel viisil

ja millise raamatupidamise programmiga on talletatud VenusEst OÜ raamatupidamis-

andmestik alates 01.01.2014 (kõik raamatupidamise registrid, pearaamat, käibeandmikud,

laoarvestus, kassaarvestus, sissetulevad ja väljaminevad arved, jms) ning kus need talletatud

andmed (andmekandjad) paiknevad ja kellele on nendele juurdepääs? Kus, kuidas ja millisel

viisil on juhatuse liikmel Xl võimalik raamatupidamise algdokumentide ning

raamatupidamise andmestikuga tutvuda ning nendest ärakirju ja koopiaid saada? Palun

esitada kõik 2019. aasta kaupade laoarvestuse väljatrükid (koondid vms) raamatupidamis-

programmist, millest nähtuks kõik maha kantud kaubad artikli nimetuse ning

sisseostuhinnaga ning mahakandmise kuupäevaga. Puudutatud isik 2 vastas, et avaldajal on

juurdepääs raamatupidamisele kogu aeg olemas olnud. Raamatupidamise arhiiv asub

ettevõtte tegevuskohas ja pearaamatu ja käibeandmiku lubas puudutatud isik 2 saata

3(8)

kulleriga. Avaldaja väitel ei saanud ta vastust 2019. ja 2020. aasta dokumentide kohta,

millises ruumis dokumendid asuvad ja millist raamatupidamisprogrammi kasutatakse.

3. Avaldaja esitas kohtus järgnevad taotlused. Kohustada puudutatud isikut 2 vastama

järgnevatele küsimustele:

• Milliseid igapäevaseid tööülesandeid ja millises ajalises mahus on Q täitnud töölepingu

sõlmimisest VenusEst OÜ-ga kuni 24.07.2020?

• Kus on Q poolne tööülesannete täitmine toimunud ja kas keegi veel peale X on neid

tööalaseid korraldusi jaganud?

• Kus neid tööülesandeid täideti?

• Kus (millisel aadressil ja millises ruumis) ja kelle valduses paiknevad VenusEst OÜ

raamatupidamise algdokumendid?

• Kuidas ja millisel viisil ja millise raamatupidamise programmiga on talletatud VenusEst

OÜ raamatupidamisandmestik alates 2014. aastas 1. jaanuarist (kõik raamatupidamise

registrid,

pearaamat,

käibeandmikud,

laoarvestus,

kassaarvestus,

sissetulevad

ja

väljaminevad arved, jms) ning kus need talletatud andmed (andmekandjad) paiknevad ja

kellel on nendele juurdepääs?

• Kus, kuidas ja millisel viisil on juhatuse liikmel Xl võimalik raamatupidamise

algdokumentide ning raamatupidamise andmestikuga tutvuda ning nendest ärakirju ja

koopiaid saada?

Avaldaja taotles, et puudutatud isik 2 võimaldaks tutvuda või esitaks avaldajale:

• Qga peetud kogu tööalase e-kirjavahetuse või kinnitaks, et selline kirjavahetus puudub.

• Kõik advokaadibüroo Tark poolt VenusEst OÜ-le esitatud arved, mis on tasutud VenusEst

OÜ arveldusarvelt (22.05.2020 summa 3856.32 ja 19.06.2020 summa 6788.74 ning 13.07.

summa 682,90 eurot) ühes nendele arvetele (arved nr. 2027056, 2027072, 2027089) lisatud

õigusabi spetsifikatsioonidega, millelt nähtuks osutatud õigusabi töölõigud ja ajakulu.

• Kui advokaadibüroo on töö aruande esitanud muul viisil, esitada see töö aruanne.

• Kui advokaadibüroo on läbi viinud kassainventuuri, saata selle inventuuri algandmed ja

tulemid.

4. Avaldaja jäi seisukohale, et advokaadibüroo teenusega seoses ei ole arveid esitatud ja

kuna spetsifikatsioonid on allkirjastamata, siis ei ole puudutatud isikud nõudeid täitnud.

5. Avaldaja täiendas 05.10.2020 oma nõudeid. Avalduse kohaselt tasus ettevõte 31.08.2020

advokaadibüroo arve nr 2027101. Avaldaja esitas nimetatud arve väljanõudmiseks

14.09.2020 teabenõude, kuid puudutatud isik 2 pole sellele vastanud. Seetõttu taotleb

avaldaja ka arve 2027101 väljanõudmist. Avaldaja täpsustas ka teabenõude esimest küsimust

järgnevalt: „Milliseid igapäevaseid tööülesandeid ja millises ajalises mahus on Q täitnud

töölepingu sõlmimisest VenusEst OÜ-ga kuni 09.06.2020?“

6. Avaldaja loobus 26.11.2020 menetlusdokumendi p-is 2.1.5 advokaadibüroo Tark arvete

ja nende spetsifikatsioonide esitamise nõudest (tl 99 pöördel). Avaldaja palub arvete esitamist

alles kohtumenetluses arvestada menetluskulude jaotamisel.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

7. Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist.

Juhatuse liikmel ei ole õigust esitada nõuet teise juhatuse liikme vastu, kuid avaldaja on ise

4(8)

ettevõtte juhatuses. ÄS § 166 ei võimalda nõuda andmete esitamist, vaid üksnes nendega

tutvumise võimaldamist. Samuti on avaldus esitatud pahauskselt.

8. Puudutatud isikute väitel on nad advokaadibüroo teenust puudutava osas avaldajale

selgitanud teenuste sisu ja ka kõik dokumendid esitanud. Osas, mis puudutab

kassainventuuri, on avaldus pahatahtlik, sest sularahakassa on avaldaja käes ja avaldaja pole

võimaldanud ettevõttele juurdepääsu kassale, et inventuuri oleks võimalik läbi viia.

9. Raamatupidamisdokumentide osas on puudutatud isikud avaldajale teatanud, et need

asuvad ettevõtte asukohas ning osad dokumendid (pearaamat ja käibeandmik) on saadetud

avaldajale kulleriga. Kuna puudutatud isikul 1 ei ole juurdepääsu ettevõtte asukoha

ruumidesse, siis ei ole võimalik anda teavet, missuguses ruumis raamatupidamisdokumendid

asuvad, sest ettevõtte ruumid on avaldaja kontrolli all. Avaldajale on ka teatatud, et

raamatupidamisdokumendid asuvad puudutatud isiku 2 käes. Kuna avaldajale on nõutud

teave teada, on tegemist pahatahtliku nõudega. Avaldaja ei ole esitanud avaldust osanikuna,

vaid juhatuse liikmena.

10. Puudutatud isikut väitel on nõue seoses endise töötajaga vastuolus hea usu põhimõttega.

Avaldaja oli töötajast teadlik alates lepingu sõlmimisest ning ka enne lepingu sõlmimist tegi

Q ettevõttes tööd. Väited töötaja olemasolust teadasaamise osas on vastuolulised. Avaldaja

on ise väitnud, et andis talle töökorraldusi. Teabenõue on esitatud üksnes eesmärgiga teist

juhatuse liiget kiusata ja ettevõtet koormata. Kirjavahetuse edastamine on aga põhjendamatu,

sest avaldajal on juurdepääs ettevõtte e-postile.

11. Juhul, kui kohus peaks teabenõude mingis mahus mingil põhjusel siiski rahuldama, tuleb

anda mõistlik tähtaeg informatsiooni kogumiseks. 3 päeva asemel oleks see teostatav 30

päevaga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

12. Esitatud avalduses oli kolm teemat mille osas soovis avaldaja puudutatud isikutelt

teavet. Avaldaja loobus 26.11.2020 menetlusdokumendi p-is 2.1.5 advokaadibüroo Tark

arvete ja nende spetsifikatsioonide esitamise nõudest (tl 99 pöördel).

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine

menetluse lõpetamise alus. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu,

kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab

avalikku huvi.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja TsMS § 477 lg 1 alusel tuleb

vastu võtta osaline avaldusest loobumine advokaadibüroo arvete ja nende spetsifikatsioonide

esitamise nõudest. Kohus lõpetab nimetatud nõude osas tsiviilasja menetluse. Käesolevas

tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus jätkab menetlust Qi töösuhte ning

raamatupidamise algdokumentide ja andmekandjate nõuete osas.

15. Avaldaja nõude aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1, mille kohaselt on osanikel

õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.

Kohus peab avalduse lahendamiseks tuvastama, et: 1) avaldajal on õigustatud huvi nõude

esitamise vastu; 2) avaldaja pöördus ettevõtte juhatuse poole teabenõudega; 3) ettevõte

keeldus teabenõudele vastamast või jättis vastamata; 4) kohtule esitatud nõuded vastavad

5(8)

esialgsele teabenõudele; 5) kohtule esitatud nõuded on tähtaegsed; 6) dokumendid, millega

tutvumist nõutakse on olemas.

16. Kohus selgitas 05.11.2020 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte

tõendamiskoormist (tl 96-98).

Avaldaja õigustatud huvi olemasolu

17. Avaldaja nõuab teabe andmist ja dokumentidega tutvumise võimaldamist ühingu

konkreetselt juhatuse liikmelt ja osaliselt teise juhatuse liikme kasuks. Riigikohus on

selgitanud, et ÄS § 148 lg 5 annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning

kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja

põhikirjas ettenähtud õigused (RKTKo nr 3-2-1-114-13, p 11). Kohus saab ÄS § 166 lg 3

alusel kohustada teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama ühingu juhatust

osaniku nõudel.

18. Puudutatud isiku 1 äriregistri väljatrükist nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku 1

osanik, kellele kuulub äriühingu osa nimiväärtusega 1 278 eurot (tl 7-7pöördel). Avaldaja ja

puudutatud isik 2 on puudutatud isiku 1 juhatuse liikmed. ÄS § 166 lg 1 annab osanikule

õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega

ilma oma õigustatud huvi põhistamata - st tema õigustatud huvi eeldatakse. Avaldaja on

puudutatud isiku 1 osanik ja tema õigustatud huvi tuleb eeldada. Kohus on seisukohal, et

avaldajal on osanikuna õigus nõuda teavet osaühingu tegevuse kohta ja dokumentidega

tutvumist konkreetselt juhatuse liikmelt, so puudutatud isikult 2.

Kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmine ning avalduse tähtaegsus

19. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise

võimaldamisest, võib osanik esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise

saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole

vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või

dokumentidega tutvumist võimaldama (ÄS § 166 lg 3). Kohtu kaudu teabe saamise eelduseks

on, et osanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust ühingult ja et

juhatus on teabe andmisest või dokumentide tutvumisest esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt

keeldunud (RKTKm 2-16-3492, p 11).

20. Avaldaja esitas 24.07.2020 puudutatud isiku 1 juhatuse liikmele Yle teabenõude

puudutatud isiku 1 tegevuse kohta (tl 9 ja 9 pöördel). Pöördumistest nähtuvalt palus avaldaja

puudutatud isikult tutvumist samade dokumentide ja teabega, mida ta nõuab käesolevas

kohtuasjas. Puudutatud isiku 1 juhatuse liige Y vastas teabenõudele 18.08.2020 kirjaga (tl

35-36). Avaldaja hinnangul on vastus teabenõudele formaalne, mitte sisuline. Kohtu

hinnangul on puudutatud isik 2 vastanud osaliselt ja üldiselt teabenõudele. Kõigile

küsimustele vastatud ei ole. Puudutatud isiku 2 vastust saab pidada teabe andmisest ja

dokumentidega tutvumisest osaliselt vaikivalt keeldumiseks. Seega on avaldaja läbinud

kohustusliku kohtueelse menetluse ja nõudnud kohtuväliselt samade dokumentide ja teabe

esitamist, mida ta nõuab kohtumenetluses. Avaldaja esitas avalduse kohtule 20.08.2020.

Seega on avaldus esitatud kohtule tähtaegselt.

Dokumendid ja teave, mille esitamist osanikul on õigus nõuda

21. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt peab avaldaja piisavalt selgelt ära näitama,

milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (vt RKTKm 3-2-1-132-07, p

14 ja 3-2-1-108-10, p 12).

6(8)

22. Kohtule esitatud töölepinguga on tõendatud, et Q tööleping ning töölepingu tingimuste

muutmised on sõlmitud puudutatud isiku 1 nimel juhatuse liikme Y (puudutatud isik 2) poolt

(tl 16-18 pöördel). Puudutatud isik 2 edastas nimetatud töölepingu avaldajale 20.04.2020 (tl

15). Kohus leiab, et avaldaja on põhistanud asjaolu, et Qga seotud teave on teada puudutatud

isikule 2. Puudutatud isik 2 ei ole tõendanud, et avaldaja teadis sellest töölepingust, töösuhtest

või Q poolsetest tööülesannete täitmisest. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et avaldaja

poolt soovitud teavet (s.h. Q tööülesannetest) omab Y juhatuse liikmena, kes kõnealuse

töötaja tööle võttis. Samas leiab kohus, et küsimus selle kohta, millises ajalises mahus on Q

täitnud töölepingu sõlmimisest VenusEst OÜ-ga kuni 09.06.2020 tööülesandeid, on

põhjendamatu. Kohtu hinnangul on ebamõistlik ja täiesti põhjendamatu tööülesannete ajalise

mahu kirjeldamine kuue aasta kohta. Kohus nõustub puudutatud isikute seisukohaga, et

ajalise mahu kirjeldamine ei ole kooskõlas ÄS § 166 mõtte ja eesmärgiga. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus põhjendatuks kohustada OÜ VenusEst juhatuse liiget Yt andma Xle

teavet vastates järgmistele küsimustele: 1) Milliseid igapäevaseid tööülesandeid on Q täitnud

töölepingu sõlmimisest VenusEst OÜ-ga kuni 09.06.2020?; 2) Kus on Q poolne

tööülesannete täitmine toimunud ja kas keegi veel peale X on neid tööalaseid korraldusi

jaganud? ning 3) kus neid tööülesandeid täideti?

23. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole välja mõista Qga peetud kogu tööalane e-

kirjavahetus. Nimetatud nõue on kohtu hinnangul äärmiselt mahukas ning piisavalt

piiritlemata. Samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada kas nimetatud e-kirjad üldse olemas on

ja puudutatud isiku 2 valduses on. Avaldaja e-kirjade olemasolu põhistanud ei ole.

Riigikohus on märkinud, et dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks

otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama

tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise

võimaldamist nõutakse (RKTKo 3-21-108-10, p 12). Osanik saab nõuda tutvumist selliste

dokumentidega, mis on olemas või mida ühing on kohustatud koostama (RKTKm 2-16-3492,

p 14.1 ja 14.2). Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on

olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (RKTKm 2-16-3492, p

14.2).Kohus nõustub puudutatud isikutega, et avaldaja ei ole ka põhjendanud kogu tööalase

e-kirjavahetuse väljastamise nõuet.

24. Puudutatud isik on raamatupidamiskohuslane. RPS § 12 lg 1 kohaselt peab

raamatupidamiskohustuslane säilitama raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates

selle

majandusaasta

lõpust,

kui

majandustehing

algdokumendi

alusel

raamatupidamisregistris kirjendati. Raamatupidamise dokumendid on raamatupidaja Z e-

kirja kohaselt üle antud Yle (tl 32). Puudutatud isik 2 on avalduse vastuse p-is 2.2.7

kinnitanud, et teatas avaldajale 01.09.2020, et pärast raamatupidajaga lepingu lõppemist

tegeleb puudutatud isik 2 ise VenusEst OÜ raamatupidamisega. Samuti on puudutatud isik 2

avaldajale teatanud, et raamatupidamisdokumendid asuvad ettevõtte asukohas ning osad

dokumendid (pearaamat ja käibeandmik) on saadetud avaldajale kulleriga. Kuna puudutatud

isikul 2 ei ole juurdepääsu ettevõtte asukoha ruumidesse, siis ei ole võimalik anda teavet

missuguses ruumis raamatupidamisdokumendid asuvad, sest ettevõtte ruumid on avaldaja

kontrolli all. Avaldaja ei ole nimetatut väidet ümber lükanud. Seega on

raamatupidamisdokumendid puudutatud isiku 1 valduses. Puudutatud isiku 2 valduses

raamatupidamisdokumente ei ole ning puudutatud isik 2 puudutatud isiku 1 ruumidesse ei

pääse. Seega on tuvastamist leidnud, et puudutatud isiku 2 valduses ei ole raamatupidamise

algdokumente ega

andmekandjaid.

Kohtu hinnangul

ei

ole

ka

usutav,

et

raamatupidamiskohuslasest juhatuse liige (avaldaja) ei tea millisel viisil ja millise

raamatupidamise programmiga on talletatud puudutatud isiku 1 raamatupidamisandmestik

alates 2014. aastast. Eeltoodust tulenevalt jääb raamatupidamise algdokumentide ja

andmekandjate osas teabe saamise nõue jääb rahuldamata.

7(8)

Osaniku õigus nõude täitmisest keelduda

25. Kohus analüüsib, kas puudutatud isik 2 võib keelduda Q töösuhtega seotud teave

andmisest ja dokumentide esitamisest. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja

dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu

huvidele (ÄS § 166 lg 2). Pärast nõude eelduste tuvastamist ja välistuste hindamist, peab

kohus kaaluma poolte õiguseid ja kohustusi – teabenõude täitmine ei tohi olla ühingule

põhjendamatult koormav ega tohi kahjustada oluliselt tema huve (RKTKm 2-16-3492, p 17).

Samuti peab kohus arvestama, et teabenõue oleks heauskne ja osaniku huvi saadud teabe

kasutamiseks oleks heauskne (RKTKm 2-16-3492, p 17). Puudutatud isikud olulise kahju

võimalust ja pahausksust põhistanud ega tõendanud ei ole. Ainuüksi halvad suhted osanike

vahel, ei muuda teabenõuet Qle tasutud töösuhte osas pahauskseks. Kohus ei tuvastanud

asjaolusid, mis tingiksid ÄS § 166 lg 2 kohaldamise.

Teabeõiguse teostamise aja, koha ja viisi määratlemine

26. Avaldaja palus määrata kindlaks määruse täitmise korra ja määrata, et puudutatud isikud

esitaksid kõik nõutud dokumendid avaldaja e-posti aadressile xxx. Puudutatud isikud leiavad,

et seadus ja kohtupraktika ei näe ette võimalust nõuda selliste dokumentide edastamist e-

posti teel. 26.11.2020 esitatud menetlusdokumendis leiab avaldaja, et avaldaja ei oma

vastuväiteid sellele, et teabenõue täidetakse VenusEst OÜ registrijärgsel aadressil. Samas

arvestades asjaolu, et valdav osa teabenõudest eeldab lihtsatele küsimustele vastamist, oleks

see äärmiselt ebaotstarbekas. Juhuks kui kohus määrab küsimustele vastamise viisiks nendele

vastamise VenusEst OÜ asukohas, tuleks kindlaks määrata, et vastused tuleb anda kirjalikult,

mis aitaks vältida uut vaidlust selle üle, kas teabenõudele vastati või mitte.

27. Teabenõude raames ei saa avaldaja nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus

kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e postiga (RKTKm 2-16-3492, p 14.4).

Ühing võib seda teha, kui ta leiab, et see on tema jaoks vähem koormav kui võimaldada

tutvuda dokumentidega osaühingu ruumides, aga kohus ei saa vähemalt üldjuhul osaühingut

selleks kohustada (RKTKm 2-16-3492, p 14.4).

28. Puudutatud isik 2 on menetluses esile toonud, et ei ole juurdepääsu ettevõtte asukoha

ruumidesse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Q töösuhet puudutavatele küsimustele

vastamine tuleb kindlaks määrata kirjalikus vormis hiljemalt 20 päeva jooksul. Kohus

nõustub puudutatud isikute seisukohaga, et tegemist on mahuka teabenõudega, kuid kohus ei

pea põhjendatuks 30 päeva määramist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes

avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab

avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus

rahuldatakse.

30. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda. Avalduse lahendamine oli osaliselt avaldaja huvides, kuid menetluse põhjustas

osaliselt puudutatud isik 2, kes ei andnud kogu teavet. Samuti arvestab kohus menetluskulude

jaotamisel asjaoluga, et advokaadibüroole esitatud arvete spetsifikatsioonide osas täitsid

puudutatud isikud avaldaja nõude pärast avalduse kohtusse esitamist. Võttes arvesse kõike

eeltoodut, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8(8)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2021. a määrusega nr 2-

20-12049.