2-20-3724/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. jaanuar 2021

Tsiviilasja number

2-20-3724

Tsiviilasi

Olga Wolfi kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas

nr X

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Wolfi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Olga Wolf (isikukood

XXXXXXXXXX)

Vastustaja: kohtutäitur Andrei Krek

Puudutatud isik (sissenõudja): Julianus Inkasso OÜ

(registrikood 10686553), esindaja Eveli Altunbas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Olga Wolfi määruskaebus osas, mis puudutab

kohtutäituri poolt kohtumenetluse ajal, s.o alates

13. oktoobrist 2020, teostatud toimingute vaidlustamist,

läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata ja Viru

Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta Olga Wolfi taotlus tõendite kogumiseks

rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud Olga

Wolfi

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Olga Wolf (avaldaja, võlgnik) esitas 8. märtsil 2020 kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki

(kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjas nr X, milles palus:

1) kohtutäituril katkestada avaldaja isiklike andmete uurimine. Täituril ei ole selleks õigust

(isikuandmete kaitse), kuna avaldaja asjad ei ole Narva kohtutäituri tööpiirkonnas;

2) lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr X, mis on võltsitud alates 7. maist 2014;

3) tühistada kohtutäituri võltsitud 4. septembri 2018. a töötasu arestimise akt, millega

kohtutäitur petab avaldaja tööandjat, kohustades teda täitma võltsitud dokumenti;

4) tühistada kõik kohtutäituri tehingud ja arestid, mis on tehtud või kehtivad seoses võltsitud

täitemenetlusega nr X alates 7. maist 2014;

5) tagastada kõik maksed, mis on võetud kohtutäituri arvelduskontole seoses võltsitud

täitemenetlusega nr X alates 7. maist 2014;

6) katkestada kohtutäituri finantsiline ja psühholoogiline terror avaldaja suhtes.

Kaebuse kohaselt loovutas Swedbank AS avaldaja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud

väikelaenulepingutest nr X, X, X ja X tulenevad nõuded Julianus Inkasso OÜ-le (end.

Aktsiaselts Lowell Eesti, Lindorff Eesti Aktsiaselts) (sissenõudja). Täitedokument täiteasjas nr

X ei kehti sissenõudja suhtes. Avaldaja keeldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 172 alusel

kohustuste täitmisest uuele võlausaldajale, s.o sissenõudjale alates 8. maist 2014, kuna

avaldajale ei ole antud Swedbank AS-i väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta.

Avaldaja sai info laenulepingute loovutamise kohta 14. veebruaril 2020. Swedbank AS vabastas

avaldaja nõudest alates 7. maist 2014, sest väikelaenulepingute lõpptähtaeg oli 2012–2013.

Kuna täitemenetlus pidi olema lõpetatud juba 7. mail 2014, tuleb tühistada kõik kohtutäituri

toimingud ja arestid ning tagastada avaldajale äravõetud raha. Kohtutäitur on rikkunud

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 4, kuna avaldajal ei ole elukohta ega vara Narvas alates 16.

detsembrist 2011.

Avaldaja soovib selgitusi seoses arestiga Maksu- ja Tolliametis ja AS-s SEB Pank (arestitud

summad on arusaamatud, pangakontolt ei lubatud kasutada elatusmiinimumi), samuti selgitusi

kohtutäituri tasu suuruse kohta. Avaldaja ei ole saanud täitmisteadet. Kohtutäitur ei ole 3. märtsi

2020. a otsuses, millega jäeti avaldaja 15. veebruari 2020. a kaebus rahuldamata, vastanud

avaldaja kaebusele ja 24. veebruari 2020. a selgitustele.

2. Viru Maakohus keeldus 18. märtsi 2020. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse

peale täiteasjas nr X menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja

esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16. aprilli 2020. a määrusega avaldaja määruskaebuse, tühistas

Viru Maakohtu 18. märtsi 2020. a määruse ja saatis avaldaja kaebuse kohtutäituri 3. märtsi

2020. a otsuse peale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Viru Maakohus võttis 24. aprillil 2020 avaldaja kaebuse kohtutäituri 3. märtsi 2020. a otsuse

peale täiteasjas nr X menetlusse.

3. Avaldaja hinnangul peab kohus hindama kogu kohtutäituri tegevust täiteasja korraldamisel

alates täitemenetluse alustamisest. Täiteasjades toodud summad ja dokumendid on võltsitud.

Avaldaja konto SEB Pank AS-is oli arestitud 12 802 euro 48 sendi ulatuses, kuigi

täitedokumendi alusel on võlg 10 620 eurot 14 senti. See tähendab, et kohtutäituri tasu on 2182

eurot 34 senti, mis ei ole õige. Kohtutäitur rikkus avaldaja õigusi ja isikuandmete kaitset.

4. Kohtutäituri vastuse kohaselt on täitemenetlus täiteasjas nr X algatatud Harju Maakohtu 22.

detsembri 2011. a otsuse tsiviilasjas nr 2-11-67343 ja Swedbank AS-i täitmisavalduse alusel.

Avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjadele ettenähtud kohtueelse vaidlustamise korrast.

Kaebus on kohtule esitatud enne TMS §-s 217 sätestatud kohtuvälise menetluse lõppemist ja

kaebuse kohta tehtud otsuse kättesaamist. Kohtutäitur palub jätta kaebus läbivaatamata

TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel.

Kui kohus vaatab asja sisuliselt, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. Avaldaja väited puudutavad

nõude loovutamise vaidlustamist. Nõude loovutamine ei ole täitemenetluse lõpetamise aluseks.

Nõude loovutamise vaidlustamise kohaseks õiguskaitsevahendiks on hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks esitamine sissenõudja vastu.

Swedbank AS loovutas 7. mail 2014 notariaalse lepinguga need nõuded avaldaja vastu Lindorff

Eesti Aktsiaseltsile (Aktsiaselts Lowell Eesti, nüüd Julianus Inkasso OÜ), mis oli avaldajalt

Harju Maakohtu 22. detsembri 2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-67343 välja mõistetud. Uus

võlausaldaja edastas 8. mail 2014 kohtutäiturile notariaalselt kinnitatud nõude loovutamise

lepingu ning avalduse täitemenetluse jätkamiseks. Uus võlausaldaja on tõendanud nõude

üleminekut ning kinnitas soovi täitemenetluse jätkamiseks (TMS § 18 lg 1).

Kohtutäitur ei saa aegumise küsimustele hinnangut anda, kuna sellega ületab ta formaliseerituse

põhimõtet. Aegumise kohaldamiseks tuleb avaldajal pöörduda kohtusse. Avaldaja viidatud

TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, ei ole

kohaldatav. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõudega, millele erinormina

kohalduva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti

kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat.

TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane nõude aegumistähtaeg ei ole hetkel möödunud.

Elatusmiinimum oli avaldajale tagatud Swedbank AS-i pangakontol olevate vahenditega.

Avaldaja ei ole teatanud, millises pangas soovib tema elatusmiinimumi kasutamist. Samuti ei

ole avaldaja taotlenud arestimisele mittekuuluva sissetuleku arestist vabastamist TMS § 133 lg

1 alusel. Avaldaja arvelduskonto AS SEB Pangas oli seisuga 3. juuni 2015. a suletud. Arest

kehtis kuni konto sulgemiseni, kuna kohtutäituril puudus alus vara aresti alt vabastamiseks.

Arvelduskonto arestimine on põhjendatud. Täitmisavalduse kohaselt on sissenõudja nõude

suuruseks 11 935 eurot 21 senti. See summa ei ületa täitedokumendist tuleneva nõude suurust.

Nõude summale on lisatud kohtutäituri tasu 1301 eurot 29 senti (sh käibemaks 20%) ja

menetluse algatamise tasu 19 eurot 16 senti (sh käibemaks 20%). Arestimise hetkel moodustas

võlgnevus kokku 12 802 eurot 48 senti, mille ulatuses oli pangale edastatud arestimise akt.

Tööandja registrijärgne asukoht või tegevuskoht ei oma tähtsust arestitoimingute läbiviimisel.

Täitemenetlus viiakse üldjuhul võlgniku asukoha või võlgniku vara asukoha järgi. TMS § 4

lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel viib täitemenetluse läbi ka muu tööpiirkonna kohtutäitur.

Avaldaja tööandja asukoht on Eesti Vabariigis. Kohtutäitur on pädev tegema täitetoiminguid

Eesti Vabariigi territooriumil (TMS § 4 lg 4). TMS § 4 lg 2 ja 3 kohaselt, kui võlgniku elu- või

asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõue, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust

väljaspool oma tööpiirkonda.

Täitemenetluse algatamine Viru tööpiirkonna kohtutäituri poolt on põhjendatud. Avaldaja ei

ole tõendanud, et täitemenetluse algatamise hetkel oli tema elukoht väljaspool kohtutäiturite

Viru tööpiirkonda. Avaldaja varjab oma tegelikku elu- ja asukohta. Täitemenetluse algatamise

hetkel oli teadaolevatel andmetel avaldaja elukoht X. Avaldaja registreeris oma elukohta X

aadressile alles 15. veebruaril 2020. Avaldaja viide kohtulahendile, millega kohtuasi edastati

Harju Maakohtule, ei ole asjakohane. Harju Maakohtul ei ole õnnestunud avaldaja asukohta

tuvastada.

Täitemenetluses tehtavate täitetoimingude vaidlustamiseks on täitemenetluse seadustikus

ettenähtud kindel menetluskord (TMS § 217 lg 1). Vaidlusaluses täiteasjas on alates

täitemenetluse alustamisest 20. veebruaril 2012 viidud läbi hulgaliselt menetlustoiminguid ning

osaliselt sisse nõutud ka võlg, millest avaldaja oli teadlik, kuid ei vaidlustanud toiminguid

selleks ettenähtud korra kohaselt. Seega on avaldaja vastavad võimalused minetanud.

Kui kohus lahendab asja sisuliselt, siis vaidleb täitur kaebusele vastu. Lindorff Eesti AS ja tema

õigusjärglane Julianus Inkasso OÜ on täitemenetluse osalised VÕS § 167 lg 4 alusel.

Täitetoimiku materjalides on ainult üks 27. veebruaril 2012 koostatud kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsus, millega on avaldajalt sisse nõutud täitemenetluse alustamise tasu 19 eurot

16 senti (sh käibemaks) ning kohtutäituri põhitasu 1301 eurot 29 senti (sh käibemaks). Avaldaja

ei ole tõendanud, et kohtutäituri tasu oleks välja mõistetud korduvalt. Seisuga 4. september

2018 (töötasu arestimise akti koostamine) on kohtutäituri tasu jääk 1203 eurot 23 senti, s.o

väiksem kui 29. november 2013 (töötasu arestimise akti koostamine) seisuga, kuna vahepeal

oli nõuet osaliselt rahuldatud. Tegemist ei ole kahe erineva nõudega. Kohtutäituri tasu väheneb

seoses osalise täitmisega proportsionaalselt põhinõude täitmisega KTS § 32 lg 5 alusel.

Kohtutäituri tasu suurus ei ole seadusega vastuolus. Võlgnevuse summa täitmisavalduses oli

11 414 eurot 81 senti. Seega kohtutäituri põhitasuks on 1084 eurot 40 senti, koos käibemaksuga

1301 eurot 29 senti (11 414,81 * 9,5% + 20%) (KTS § 29 lg 1, § 32 lg 3 ja § 35 lg 2 p 6).

KTS § 34 kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga 19 eurot 16 senti.

Täitedokumendi kohaselt mõisteti avaldajalt välja lisaks põhinõudele ka menetluskulud 980

eurot 36 senti ja viivis põhinõuetelt alates hagi esitamisest (5. jaanuar 2011) kuni täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Täitemenetluse algatamisel seisuga

27. veebruaril 2012 oli viivis 794 eurot 31 senti. Nõude summa on tänapäeva seisuga oluliselt

suurenenud viivise arvel.

Kohtutäituril puudub tsentraliseeritud arestimise süsteem. Seega kui raha laekub ühest allikast

(nt arestitud töötasust), ei korrigeerita kõiki areste automaatselt, ajutiselt võib esineda

ebatäpsust arestimise summades. Avaldajalt on välja mõistetud ka viivis ning sissenõudja

soovib selle sissenõudmist. Seoses sellega on nõude summa oluliselt suurenenud ning muutub

iga päev.

5. Sissenõudja nõustus kohtutäituri seisukohtadega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Viru Maakohus jättis 23. oktoobri 2020. a määrusega kohtutäituri ja sissenõudja taotlused

kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning avaldaja kaebuse kohtutäituri 3. märtsi 2020. a otsuse

peale täiteasjas nr X rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud asjas puuduvad.

Avaldaja on esitanud kaebuse kohtule enne kohtutäituri otsuse kättesaamist. Avaldaja esitas

kohtule kohtutäituri otsuse ning teatas, et kohtutäitur ei ole vastanud tema kaebusele ja

24. veebruari 2020. a selgitustele, avaldaja kinnitas, et jääb oma kaebuse juurde. Tartu

Ringkonnakohtu 16. aprilli 2020. a määruse kohaselt ei olnud avaldaja nõus kohtutäituri

otsusega ja esitas 8. märtsil 2020 TMS § 218 kohase kaebuse maakohtule, milles vaidlustas

kõik kohtutäituri poolt täitemenetluses tehtud toimingud. Seetõttu tuleb kohtutäituri ja

sissenõudja taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.

Maakohus leidis, et avaldaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäiturile on

esitatud täitmiseks Harju Maakohtu 22. detsembri 2011. a tagaseljaotsus tsiviilasjas

nr 2-11-67343. Otsus on jõustunud ning vastab TMS § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele.

Täitemenetlus oli algatatud Swedbank AS-i 20. veebruari 2012. a täitmisavalduse alusel.

Avaldaja ei vaidlusta täitedokumenti olemasolu täitemenetluse algatamisel.

Uus võlausaldaja on astunud senise asemele ning tõendas nõude loovutamist notariaalselt

tõestatud dokumendiga, seega on täidetud TMS § 18 lg 1 sätestatud nõuded täitemenetluse

jätkamiseks. Kohtutäituril puudus alus keelduda täitemenetluse jätkamisest uue võlausaldaja

kasuks. Kohtule on esitatud Swedbank AS-i 20. mai 2020. a kinnituskiri, et Swedbank AS on

notariaalaktiga nr 2593 loovutanud 7. mail 2014 Julianus Inkasso OÜ-le (end. Lindorff Eesti

AS) kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-11-67343 väljamõistetud nõude avaldaja vastu.

TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid

täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse

korraldamisel. TMS § 217 alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui

võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel

juhul vaieldakse selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise eeldus, täitedokument. Kohus

on tuvastanud, et käesoleval juhul on olemas täitedokument, mis vastab TMS § 2 lg 1 p 1

sätetele. Avaldaja vastuväited nõude loovutamise lepingu alusel nõude ülemineku ja nõude

täitmise aegumise kohta on materiaalõigusliku iseloomuga.

Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt ei saa kohtutäitur anda hinnanguid

täitedokumendi sisule ega pooltevahelistele suhetele. Kui formaalsed nõuded on täidetud, on

kohtutäitur kohustatud täitemenetlust alustama. Kohtutäituril puudub õigus keelduda

täitemenetluse jätkamisest uue sissenõudja kasuks, kes astub menetlusse loovutamislepingu

alusel, mida esitatakse kohtutäiturile. Kohtutäitur ei saa asuda hindama nõude loovutamise

lepingu kehtivust ega nõude aegumist, kuivõrd see ei ole kohtutäituri pädevuses. Nõude

loovutamise õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise

asemele ning nõude loovutamine ei ole täitemenetluse lõpetamise aluseks.

Avaldaja kaebus on asjakohatu. Kohtutäitur on lähtunud õigesti formaliseerituse põhimõttest.

Avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi. Nõude loovutamise ja aegumise puhul on poolte

vahel materiaalõiguslik vaidlus, mis tuleb lahendada hagimenetluses.

Täitemenetluse alustamine ning läbiviimine Viru tööpiirkonna kohtutäituri poolt on

põhjendatud. Rahvastikuregistri ja Maksu- ja Tolliameti andmetel on avaldaja elukoht olnud X

linnas. Harju Maakohus ei ole avaldaja asukohta tuvastanud. Kohtutäituril puudus info, et

registrite andmed on ebaõiged. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta ei ole viibinud Viru

tööpiirkonnas. Ka juhul, kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgniku elukoht ei ole

kohtutäituri tööpiirkonnas, võib kohtutäitur jätkata täitemenetluse läbiviimist väljaspool oma

tööpiirkonda (TMS § 4 lg 2 ja 3). Kohtule ei esitatud andmeid, et kohtutäitur oleks teinud

lubamatud päringud isikuandmete kaitse seaduse tähenduses.

Õigusrikkumisi täitemenetluse algatamisel Viru tööpiikonna kohtutäituri poolt ja ka rikkumisi

täitemenetluse jätkamisel ei ole asjas tuvastatud. Avaldaja taotlus, et kohtutäitur lõpetaks

avaldaja isiklike andmete uurimise ja katkestaks finantsilise ja psühholoogilise terrori avaldaja

suhtes, on põhjendamatu. Kohtutäituri ülesandeks on korraldada täitedokumentide täitmist

TMS 3 lg 1 järgi ja kohtutäitur teeb selleks vajalikud toimingud, sh teeb päringud võlgniku vara

väljaselgitamiseks, elukoha kohta ning pöörab sissenõude võlgniku varale. Kohtutäituri poolt

on tehtud vajalikud toimingud võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseks.

Kohtutäitur on 14. mai 2020. a kirjalikus seisukohas üksikasjalikult vastanud kõigile avaldaja

küsimustele, mida maakohus ei pidanud vajalikuks korrata.

Täituri kinnitusel on täitetoimiku materjalides ainult üks 27. veebruaril 2012 koostatud

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Täitemenetluses pööratakse sissenõue kogu võlgniku

varale, v.a vara, millele ei saa sissenõuet pöörata. Seega saab arestida ka mitut võlgniku

pangakontot. Arestimisaktis märgib kohtutäitur summa, mis on täituril arestimisakti koostamise

seisuga sundtäitmisel, sh ka kohtutäituri tasu ja muud kulud võlgnikult sisse nõudmata

suuruses. See, et avaldaja arvelduskontode ja palga arestimisaktis on märgitud kohtutäituri tasu,

ei tähenda, et seda nõutakse korduvalt. Kohtutäituri tasu 1301 eurot 29 senti (sh käibemaks)

vastab täitemenetluse algatamise ajal kehtinud KTS § 35 lg 2 p-s 6 ja § 32 lg-s 3 sätestatule.

Viivise summa ja sissenõutava nõude summa muutub vastavalt täitemenetluse pikkusele ning

sõltub sissenõutud summadest. Erinevatel aegadel tehtud arestimisaktidel märgitud summad on

seega erinevad. Avaldaja väide, et tegemist on võltsitud summadega, on põhjendamatu.

Avaldaja ei ole teatanud, millises pangas soovib ta elatusmiinimumi kasutamist ega taotlenud

arestimisele mittekuuluva sissetuleku arestist vabastamist TMS § 133 lg 1 alusel. Kohtutäitur

ei ole TMS § 132 lg 1 sätteid rikkunud.

Täiteasjas on alates täitemenetluse alustamisest 20. veebruaril 2012 viidud läbi hulgaliselt

menetlustoiminguid ning osaliselt on sisse nõutud ka võlg, millest avaldaja oli teadlik, kuid ei

vaidlustanud toiminguid selleks ettenähtud korra kohaselt TsMS 217 lg 1 järgi. Seega on

avaldaja vastavad vaidlustamise nõudeõigused kaotanud.

Avaldaja esitas 13. oktoobril 2020 kohtule taotluse LHV Pank AS-is arvelduskonto aresti

tühistamiseks. Kohus ei ole pädev tühistama vara aresti, mis on tehtud kohtutäituri poolt

täitemenetluse läbiviimisel. Toimingu vaidlustamiseks tuleb esitada kaebus kohtutäiturile

TMS § 217 lg 1 alusel. Kaebuse esitamine otse kohtule ei ole lubatud.

Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusega ei ole võimalik taotleda pangakontolt

ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma tagastamist. Sellisel juhul on

avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Välistatud ei

ole kahju hüvitamise nõue ka kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (Riigikohtu

12. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12972, p 26).

MÄÄRUSKAEBUS

7. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub:

1. Tühistada Narva kohtumaja 23. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-3724.

2. Tühistada nii kiiresti kui võimalik kohtutäituri poolt 13. oktoobril 2020 teostatud

avaldaja konto blokeerimine (avaldaja ei saa kätte töötasu septembri eest).

3. Läbi vaadata uuesti kõik dokumendid, selgitused, avaldused ja faktid, arvestades

olukorda ja avaldusi alates 13. oktoobrist 2020 ning teha uus määrus.

4. Tühistada täiteasi nr X, sest kohtutäitur sai kätte ebaseaduslikult Harju Maakohtu 22.

detsembri 2011. a tagaseljaotsuse, mille alusel on ebaseaduslikult alustatud täiteasi nr X.

5. Tühistada täiteasi nr X, sest täiteasja dokumendid ja summad on võltsitud.

6. Tühistada täiteasi nr X, seoses Narva kohtutäituri poolt seaduste ja avaldaja õiguste

rikkumistega alates 13. oktoobrist 2020 kohtumenetluse ajal.

7. Tühistada täiteasi nr X Narva kohtutäituri poolt avaldaja isikuandmete kaitse rikkumiste

eest.

8. Tühistada täiteasi nr X Narva kohtutäituri poolt volituste ületamise eest.

9. Tühistada täiteasi nr X VÕS § 172 kohaselt.

10. VÕS § 172 kohaselt tagastada Narva kohtutäitur Andrei Kreki poolt võetud raha

avaldaja käest täiteasja nr X käigus, kui kehtisid VÕS § 172 tingimused .

11. Läbi vaadata Narva kohtumaja poolt rikkumisi kohtumenetluse ajal ja teha vastav otsus.

12. Tagastada avaldajale kõik summad, mis on ebaseaduslikult võetud kohtutäituri poolt

avaldaja panga kontolt ja töötasust alates täiteasja nr X alustamisest.

13. Läbi vaadata ja otsustada Narva kohtutäitur Andrei Kreki volituste ületamisest tema

tegevustes avaldaja omandi, vara ja raha suhtes alates 2011. käesoleva ajani.

14. Tagastada või hüvitada avaldajale ebaseaduslikult Narva kohtutäituri poolt

15. detsembril 2011 konfiskeeritud korteriomand, mis asub aadressil X.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus avaldaja pöördumised kohtu poole tähelepanuta.

Käesolev tsiviilasi puudutab kohtutäituri tegevust 8 aasta jooksul, mitte ühte kohtutäituri

dokumenti. Kohtutäitur rikub seadusi ning avaldaja õigusi, võltsib dokumente, ületab oma

volitusi alates täiteasja nr X alustamisest käesoleva ajani.

Maakohus muutis tsiviilasja nimetust. Maakohus räägib avaldaja kaebusest kohtutäituri

3. märtsi 2020. a otsuse peale täiteasjas nr X, mitte kohtutäituri tegevusest täiteasjas nr X

üldiselt.

Puudutatud isikuks tsiviilasjas on ka algne sissenõudja Swedbank AS, kuid maakohus ei ole

teda kaasanud.

Maakohus ei ole teinud määrust tsiviilasjas nr 2-20-3724 menetluse alustamise kohta pärast

Tartu Ringkonnakohtu määruse 16. aprillil 2020 kättesaamist. Samuti ei ole maakohus teinud

määrust täitemenetluse nr X peatamise kohta seoses tsiviilasja nr 2-20-3724 menetlusega.

Sellised maakohtu tegevused andsid kohtutäiturile võimaluse jätkata rikkumiste toimepanemist

ja teha uued täitetoimingud täiteasja nr X raames alates 13. oktoobrist 2020. Kohtutäituri

kinnitas 20. juuli 2020. a kirjas, et täiteasi nr X on peatatud kuni kohtuasja nr 2-20-3724

lõpetamiseni. Täituri 13. oktoobri 2020 arestimisakt LHV pangas on uus täitetoiming peatatud

täiteasja nr X raames.

Kohtumenetluse ajal on täitur teostanud uusi arestimistoiminguid, nt 22. septembril 2020 arestis

täitur avaldaja pensioni, alustatud on uusi täitemenetlusi.

Maakohus ei küsinud vastustaja käest vajalikke dokumente, mis on vaidluse all ja mida oli

avaldaja nõudnud. Avaldaja palus nõuda välja panga poolt kinnitatud kohtutäituri pangakonto

väljavõte avaldaja poolt summade ülekandmise kohta kohtutäituri kontole ja kohtutäituri

kontolt sissenõudja kontole. Maakohus ei küsinud ka muid avaldaja poolt taotletud dokumente

avaldaja raha kättesaamisest ja ülekandmisest sissenõudjale alates täiteasja nr X alustamisest

käesoleva ajani. Avaldaja palub küsida ja esitada nimetatud dokumendid.

Avaldaja palub võrrelda laenude summasid, mis on esitatud kohtutäituri 3. märtsi 2020. a

otsuses ja Harju Maakohtu 22. detsembri 2011. a tagaseljaotsuses tsiviilasjas nr 2-10-67343.

Kohtutäitur arestis avaldaja konto SEB Pank AS-is nõuet ületavas summas.

Kohtutäitur rikkus seadust, kui algatas täitemenetluse Swedbank AS-i avalduse alusel, kelle

kontor asub Harju tööpiirkonnas. Samuti rikkus kohtutäitur seadust, alustades täitemenetlust

Harju Maakohtu otsuse alusel (TMS § 4 ja KTS § 4). Avaldaja elukoht ei ole Narva

tööpiirkonnas, samuti puudub avaldajal Narva piirkonnas vara.

Avaldaja ei ole käesoleva ajani saanud täitmisteadet.

Kohtutäitur rikkus isikuandmete kaitse seadust, sest arestis avaldaja töötasu X asuva tööandja

juures. Täitur on kogunud andmeid avaldaja vara kohta väljaspool oma tööpiirkonda.

8. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Avaldaja tugineb määruskaebuses asjaoludele, mis toimusid peale kohtutäituri

vaidlustatava otsuse langetamist. Avaldajal on võimalus vaidlustada nimetatud asjaolud

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hetkel ei ole kohustuslikku kohtuvälise

edasikaebamise korda järgitud. Kohtutäitur palub jätta vastavad avaldaja väited tähelepanuta.

9. Sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus jätab määruskaebuse osas, mis

puudutab kohtutäituri poolt kohtumenetluse ajal, s.o alates 13. oktoobrist 2020, teostatud

toimingute vaidlustamist, läbi vaatamata (TsMS § 659, § 651 lg 1, § 423 lg 1 p 1).

Menetluskulud määruskaebemenetluses jätab ringkonnakohus avaldaja kanda.

Ringkonnakohus jätab avaldaja taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(TsMS § 654 lg 6). Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei ole teinud määrust

menetluse alustamise kohta pärast Tartu Ringkonnakohtu 16. aprilli 2020 määruse kättesaamist.

Maakohus võttis avaldaja kaebuse 24. aprilli 2020. a määrusega menetlusse, kohtuinfosüsteemi

andmetel on määrus avaldajale AET-i kaudu samal päeval kätte toimetatud.

11. TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja

otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Sama paragrahvi

lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse, mille peale võib

menetlusosaline esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas täituri büroo asub.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täiturile eelnevalt kaebust esitamata kohtule kaevata ei

saa (TMS § 218 lg 1).

Seega saab kohus lahendada kohtumenetluses kaebust, mis on esitatud konkreetse kohtutäituri

otsuse peale. Ebaõige on avaldaja väide, et maakohus lahendas ekslikult kaebust kohtutäituri

3. märtsi 2020. a otsuse peale, aga mitte täituri tegevuse peale üldiselt.

Kuivõrd kohtule ei saa kaevata täituri toimingute peale, mida pole eelnevalt täituri kaudu

vaidlustatud, siis jätab ringkonnakohus läbi vaatamata avaldaja nõuded, mis puudutavad pärast

13. oktoobrit 2020 teostatud kohtutäituri toiminguid. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et

määruskaebuses ei saa esitada uusi nõudeid, mida kaebuses maakohtule polnud esitatud. Seega

jätab ringkonnakohus tähelepanuta avaldaja väited kohtutäituri toimingute kohta alates

13. oktoobrist 2020. Alates 13. oktoobrist 2020 teostatud täitetoimingute vaidlustamiseks

tulnuks avaldajal pöörduda eelkõige täituri enda poole täitemenetluse seadustikus ettenähtud

korras. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kohus ei ole pädev tühistama vara

aresti, mis on tehtud kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimisel.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta avaldaja nõude tagastada või hüvitada avaldajale

ebaseaduslikult Narva kohtutäituri poolt 15. detsembril 2011 konfiskeeritud korteriomand

asukohaga X. Praeguses menetluses ei ole avaldaja sellist nõuet esitanud.

12. Avaldaja on kohtutäiturile 15. veebruaril 2020. a esitatud kaebuses palunud tühistada

4. septembri 2018. a töötasu arestimise akti, tagastada avaldajalt töötasu arestimise akti alusel

ülekantud summad, tunnistada kohtutäituri poolt pärast 7. maid 2014. a teostatud arestid

kehtetuks, tühistada kõik arestid ning tagastada nende arestide alusel äravõetud summad (I kd,

tl 71). Samuti on avaldaja esitanud kaebuses mitmed erineva sisuga taotlused selgituste

saamiseks. Kohtutäitur on kaebuse lahendanud 3. märtsi 2020. a otsusega (I kd, tl 32–34).

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

määruse

põhjendustega,

et

avaldaja

tugineb

täitemenetluses

teostatud

toiminguid

vaidlustades

peamiselt

nõude

loovutamise

õigustamatusele ja aegumisele. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on avaldaja ja sissenõudja

vahelise vaidlusega, mida tuleb lahendada TMS § 221 ettenähtud korras. Kohtutäitur peab

kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument (ja ka sissenõudja vahetumise korral nõude

loovutamist tõendav dokument) vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav

täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse.

13. Ringkonnakohus selgitab, et algne sissenõudja Swedbank AS ei ole käesolevas menetluses

menetlusosaline ning maakohus ei pidanud teda menetlusse kaasama. Kohtutäituri otsuse peale

esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kohtul kaasata kõik täitemenetlusest puudutatud isikud

(Riigikohtu 13.01.2016 määrus nr 3-2-1-162-15, p 13; Riigikohtu 11.11.2015 määrus nr 3-2-1-

122-15, p 15; Riigikohtu 24.03.2006 määrus nr 3-2-3-1- 2 04, p 8). Kuivõrd Swedbank AS on

nõude loovutanud, tema asemele on täitemenetlusse sissenõudjana astunud uus võlausaldaja, ei

puuduta täitemenetluse läbiviimine enam Swedbank AS-i õigusi.

14. Vastuseks määruskaebuse väidetele avaldaja X asuva vara arestimise kohta ning

täitemenetluse algatamise suhtes Viru piirkonnas märgib ringkonnakohus järgmist.

TMS § 4 lg 3 kohaselt võib täitemenetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni ka siis,

kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele

saaks sissenõude pöörata. Seega ei ole kohtutäitur avaldaja X asuvale tööandjale töötasu

arestimise akti edastades seadust rikkunud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et avaldaja ei ole tõendanud, et ta ei

viibinud täitemenetluse alustamise hetkel Viru tööpiirkonnas ning Viru kohtutäituri poolt

täitemenetluse alustamine oleks lubamatu.

15. Avaldaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole küsinud vastustaja käest vajalikke

dokumente, mis on vaidluse all ja mida avaldaja oli nõudnud.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, millises menetlusdokumendis ning kas üldse on avaldaja

taotlenud määruskaebuses nimetatud dokumentide (täitmisavaldus, täitemenetluse jätkamise

avaldus, sissenõudja maksekorraldus kohtutäituri tasu maksmise kohta täitemenetluse

alustamiseks või konto väljavõte või maksekorraldused avaldaja raha kättesaamisest ja

ülekandmisest sissenõudjale alates täiteasja nr X alustamist käesoleva ajani) esitamist. Kuigi

TsMS § 5 lg 3 järgi kogub kohus hagita menetluses vajalikud tõendid ise, lähtub kohus

menetluses siiski nendest asjaoludest, mida pooled ise on välja toonud. Asja materjalidest ei

nähtu, et avaldaja oleks nende dokumentide kogumist maakohtus taotlenud.

Avaldaja palus nõuda välja panga poolt kinnitatud kohtutäituri pangakonto väljavõte avaldaja

poolt summade kohtutäituri kontole ülekandmise kohta ja kohtutäituri kontolt sissenõudja

kontole. Ringkonnakohus nõustub, et üldjuhul on võlgnikul õigus täitedokumendiga tutvuda.

Samas saab avaldaja aga ka ise näha oma pangakonto väljavõttelt arestitud summade suurust.

Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et avaldaja oleks pöördunud selgitustaotlusega

kohtutäituri poole, milles avaldaja oleks nõudnud infot temalt laekunud ning sissenõudjale

ülekantud summade kohta.

16. Õige on maakohtu seisukoht, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusega ei ole

võimalik taotleda pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud

rahasumma tagastamist. Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu

rikastumise sätete alusel.

Avaldaja leidis määruskaebuses, et maakohus ei ole täitemenetlust peatanud.

Avaldaja viitab määruskaebuses TMS §-le 45, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse

alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane. Toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks vastava avalduse

esitanud.

Avaldaja määruskaebuse järgi on kohtutäitur täitemenetluse peatanud (kohtutäituri 20. juuli

2020. a kiri, mille kohaselt on menetlus peatatud, I kd, tl 195). Kuigi kirjast ei lähtu asja

numbrit, on eelduslikult tegemist praegust asja puudutava kinnitusega.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Kohtutäituril ja sissenõudjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke