2-17-13849/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-13849

Kohtuasi

LK, MS, IS ja ER hagi Tallinn, Järveotsa tee 7

korteriühistu vastu 18.05.2016 üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.06.2020 määrus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: LK (isikukood XXXXXXXXX)

Hageja II: MS (isikukood XXXXXXXXX)

Hageja III: IS (isikukood XXXXXXXXXX)

Hageja IV: ER (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais

Kostja: Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu (registrikood

80153396), lepinguline esindaja Jaanus Krevald

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 01.06.2020 määrus tühistada osas, milles maakohus määras

kindlaks menetluskulud suuremas summas kui 9691,20 eurot ja mõistis igale

hagejale välja suurema summa kui 2422,80 eurot.

2. Jätta tühistatud osas hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

rahuldamata.

3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Sõnastada määruse tervikresolutsioon järgnevalt:

4.1.Rahuldada LK, MS, IS ja ER avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2-17-13849

4.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 9691,20

eurot ning mõista Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistult välja menetluskulude

hüvitamiseks LK kasuks 2422,80 eurot, MS kasuks 2422,80 eurot, IS kasuks

2422,80 eurot ja ER kasuks 2422,80 eurot.

4.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinn, Järveotsa tee 7

korteriühistul tasuda LK-le, MS-le, IS-le ja ER-le hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.4.Jätta

rahuldamata

LK,

MS,

IS

ja

ER

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks summas 3385,20 eurot.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. LK, MS, IS ja ER (hagejad) esitasid 18.09.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinn,

Järveotsa tee 7 korteriühistu (kostja) vastu 18.05.2016 üldkoosoleku päevakorra punkti 4

otsuse tühisuse tuvastamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 22.10.2018 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.2019 otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata

ja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus jättis 30.10.2019 otsusega

ringkonnakohtu otsuse muutmata ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

Kohtulahend jõustus 30.10.2019.

3. Hagejad on esitanud maakohtus kantud menetluskulude nimekirja 30.05.2018, 10.09.2018 ja

13.09.2018, ringkonnakohtus 26.03.2019, Riigikohtus 14.10.2019 ja koondnimekirja

29.11.2019. Hagejad paluvad määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 13 076,40 eurot ja

mõista nimetatud summas menetluskulud kostjalt välja ning märkida lahendis, et

menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Hagejate menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot ja

õigusabikulud kokku 12 776,40 eurot (81,9 h x 156 eurot/h koos käibemaksuga).

4. Kostja vaidles hageja menetluskuludelt vastu. Hagejate poolt 13.09.2018 esitatud

Advokaadibüroo Premium OÜ arvete nr 17091, 17105, 17130, 18018, 18097, 18113, 18147,

18161 ja 18161 (sama numbriga arvet on esitatud kahel korral) puhul jääb arusaamatuks,

milline on nende arvete seos käesoleva kohtuasjaga. Arved on adresseeritud üksnes LK-le.

Samuti puuduvad arvetel viited käesolevale tsiviilasjale. Küll on aga arvetel viidatud

tsiviilasjadele nr 2-17-17928 ja 2-17-8929. Kostja arvates ei ole hagejate 13.09.2018

2-17-13849

menetlusdokumenti ja sellele lisatud arveid silmas pidades võimalik tuvastada, kas ja millisel

hagejal on seonduvalt käesoleva kohtuasjaga tekkinud õigusabikulude maksmise kohustus.

5. Hagejate menetluskulud on ka põhjendamatult suured. Hageja ja kostja menetluskulud

peaksid olema orienteeruvalt samas suurusjärgus. Hagejaid on (vähemalt osaliselt) esindanud

käesolevas kohtuasjas 2 advokaati. Milline on olnud nende advokaatide täpsem tööjaotus, jääb

selgusetuks, sest hagejate 13.09.2018 menetlusdokumendile lisatud arvetelt ei nähtu

õigusabiteenust osutanud advokaadi nime. Käesolev kohtuasi ei ole niivõrd keeruline, et selleks

oleks tulnud palgata 2 advokaati. Põhjendatud ei ole välja mõista menetluskulude hüvitis

menetluskulude kindlaksmääramise taotluste koostamise aja eest.

6. Apellatsiooniastme

kulud

võiksid

olla

mõistlikud

kuni

1400

euroni.

Ka

kassatsioonimenetluse kulud on põhjendamatult suured, hagejate kulud peaksid olema samas

suurusjärgus

kostja

kuludega.

Hagejatelt

tuleks

välja

nõuda

apellatsiooni-

ja

kassatsioonimenetlusega seonduvad arved.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 01.06.2020 määrusega rahuldati hagejate avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, määrati hüvitatavate menetluskulude suuruseks 10 174,80 eurot

ning mõisteti kostjalt iga hageja kasuks välja 2543,70 eurot ning määrati, et menetluskuludelt

kuulub tasumisele viivis. Maakohus jättis hagejate avalduse rahuldamata 2901,60 euro ulatuses.

8. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus

(RKTKm nr 3-2-1-65-13, p 18). Riigikohus on seisukohal, et menetluskulude hüvitamist ei

välista asjaolu, et õigusabiteenuse arved on esitatud kolmandale isikule või kui arved on tasunud

menetlusosaliseks mitteolev kolmas isik, eeldusel, et menetlusosalisel on tema ees

maksekohustus. Käesolevas tsiviilasjas on peamiselt üks lepinguline esindaja esindanud 4

hagejat. See, et arved on adresseeritud ühele kaashagejale, ei oma tähtsust, kuna kõigile

hagejatele on antud samaväärselt õigusabi. Tegemist on kõigi hagejate ühise kuluga. Kuivõrd

mõlema esindaja tunnihind on sama, siis ei oma tähtsust, milline oli advokaatide omavaheline

tööjaotus. Hagejate 13.09.2018 menetluskulude nimekirjas on välja toodud, millised

menetlustoimingud, millise ajakuluga ja millisel arvel kajastuvad. Õige on kostja väide, et

arvetel on viidatud ka tsiviilasjadele nr 2-17-17928 ja 2-17-8929, kuid need on esitatud

riigilõivude eest vastavates tsiviilasjades. Samuti on arvetel kajastatud õigusabi teenuste maht

suurem kui menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabiteenuste maht. Teenuse osutajal ei ole

kohustust esitada arveid ainult ühe tsiviilasja raames osutatud õigusabi eest. Hagejad ei ole

kohustatud menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, v.a juhul kui kohus peab seda

vajalikuks. Kuna menetluskulude nimekirjas on kõik vajalikud andmed (toimingute kuupäev,

toiming ja toimingu ajakulu) esile toodud ning kohtul ei ole põhjust nendes kahelda, ei pea

kohus vajalikuks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlusega seotud arvete esitamist.

9. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et

õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (RKTKm nr 3-2-1-88-11, p

12). Kohus ei nõustu, et hagejate lepingulise esindaja kulud peaksid olema samas suurusjärgus

kui kostjal. Poolte menetluslikud positsioonid on erinevad, samuti on erinevad koostatud

menetlusdokumentide sisu ja maht, esitatud tõendite maht ning esindatavate arv. Kostja arvates

ei ole käesolev kohtuasi niivõrd keeruline, et selleks oleks tulnud palgata kaks advokaati.

Tsiviilasja toimikust nähtub, et enamus toiminguid on teinud üks esindaja, v.a 10.09.2018 ja

26.03.2019 kohtuistungid. Käesoleval juhul ei saa arvestada ainult asja keerukust, vaid tuleb

arvestada ka esindatavate arvu (s.o neli).

2-17-13849

10. Kohus lähtub lepingulise esindaja toimingute ja toimingutele kulunud aja hindamisel

29.11.2019 esitatud menetluskulude koondnimekirjast. Hagejate õigusabikulud on põhjendatud

osaliselt. Hagejate esindaja tunnitasu (koos käibemaksuga 156 eurot) on mõistlik.

11. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagi esitamiseks vajalike ettevalmistustoimingutele

ja hagi koostamisele on kulunud 10,5 h, hagivastusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele

on kulunud 10,3 h ning kostja 08.01.2018 menetlusdokumendiga tutvumisele ja seisukoha

koostamisele on kulunud 10,5 h. Arvestades, et hagejad vaidlustasid üldkoosoleku otsuse ühe

päevakorrapunkti, ei ole 27.11.2017-24.01.2018 toimingute ajakulu täies ulatuses põhjendatud

ja kohus vähendab nende toimingute ajakulu 8 h võrra.

12. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 30.05.2018 istungi ettevalmistusele kulunud 2 h ja

10.09.2018 istungi ettevalmistusele 2,3 h. Arvestades, et esindaja on eelnevalt tsiviilasja

materjalidega põhjalikult tutvunud vähendab kohus toimingute ajakulu 2 h võrra. Protokolli

kohaselt kestis 30.05.2018 istung 50 min, mistõttu vähendab kohus toimingu ajakulu 40 min

(s.o 0,7 h) võrra. 10.09.2018 ja 26.03.2019 kohtuistungil osalesid hageja I ja hageja IV ning

hagejate esindajad Kaarel Kais ja Janika Pajula. Arvestades, et mõlemal istungil osales 2

hagejat, leiab kohus, et on põhjendatud kahe esindaja osavõtt istungist.

13. Hagejate esindaja toimingud sisaldavad ka menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud

aega. Nimetatud kulu väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna see ei nõua õigusalaseid

eriteadmisi ja seda saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata

(RKTKm nr 3-2-1-77-14, p 12; 3-2-1-4-15, p 13). Seega vähendab kohus 07.09.2019,

13.09.2018 ja 29.11.2019 toimingute ajakulu kokku 1,7 h (0,3+0,9+0,5).

14. Hagejate esindajal on apellatsioonikaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud

15,2 h. Kohus, arvestades, et apellatsioonimenetluses võetakse kokku varasemas kohtuastmes

esitatud seisukohad, vähendab ajakulu 4,2 h võrra. Hagejate esindajal kulus 04.10.2019 ja

12.10.2019 menetlusdokumendi koostamisele 5 h. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja

mahtu ning seda, et see sisaldab ka menetluskulude nimekirja vähendab kohus ajakulu 2 h võrra.

Ülejäänud toimingute ja nende toimingute ajakulu osas on menetluskulude nimekiri ja selles

näidatud kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning kulu on põhjendatud ja

vajalik. Kuivõrd hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, mõistetakse õigusabikulud välja

koos käibemaksuga.

15. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus toimingutele kulunud aega kokku 18,6 h võrra

(8+2+0,7+1,7+4,2+2) summas 2901,60 eurot (18,6 x 156). Seega on põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud riigilõiv 300 eurot ja esindajakulud 9874,80 (12 776,40 - 2901,60) eurot, kokku

10 174,80 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-137-13 punktis 11 märkinud, et olukorras, kus

menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu

isikut ühiselt, näitamata iga isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Kuivõrd

hagejad ei ole näidanud eraldi iga isiku kulude suurust, siis loeb kohus, et nende panus

menetluskulude kandmisel oli võrdne ja igaühe kasuks tuleb välja mõista 2543,70 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

16. Kostja esitas 18.06.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha

asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt määrata

kindlaks hagejate menetluskulude rahaline suurus samas ulatuses, kui on kostja menetluskulud,

milleks on 5495,40 eurot koos käibemaksuga.

2-17-13849

17. Kostja majanduslik seis on äärmiselt halb, sest lisaks käesoleval tsiviilasjale on hagejad

algatanud kostja vastu veel teisegi kolm aastat väldanud kohtuprotsessi (tsiviilasi nr 2-17-

8929), milles samuti esindab hagejaid kaks advokaati ning kulutused õigusabile on igakuiselt

olnud varasemalt ca 2000 eurot kuus. Kui menetluskulusid ei jäeta poolte endi kanda, puuduvad

ühistul igasugused võimalused välja mõistetavat menetluskulu hagejatele tasuda, samas kui

tsiviilasjas

2-17-8929

tuleb

kostjal

eeldatavasti

vaielda

hagejatega

edasi

veel

apellatsioonimenetluseski lähikuudel. Seega palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 4).

18. Hagejate menetluskulud ei olnud kostjale ettenähtavad. Lisaks ei olnud tegemist keeruka

õigusvaidlusega. Hagejad ei esitanud eriarvamust 18.05.2016 üldkoosoleku otsusele samal

koosolekul ega vaidlustanud üldkoosoleku päevakorra punkti nr 4 juures vastu võetud otsust

ega selle täidesaatvat juhatuse otsust Harju Maakohtus ettenähtud tähtaja jooksul. Seega on

hagejate käitumine olnud pahatahtlik. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka

hagejate pahatahtlikkust, menetluse keerukust, kestust või vaidlusaluse küsimuse erilist

tähendust õiguskorras (RKTKo nr 3-3-1-58-07).

19. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada nende

seos

kohtumenetlusega

ning

õigusabikulude

põhjendatuse

hindamiseks

peab

kuludokumentidest nähtuma, milleks õigusabi osutamisena märgitud aeg on kulutatud.

Riigikohtu praktikas on õigusabikulu vähendatud põhjendusega, et korratakse valdavalt juba

varem esitatud seisukohti või vaieldakse samade argumentidega samade asjaolude üle. Hagejate

esindaja(d) on menetluse jooksul esitanud hulganisti menetlusdokumente, mida kohus ei ole

nõudnud ning on nendes dokumentides korranud juba varasemalt esitatud väiteid ja asjaolusid.

Kohtu poolt nõudmata menetlusdokumentide koostamise ja esitamise eest tekkinud

menetluskulu ei tohi teiselt poolelt välja mõista.

20. Kohus

jättis

hagejatelt

põhjendamatult

välja

nõudmata

apellatsiooni-

ja

kassatsioonimenetlusega seotud arved. Tõendatud ei ole menetluskulu kandmise kohustuse

tekkimine. Lisaks on kõik arved adresseeritud hagejale I. Maakohtu põhjendus, et kohtul

puudub põhjus menetluskulude nimekirjades kahelda, ei ole aktsepteeritav.

21. Hagejad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulud suuremas summas kui 9691,20

eurot ja mõistis igale hagejale välja suurema summa kui 2422,80 eurot. Ringkonnakohus jätab

tühistatud osas avalduse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi

resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt

TsMS § 654 lg-le 22. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

24. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi maakohtu määrust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on osas, milles avaldus rahuldati. Osas, milles maakohtu jättis

avalduse rahuldamata, on määrus TsMS § 659 ja § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata

jõustunud.

2-17-13849

25. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire kahele

esindajale kohtuistungi aja eest kulude väljamõistmise osas. Muus osas ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire ületanud.

26. TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui

need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on välja

toonud, et eeltoodud sättes on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli

konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Lisaks on

Riigikohus selgitanud, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised

kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust (RKTKm nr

3-2-1-112-09, p 17).

27. Praegusel juhul oli hagejatel menetluses ühine huvi. Seega ei anna hagejate paljusus alust

istungil osalemise eest põhjendatud menetluskulude hüvitamiseks suuremas ulatuses kui ühe

esindaja kulude katteks (vt ka RKTKm nr 3-2-1-86-16, p 13).

28. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada

õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja

keerukaks eelkõige TsMS § 175 lg 3, aga osaliselt ka lg 1 tähenduses õigusabikulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Samas tuleb arvestada sellega, et asja keerukus võib

seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Teise esindaja

õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on

teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude

või tõendite hindamiseks vajalikud. (RKTKm nr 3-2-1-112-09, p 17).

29. Riigikohus on leidnud, et heas usus toimiv menetlusosaline esitab mitme esindaja

kasutamise põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel

(RKTKm nr 3-2-1-112-09, p 17). Hagejad ei ole esile toonud, millistel asja olemusest või

konkreetse küsimuse spetsiifikast tulenevatel põhjustel oli kahe esindaja osalemine sama

toimingu tegemisel vajalik.

30. Seega pidas maakohus ebaõigesti põhjendatuks kahe lepingulise esindaja kulu 10.09.2018

maakohtu istungil osalemise eest kokku 6,2 h ulatuses (2 x 3,1 h). Kuna vastav ajakulu on

põhjendatud vaid ühe lepingulise esindaja ees, vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt

põhjendatuks peetud menetluskulusid 483,60 euro (3,1 h x 156 eurot/h) võrra. Menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt hagejad ringkonnakohtu 26.03.2019 istungil osalemise eest tekkinud

kulusid menetluskulude nimekirjas ei kajasta ja maakohus ei ole esindajate sellel istungil

osalemise eest menetluskulusid välja mõistnud..

31. Ülejäänud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Vastuseks

kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

32. Maakohus on analüüsinud hagejate esindaja toimingutele kulunud aega ning põhjendanud,

millises ulatuses ta loeb menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu põhjendatuks ja millises

2-17-13849

osas mitte. Maakohtu määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Maakohtu

poolt põhjendatuks peetud ajakulu (v.a ringkonnakohtu poolt vähendatud ajakulu) on

ringkonnakohtu

arvates

kooskõlas

asja

mahukuse

ja

menetlustoimingute

sisuga.

Ringkonnakohus ei pea menetluskulude täiendavat vähendamist põhjendatuks. Samuti ei saa

menetluskulude vähendamise põhjuseks olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse

osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (RKTKm nr 3-2-1-88-11, p 12). See, et

kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.

33. Käesoleval juhul määrati menetluskulude jaotus kindlaks maakohtu 22.10.2018 otsusega,

ringkonnakohtu 23.04.2019 otsusega ja Riigikohtu 30.10.2019 otsusega. TsMS § 178 lg 1

esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui kostja leidis, et

menetluskulude tema kanda jätmine oli mingis osas ebaõiglane, oleks ta pidanud esitama

sellekohased vastuväited menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kostja vastavaid vastuväiteid enam esitada ei

saa.

34. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.

Maakohus ei pidanud vajalikuks ning ka ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nõuda

hagejatelt välja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse osas õigusteenuse eest esitatud arveid.

Hagejate menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne ning võimaldab seetõttu otsustada

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Riigikohus on ka leidnud, et juhul, kui

menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib

eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab

kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata

(RKTKm nr 3-2-1-154-15, p 11). Menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks on kulude

tekkimine ning käesoleval juhul on hagejatel ringkonnakohtu hinnangul sellised kulud

tekkinud. Riigikohus on ka avaldanud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise

tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (RKTKm nr 3-2-1-65-

13, p 18).

35. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots