2-20-6312/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6312

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.08.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

918 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Anastassia

Rumjantseva

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Paul Paas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja võtta tsiviilasja juurde

07.01.2021 seisukohale lisatud dokumentaalne tõend.

2. Jätta Harju Maakohtu 18.08.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda ning osaliselt otsuse põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Määrata kindlaks, et

vastustajal menetluskulud puuduvad.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-20-6312 hagihinnaks 2052,90 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-6312

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 29.04.2020 hagi YY vastu elatise suurendamiseks ja palub mõista kostjalt hageja

kasuks alates 29.04.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 19.08.2023) välja

igakuine elatis, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

2. Hageja on CC ja kostja ühine laps. Viru Maakohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-09-59864

26.01.2010 määrusega hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt on kostja

kohustatud tasuma igakuiselt hagejale elatist summas 1000 Eesti krooni, s.o 63,90 eurot, kuni

hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.08.2023 või kuni lapse vajaduste muutmiseni või

vanema varalise seisundi muutumiseni.

3. Alates kompromissi sõlmimisest on möödunud rohkem kui 10 aastat ja hageja vajadused on

käesolevaks ajaks suurenenud, samuti on tõusnud elatise miinimummäär. Hageja vajaduste

rahuldamiseks kulub käesoleval ajal 751,14 eurot kuus järgmiselt: toidule 130 eurot; riietele ja

jalatsitele 50 eurot; eluasemele 170 eurot; internetile ja televisioonile 9 eurot; ravimitele ja

hügieenile 40 eurot; repetiitoritele 178 eurot, spordi inventarile 25 eurot; kooliasjadele 10 eurot;

treeningutele 25 eurot; taskurahaks ja meelelahutusele 80 eurot; telefonile ja sidekuludele 10

eurot; sõprade ja pereliikmete sünnipäevadele ning spordivõistlustele kokku 74,14 eurot;

muudele kuludele 8,33 eurot, suvepuhkusele 41,67 eurot ja juuksurile 25 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidleb elatise suurendamise nõudele vastu. Kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks

igakuiselt kompromissimääruses märgitust suurema summa. Alates 2020. aasta märtsist on

kostja tasunud hageja ülalpidamiseks elatist 170 eurot, sest jäi töötuks. Enne seda tasus 200

eurot kuus. Tänaseks on kostja tasunud ka 2020. aasta maikuu eest elatise 170 eurot.

5. Hageja vajadused ühes kuus on väiksemad kui elatise miinimummäär. Hageja saab koolis

tasuta toitu, mistõttu reaalne toidukulu on 60 eurot kuus. Hageja elukohaks olev korter ei kuulu

hagejale ja tal pole kohustust tasuda pangalaenu. Hageja pole eluaseme kulusid tõendanud.

Elatise lõpparuande kohaselt kulub lapse eluasemele 26 eurot kuus. Repetiitorite kulu ei ole

põhjendatud, kuna õppida tuleb korralikult koolis. Pealegi ei vaja hageja oma võimete poolest

õppimises abi. Kostja ei nõustu ka spordiinventari kuluga, kuna trennis on inventar tasuta.

Taskurahaks piisab 20 eurost kuus. Vajadust pole ka suvepuhkuse kulu jaoks, kuna puhata saab

ka Eestis, kusjuures täiesti tasuta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, muutis Viru Maakohtu 26.01.2010 määrusega tsiviilasjas

nr 2-09-59864 väljamõistetud elatise suurust ning mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja

2-20-6312

igakuise elatise 190 eurot alates 29.04.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 19.08.2023.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela hagejaga koos ja on kohustatud tema ülalpidamiseks

maksma igakuist elatist. Pooltel on erimeelsused hageja ülalpidamiseks vajaliku elatise suuruse

osas.

8. Väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks on asjaolu, et olukord võrreldes elatise

maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt muutunud. 2010. aastal käis

hageja lasteaias ning veetis enamuse vabast ajast koos oma emaga. Hageja kulutused on

suurenenud, kuna lapse kasvades on suurenenud ka lapsele vajaminevad kulud. Kohus luges

üldtuntuks asjaoluks selle, et lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Üldteada

on, et koolilapse kulud on kordades suuremad, kuna koolilapse eluviis on aktiivsem. Samuti on

riietus, enesehooldus ja hobid seotud tunduvalt suuremate kuludega võrreldes koolieelses eas

lapsega. Samuti on üldteada, et 10 aasta jooksul on kaupade ja teenuste hinnad tõusnud.

9. Tulenevalt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse

Coopers Advisorsi koostatud 2020. a lõppraportist „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“

(edaspidi 2020. a raport) pidas kohus mõistlikuks toidukuluks 86 eurot ja eluasemekuludeks

30,83 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud vajadust ja kulu repetiitorite kasutamiseks. Kohus

nõustus kostjaga, et spordiklubis on inventar tasuta (sisaldub spordiklubi teenuse hinnas),

mistõttu kohus ei arvestanud nimetud kulu. Arvestades hageja vanust luges kohus põhjendatud

kuluks taskuraha ja meelelahutuse osas 20 eurot kuus. Ühtlasi luges kohus eeltoodud kuluga

kaetuks sünnipäevade jaoks vajaliku kulu. Suvepuhkuse kulu ei pidanud kohus põhjendatuks,

kuna tegemist ei ole hädavajaliku kuluga. Arvestades eeltoodut ning vaidluse all mitteolevaid

vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavaid kulusid, leidis maakohus, et hageja ülalpidamiseks

vajalik kulu on 380 eurot kuus, millest kummagi vanema kohustuseks jääb 190 eurot.

10. Ehkki kostjal ei ole püsivat sissetulekut töötasu näol, ei ole kostja põhjendanud ega

tõendanud, et tal puudub võimalus töötasu saada ja hageja ülalpidamiseks vajalikke vahendeid

hankida. Vanemal on kohustus hankida lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Kostja on

terve ja töövõimeline inimene. Arvestades Ida-Virumaa majanduslikku olukorda ja reaalset

olukorda tööturul on kostjal võimalik teenida töötasu vähemalt minimaalses ulatuses. Samas

leidis maakohus, et arvestades kostja majanduslikku olukorda ei ole ta võimeline andma

hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, vaid kostja on selleks võimeline

190 euro ulatuses ühes kuus.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis igakuise elatise suurendamata 190 eurot ületavas osas ja palub teha uue otsuse,

millega rahuldada hagi täielikult.

12. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis olla miinimummäärast madalam. Seega ei pea

hageja enda vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama.

13. Maakohus on ebaõigesti lähtunud 2020. a raportist, jättes seejuures kohaldamata seaduse.

Hageja toidukulu 86 eurot kuus on selgelt ebapiisav. Eluasemekulude osas ei arvestanud

maakohus tegelike kuludega. Kuna hageja valmistus põhikooli lõpueksamiteks, oli repetiitorite

kulu põhjendatud. Samuti on põhjendatud spordiinventari kulu, kuna spordiklubi ei väljasta

2-20-6312

poksikindaid ega riideid. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et taskurahaks ja

meelelahutuseks piisab 20 eurost kuus. Selle raha eest saab ainult ühele üritusele pileti osta.

14. Maakohus jättis täitmata eelmenetluse ülesanded, kuna jättis välja selgitamata asja

lahendamiseks vajalikud asjaolud, jättis selgitamata tõendamiskoormuse ja kogumata vajalikud

tõendid. Kohus on jätnud selgitamata, miks kostja ei saa leida endale tööd ja mida kostja selleks

teinud on. Kohtule ei ole esitatud veenvat põhjendust, et kostjal puuduksid võimalused töökoha

leidmiseks.

Vastustaja seisukoht

15. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Lõplikes seisukohtades märgib kostja, et tal õnnestus tööle saada ja esitas selle

tõendamiseks 09.11.2020 sõlmitud töölepingu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Samuti tuleb muuta maakohtu otsuse sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja 07.01.2021 menetlusdokumendile

lisatud täiendava tõendi osas. Kostja esitas ringkonnakohtule 09.11.2020 sõlmitud töölepingu

nr 788/20 esilehe ja soovib tõendada sellega asjaolu, et kostjal õnnestus saada tööle traktoristina

lume lükkamisel, kuid töökoht võib seetõttu olla ajutine. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt

esitatud täiendav tõend tuleb vastu võtta. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab

ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses

hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti

põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada

kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu

hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast

asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja poolt esitatud tõend on käesolevas asjas

asjakohane ja see on tekkinud pärast asja lahendamist maakohtus, mistõttu esineb alus selle

vastuvõtmiseks.

18. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus pidas hageja suvepuhkuse

kulu põhjendamatuks ning osas, milles maakohus tuvastas vaidluse all mitteolevad hageja

vajadused ja nende rahuldamiseks vajalikud kulud. Hageja leiab, et maakohus jättis

põhjendamatult tuvastamata hageja toidukulu 86 eurot ületavas osas ja eluaseme kulu 30,83

eurot ületavas osas ning repetiitorite ja spordiinventari kulu tervikuna. Samuti ei ole hageja

rahul sellega, et maakohus pidas taskuraha ja meelelahutuseks vajalikku kulu piisavaks üksnes

20 euro ulatuses.

19. Maakohus leidis kolleegiumi hinnangul õigesti, et elatise suuruse muutmist saab

hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma

muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui

2-20-6312

maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS §

459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Samuti viitas maakohus õigesti Riigikohtu seisukohale selle

kohta, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline

seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus

peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd

muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama

üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt

Riigikohtu 17.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11). Lisaks on Riigikohus leidnud, et

olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks

tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist

andma (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Üldjuhul on

tõepoolest nii, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis

ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16,

p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuid olukorras, kus hageja nõuab

elatise suurendamist oma vajaduste suurenemise tõttu, on vajalik see suurenemine esile tuua ja

seda

ka

vaidluse

korral

tõendada.

Eeltoodust

tulenevalt

on

hageja

ebaõigesti

apellatsioonkaebuses PKS § 101 lõikest 1 järeldanud, et hageja ei pea tõendama enda vajadusi

ja nende rahuldamiseks tehtavaid kulutusi. Seetõttu on maakohus otsuses õigesti märkinud, et

hageja ei ole tõendanud repetiitorite kasutamise vajadust ja sellega seotud kulu.

20. Maakohus on jätnud ringkonnakohtu hinnangul õigesti arvestamata hageja spordiinventari

kulu, kuid on teinud seda ebaõigetel põhjendustel. Maakohus on jätnud spordiinventari kulu

arvestamata, kuna spordiklubis on varustus tasuta. Kolleegiumi hinnangul ei saa eeldada, et

spordiklubides on inventar tasuta. Kostja on sellise kulu tekkimisele vastu vaielnud, mistõttu

eeltoodud seisukohast lähtudes tulnuks hagejal antud kulu tekkimine tõendada.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta selliselt, et hageja pole

spordiinventari kulu tekkimist tõendanud.

21. Samuti on maakohus ebaõigesti põhjendanud toidu- ja eluasemekulu suurust. Maakohus on

leidnud, et hageja peab oma vajaduste suurenemise ja selleks vajaliku kulu tõendama, kuid

vaatamata sellele on järgnevalt tuginenud 2020. a raportile. Kolleegium nõustub hagejaga, et

lapse vajaduste tuvastamisel ei ole õige lähtuda raportist. Raportis on toodud hinnanguline

keskmine kulu lapse ülalpidamiseks, mis võib erineda konkreetses asjas tuvastatud asjaoludest.

Kohus lahendab tsiviilasja lähtudes poolte esile toodust ja vaidluse korral sellest, kas poole

väited on tõendatud või mitte. Antud juhul väidab hageja, et toidukulu on 130 eurot ja

eluasemekulu on 170 eurot kuus. Kostja leiab, et toidukulu on 60 eurot ja eluasemekulu 26

eurot kuus. Seega on poolte vahel vaidlus, kas hageja vajadused on põhjendatud 60 euro suurust

toidukulu ja 26 euro suurust eluasemekulu ületavas osas. Sellisel juhul tulnuks hagejal

nimetatud osas hageja vajadusi tõendada. Kuna hageja ei ole tõendeid esitanud, ei saanud

maakohus tuvastada, et hageja toidukulu on 86 eurot ja eluasemekulu on 30,83 eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tugines

2020. a raportile ja asendada need ringkonnakohtu põhjendustega selle kohta, et hageja

vajadused ei ole toidukulu 60 eurot ja eluasemekulu 26 eurot ületavas osas tõendatud. Kuna

kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsuse

resolutsiooni selles osas muuta.

22. Samuti vaidlevad pooled hageja taskuraha ja vabaaja kulu üle 20 eurot ületavas osas.

Maakohus leidis, et hageja kulu nimetatud osas on mõistlik 20 euro ulatuses. Kuna hageja ei

2-20-6312

ole ka selles osas tõendeid esitanud, puudub maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alus,

kuid maakohtu otsuse põhjendusi on vajalik täiendada. Nimelt jättis maakohus põhjendamata,

miks maakohus ei pea suuremat kulu kui 20 eurot vajalikuks arvesse võtta. Asjakohaseks

põhjenduseks on kolleegiumi hinnangul ka sellel juhul see, et hageja ei ole enda väidet

taskuraha ja meelelahutuse kulu osas, summas 80 eurot, tõendanud.

23. Hageja väitel viis maakohus läbi puuduliku eelmenetluse ega täitnud selgitamiskohustust.

Seejuures tugineb hageja sellele, et maakohus ei ole selgitanud, miks kostja ei saa leida endale

tööd ja mida kostja selleks teinud on. Kolleegiumi hinnangul on hageja etteheide alusetu.

Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja

dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise

asjakohastelt asutustelt teavet. Lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele

ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (vt Riigikohtu 08.04.2009 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11; 28.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07, p 14). Samas

menetletakse elatise nõuet hagimenetluse sätete kohaselt, mis tähendab, et asjaolud toovad

kohtu ette menetlusosalised. Kostja on maakohtus esile toonud, et ta on töötu, kuid ei ole

väitnud, et tal poleks võimalik tööd leida. Seetõttu puudus kohtul vajadus välja selgitada, mis

põhjusel kostjal poleks võimalik tööd leida. Samuti puudus maakohtul vajadus välja selgitada,

mida on kostja töö leidmiseks teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja pole esile

toonud, kuidas on selgitamiskohustuse rikkumine kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.

Maakohus ei suurendanud elatist hageja soovitud ulatuseni mitte kostja varalise seisundi tõttu,

vaid hageja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemate vajaduste tuvastamise tõttu.

24. Maakohus on leidnud, et lähtudes kostja varalisest seisust ja sissetulekust, ei ole kostja

võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese

ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus hageja poolt nõutud elatise summa vähendamiseks.

Kolleegiumi hinnangul puudus maakohtul vajadus sellise järelduse tegemiseks ning see tuleb

otsuse põhjendustest välja jätta. Maakohus oli tuvastanud hageja vajaduste rahuldamiseks

tehtavad kulutused summas 380 eurot kuus (millest pool on 190 eurot) ja maakohus rohkem

(tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast) igakuist elatise summat ei vähendanud.

25. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu määrab ringkonnakohus kindlaks, et vastustajal

menetluskulud puuduvad.

26. Maakohus on otsuse sissejuhatavas osas märkinud tsiviilasja hinnaks 1134,90 eurot.

Maakohus on ekslikult arvestanud hinna selle summa järgi, milles hagi rahuldati, s.o 292 euro

asemel 190 eurot. Õige oleks olnud 2052,90 eurot [= (292 - 63,90) × 9]. TsMS § 137 lg 1¹ alusel

muudab ringkonnakohus maakohtu määratud hagi hinda ja määrab hagi hinnaks 2052,90 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav