2-19-12235/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12235

Kohtuasi

OÜ Finora Factoring hagi XX ja IZOmat OÜ vastu

võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Finora Factoring apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

39 410,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Finora Factoring (registrikood 14439107),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26. oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-12235

osas, milles maakohus:

 jättis rahuldamata OÜ Finora Factoring hagi XX vastu põhivõla 38 450 euro

ja intressi 960,25 euro nõudes;

 tühistas osaliselt 27. detsembri 2019. a määrusega rakendatud hagi tagamise

abinõu;

 jaotas menetluskulud OÜ Finora Factoring ja XX suhtes.

Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus

sõnastuses märgitule.

2. Harju Maakohtu 26. oktoobri 2020. a otsus on jõustunud osas, milles maakohus:

 rahuldas OÜ Finora Factoring hagi IZOmat OÜ vastu;

 mõistis IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks välja põhivõla 48 248

eurot ja perioodil 15. juuni 2018. a kuni 15. august 2019. a sissenõutavaks

muutunud viivise 5276,68 eurot;

 mõistis IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks välja viivise põhivõlalt

6348 eurot 0,05 % päevas alates 16. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni;

 mõistis IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks välja viivise põhivõlalt

41 900 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates 16. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni;

 mõistis XX-lt OÜ Finora Factoring kasuks välja põhivõla 15 000 eurot ja

intressi 435 eurot;

 mõistis XX-lt OÜ Finora Factoring kasuks välja viivise põhivõlalt 15 000

eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

1. novembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni;

 jättis rahuldamata OÜ Finora Factoring hagi XX vastu viivise

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt

38 450 eurot alates 1. novembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni välja

mõistmiseks;

 jättis IZOmat OÜ menetluskulud tema enda kanda;

 jättis OÜ Finora Factoring 15. augusti 2019. a hagiavalduse koostamisega

seotud õigusabikulud 51 % ulatuses IZOmat OÜ kanda ning ülejäänud

OÜ Finora Factoring menetluskulud 77 % ulatuses IZOmat OÜ kanda.

3. Rahuldada OÜ Finora Factoring apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada OÜ Finora Factoring hagi IZOmat OÜ vastu täielikult ja OÜ Finora

Factoring hagi XX vastu osaliselt.

4.2. Välja mõista IZOmat OÜ-lt ja XX-lt solidaarselt OÜ Finora Factoring kasuks

põhivõlg 38 450 eurot.

4.3. Välja mõista IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks põhivõlg 9798 eurot

ja perioodil 15. juuni 2018. a kuni 15. august 2019. a sissenõutavaks muutunud

viivis 5276,68 eurot.

4.4. Välja mõista IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks viivis põhivõlalt 6348

eurot 0,05 % päevas alates 16. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.

4.5. Välja mõista IZOmat OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks viivis põhivõlalt

41 900 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates 16. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.

4.6. Välja mõista XX-lt OÜ Finora Factoring kasuks põhivõlg 15 000 eurot ja intress

1395,25 eurot.

4.7. Välja mõista XX-lt OÜ Finora Factoring kasuks viivis põhivõlalt 15 000 eurot

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

1. novembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.

4.8. Jätta rahuldamata OÜ Finora Factoring hagi XX vastu viivise võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 38 450 eurot alates

1. novembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni välja mõistmiseks.

4.9. Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse Harju Maakohtu 27. detsembri

2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

4.10. Maakohtus kantud menetluskulud jaotada järgmiselt:

4.10.1. Jätta IZOmat OÜ menetluskulud tema enda kanda.

4.10.2. Jätta XX menetluskulud 96 % ulatuses tema enda kanda ja 4 %

ulatuses OÜ Finora Factoring kanda.

4.10.3. Jätta

OÜ

Finora

Factoring

15. augusti

2019. a

hagiavalduse

koostamisega seotud õigusabikulud 51 % ulatuses solidaarselt IZOmat OÜ

ja XX kanda ning 30 % ulatuses XX kanda.

4.10.4. Jätta OÜ Finora Factoring ülejäänud menetluskulud 70 % ulatuses

solidaarselt IZOmat OÜ ja XX kanda, 11 % ulatuses XX kanda ning 7 %

ulatuses IZOmat OÜ kanda.

4.10.5. Jätta 23. detsembri 2019. a hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv

XX kanda.

4.11. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Finora Factoring (hageja) esitas 15. augustil 2019 Harju Maakohtule WEST Capital

Holding OÜ (kustutatud), XX (kostja) ja IZOmat OÜ vastu hagi. 8. juunil 2020 esitas hageja

hagiavalduse tervikteksti, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 53 450 eurot, intress

1395,25 eurot ja viivis põhinõudelt 53 450 eurot alates 1. novembrist 2019 seadusjärgses

määras. Samuti palus hageja IZOmat OÜ-lt välja mõista põhivõlgnevus 48 248 eurot, hagi

esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 1355,30 eurot (arve nr 15220 viivis) ja

3921,38 eurot (arve nr 15257 viivis) ning alates hagi esitamisest viivis põhivõlalt 6348 eurot

määras 0,05 % päevas ja põhivõlalt 41 900 eurot seadusjärgses määras. Alternatiivselt palus

hageja kostjalt ja IZOmat OÜ-lt välja mõista kummaltki eraldi kahjuhüvitise 38 450 eurot ja

viivise sellelt alates 23. detsembrist 2019 seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja

jätta vastaspoolte kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmis hageja 23. märtsil 2018 faktooringulepingu

WEST Capital Holding OÜ-ga (kustutatud), mille alusel faktooris hageja WEST Capital

Holding

OÜ

(kustutatud)

poolt

tellijatele

esitatud

arveid

(faktooringuleping).

Faktooringulepingu alusel loovutas WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) hagejale oma

nõuded Concrete Workers OÜ vastu summas 17 958 eurot (arve nr 15224) ning IZOmat OÜ

vastu summas 6348 eurot (arve nr 15220) ja summas 41 900 eurot (arve nr 15257). Nõude

loovutamise eest tasus hageja WEST Capital Holding OÜ-le vastavalt 2. aprillil 2018 15 000

eurot, 23. märtsil 2018 5000 eurot ja 24. mail 2018 33 450 eurot. IZOmat OÜ, hageja ja WEST

Capital Holding OÜ (kustutatud) sõlmisid 9. jaanuaril 2018 arvete tasumise kokkuleppe, mille

p 4 kohaselt kinnitab IZOmat OÜ talle esitatud arvete digitaalselt allkirjastamisega muuhulgas

teenuste kättesaamist, summade õigsust ja pretensioonide puudumist (kokkulepe).

Hageja ja kostja sõlmisid 8. augustil 2018 käenduslepingu, mille järgi vastutab kostja

faktooringulepingu ja selle alusel kõikide faktooritud arvete (arve nr 15220, 15221, 15224,

15257) nõuete jäägil põhinevate WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustuste kohase ja

täieliku täitmise eest (käendusleping).

Hagejal on nõue kostja vastu käenduslepingu ja faktooringulepingu alusel. Faktooringulepingu

järgi juhul, kui ostja ei täida enda kohustust tähtaegselt, siis on faktooril õigus eritingimuste p 8

järgi nõuda müüjalt nende summade tasumist seitsme kalendripäeva jooksul ja õigus kasutada

üldtingimuste p-s 7 kirjeldatud tagasiloovutamise õigust. Hageja on nõudnud WEST Capital

Holding OÜ-lt (kustutatud) tekkinud võlgnevuste tasumist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

arvete nr 15224, 15220 ja 15257 tasumata jätmise tõttu ning tuginedes faktooringulepingu p-

le 7 ja käenduslepingu p-le 1 põhivõlgnevuse 53 450 (15 000 + 5000 + 33 450) eurot ja neilt

arvestatud intressi 1395,25 (435 + 125 + 835,25) eurot tasumist. Kostja kohustus on muutunud

sissenõutavaks, aga isegi kui see nii ei ole, siis hagi võib esitada ka enne nõude sissenõutavaks

muutumist. Hageja taotleb viivise välja mõistmist alates 1. novembrist 2019, sest kõnealusel

päeval esitas kostja vastuse hagile, mis näitab, et kostja oli hiljemalt selleks kuupäevaks teadlik

tema vastu esitatud nõudest ja möödunud olid ka kostja esile toodud tähtajad, mille jooksul

kohustus tuli täita.

Hageja nõue IZOmat OÜ vastu tuleneb arvetest nr 15220 ja 15257, millistest tuleneva

nõudeõiguse loovutas WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) hagejale. WEST Capital

Holding OÜ-l (kustutatud) puudus õigus arvete osas kreeditarvete esitamiseks ning WEST

Capital Holding OÜ (kustutatud) ja IZOmat OÜ kokkulepped nende arvete tasumise

vältimiseks tuleb jätta tähelepanuta. Samuti ei võimalda IZOmat OÜ esitatud dokumendid

järeldada, kas IZOmat OÜ pretensioonidel WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vastu on

üldse alust.

Alternatiivselt taotles hageja kostjalt ja IZOmat OÜ-lt kahjuhüvitise väljamõistmist. Kostja ei

avaldanud hagejale faktooringulepingu sõlmimisel, et kõik WEST Capital Holding OÜ

(kustutatud) teostatud tööd on ulatuslike puudustega ja seetõttu on tõenäoline, et IZOmat OÜ

keeldub arvete tasumisest. Arvestades, et faktooringuleping sõlmiti ning kõik arved väljastati

ja allkirjastati WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) juhatuse liikmeks olnud kostja poolt,

siis on rikkumised etteheidetavad ka kostjale. Kahjuna on käsitatav avansiliste maksete

tegemine WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) kogusummas 38 450 eurot. Samuti, kui

IZOmat OÜ ei oleks arveid digitaalselt allkirjastanud ja seeläbi kinnitanud vastuväidete ja

pretensioonide puudumist WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vastu, siis ei oleks hageja

avansina tasunud 38 450 eurot. Lisaks leidis hageja, et kui tal puuduvad lepingust tulenevad

nõuded, siis on hagejal nõue lepinguväliste kohustuste rikkumisest tulenevalt, sest hageja ei

välista, et WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) ja IZOmat OÜ on väljastanud fiktiivseid

arveid, mille eesmärgiks oli hagejalt välja petta arvete finantseerimine.

Hageja teavitas IZOmat OÜ-d 7. märtsi 2019. a nõudekirjas kohustusest tasuda nõue hiljemalt

15. märtsil 2019 ning WEST Capital Holding OÜ-d (kustutatud) ja kostjat 22. märtsi 2019. a

nõudekirjas kohustusest tasuda nõue hiljemalt 31. märtsil 2019. Nõutud summasid ei ole

tasutud. IZOmat OÜ on hagejale teatanud, et nimetatud võlgnevused tasutakse, kuid

4. oktoobril 2018 saatis IZOmat OÜ teate, et nimetatud arvete osas on koostatud WEST Capital

Holding OÜ (kustutatud) poolt kreeditarved.

Kostja ja IZOmat OÜ vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustus muutub faktooringulepingu järgi

sissenõutavaks seitsme pangapäeva jooksul pärast nõude esitamist. Hagiavaldusest ja sellele

lisatud tõenditest ei nähtu, millal tegi hageja nõude tagasiloovutamiseks vajaliku tahteavalduse.

Seega ei ole hageja nõue WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vastu muutunud

sissenõutavaks, mistõttu ei saa ka kostja selle eest vastutada. Seejuures muutub käendaja

kohustus käenduslepingu järgi sissenõutavaks 14 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise

teate esitamist. Kostja ei ole sellist teadet saanud. Hageja oli kohustatud tegema kaks erinevat

tahteavaldust erinevatel aegadel.

Isegi juhul, kui hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, siis on nõue ebaselge. Hageja saab

kostja vastu esitada vaid faktooringulepingust tulenevaid nõudeid (faktooringuavanss, millele

lisandub intress ja viivis), mitte aga arvetest tulenevaid nõudeid. Kostja ei saa solidaarselt

vastutada IZOmat OÜ-ga, sest kohustuste sisu on erinev.

Hageja viivise arvestus on ebaõige, sest viivise arvestamise algus ei ole seotud

faktooringulepingus märgitud tagasimüügiõiguse tekkimise ajaga. Lisaks nõudis kostja viivise

vähendamist, kuivõrd nõutav viivis ületab seadusest tulenevat viivist ligikaudu 14 korda.

Samuti ei võimalda viivist tasuda kostja majanduslik olukord. Kostja on kaotanud

täitemenetluse tõttu korteriomandi ning praeguses asjas kohtuotsuse tegemine mõjutab otseselt

WEST Capital Holding OÜ (kustutatud), milles kostjal on osalus, majanduslikku olukorda.

3. IZOmat OÜ palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

WEST Capital Holding OÜ-l (kustutatud) ei ole nõuet, mis hagejale loovutati, IZOmat OÜ

vastu, sest WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) on nõude krediteerinud 31. juulil 2017

seoses teostatud töödes esinenud puudustega ja teostamata töödega. Samuti on IZOmat OÜ ja

WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) sõlminud kirjaliku kokkuleppe, millega viimane võttis

endale kohustuse tasuda kõik nõuded hagejale ise.

Hageja viivise arvestus on ebaõige, sest viivise arvestamise algus ei ole seotud

faktooringulepingus märgitud tagasimüügiõiguse tekkimise ajaga. Lisaks nõudis IZOmat OÜ

viivise vähendamist, sest hageja nõutav viivis ületab seadusest tulenevat viivist ligikaudu 14

korda ja IZOmat OÜ majanduslik olukord ei võimalda viivist tasuda. Samuti ei laiene IZOmat

OÜ-le faktooringulepingu viivised.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2020. a otsusega hagi IZOmat OÜ vastu, mõistes

IZOmat OÜ-lt hageja kasuks välja põhivõla 48 248 eurot, perioodil 15. juuni 2018. a kuni

15. august 2019. a sissenõutavaks muutunud viivise 5276,68 eurot ning viivise põhivõlalt 6348

eurot 0,05 % päevas ja viivise põhivõlalt 41 900 eurot seadusjärgses määras alates 16. augustist

2019 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus rahuldas hagi kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 15 000 eurot, intressi 435 eurot ja viivise põhivõlalt 15 000 eurot

seadusjärgses määras alates 1. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis

rahuldamata hagi kostja vastu põhivõla 38 450 euro, intressi 960,25 euro ja põhivõlalt 38 450

eurot arvestatava viivise nõudes. Kostja ja IZOmat OÜ menetluskulud jättis kohus nende endi

kanda, aga hageja menetluskulud jaotas järgmiselt: 15. augusti 2019. a hagiavalduse

koostamisega seotud õigusabikuludest jättis 33 % hageja kanda, 16 % kostja kanda ja 51 %

IZOmat OÜ kanda; 23. detsembri 2019. a hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu jättis

kostja kanda; ülejäänud menetluskulud jättis 23 % ulatuses kostja kanda ja 77 % ulatuses

IZOmat OÜ kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määranud.

Vaidlust ei ole järgmises: 1) hageja sõlmis WEST Capital Holding OÜ-ga (kustutatud)

23. märtsil 2018 faktooringulepingu, mille alusel faktooris hageja WEST Capital Holding OÜ

(kustutatud) tellijatele esitatud arveid; 2) faktooringulepingu alusel loovutas WEST Capital

Holding OÜ (kustutatud) hagejale oma nõude a) Concrete Workers OÜ vastu summas 17 958

eurot (arve nr 15224), mille eest tasus hageja 2. aprillil 2018 15 000 eurot; b) IZOmat OÜ vastu

summas 6348 eurot (arve nr 15220), mille eest tasus hageja 23. märtsil 2018 5000 eurot; c)

IZOmat OÜ vastu summas 41 900 eurot (arve nr 15257), mille eest tasus hageja 24. mail 2018

33 450 eurot; 3) IZOmat OÜ, hageja ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) sõlmisid

23. märtsil 2018 arvete tasumise kokkuleppe; 4) faktooringulepingust tulenevate WEST Capital

Holding OÜ (kustutatud) kohustuste tagamiseks sõlmis kostja hagejaga 8. augustil 2018

käenduslepingu; 5) hageja teavitas IZOmat OÜ-d 7. märtsi 2019. a nõudekirjas kohustusest

tasuda kokkuleppest ning arvetest nr 15220 ja 15257 tulenev nõue hiljemalt 15. märtsil 2019;

6) WEST Capital Holding OÜ (kustutatud), kostja ega IZOmat OÜ ei ole nõudeid tasunud; 7)

IZOmat OÜ on hagejale teatanud, et võlgnevused tasutakse, kuid 4. oktoobril 2018 saatis

IZOmat OÜ teate, et arvete osas on WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) koostanud

kreeditarved.

23. märtsil 2018 hageja, WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) ja IZOmat OÜ vahel sõlmitud

kokkuleppest ning 23. märtsil 2018 ja 24. mail 2017 arvete nr 15220 ja 15257 allkirjastamisest

tulenevalt oli IZOmat OÜ teadlik nõuete loovutamisest, mistõttu pidi IZOmat OÜ lähtuma

sellest, et uus võlausaldaja on hageja. WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) ja IZOmat OÜ

ei saanud kreeditarve esitamisega nõudeid tasaarvestada, sest arvetest nr 15220 ja 15257

tulenev nõue oli loovutatud hagejale. Samuti ei saanud IZOmat OÜ nõuet tasaarvestada

hagejaga ega esitada hageja nõude osas vastuväiteid, mis seonduvad IZOmat OÜ võimalike

nõuetega, sest IZOmat OÜ võimalik nõue muutus sissenõutavaks pärast loovutusest

teadasaamist. 21. juuni 2018. a e-kirjades lubas IZOmat OÜ arved tasuda, millest saab

järeldada, et sel hetkel ei olnud tal nõuet tekkinud. Lisaks ei välista hageja nõudeõigust WEST

Capital Holding OÜ (kustutatud) ja IZOmat OÜ kokkulepe, sest hageja ei ole selle pooleks.

Arvel nr 15220 on märgitud viivisemääraks 0,05 % päevas, mille saab viivisearvestuse aluseks

võtta ning arve nr 15257 puhul lähtub kohus seadusjärgsest viivisemäärast. Kuivõrd 15. juuni

2018. a olid mõlema arve tasumise tähtajad möödunud (nõude sissenõutavus on seotud arvetel

märgitud tasumise tähtaegadega), siis saab sellest hageja märgitud alguskuupäevast lähtuda.

IZOmat OÜ taotlus viivise vähendamiseks jääb rahuldamata, kuivõrd hageja täpsustatud

nõudes esitatud viivisemäär ega viivisenõude suurus ei ole ebamõistlikult suur ning väidet raske

majandusliku olukorra kohta ei ole põhistatud.

Nõue kostja vastu saab olla seotud vaid arvega nr 15224. Arved nr 15220 ja 15257 tuleb tasuda

IZOmat OÜ-l, mistõttu nende arvetega seonduvalt ei olnud kohustatud isikuks WEST Capital

Holding OÜ (kustutatud), kelle kohustusi kostja käendab. Samuti ei ole WEST Capital Holding

OÜ-lt (kustutatud) nõutud nimetatud arvete tasumist. Kuivõrd kohus rahuldas arvetest nr 15220

ja 15257 tuleneva nõude IZOmat OÜ vastu, siis puudub vajadus lahendada kostja vastu esitatud

alternatiivnõuet.

Maakohus nõustus kostjaga, et hageja pidi tegema kaks tahteavaldust. Hageja esitas arvega

nr 15224 seonduvalt nõude WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) e-posti aadressile

info@wch.ee 22. märtsil 2019, aga asjaoludest ei nähtu, et pärast nimetatud nõudekirja saatmist

oleks uus nõue esitatud. Samas ei saa seetõttu pidada nõuet alusetuks, kuivõrd nõude

esitamiseks saab pidada ka hagi esitamist. Hageja nõudis arvega nr 15224 seonduva nõude

täitmist hagiavalduses, kostja sai hagiavalduse kätte 20. septembril 2019 ja sellest kuupäevast

oli võimalik arvestada kostja kui käendaja tähtaega 14 päeva nõude täitmiseks. Lisaks on e-

posti aadress info@wch.ee märgitud käenduslepingus ka kostja kontaktiks, millest saab

järeldada, et kostja oli teadlik nõudest. Samuti oli kostja WEST Capital Holding OÜ

(kustutatud) juhatuse liige nõude esitamise ajal, mistõttu oli kostja kontrolli all see, kas WEST

Capital Holding OÜ (kustutatud) nõude tasub ning samas oli ta ka käendajana teadlik, et WEST

Capital Holding OÜ (kustutatud) ei ole nõuet tasunud, mistõttu on teise nõude esitamata

jätmisele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega.

Kuivõrd kostja vastu esitatud nõue oli muutunud 1. novembriks 2019 sissenõutavaks, siis on

põhjendatud arvestada viivist alates sellest kuupäevast. Kostja taotlus viivise vähendamiseks

jääb rahuldamata, kuivõrd hageja täpsustatud nõudes esitatud seadusjärgne viivisemäär ei ole

ülemäära suur ja puudub varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisenõue.

Maakohus tühistas osaliselt 27. detsembri 2019. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu,

jättes selle jõusse selliselt, et otsuse täitmise tagamiseks on kostja pangakontod arestitud 17 000

euro ulatuses hageja kasuks.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis hagi kostja vastu osaliselt rahuldamata ja tühistas osaliselt hagi tagamise

abinõu, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg

38 450 eurot ja intress 960,25 eurot ning jätta hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna ja 15. augusti 2019. a hagiavalduse koostamisega seotud hageja

õigusabikuludest 49 % kostja kanda. Hageja täpsustas 15. jaanuaril 2021, et palub põhivõla

välja mõista kostjalt ja IZOmat OÜ-lt solidaarselt. Apellatsiooniastme menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Tähtsust ei oma kostja vastuväited kahe tahteavalduse esitamise ja sellest tuleneva nõude

sissenõutavaks muutumise aja kohta, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 järgi

on hagi võimalik esitada ka tulevase nõude täitmiseks. Nõude sissenõutavus omab tähtsust vaid

viivise arvestamisel. Maakohtu otsus on vastuoluline ja üllatuslik, sest kohus ei selgitanud, miks

ei ole TsMS § 369 rakendatav nõude puhul, mis tulenes arvetest nr 15220 ja 15257.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et arvetega nr 15220 ja 15257 seoses ei ole kohustatud isikuks

ega ole nõutud arvete tasumist WEST Capital Holding OÜ-lt (kustutatud). 15. augustil 2019

esitas hageja hagiavalduses kõnealuste arvete osas nõude ka WEST Capital Holding OÜ

(kustutatud)

vastu.

Hageja

nõue

tuleneb

faktoorilepingu

eritingimuste

p-st 8

ja

faktooringulepingu üldtingimuste p-st 7.3 ning seda nõuet on kostja ka käendanud. Kohtuotsuse

tegemise seisuga oli nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks, sest möödunud olid kõik

tähtajad, mille jooksul kostja kui käendaja pidi oma kohustuse täitma. Seejuures on kostja

kohustusest teadlik, sest kostja on menetluses osalenud ja esitanud vastuse hagile.

Kostja teadlikkust sellest, et ka arved nr 15220 ja 15257 on tasumata, kinnitab ka see, et kostja

ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kontaktandmed kattusid osaliselt, kostja oli WEST

Capital Holding OÜ (kustutatud) juhatuse liige ja kostja allkirjastas WEST Capital Holding OÜ

(kustutatud) juhatuse liikmena kokkulepped IZOmat OÜ-ga.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu põhivõla 38 450 euro ja intressi

960,25 euro nõudes, tühistas osaliselt 27. detsembri 2019. a määrusega rakendatud hagi

tagamise abinõu ning jaotas menetluskulud hageja ja kostja suhtes. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega

põhivõla ja intressi nõuded rahuldatakse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

8. Ringkonnakohus

kontrollib

TsMS § 651

lg 1

järgi

maakohtu

otsust

üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu põhivõla 38 450 euro ja intressi 960,25

euro nõudes ning tühistas osaliselt 27. detsembri 2019. a määrusega rakendatud hagi tagamise

abinõu. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Muus

osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

9. Pooled ei vaielnud maakohtus järgmiste apellatsiooniastmes tähtsust omavate asjaolude üle.

Hageja sõlmis WEST Capital Holding OÜ-ga (kustutatud) (müüja) 23. märtsil 2018

faktooringulepingu, mille alusel faktooris hageja müüja tellijatele esitatud arveid.

Faktooringulepingu alusel loovutas müüja hagejale mh oma nõuded IZOmat OÜ (ostja) vastu

summas 6348 eurot (arve nr 15220), mille eest tasus hageja 23. märtsil 2018 5000 eurot ning

summas 41 900 eurot (arve nr 15257), mille eest tasus hageja 24. mail 2018 33 450 eurot.

Hageja, IZOmat OÜ ja WEST Capital Holding OÜ-ga (kustutatud) sõlmisid 23. märtsil 2018

arvete tasumise kokkuleppe ning faktooringulepingust tulenevate WEST Capital Holding OÜ-

ga (kustutatud) kohustuste tagamiseks sõlmis kostja hagejaga 8. augustil 2018 käenduslepingu.

Hageja teavitas IZOmat OÜ-d 7. märtsi 2019. a nõudekirjas kohustusest tasuda kokkuleppest

ning arvetest nr 15220 ja 15257 tulenev nõue hiljemalt 15. märtsil 2019.

Maakohus leidis, et hageja ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) vahel sõlmitud leping

vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 järgi faktooringulepingu tunnustele ning hageja ja kostja

vahel sõlmitud leping on VÕS § 142 lg 1 järgi käendusleping.

10. Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda arvetega nr 15220 ja

15257 seoses nõude täitmist kostjalt.

11. Esmalt käsitleb kolleegium nõude täpsustamisega seotud asjaolusid. Maakohus leidis, et

kuna maakohus rahuldab arvetega nr 15220 ja 15257 seotud nõude IZOmat OÜ vastu, siis ei

saa nende arvete tasumise kohustuse täitmist nõuda kostjalt. Kuivõrd hageja on

apellatsiooniastmes oma nõuet täpsustanud, siis leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus on

ebaõige.

11.1. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus vajalikus ulatuses välja selgitamata hageja nõude

aluseks olevad asjaolud. Maakohtu selgitamiskohustuse rikkumine on võimalik kõrvaldada

ringkonnakohus, kusjuures ringkonnakohus peab sellisel juhul võimaldama pooltel esitada uusi

asjaolusid sõltumata sellest, kas neile on tuginetud apellatsioonkaebuses (vt Riigikohtu 3. aprilli

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12).

Ringkonnakohus selgitas 7. jaanuari 2021. a selgituskirjas hageja nõude ja selle aluseks olevate

asjaolude täpsustamise vajadust. Hageja täpsustas 15. jaanuari 2021. a seisukohas nõuet,

paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 38 450 eurot solidaarselt IZOmat OÜ-ga ja kostjalt

eraldiseisvalt intress 960,25 eurot. Hageja selgitas, et kostja nõude aluseks on

faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3, millest tuleneva kohustuse täitmise eest vastutab kostja

käenduslepingu järgi, või alternatiivselt vähemalt faktooringuintressi osas on nõude aluseks

faktooringulepingu eritingimuste p 8. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse lahendamisel

täpsustatud nõudest.

11.2. Kui nõue on faktooringulepingu üldtingimuste p 7 järgi tagasi loovutatud, siis on

faktooringulepingu üldtingimuste p 7.4 kohaselt ostja ja müüja arve tasumise kohustuse osas

solidaarvõlgnikud, kuid müüja vastutab siiski kogu tagasiloovutatava nõude hinna tasumise eest

(tl 8 pöördel). Tagasiloovutatava nõude hind sisaldab faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3

järgi lisaks faktooringuavansi summale, mis on üldtingimuste p 1 kohaselt kokku lepitud osa

faktoori poolt nõudena aktsepteeritud arve summast (tl 6 pöördel), ka käsitlustasu,

faktooringuintressi, viiviseid ja muid faktooringulepingu alusel tasumisele kuuluvad makseid

ja tasusid (tl 8 pöördel). Käenduslepingu p 1 järgi vastutab kostja kui käendaja

faktooringulepingu ja selle alusel kõikide faktooritud arvete (sh arve nr 15220 ja 15257) nõuete

jäägile põhinevate müüja kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest, aga ka muuhulgas intressi

ja viiviste eest (tl 26).

Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul ebaõige kostja väide, et kostja ja IZOmat OÜ ei

saa olla solidaarselt vastutavad. Hageja nõuab küll kostjalt põhivõlana faktooringuavanssi, aga

viimane on kokku lepitud osa arve summast ning arve tasumise kohustuse osas on WEST

Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustusi käendava kostja ja IZOmat OÜ vastutus solidaarne.

Samuti ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et arvetega nr 15220 ja 15257 seoses ei

olnud kohustatud isikuks WEST Capital Holding OÜ (kustutatud). Kuivõrd hageja täpsustas,

et nõuab küll intressi tasumist kostjalt eraldi, aga põhivõla 38 450 euro tasumist IZOmat OÜ-lt

ja kostjalt solidaarselt, siis on kolleegiumi hinnangul võimalik hageja nõue juhul, kui hageja

loovutab nõude tagasi, rahuldada.

11.3. Kolleegium selgitab, et solidaarselt hagetud kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad

TsMS § 207 lg 3 mõttes, vaid igaüks osaleb neist menetluses iseseisvalt ja igaühe vastu esitatud

nõuet tuleb hinnata eraldi. Kuivõrd IZOmat OÜ apellatsioonkaebust ei esitanud, on maakohtu

otsus tema suhtes TsMS § 456 järgi jõustunud.

12. Järgmisena käsitleb kolleegium nõude tagasiloovutamisega seotud asjaolusid.

12.1. Faktooringulepingus

on

kokku

lepitud

nõude

tagasiostmise

kohustuses.

Faktooringulepingu üldtingimuste p 7.1.1 kohaselt on hagejal kui faktooril õigus nõue WEST

Capital Holding OÜ-le (kustutatud) kui müüjale tagasi loovutada ja müüjal on kohustus nõue

faktoorilt tagasi osta, kui ostja jätab faktoorile arve osaliselt või täielikult maksetähtpäevast

arvates 30 päeva jooksul tasumata, faktoor on saatnud ostjale vähemalt ühe meeldetuletuse

võlgnevuse kohta ja nimetatud arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindluse andja poolt (tl 8

pöördel). Vaidlus puudub selles, et ostjaks olev IZOmat OÜ jättis arve õigeaegselt tasumata,

hageja teavitas 7. märtsi 2019. a nõudekirjas ostjat kohustusest tasuda arved nr 15220 ja 15257

ning arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindlustuse andja poolt.

12.2. Hageja selgitas, et tegi WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) tagasiostukohustuse

tekkimiseks vajaliku tahteavalduse 15. augusti 2019. a hagiavalduses, mille p-des 1.7 ja 1.8 on

tehtud viide faktooringulepingu p-st 7 tulenevate õiguste kasutamisele. Hagiavalduses esitati

ka nõue käendajaks oleva kostja vastu. Kolleegium leiab, et hagejal oli õigus nõuda nõude

tagasi ostmist hagiavaldusega. Kuivõrd hageja esitas nõude nii WEST Capital Holding OÜ

(kustutatud) kui ka kostja vastu hagiavalduses, mis kohtute infosüsteemi andmetel WEST

Capital Holding OÜ-le (kustutatud) ja kostjale kätte toimetati, siis märkis maakohus ebaõigesti,

et arvetega nr 15220 ja 15257 seoses ei ole kohustuse täitmist nõutud WEST Capital Holding

OÜ-lt (kustutatud).

12.3. Faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 esimese lause järgi kohustus WEST Capital

Holding OÜ (kustutatud) nõude tagasiloovutamisel tasuma hagejale tagasiloovutatava nõude

hinna seitsme pangapäeva jooksul vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest (tl 8 pöördel).

Käenduslepingu p 5 järgi võis hageja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustuse

tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jätmisel nõuda kohustuse täitmist kostjalt, kes on

kohustatud selle täitma 14 kalendripäeva jooksul arvates selle kohase kirjaliku teate

kättesaamisest (tl 26). Kolleegium leiab, et kostja väide, mille kohaselt ei saanud kohustuse

täitmise nõue sisalduda ühes dokumendis ja hageja ei saanud mõlemat tahteavaldust teha samal

ajal, ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks.

Kolleegium möönab, et käendaja ei pea reeglina eeldama, et põhivõlgnik oma lepingust

tulenevat kohustust ei täida. Kuigi kostja kui käendaja jaoks ei muutunud käenduslepingust

tulenev kohustus sissenõutavaks samal ajal WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kui

põhivõlgniku kohustusega, siis ei tähenda see, et hageja ei saanud juba hagiavalduses esitada

nõuet kostja kui käendaja vastu puhuks, kui WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustust

ei täida. Seadusest ega käenduslepingust ei tulene põhimõte, et käendaja vastutus tekib võla

kohta teate esitamisest, vaid solidaarsest vastutusest tulenevalt tekib käendaja vastutus

automaatselt alates põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad

kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 146 lg 1 järgi peab võlausaldaja andma käendajale

teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta üksnes käendaja nõudel. Käendajale teate

esitamine omab käenduslepingu järgi tähtsust nõude sissenõutavaks muutumise ajahetke

määramisel.

12.4. Kolleegium leiab, et hageja nõude rahuldamist ei välista ka kostja väide, et hageja nõue

kostja vastu ei olnud hagi esitamise hetkel muutunud sissenõutavaks. Kohtul tuleb kontrollida

nõude sissenõutavust või §-s 369 sätestatud asjaolude, milliste olemasolul on lubatud esitada

tulevase nõude täitmise hagi, esinemist hiljemalt otsuse tegemisel.

Hageja nõudis WEST Capital Holding OÜ-lt (kustutatud) ja kostjalt faktooringulepingu

üldtingimuste p-st 7.3 tuleneva tagasiloovutatava nõude hinna tasumise kohustuse täitmist

hagiavalduses, mis nii WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) kui ka kostjale kohtute

infosüsteemi andmetel 20. septembril 2019 kätte toimetati ning millele kostja esitas lepingulise

esindaja vahendusel vastuse 1. novembril 2019. Seejuures on hageja õigesti märkinud, et

arvestades menetlusdokumentides esitatud nõudeid, sai käenduslepingu p-s 5 sätestatud

tingimus igal juhul menetluse jooksul täidetud. Nii esitas hageja ka pärast WEST Capital

Holding OÜ (kustutatud) suhtes õigusjärglaseta lõppemise tõttu menetluse lõpetamist (tl 151)

8. juunil 2020 hagiavalduse tervikteksti, milles taotles kohustuse täitmist kostjalt (tl 161).

Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul ringkonnakohtu otsuse tegemise hetkeks

faktooringulepingu üldtingimuste p-s 7.3 ja käenduslepingu p-s 5 nimetatud tähtajad möödunud

ning hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks.

13. Hageja nõuab kostjalt faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 ja käenduslepingu p 1 alusel

arvetega nr 15220 ja 15257 seotud faktooringuavansi vastavalt 5000 eurot ja 33 450 eurot

tasumist. Nagu kolleegium p-s 11.2 selgitas, siis on faktooringuavanss faktooringulepingu

üldtingimuste p 1 kohaselt kokku lepitud osa arve summast ja faktooringulepingu üldtingimuste

p 7.4 järgi vastutavad faktooringulepingu järgi ostjaks olev IZOmat OÜ ja müüjaks oleva

WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) kohustusi käendav kostja arve tasumise kohustuse eest

solidaarselt.

13.1. Maakohus tuvastas, et hageja tasus WEST Capital Holding OÜ-le (kustutatud) arvega

nr 15220 seotud IZOmat OÜ vastu oleva nõude summas 6348 loovutamise eest 23. märtsil 2018

5000 eurot ning arvega nr 15257 seotud nõude summas 41 900 eurot loovutamise eest 24. mail

2018

33 450

eurot

(maakohtu

otsuse

põhjenduste

p 9).

Ringkonnakohus

võtab

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud

faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja ei ole faktooringuavansi suurust ja selle

tasumise kuupäeva vaidlustanud. Apellatsiooniastmes täpsustatud nõude kohaselt taotleb

hageja nõude rahuldamist kooskõlas faktooringulepingu üldtingimuste p-ga 7.4 solidaarselt

IZOmat OÜ-ga. Kolleegium leiab, et hageja nõue põhivõla kokku summas 38 450 euro

väljamõistmiseks on põhjendatud.

13.2. Kolleegium leiab, et kostja taotlus määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise

kord kindlaks selliselt, et nõue kostja vastu muutub sissenõutavaks pärast seda, kui hageja

loovutab kostjale nõude IZOmat OÜ vastu, ei ole põhjendatud. Kostja ja IZOmat OÜ on arve

tasumise kohustuse osas faktooringulepingu üldtingimuste p 7.4 järgi solidaarvõlgnikud.

VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste

võlgnike vastu. Seega on kostjal juhul, kui ta täidab kohustuse hagejale, seaduse järgi nõue

IZOmat OÜ vastu. Samuti ei olnud hageja nõus sellise kostja taotletud otsuse täitmise korra

kindlaksmääramisega.

14. Hageja nõuab kostjalt eraldiseisvalt ka faktooringulepingu üldtingimuste p 7.3 ja

käenduslepingu p 1 alusel arvetega nr 15220 ja 15257 seotud intressi vastavalt 125 euro ja

835,25 euro välja mõistmist. Faktooringulepingu üldtingimuste p 2.5 järgi tasub müüja

faktooringuintressi arve osas tasutud faktooringuavansilt ja ajavahemiku eest, mis jääb faktoori

poolt faktooringuavansi maksekorralduse tegemise päeva ja arve maksetähtpäeva vahele (tl 7).

Intressimäär määratakse faktooringulepingu eritingimuste p 3 järgi faktooringulepingu lisas

nr 1 iga ostja puhul eraldi (tl 5). Faktooringulepingu lisa nr 1 järgi on IZOmat OÜ (endise

nimega IZOmat Palkmajad OÜ) puhul intressimäär 2,5 % kuni 30-päevase makseperioodi

puhul (tl 5 pöördel).

Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud arvega nr 15220 seotud intressi määras 2,5 % (30

päeva intress) 5000 eurolt 125 eurot (tl 2 pöördel). Maakohus tuvastas, et faktooringuavanss

arve nr 15220 osas oli 5000 eurot, mille hageja tasus 23. märtsil 2018 (maakohtu otsuse

põhjenduste p 9). Arve nr 15220 maksetähtpäev oli 22. aprillil 2018 (tl 17). Arvega nr 15257

seotud intressi on hageja arvestanud määras 2,5 % (30 päeva intress) 33 450 eurolt 835,25 eurot

(tl 2 pöördel). Maakohus tuvastas, et faktooringuavanss arve nr 15257 osas oli 33 450 eurot,

mille hageja tasus 24. mail 2018 (maakohtu otsuse põhjenduste p 9). Arve nr 15220

maksetähtpäev oli 14. juunil 2018 (tl 20). Kostja ei ole intressinõude arvutamise osas

vastuväiteid esitanud. Kolleegium leiab, et hageja nõue kostjalt intressi 960,25 euro

väljamõistmiseks on põhjendatud.

15. Hageja vaidlustab ka hagi tagamise abinõu osalise tühistamise. 27. detsembri 2019. a

määrusega on maakohus hagi tagamise abinõuna arestinud kostja Eesti krediidiasutustes ja

Eestis tegutsevate krediidiasutuste filiaalides kuuluvad pangakontod kokku 55 000 euro

ulatuses hageja kasuks (tl 146). TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kolleegiumi hinnangul, kuivõrd hagi

kostja vastu jääb tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusjärgse viivise osas rahuldamata, siis

tuleb hagi tagamise abinõud kohtuotsuse täitmise tagamise eesmärgil jätta täies ulatuses

kehtima.

Menetluskulude jaotus

16. Kuivõrd ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb

TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

16.1. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles IZOmat OÜ enda menetluskulud ja hageja

menetluskulud jäeti IZOmat OÜ kanda. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu

menetluskulude jaotust osas, milles maakohus jättis 23. detsembri 2019. a hagi tagamise

avalduselt tasutud riigilõivu kostja kanda.

16.2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Tulenevalt kostja vastu esitatud haginõude

täpsustamisest ja selles osas maakohtu otsuse tühistamisest tuleb muuta maakohtus kantud

menetluskulude jaotust, mh arvestada kostja ja IZOmat OÜ osalist solidaarvastutust.

16.3. Kui tsiviilasjas osaleb iga kostja menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2 esimene lause),

ei saa ühe kostja vastu esitatud hagi menetluskulude jaotus oleneda teise kostja vastu esitatud

hagi tulemusest ja sellises olukorras tuleb kulude jaotamisel lähtuda põhimõttest, nagu hageja

oleks esitanud eraldi hagid (Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-15, p 15).

Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud

lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist. Samas

võib kohus konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada ka

muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult

on pooltel menetluses kulud tekkinud.

Maakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras protsendina

põhinõudest alates 1. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni 15 000 euro osas. Kuivõrd

hageja ei vaidlustanud apellatsioonkaebusega maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis põhivõlalt 38 450 eurot, siis

rahuldatakse kokkuvõttes hageja hagi kostja vastu osaliselt (vt ka Riigikohtu 8. novembri

2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-104-11,

p-d 15

ja 30). Kolleegiumi, arvestades

viivisenõudega seotud vaidlusküsimusi, leiab, et kostja vastu esitatud rahuldamata jäänud

viivisenõude ulatuseks on 4 % vaidluse mahust. Seega jäävad hageja menetluskulud seoses

kostja vastu esitatud haginõudega 4 % ulatuses hageja enda kanda.

16.4. Arvestades hageja esitatud rahalisi nõudeid ja seda, kuidas lahenesid asjas kesksed

vaidlusküsimused, vastutavad IZOmat OÜ ja kostja hageja menetluskulude eest solidaarselt

70 % ulatuses. Kostja ja IZOmat OÜ vastu eraldi esitatud nõuete proportsioon ei ole oluliselt

erinev, mistõttu vastutavad nad hageja menetluskulude eest võrdsetes osades, s.o mõlemad

15 % ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad hagi osalise rahuldamata jätmise tõttu 4 %

ulatuses hageja kanda, siis jääb 11 % ulatuses hageja menetluskuludest kostja kanda. Kokku

jäävad hageja maakohtus kantud menetluskulud 81 % ulatuses kostja kanda. Selgituseks märgib

kolleegium, et kuna maakohus ei lähtunud menetluskulude jaotamisel põhimõttest, nagu hageja

oleks esitanud eraldi hagid, siis ei saa kostja kanda jääv menetluskulude proportsioon 81 %

suureneda IZOmat OÜ arvelt ning ringkonnakohus ei saa suurendada IZOmat OÜ

menetluskulude jaotuse proportsiooni, sest selles osas on otsus edasi kaebamata jõustunud.

16.5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuigi

ringkonnakohus ei rahulda hageja taotlust jätta hagiavalduse koostamisega seotud hageja

õigusabikuludest 49 % kostja kanda, siis ei mõjuta see menetluskulude jaotust

apellatsiooniastmes.

17. Poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)